·juhid ei võta eriti tõsiselt; ·kui hälbed ei ole suure tõenäosusega pidevalt esinevad, on see argument, et eelarve läbivaatamine ei ole otstarbekas tegevus. Üldiselt koosneb ettevõtte eelarve erinevatest osadest ja eelarvestamise alguspunkt on tavaliselt müügiplaani koostamine. Kui on teada mahulised plaanid pannakse sinna juurde rahakäibe plaan. Lähtudes finants-ja müügiprognoosidest koostatakse traditsiooniliselt ettevõtte koondplaan, mille tähtsamad osad on kasumieelarve ning eelarveline bilanss. Eelarve koostamise etapid: ·peamise eelarveteguri selgitamine; ·alamplaanide koostamine vastavalt ettevõtte tegevusalale ning peamisele eelarvetegurile; ·raha plaan; ·koordineerimine ja ülevaatamine; ·eelarvelise bilansi ja kasumiaruande koostamine. Eelarve kujundamise meetodid võib olla mitmeid: ·ülevalt alla meetod; ·alt üles meetod; ·kombineeritud meetod. Igal meetodil on omad plussid ja miinused.
Finantsanalüüs ja investeeringud 1. Kasumieelarve ja bilanss Leida puuduvad arvud kasumiaruandes ja bilansis. Kasumiaruanne Müügikäive S 270 000 Realiseeritud varude kulu COGS ? Ärikasum EBIT ? 31 500 Intressikulu I ? 4500 Tulumaksu eelne kasum EBT ? 27 000 Tulumaks T ? 0
Kui tõenäoline on, et ettevõtte satub pankrotti. Mis tegurid võrab arvesse? Likviidsuse näitaja, jaotamata kasum, kasumlikkus, kapitalistruktuur. Mida rohkem omakapitali, seda väiksem tõenäosus sattuda pankrotti. 18. Eelarvete kirjete prognoosimise meetodid. Kõige levinum on % meetod, mitu % moodustab üks kirje teisest. Erivormiks on kasvumäärade meetod. Suhtarvude meetod. Kasvumäär – parameter – finantsotsus – valem. 19. Kasumieelarve skeem 1 peamised erinevused skeemist 2. Skeem 1 on lihtsam ja arusaadavam, infot saadakse otse tulude ja kulude kontodelt. Esimeses on esitatud tööjõukulud, kuid teises ei ole. Skeem 2 puhul ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. 20. Müügikäibe planeerimine. Prognoos mis tehakse kõige esimesena, sest sellega seonduvad hästi palju prognoosivead ja kasutatakse kasvumäära meetodit. Kasvumäära valikul tuleb
kasumimarginaal on protsentsuhtarv, mis näitab palju moodustab kasum hinnast; et saada sama suurt kasumit, peab olema hinnalisand suurem kui kasumimarginaal. Omahinnale tuleb juurde panna hinnalisandi ning siis saame müügihinna. 5. Hinnakujundus Hubbardi formulari järgi toahinna kujundamist selliselt, et määratakse kõik kulud ning lisatakse neile soovitatav kasumiosa. See on kõige mõistlikum hinnakujunduse meetod. Tegemist on alt üles meetoditega, liigutakse kasumieelarve alt ning kujundatakse käive ja sealt hind. 6. Hinnakujundus Revpar järgi Revpar on müügitulu ühe toa kohta, arvestades kõiki tubasid nii müüdud kui müümata tube. Seda on vaja maksimeerida, mitte maksimaalne täituvus või hind, vaid nende vaheline optimaalne suhe, mis maksimeerib keskmise toa pealt saadava tulu. Vahel on vaja hinda tõsta ja kaotada täituvusest ja vastupidi, nendest tuleb leida mõistlik kombinatsioon, et tuleks maksimaalne Revpar. 7
arvesse ajakulu, muutuvkulude normi, tootmise lisakulude muutuvat ja püsivat osa. Tooteühiku plaaniline tootmisomahind on plaani osa, kus võttes arvesse põhimaterjali kulu, põhipalga kulu, sotsiaalmaksu kulu ja tootmise lisakulusid arvutatakse välja tootekulu, mis kulub ühe toote tootmiseks. Finantseelarved · finantstulude ja kulude eelarved · investeeringute eelarved Tegevuskulude eelarved · turustuskulude eelarve · halduskulude eelarve · kasumieelarve · kassaeelarve · eelarveline bilanss Plaaniline kasumiaruanne on plaan, milles arvestatakse välja ettevõtte puhaskasum. Eelarve koostaja saab plaanilise kasumiarande koostada eelnevate eelarvete alusel, võttes arvesse: · ettevõtte netokäivet · müüdud toodangu maksumust · turustus ja halduskulusid · finantskulu · ettevõtte tulumaksu 1
