Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Ateenlased ja teised vabad kreeklased pidasid orjust loomulikuks, jumalate poolt määratud korraks, mis andis vabadele inimestele võimaluse tegeleda mitte füüsilise tööga, vaid pühenduda vaimsetele harrastustele. Inimeste võrdsus tundus isegi filosoofidele loomuvastane, kuna siis variseks kogu orjanduslik kord. Vaid üksikud mehed astusid avalikult välja orjanduse vastu, kuid neid peeti peale seda momentaalselt ebanormaalseteks või veidrikeks. Orjade hulga kohta puuduvad arvandmed, kuid kahtlemata oli neid palju. Orjade hulka kuulusid nii võlgade katteks orjusesse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisseostetud barbareid. Barbarid olidki orjade seas suures enamuses. Pikkamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.Antiik-Kreekas oli orjanduslik ühiskond. See kujunes välja 8.-5. sajandil e.m.a. Ning see oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklaste arvates oli see loomulik ja jumalate poolt nii määratud. Nii ei pidanud kreeklased ise füüsilise tööga tegelema, vaid said oma kõik aja suunata vaimsetele pingutustele, milleks oli arhitektuur,kirjandus, matemaatika, geomeetria ja peamiselt filosoofia.Vähestele inimestele oli see ebanormaalne ja need kes astusid välja orjade eest, neid peeti koheselt imelikeiks
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik ? Vana-Kreeka oli antiik maa, kus oli orjanduslik ühiskond, mis kujunes välja 8.-5. Sajandil eKr . Tol ajal oli see tüüpiline ning kreeklased pidasid seda normaalseks . Nad ei pidanud ise füüsilist tööd tegema ja nii said keskenduda oma vaimsetele tegevustele . Kuid oli vähe selliseid inimesi, kes olid nõus orjade eest seisma , sest ei pidanud orjandust õigeks. Selliseid inimesi peeti ebanormaalseteks .Kas orjanduslik demokraatia oli tõesti täiuslik ? Pole teada kui palju orje tegelikult olemas oli, aga kindlasti oli neid tohutult palju. Enamus osa orjadest moodustasid barbarid , kes olid võõrsilt sisse ostetud . Orjad pidid tegema kõiksugu tööd , isegi orjade lapsed olid orjad .Orjadel puudus enamik õigusi . Õnneks oli seadusi, mis keelasid orje teadlikult tappa . Samas polnud need seadused täiuslikud ning kreeklased said sellest mõnevõrra mööda vaadata
Euroopast sisserännanud leidsid tööd eelkõige põhja suurtes tööstuslinnades. Majanduslikule edule aitas kaasa uute tehniliste leiutiste kiire kasutuselevõtt ja transpordi areng. Hakati ehitama raudteid, et ühendada erinevaid piirkondi ühtseks majandustervikuks, mis tugevdas ka osariikide poliitilist liitu. Põhjas pooldati kaitsetolle, et oma tööstust hoida. Missouri kompromiss 1819a, ühekorraga võeti vastu kaks osariiki, üks vaba(Maine) ja teine orjanduslik(Missouri). USA loomise järel oldi kindlad et orjus sureb aja jooksul ise välja, iga osariigi enda otsustada jäi kas see on vaba või orjanduslik. 1808,a keelati orjade sissevedu. Puuvillakasvatuse laienemise tõttu muutus orjus majanduslikult tulusaks ning teravdas järjest enam põhja- ja lõunaosariikide suhteid ja tõusis riiklikuks probleemiks. Lõunas peeti orjust iseenesestmõistetavaks, ka vabad farmerid ja vaesed toetasid orjust, kuna
Kr. Selle kultuuri keskuseks oli Kreeta saar, kuhu ehitati esimesed lossid ning seal arenes välja ka käsitöö ja laevaehitus. 2. Homerose ajajärk ehk tume ajajärk. Sellel ajal tekkisid tähtsamad Kreeka hõimud. Selle ajajärgu lõpul algas varanduslik kihistumine, alguse sai orjapidamine. Võeti kasutusele tähestik ja loodi Homerose eeposed. 3. Arhailine ajajärk. Kestis 600-480 aastat e.Kr. Sellel ajajärgul tekkisid linnriigid ja kujunes välja orjanduslik olukord. Arenes kiiresti käsitöö, kaubandus, meresõit, münditi raha. Usundis kujunes välja Olümpose jumalate süsteem. 4. Klassikaline ajajärk. Aastast 480-323 e.Kr.Sellel ajajärgul toimus linnriikide õitsenguaeg. Ateena muutus majandus ja kultuurikeskuseks, kujunes välja orjanduslik demokraatia.334- 324 e.Kr A.Suure sõjakäigud ja hiigelriigi teke. 5. Hellenismi ajajärk. 323-30 e.Kr, algas pärast Aleksander Suure surma. 6. 30aastast e.Kr kuni 395.aastani oli Kreeka Rooma
Referaat Vana-Rooma ori Orjanduslik kord valitses antiiktsivilisatsioonide ajal, kui vallutatud maade elanikud enamasti vallutati, nii ka Vana-Roomas. Orjandus on isiku sunniviisiline allutamine teisele isikule või ühiskonnale. Orje oli Vana-Roomas palju ja nad tegid suure osa tööst. Kes olid orjad? Orjad olid Rooma impeeriumis põhiline tootlik jõud. Nad moodustasid Rooma elanikkonnast umbes kolmandiku. Orje osteteti ja müüdi nagu tavaliselt kaupa, nad
rikkuses.Vabad talupojad- Moodustasid suurema osa kodanikest.Sõjavägi koosnes peamiselt neist.Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa.Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused.Käsitöölased:Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist.Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta.Orjad- Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes).Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida.Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel.Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all
• Alates 1812. aastast tekstiilitööstuse kiire areng põhjaosariikides. • 19. sajandi I poolel sai puuvillast „lõuna kuningas”; 1820.-1860. a kasumid suurenesid. Missouri kompromiss 1821 (orjandusküsimuses) Orjuseküsimuse areng • Uute osariikide vastuvõtmisel muutus oluliseks tüliküsimuseks see, kas uues osariigis on orjus lubatud või mitte: oluline tasakaalu säilitamine. • Kongressil Missouri kompromiss 1820.a: – võeti vastu orjanduslik Missouri ja mitteorjanduslik Maine, – Kongress keelustas orjuse nendel aladel, mis paiknesid põhjapool Missouri lõunapiiri: orjuse piiriks sai 36. laiuskraad. • Mida aga teha läänega? Kodusõda 1861-1865 Sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamised põhjused: 1) orjanduse probleem, 2) Lõuna majanduslik mahajäämus ja hirm oma eriseisundit kaotada,
siiski mitu) Linnaelu keskus agoraa e. turuplats, mida kasutati ka koosolekute pidamiseks. Linna ümber põllumaa. Linn ja maa omavahel seotud. Kreeka ühiskonna struktuur Aristokraadid- parimate võim Vaimuinimesed ja riigimehed pärinevad aristokraatide seast. Talupojad rikkamad ja vaesemad Käsitöölised- madalamal astmel kui talupojad. Sageli kodanikuõigusteta. Orjad tegid kõik raskemad ja mustemad tööd. Kreeka ühiskond on orjanduslik. Polis Riigivormiks polis e. linnriik Linnriigi täieõiguslikud elanikud on kodanikud. Kodanik osaleb linnriigi valitsemisel ja moodustavad sõjaväe Kodanikud osalevad rahvakoosolekul ja linnriigi nõukogus. Igal aastal valitakse riigiametnikud aristokraatide hulgast. Sparta Asub Lakoonika maakonnas Kodanikkonna moodustavad spartiaadid. Perioigid vabad, kuid kodanikuõigusteta. Heloodid alistatud orjad (naaberriigist Messeeniast)
Mesopotaamia ajaloost · Muistne Mesopotaamia asus praeguse Iraagi territooriumil. Mesopotaamia tähendab tõlkes Kahejõemaa, sest seal andsid elu kaks jõge: Eufrat ja Tigris; · Siin tekkisid esimesed seda teada olevad riigid. Valitses orjanduslik kord; · Riigid ühendasid erinevaid rahvaid ja kultuure. Seni tuntakse enim sumereid, kes pärandasid maailmale kiilkirja ühe meie tsivilisatsiooni nurgakivi; · Mesopotaamia ajalugu on lõputute sõdade jada. · Eelajaloolisel ajal saabusid Mesopotaamiasse sumerid, kes olid valge rassi esindajad. Kes neil aladel enne elasid, pole teada. Ilmselt sulandusidnad kiiresti sumeritesse; · Algse mäerahva kummardasid sumerid oma jumalaid mägedes. Mesopotaamia lagendikele ehitasid nad
vastuolu, Periklese reformid, konfliktid ) 8. Mis tingis Makedoonia esiletõusu ja Kreeka linnriikide vallutamise tema poolt ? 9. Kirjelda klassikalist Kreeka polist . ( näide ) 10. Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur klassikalised ajajärgul? 11. Millised vastuolud ja pinged olid Kreeka ühiskonnas ? 12. Milline riik oli Sparta ? ( Ühiskond, territoorium, juhtimine , majandus ) 13. Mille poolest erines Ateena Spartast ? 14. Kas Kreeka oli orjanduslik ühiskond ? Vastused: 1. Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Esmatähtis ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri. Seda mööda on peetud sidet ka välismaailmaga. Kreeka tsivilisatsioon on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. 2. Kreeklased ei ole Kreeka põlisrahvad