· tootmise põhikulude eelarve; · tootmise lisakulude eelarve; · tootekulude eelarvelised kalkulatsioonid, toodete täiskulud ja tulukus; · tootmiskulude, toodetud ja müüdud kaupade kulude koondeelarve. Tegevuskulude eelarved: · turustuskulud; · üldhalduskulud; · uuringu- ja arenguväljaminekud. Muude äritulude ja ärikulude eelarved Finantseelarved: · investeeringute eelarve; · finantstulude ja kulude eelarved; · kasumieelarve; · kassaeelarve; · eelarveline bilanss. 45 4. Eelarvete sisu, koostamise põhimõtted Konkreetse ettevõtte müügi- ja tootmiseelarved sõltuvad järgmistest välistest ja sisemistest teguritest: · turumaht ja kasvutempo ning seda mõjutavad makroökonoomilised tegurid; · toote turuosa ja selle kasv ning seda mõjutav konkurents; · turutüüp, nõudluse hinnaelastsus, toote konkurentsieelised (hinnatase,
1. Juhtimise mõiste 1)protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressurside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu; 2)organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine; 3)vastuolude tuvastamise, loomise ja ületamise protsess sihtseisundite saavutamiseks; 4)inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks hästi talitletavaks tervikuks sulatamine selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi; 5)teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. On eesmärkide saavutamine, teiste inimeste abil. On funktsioon või tegevuse liik; protsess; juhtimise organ või aparaat; inimeste kategooria; teadus ja kunst. Kindlustab inimeste koostegemise koordineerimise. 2. Organisatsiooni mõiste on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, ...
lühiajalisest finantseerimisest. Finantsprognoosimisel kolm etappi: 1) müügitulu (müügikäibe) ja müügiga seotud kulude hindamine plaaniperioodil; 2) kavandatud müügitulu (müügikäibe) saavutamiseks vajalike investeeringute hindamine ja 3) ettevõtja finantseerimisvajaduste hindamine plaaniperioodiks. Toodangu maht kasumi-kahjumi piiril e. koguseline tasuvuspunkt (QB)= F/(P-v), kus F on püsikulud, P on ühiku müügihind ja v on muutuvkulud. Kasumieelarve Tulud ja kulud erinevatest alaeelarvetest, seos bilansiga. Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmärgi saavutamist. DuPont'i mudel-skeem- prognoositakse näitajaid omakapitali tasuvuse (ROE) ja varade rentaabluse ehk investeeringute tasuvuse (ROI) suhtarvu komponentidest lähtuvalt. Rahavoo eelarvestamise 12 etappi segatootmisfarmile on esitanud William Edwards
Administratiivkulude eelarve näitab administratsiooni tööjõukulu, kantseleikulud (side, üür või amortisatsioon, kommunaalteenused) ja muud üldhalduskulud. Investeeringute eelarve põhivara soetamisega seotud kulutused ning nende finantseerimisallikad; Teadusuuringute ja arenduskulude eelarves kajastatakse kulutused vajalikele teadusjm. uuringutele ja arendustele. Müügieelarve ja kulueelarvete põhjal planeeritakse ettevõtte rahavood (kassaplaan) ja nende alusel koostatakse kasumieelarve ehk plaaniline kasumiaruanne ja eelarveline raamatupidamisbilanss.