Levis suursugususe ja luksuse taotlus. Kujud ja ehitised pidid olema kas ülisuured või siis väga väikesed. Figuuridel muutus oluliseks psüühhika ja tunnete kujutamine. Erinevalt varasema Kreeka kunstiga, kus kujutati rahulikus poosis täiuslikke inimesi, kujutab hellenistlik periood traagilises ja tihti ülepakutud poosis figuure, mis ei ole ka täiuslikult ilusad, vaid oma vigadega. Hellenistlikul ajastul lõhuti Kreekas ühtne ja väljakujunenud orjanduslik demokraatia, see mõjutas ka kunstielu, nii võib hellenismi pidada Kreeka kunsti allakäiguks. Siiski loodi sel ajal ka algupärast väga head kunsti. Tuntuim figuur on Samothrake Nike, mis kujutab võidujumalannat seismas laeva ninas. Kuju ei ole säilinud tervikuna. Teine tuntud kuju on Laokooni grupp. See kuju leiti 16 saj. ja see mõjutas palju tolleagset kunsti. Hellenistlikul ajastul muutus ka kunsti tähendus, tekkis kunstiturg, kui kunstnikud valmistasid esemeid müügiks
Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Oli ka vaeseid talupoegi, kes tihti peale muutusid maaomanikest rentlikeks,võtsid võlgu. See nõrgestas riigi kaitse võimet,sest vaene talupoeg ei suutnud sõjaväe kohustust täita. Linnades elasid enamasti käsitöölised,staatus oli küllaltki madal ja mitmel pool polnud neil kodanikuõigusi. Kõige rikkamad olid aristokraadid nad olid suurmaa omanikud ja kaupmehed ja nende põlde harisid sõltlased. Kreeka oli orjanduslik ühiskond orja saadi sõdadest ja võlgadekatteks. Orje kasutati kõikjal põllul,käsitöö kojas,iga kreekas võis ori olla. Ori tegi ära lihtsamad ja ebameeldivad tööd,nt:kaevandused. Kreeka polises oli kaks tähtsat objekti akrobol,künka otsas kindlus ja agoraa ehk koosoleku ja turuplats. Polist ilmastasid ka templid. Majad olid põletamatta tellisest siseõuega. Riietuseks olid valdavad riidetükk kitoon. Külmailmaga tõmmati peale
Ainult kreekapärane eluviis valitsejatele Tähtsamad keskused- Linnades püsis kreekapärane Ateena ja Sparta eluviis, kuid maakohtades oli Enamik kreeklasi teenis tihti näha idamaist elatist põlluharimisega valitsemisviisi Orjanduslik ühiskond Sõjaväe kohustus kadus Keskused - Aleksandria, Pergamon, Museion Piiramtu võimuga Kreeka- Makedoonia monarid Kirjandus Kreeklastel oli väga Tragöödia „asendus”
Kunstiajalugu Antiikkultuur 1. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskondlik korraldus. Antiikkultuuri olulisus ja mõju edaspidi kunstile ja kultuurile. Vana-Rooma Vana-Kreeka · Orjanduslik ühiksond · Orjanduslik demokraatia(orjadeks mittekreeklased e. barbarid) · Rooma kultuur: otsene mõju seetõttu oli vabadel kreeklastel Vana-Kreekal ja Etruksidel palju aega tegeleda vaimse kultuuriga. · Roomlased ise ennekõike poliitikud ja sõjamehed, kunsti ja · Polüteistlik religioon(palju
Referaat. Kuressaare 2014 Sissejuhatus. Oleme kõik teadlikud kui palju meie elus on pärit ajaloost, kuid, kas tajume ka seda kuidas ajalugu kordub? Võrdlemise Eestiga, mitte kogumaailmaga valisin, kuna teema on uskumatult lai ja keeruline ning ka meie elus on palju ühisjooni. Alustades kalendrist ja lõpetades põhjustega miks Vana- Rooma riik langes. Aga ka meelelahutus ja ühiskonna kihid sarnanevad mineviku omadega. Orjanduslik ühiskond. Rooma riik oli orjanduslik ühiskond, kus jõukamad ja kõrgema seisusega isikud kasutasid madalamast kihist inimesi tööde korraldamiseks. Kui palju see siis tänapäeval teistmoodi on? Tegelikult mitte eriti. Lugedes artiklit " Kaasaegse orjastamise nähtamatud niidid - Ole teadlik", mille autoriks on Einar Eiland, tekib kohe arusaam kui sarnased on kaks ühiskonda. Kui võtta sealt fakt, et orja tööd tõhusamalt rakendada tuleb orjad koondada võimalikult
LIHTRAHVAS - Enamik kreeklasi teenid elatist põlluharimisega - Jõukamad talupojad said oma majapidamisga enamasti iseseisvalt hakkama. - Vaesed olid sunnitud võtma rikastelt laenu (tagatiseks oli sageli maatükk) - Põlluharimisega seotud linnaelanikkond kasvas - Suuremates linnades olid üekaalus käsitöölised, kes peamiselt pere kasuks igapäevast elatist hankisid - Käsitöölisi hinnati enamikus linnriikides põlluharijatest madalamalt ORJAD - Kreeka ühiskond oli orjanduslik. - Enamik orje olid võõrsilt sisse ostetud - Orjuses leidus hulgaliselt võlgadesse jäänud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi võetud kreeklasi. - Orjatööd kasutati pea kõigis eluvaldkondades: põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne. - Enamasti jäeti orjadele kõige raskemad ja ebameeldivamad ülesanded.
sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud" : Gilgameši lugu manatarga Sinlikiunninni sõnade järgi" on akadi eepos, mis räägib Gilgameši (arvatavasti 27. sajand eKr), Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Ka sumeritel olid lood Gilgamešist, kuid nad polnud sellisel kujul ühtseks eeposeks seotud. Gilgameši eepos leiti 12. savitahvlil Assüüria pealinna Niineve varemetest. Seal
10.klass 2010 Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on loodud ajavahemikul 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr. Kreeka kirjanduse võib jagada neljaks põhiliseks ajajärguks: arhailine, atika, hellenismi ja Rooma ajajärguks. Järgnevalt tuleb juttu atika ajajärgust. Atika ajajärgul, 5. Sajandil eKr jõudis Kreeka orjanduslik ühskond oma suurima poliitilise, majandusliku ja kultuurilise õitsenguni. See periood sai oma nimetuse Atika maakonna järgi, mille pealinnaks oli Ateena. Seda aega iseloomustas optimistlik vaade kultuurile ja usk inimese ja tema mõistuse jõusse. Lüürika loovutas oma juhtiva positsiooni dramaatikale. Draama eripäraks oli see, et sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Samuti tegi kaasa koor. Hiljem kujunes aja jooksul välja tragöödia ja komöödia
1.Kreeka linnriigid: ühiskond, valitsemine, kodanikkond, eluolu, Sparta ja Ateena võrdlus. -Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Demokraatlik.Linnriiki valitsesid ja põhilist võimu omasid kodanikud(põliselanikud mehed).Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekutel, selle kõrval eksisteeris ka rikastest kodanikest koosnev nõukogu. Igal aastal valis rahvakoosolek riigiametnikud, kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge jne. Enamik polise elanikke olid talupojad, olid ka käsitöölised ning kõige mõjukam osa olid aristokraadid.
Kreeka-Mükeene periood- Kujunes välja kiri, Homerose ajajärk- kujunes välja eraomandus, tegeleti põllumajandusega. Arhailine periood- kujunes välja orjanduslik periood, tekkisid linnriigid 776.enne meieaega Olümpia. Atika periood-ateena õitsenguaeg, kreeka-pärsia sõjad. Kreeka teater. Hellenismi periood- kultuurivõim läheb üle roomale, komöödia hiilgeaeg , pärast aleksandri surma. Roomaperiood- kreeka tõuseb kultuuriliselt kõrgemale ,kuid poliitiliselt langeb, kujuneb välja seiklus ja armastusromaan. Zeus- tunnusteks on kotkas ja tamm, ta on karm aga õiglane.(jupiter) Poseidon- merejumal, kolmhark, rikas
Etioopia. Etioopia on riik Aafrika idaosas. Enamiku Etioopast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Põhja-Etioopia territooriumil kujunes suur orjanduslik Aksumi riik. 13.-14. sajandil kujunenud Etioopia feodaalriik osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vürstkondadeks. Peale 1468. aastat hakkas keisrivõim nõrgenema. Kohalikud valitsejad hakkasid võimu uuesti suurendama. Keisri tiitel muutus kõigest formaalsuseks. Hiljem kujunes moslemite sultanaatidest Etioopiale oht. Seega vajati liitlasi. Abi Portugalilt, kes ei tahtnud niivõrd sõltumatut Etioopiat, vaid laiendada katoliku usu piirkondi ja laiendada oma koloniaalimpeeriumi
julmust,halastamatust,sõja- kunsti ANTIIK-KREEKA AJALOO PERIOOD Kreeta-Mükeene ajajärk Pronksiaeg.Kultuurikeskuseks kujunes Mükeene.Toimus sõjakäik Trooja vastu.1200 eKr vallutasid doorjalased Mükeene. Homerose e.tume ajajärk Kirjutatakse eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia".Aeg millest suurt midagi pole ülestähendatud. Arhailine ajajärk Ehitati esimesed avalikud monumentaalehitised, tekkisid uued kunstistiilid. Tekib orjanduslik kord ja linnriigid.Koloonjate rajamine.Toimus Marathoni lahing. Ateenas-orjanduslik demokraatia Sparta-aristokraatlik riik Klassikaline ajajärk Kreeka kultuuri kõrgaeg.Kasvab Ateena tätsus. Ateena tugevnemine viib vastuoludeni Spartaga. Hellenismi ajajärk Poliitiline killustatus põhjustab maj.languse. Aleksander Suur võidab Kreeka vägesid. Rooma võimu ajajärk ANTIIK-KREEKA PIDULIKUD MÄNGUD (pärjamängud) · Olümpiamängud 776 eKr
Juudid, kes olid vanasti heebrialased, elasid Palestiinas, Kaanonimaa Lõunaosas. Juuda riigi maastik oli väga vahelduv st. palju mägesi, kiltmaasid, orge, jõgesi ja järvi. Viljakam maa oli järvede, jõgede läheduses, kus tegeleti põllumajandusega, karjakasvatusega aga tegeleti kiltmaade läheduses. Kõigides riikides valitses kuningas, kuigi võim oli igas riigis erinev. Impeeriumid olid kõikides riikides suured ja kindlasti ei puudunud riikides orjanduslik-ja klassiühiskond. Hetiidide pealinnaks oli Hattusa, kus valitses kuningas, kes korraldas riigiasju ja juhtis sõjaväge ning pidas ka nõu tähtsamates asjades ülikutest koosneva nõukoguga. Impeerium oli suur ja selle koosseisu kuulusid sõltlasriigid. Kõik tahavad olla ju kõige võimukamad ja teistest sõltumatud nii ka Hetiidid. Oma võimu lainedamiseks pidasid nad mitmeid vallutussõdu. 1200 aastat eKr purustasid aga meile teadmata sissetungjad Hetiidide pealinna Hattusa