juhtidele ja operaatoritele protsesside efektiivsuse kohta majandusliku tagasiside andmiseks. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Budgeting) ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende eesmärkide saavutamiseks parimate meetodite leidmine lähtudes finants- ja müügiprognoosidest koostatakse traditsiooniliselt firma koondplaan (master budget), mille tähtsaimad osad on rahakäibeeelarve ning kasumieelarve ja eelarveline bilanss Ettevõttesisene aruandlussüsteem peab võimaldama: integreerida tulemusi toodete ja tootegruppide tasandil ning tegevusvaldkondade ja ettevõtte kui terviku tasandil; liigendada aruandlussüsteemi aruandeperioodide lõikes (saab eristada päeva-, nädala-, kuu-, kvartali- ja aastaaruandeid); luua ühtne planeerimis- ja aruandlussüsteem (plaane ja aruandeid peab saama omavahel võrrelda);
Remont 12 500 12 500 12 500 Maakleritasu 650 700 750 Reklaam 950 1000 1100 Raamatupidaj 4188 4188 4188 a Maksud 1300 2600 5200 Kokku: 19 588.- 20 988.- 23,738.- Kasumieelarve I aasta II aasta III aasta Kulud 102 588 110 488 119 238 Müügikäive 128 000 140 000 160 000 Kasum 25 412 29 512 40 762 Firma raamatupidaja on samuti hangitud isiklikest kontaktidest, seega ka pisut odavam. Raamatupidaja ülesandeks jäävad kõik raamatupidamisega seotud
Võimaldab teha: võimaldab ettevõtte pankrotistumise tõenaosust. Tegurid, mida arvesse võtab: likviidsus (selle kasvades tõenaosus pankrotti sattuda vaiksem), jaotamata kasum, kasumlikkus, naitab kapitali strukuuri (mida rohkem omakapitali , seda vaiksem tõenaosus sattuda pankroti). 18. Eelarvete kirjete prognoosimise meetodid. Kõige enam on levinud kasvumaar, parameetriline, valemid ja finantsotsused. 19. Kasumieelarve skeem 1 peamised erinevused skeemist 2. Skeem 1 lihtsam ja arusaadavam. Koostamiseks jagatakse infot tulude ja kulude kontodelt. Ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mitte tootmiskuludest. Skeemis 1 on esitatud tööjõukulud, skeemis 2 seda eraldi ei ole. 20. Muugikaibe planeerimine. Prognoos, mis tehakse esimesena, sest sellega seonduvad paljud teised prognoosiread. Kasutatakse kasvumaara meetodit, kasvumaara valikul tuleb arvestada ettevõtte
kui teiste valdkondade ettevõtted keskmiselt. 17. Finantskirjete prognoosimise meetodid - Finantskirjete prognoosimise meetodid Võtta aluseks mineviku finantsaruanded ja prognoosida nende seoste kaudu tulevikku. Finantsplaanide tegemisest peaksid osa võtma kindlasti ka mitmed ettevõtte allüksused: müügiosakond peab vaatama müügimahtusid ja kliente, ostuosakond arveldusi kreeditoridega ja sisseostude maksumusi, tootmisosakond planeerima varusid. 18. Kasumieelarve skeemide erinevused - Vastavalt kasumiaruande skeemile 2 liigendatakse kulud lähtudes nende funktsioonidest ja kulukohtadest: tootmis- (otse- ja üld-), turustus- ja üldhalduskuludeks. Lisaks muidugi finantstegevusega seotud kulud, aga nende osas on skeem 1 ja 2 identsed. Skeem 2 puhul kantakse otsekuludesse vaid müüdud toodangu kulu (COGS). Selle hulgas on lisaks ka see osa põhivara kulumist, mis kasutatakse otseselt toodete/teenuste müügiks.