kaupa. Tööstuslikult enamarenenud. Uute tehniliste leiutiste kiire kasutuselevõtmine ja transpordi kiire areng. Ehitati raudteid - tugevdas osariikide poliitilist liitu. Missouri kompromiss 1819 tuli päevakorda Missouri osariigi vastuvõtmine USAsse. Kuna senatis oli orjanduslike ja vabade osriikide esindajaid võrdselt, siis sõlmiti Missouri kompromiss See seisnes selles, et ühekorraga võeti vastu kaks osariiki, üks vaba ja teine orjanduslik. (Orjanduslik Missour ja vaba Maine) Abolitsionism, nn maa-alune raudtee Orjapidamise kaotamine. Abolitsionistid pidasid orjust ühiskonnale kahjulikuks ning asutasid mitmeid ühinguid ja orjusevastasied ajalehti. Üheks võitlemise viisiks sai neegerorjade põgenemide organiseerimine Lõunast-vabadesse põhjaosariikidesse. Selleks loodi nn maa-alune raudteena tuntud salateede süsteem, mille abil viidi lõunast välja üle 40 000 orja. Monroe doktriin
kunsti ANTIIK-KREEKA AJALOO PERIOOD Kreeta-Mükeene ajajärk Pronksiaeg.Kultuurikeskuseks kujunes Mükeene.Toimus sõjakäik Trooja vastu.1200 eKr vallutasid doorjalased Mükeene. Homerose e.tume ajajärk Kirjutatakse eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“.Aeg millest suurt midagi pole ülestähendatud. Arhailine ajajärk Ehitati esimesed avalikud monumentaalehitised, tekkisid uued kunstistiilid. Tekib orjanduslik kord ja linnriigid.Koloonjate rajamine.Toimus Marathoni lahing. Ateenas-orjanduslik demokraatia Sparta-aristokraatlik riik Klassikaline ajajärk Kreeka kultuuri kõrgaeg.Kasvab Ateena tätsus. Ateena tugevnemine viib vastuoludeni Spartaga. Hellenismi ajajärk Poliitiline killustatus põhjustab maj.languse. Aleksander Suur võidab Kreeka vägesid. Rooma võimu ajajärk ANTIIK-KREEKA PIDULIKUD MÄNGUD (pärjamängud) Olümpiamängud 776 eKr
Taas võimul 1913 Esimest korda võimul 1861 4. Põhja ja Lõuna sotsiaal-majandusliku arengu erinevus 19. sajandi keskpaigaks. PÕHI (tööstuslik, farmerlik) Farmer kasvatas ja tootis kõike enda otstarbeks Oma toodangut turustati vähe; poest osteti ainult hädapärast kaupa ORJE EI PEETUD Raudteede ehitamine 1820-1830 ühendas erinevaid piirkondi Pooldati kaitsetolle LÕUNA (orjanduslik) Istandused, kasvatati puuvilla KASUTATI ORJE 1850. kasvatati lõunaosariikides 80% kogu maailma puuvillast Ühe kultuuri kasvatus muutis maa kõlbmatuks Pooldati vabakaubandust Euroopaga 5. Sisepoliitilise kriisi kujunemine võitlusest orjuse ümber: abolitsionistid ja nende tegevus, vabariiklaste ja demokraatide suhtumine orjusesse. 1808- keelati orjade sissevedu USA-sse Abolitsionism – liikumine, mis nõudis orjuse kaotamist Abolitsionistide tegevus:
Kreeka ja Mükeene ajajärk 1.Kreeta ja Mükeene (2000-1400 eKr ; 1600-1100 eKr) 3.Kreeta-Mükeene ajajärk (2000-1100 eKr) Tume ajajärk (1100-800 eKr) Arhailine ajajärk (800-500 eKr) Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Hellenismi ajajärk (338-30 eKr) 6.Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara, mitte kui ühiskondlikku. 7.Kodanikud-kõik vabad põliselanikest mehed. Kõik kodanikud käisid rahvakoosolekutel, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu. Aristokraatidest koosnev nõukogu. Ülesanne oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. 8.Kodanik pidi muretsema endale jalaväelasele täisvarustuse 9.Naistele, orjadele, vabadele talupoegadele. 10.Aristokraatia-võim oli nendel, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast
hea võimaluse oma plaanid teoks teha. Plaanid aga ei teostunud. Monroe doktriin- 1822.aastal tunnustas president James Jackson Ladina- Ameerika riikide iseseisvust, eirates sel viisil täielikult nende varasemat seondust Euroopaga. 1823.aasta detsembris deklareeris uus president James Monroe oma läkitusest Kongresille, et ühendriigid on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas. Missouri kompromiss- Ühekorraga võeti vastu kaks osariiki USA'sse, üks vaba ja teine orjanduslik. Lisaks orjanduslikule Missourile sai uunioni liikmeks ka vaba Maine. Isikud- Viktoria- Inglismaa kuninganna, kes pooldas täielikku võrdsust iga riigi vahel. Tasakaalukas ja arukas valitseja, kes ei sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas. Aleksander I- Venemaa keiser. Noor, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki ,,oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi''.
Kui ma oleksin ori Vana- Roomas Olen ori Vana- Roomas ning kuulun alamkihi kõige alumisse kihti. Sündisin perre, kus isa oli võetud orjaks. Hiljem, kui isa suri asendati mind temaga. Oma nime olen saanud peremehe Quintiporti järgi- mind kutsutakse Quintiuse poisiks. Kuna Roomas on orjanduslik ühiskond, siis on meid üsna palju ning tänu vallutussõdadele tuleb meid pidevalt juurde. Oleme oma saatusekaaslastega tegelikult üsna erinevad- oleme pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest. Meie seas on nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid. Peamiselt kasutatakse meid põllumajanduses ja kaevanduses raske füüsilise töö tegijatena (kuna vabale inimesele peetakse seda häbistavaks), majateenijatena, oskustöölistena ning isegi arstide või õpetajatena
ajal tekkisid ka esile seadusetundjad-juristid. Enamik roomariigi elanikest olid talupojad,nende seas oli rentnike kui ka maaomanike. Ülemkohi rikkus põhines suurtel maavaldustel-latinfundiumid. Need olid üha enam isemajandavad suurmõisad,kõike toodeti jatarbiti ise. Olid ka kõrgelt arenenud linnad. Linnad olid rooma impeeriumis nii majandus,kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad kui ka suuromanikud elasid linnas. Rooma oli orjanduslik ühiskond,orjatähtsus oli veel suurem kui kreekas,orjad olid erirahvustest,orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades,sageli lasti neid ka vabaks. Tradits rooma perekond oli patrihaalne,kogu võimutäius kuulus isale,naised olid enamasti mõne mehe eeskoste all,poliitilisi õigusi neil ei olnud,naisel oli võimalik ka lahutada. Naised polnud avalikusest elust kõrvale jäetud. Avalikud mängud-roomlased armastatsid veriseid vaatemänge,gladiaatorite võitlus,keisri riigi ajal olid need
kodanike hulka. Ateenas loeti kodanikeks kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast. Spartas kujunes aga range kodanike kasvatamise süsteem, mille alusel loeti kodanikeks kõik, vähemalt 30-aastased spartiaadid. Spartiaadid olid elukutselised sõjamehed. Ülejäänud rahvas jagunes kahte gruppi: perioigid ja heloodid. Klassikalises Kreekas valitses orjanduslik ühiskond ning seetõttu oli nii Ateenas, kui Spartas orjade arv suur. Demokraatia hiigelaegadel oli Ateenas orje arvatavasti rohkem kui kodanikke, kuid siiski ei küündinud mittekodanike osa Ateena elanikkonnas kaugeltki Sparta tasemeni, kus spartiaadid moodustasid riigi elanikkonnast tühise vähemuse. Kokkuvõtteks võiks õelda, et Ateenas valitses otsene, vahendamata demokraatia, kus rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Sparta oli aga range sisemise
2.Tööjõuks olid neegerorjad. 3.Tööstus oli vähearenenud 4.Pooldati vabakaubandust. 9.Mõisted: 1. Läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad 2.Slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. 3.Absolitsionism orjapidamise vastu 4.sõjaväeasulad terved külad, mis muutedi sõjaväeasulateks. 5.venestuspoliitika selle eesmärgiks oli muuta piirkonnad Venemaa sisekubermangude sarnaseks. 6.Missouri kompromiss korraga võeti vastu 2 osariiki 1 orjanduslik ja 2. Vaba 10. a) Inglismaal kujunesid välja Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei. b)USA-s kujunesid välja Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. 11. 1)vaestehoolekanne 2)kohtumõistmine vallakohtus 3)ühisvastutes magasivilja varumine. 12.Usuvahetusliikumine ja väljarändmisliikumine 13. 1802 Eestimaa kubermangus a)vallasvara omamise õigus b)talukoha pärandatav kasutamisõigus. 1804 Eestimaa ja Liivimaa kubermangus a)määrati kindlaks talupoegade koormised
mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Polise elanikkond: 1. talupojad (enamus); 2. käsitöölised; 3. aristokraadid olid maaomanikud, tihti tegelesid kaubandusega (enda otstarbeks), võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-ajalt esile ainuvalitseja türann, kes võis küll rahvale meelepäraseid otsuseid teha, kuid kukutati tavaliselt rahulolematute poliitiliste rivaalide poolt. 8.-5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks. Neile näis, et iga tundmatus keeles öeldud sõna kõlas bar-bar. Barbarid olid orjad. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Kui mina oleksin kreeklne, siis eelistaksin olla kindlasti hellen mitte barbar. Omaksin suurt maja, suurt maa-ala ja jõukat mees. Kuna orjade elu oli raske siis võtaksin kindlasti
1. Arutlege, millised Kreeka ühiskonnale eripärased jooned võimaldasid demokraatia kujunemisel Kreekas. Riigid olid väikesed. Tegemist oli linnriikidena. Tänu sellele nad said kokku tulla ja hääletada. Lisaks oli seal orjanduslik ühiskond, see andis ka võimaluse demokraatia kujunemisel. 2. Mille poolest erines kreeklaste suhtumine oma jumalatesse suhtumist jumalatesse kõigis varasemates kultuurides? Esimene riik kus jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Eristas inimesest ainult vägi ja surematus. Varem ei olnud inimestel jumalatega midagi pistmist. Jumalad olid eraldi ''liik'' inimestest kaugemal. 3