Lühiajaline finantskavandamine Lühiajaline finantskavandamine seondub käibekapitali juhtimisega, seega debitoorse võlgnevuse, lühiajalise laenu ja raha juhtimisega, sellal kui pikaajaline finantskavandamine hõlmab eelkõige kapitalieelarvestamist. Lühiajaline finantskavandamine koosneb enamsti viiest osast: firma eelarvesüsteem rõhuasetusega finantseelarvetel, täiendava rahavajaduse määramine, kassaeelarve ja rahakäibe juhtimine, kasumieelarve ja eelarveline bilanss ning käibekapitali kompleksjuhtimine (Raudsepp, V., Raudsepp, P 1996). Marketing Turundusalased teadmised tulevad kasuks kõigile, kes osalevad kaasaegses turumajanduses: ettevõtjale, tootjale, teenindajale ja tarbijale. Marketingile on omased mõisted hinna kujundamine, müügitoetus ja reklaam, lähtudes turunduse sünnimaa Ameerika Ühendriikide ülikoolide õppekavadest. Arenenud turumajandusega riikides on teenindussektor majanduses domineeriv
kohta; stsenaarium prognoos võimalikku tuleviku sündmuste arengu kohta, võivad olla optimistlikud pessimistlikud. 2) Prognoosimine: ettevõtte tegevustulemuste ennustamine. 1.Tulude prognoosimine; 2. tehnoloogiline prognoosimine. Prognoosimise meetodid : kvantitatiivne või kvalitatiivne. 3) Benchmarking (etalontestimine) 4) Eelarved: ressursside jaotamise plaan erinevate tegevusvaldkondade vahel rahalises väljenduses. Tulueelarve; kulueearve; kasumieelarve; investeeringute eelarve. 14. Organiseerimine tegevus, mille käigus täitmisele kuuluvad tööd jaotatakse üksikisikute vahel, koondatakse isikud allüksustesse ning määratakse kindlaks alluvusvahekorrad. Organiseerimine peab tagama töörahulolu(töötaja tunneb vajalikuna, töö jõukohane ja pakub eduelamust) tänu sellel sujub ka töö paremini. Organiseerimise käigus määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed.
d. protsendimeetod müügitulu (käibe, läbimüügi) suhtes 25 10. Milline järgnevatest ei ole finantsprognoosimise etapp? a. konkurentide tegevuse analüüs b. müügitulu ja kulude hindamine c. selleks vajatavate investeeringute hindamine d. finantseerimisvajaduse selgitamine 11. Millises eelarves tuuakse tulud ja kulud erinevatest alaeelarvetest? a. tulueelarve b. kulueelarve c. kasumieelarve 12. Tuntakse kahte liiki finantseerimisstrateegiaid: a. Jäik ja konservatiivne b. Suurejooneline ja rahulik c. Konservatiivne ja agressiivne d. Agressiivne ja pidev 13. Finantsplaan on: a. Tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne. b. Ettevõtte möödunud tegevuste kohta koostatav aruanne. c. Tulude ja kulude kohta koostatav aruanne. 14. Milline alltoodud variantidest ei ole finantseelarve koostamise üks
Raha konversiooni tsükli pikendamine. Kapitali hinda ei ole vaja teada, sest need ei ole intressi kandvad kohustused. Kuivõrd teineteisest saab eristada finants- ja investeeringuarvutlusi? Tinglikult; investeeringuarvutlused on peaasjalikult seotud äriprojektidega ning 34 nende tõhususega; finantsarvutlused ennekõike finantseelarvega: rahaeelarve; kasumieelarve;eelarveline bilanss jms; samal ajal inveteeritakse varudesse, debitoorsesse võlasse jt käibevara elementidesse, kuid neid arvutusi seostamine finantsarvutusega 7) ÜLESANDED AS Rahavabrik aktsionäride üldkoosolek otsustas maksta aktsionäridele dividendideks 100 000 eurot. Ettevõtte aktsionäride ringi kuulub kolm aktsionäri: eraisik A (55% aktsiatest) ja OÜ YX (40% aktsiatest) ja OÜ KAX (5% aktsiatest).
Maksejõuetus tähendab suutmatust rahuldada võlausaldajate nõudeid, mis ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast lähtudes ajutine. Kui võlausaldajad on veendunud, et võlgnikul vara puudub, pole mõtet ka pankrotiavaldust esitada. Ettevõtte sattumist pankrotti, täpsemalt sellele eelnevat pikaajalist maksejõuetust, ei ole võimalik täiesti kindlalt prognoosida, kuid mitmed suhtarvud on siiski osutunud kasutuskõlblikeks indikaatoriteks. Finantskavandamine: rahaeelarve, kasumieelarve, eelarveline bilanss ning aruandepõhise ja valemimee- todi rakendamine täiendava finantseerimisvajaduse väljatoomiseks. Prognoos on hinnang, mille järgi võetakse vastu plaan. Juhtkonna poolt vastuvõetud ja kinnitatud plaan kuulub kohustuslikus korras täitmisele. Finantsplaneerimine formuleerib meetodid, mille abil tuleks püstitatud finantseesmärgid saavutada. Finantsplaneerimise kolm peamist mõõdet on: · Ajaline raamistik o lühiajalised plaanid (1-12 kuud)