aristroktaatia ja stabiilsus. Satraapiateks jaotatud. Kuningas(väepealik , tekkis ühtne riik(Saul, koosolekuga.Pealinn Pärsia kuningale nõuti makse. ülempreester)jagas võimu Taavet; Saalomoni ajal Hattusa.Vallutussõjad, Suur kaupmeestest kodanike õitseng), jagunes Orjanduslik kord kuningatee( 2400km)Õitseaeg nõukoguga. Paljud kaheks(Juuda ja Iisrael), 6,saj.eKr võõrvallutajad alates 8.saj eKr alistasid(Pärslased loovad ka võõrvõimude all,
ÜHISKOND koosolekuga Satraapiateks(maakondadeks) ülempreester) jagas võimu õitseng) Jagunes kaheks JA Pealinn Hattusa jaotatud kaupmeestest kodanike (Juuda ja Iisrael) Vallutussõjad Pärsia kuningale nõuti makse nõukoguga Alates 8.saj eKr võõrvõimude VALITSEMINE Orjanduslik kord Suur kuningatee(2400km) Paljud võõrvallutajad alistasid all Õitseaeg 6,saj.eKr (Pärslased loovad ka ühtse Küüditamised riikluse) Orjad teistest rahvustest
kes hoidis reaalset poliitilist võimu enda käes. Umbes 4. sajandil alanud vallutussõjad tõid kaasa Rooma ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise. Sõjasaak ning ka vallutatud aladelt laekuvad maksud rikastasid eelkõige Rooma ülemkihti, samal ajal kui sõjakäikudel viibivad talupojad tihtipeale ei suutnud oma perekonnale toimetulekut tagada. Ühtlasi kaasnes vallutussõdadega ka orjanduse areng, mille tõttu kujunes Roomas orjanduslik ühiskond. Arvatavasti kasvas orjatöö osakaal Roomas isegi suuremaks kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Muidugi ei tähendanud see vabade talupoegade kadumist, kuid nende osatähtsus vähenes olulisel määral. Kuigi varanduslik ebavõrdsus lihtrahva ja aristokraatide vahel oli kuningriigi ajal suur, kasvas see märgatavalt vabariigi ajal. Plebeid said endale küll rohkem õigusi, aga sellele järgnesid varsti vallutussõjad, mille käigus kasvas linna elanike arv pidevalt
ümber. Selleks, et sotsiaalseid probleeme lahendada, on vaja muuta sotsiaalset keskkonda: ühiskondlikke struktuure ja institutsioone. Marxi ajalooliste formatsioonide teooria. Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni: ürgkogukondlik, orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik, kommunistlik. Marx keskendus ka majanduskeskkonna arengu uurimisele. Teda huvitas sotsiaalse ebavõrdsuse põhjuste ja olemuse väljaselgitamine. Ta on andnud erilise panuse ühiskonna sotsiaalse kihistumise uurimisse. Marx töötas välja teooria, mille kohaselt ühiskond on jaotatud vastandlikeks klassideks tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks. Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti (klassid on
(Peloponnesose ja Ateena mereliit), Makedoonia asupaik, Philippos II, Chaironeia lahing. 3. Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. lk 107-114 Polis; kodanikud; varanduslik tsensus kui eeldus kodanikuks saamisel; deemos ja aristokraatia; faalanks; ühiskonna struktuur (talupojad, linnaelanikud, käsitöölised ja aristokraatia). Peamised valitsemisvormid: demokraatia, aristokraatia, türannia. Sparta ja Ateena polise võrdlus. Orjanduslik ühiskond ja orjanduslik demokraatia. 4. Eluolu ja perekond Vana-Kreekas, õp. lk 115-119 Mõisted: akropol, agoraa, andreion. Riietus: kitoon. Peamine toit. Aristokraatlik eluviis: aristokraatide konkurents ja sümpoosionid, kraater. Sport Vana-Kreekas: gümnaasion ja olümpiamängude traditsioon: kes osalesid olümpiamängude, peamised spordialad, olümpiarahu, olümpiavõitjate austamine. Naise olukord abiellumise puhul, monogaamsus. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127
Veel on säilinud Mükeene lõvivärav, mis on väga märkimisväärne. See periood on jätnud jälje ka Kreeka kunstile, oli selle jaoks mõjuavaldav periood. Sealt on pärit metall. Vana-Kreeka kunst. Praegused kreeklased tulid Kreekasse põhja poolt, nende elulaad oli looduslähedane. Suur mõju nende kunstile ja kultuurile oli Kreeta-Mükeene kunstil. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Ühiskond kihistus, eraldus ülikkond. 8.-5. saj eKr valitses orjanduslik demokraatia. Vabadel ühiskonnaliikmetel oli palju võimalusi tegelda vaimse kultuuriga. Muidu tegeldi riigis põlluharimisega ning merega seonduvate elukutsetega. Kreeklased arvasid, et jumalad on küll vägevad, aga inimese taolised ja neid austati kui vanemaid vendi. Umbes 1000 a eKr võib rääkida Kreeka kultuurist ja kunstist eraldi : Arhailine ehk vana aeg (600-480 eKr). See periood lõppeb pärslaste kallaletungi tagasilöömisega.
Sparta riik põhines vallutustel. Sparta riigi eesotsas olid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat ning neile allus sõjavägi. Spartalaste maaorjad olid heloodid. Spartas oli range kodanike kasvatamise süsteem ning riigihuvid olid seal esiplaanil. Ateena oli aristokraatliku valitsemisvormiga riik. Olukord hakkas muutuma, kui Solon muutis riigis korda. Kindlalt demokraatlikuks muutis riigi Perikles. Kreeka oli orjanduslik ühiskond, kus olid enamuses barbarid. Aegamööda kujunes arusaam, et viimased ongi orjuseks loodud. Orje kasutati põhiliselt kõikidel töödel, väljaarvatud oskustöödel, mida tegid vabad inimesed. Orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus olid Kreeka polistes omavahel lahutamatult seotud. Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus. Nad allusid alati mõnele oma meesugulasele või abikaasale. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi
Klassikaline Kreeka Ateena 1. Pigem mereriik 2. Vaimne kultuur (kirjandus, ajaloo teadvustamine jne ) 3. Demokraatia Sparta 1. Tegeldi põllundusega, karjanduse kui ka kalapüügiga, meresõidu ja mere taguste kolooniate rajamisega 2. Pigem maismaariik 3. Kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik 4. Väga range distsipliin (kasvatatakse välja sõjaks, militaarne) 5. Aristokraatia 6. Lakooniline kõne (napp kõneviis) Ateena Sparta sarnasus 1. Orjanduslik ühiskond 2. Sugulussidemetel põhinev ühiskond 3. Sportmängu Kreeka mütoloogia ja usund 1. Kreeklased kandsid põlvest põlve edasi kangelaslaule, ülistades muistset mükeene kõrgkultuuri. Eriti meeldis laulda Trooja sõjast. 2. Suurimaks kangelaseks lugesid kreeklased Heraklest. Kreeka müüdid 1. Kreeka kultuuri kuulub kaks maailma kuulsat eepost ,,ILIAS" ja ,, ODUSSEIA", mõlemad jutustavad Trooja sõjast ning mõlema eepose
Mõlemas riigis moodustasid ülemkihi rikkad ja võimukad kodanikud. Kreekas olid nendeks suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, Roomas kuulusid nende hulka keiser, senaatoriseisus ja ratsanikuseisus. Sageli kuulus neile palju maad, tööd aga tegid nende eest orjad. Aristokraadid aga tegelesid riigiasjadega, harisid end ja tegelesid loominguga. Kui nad seda poleks teinud, siis me võib-olla ei teaks paljusid asju nende maade ajaloost. Kreeka ja Rooma ühiskond oli orjanduslik. Mõlemas riigis oli orjatöö osatähtsus suur ja neid kasutati pea kõigis eluvaldkondades alates kaevandustest, lõpetades rikaste majapidamistega. Enamik raskeid töid jäeti ikkagi orjade kanda. Enamus orjadest olid võõrsilt sisse toodud. Orjuses leidus ka hulgaliselt võlgade katteks vabaduse kaotanud ja sõdades vangi jäänud inimesi. Orjade tapmine oli enamjaolt keelatud. Orjade olukord oli Roomas parem, sest seal võisid nad omada
oxfordi humanistide ringiga. Martin Luther ketser , tõlkis piibli saksa keelde, oli seotud reformatsiooniga, peakiriku uksele tegi 95 teesi. Antiikaeg- 8.saj ekr kuni 5.saj. pkr. Hõlmab vana-kreekat ja vana-roomat. Seda aega iseloomustab optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse. Antiikajal elati polistes need on linnriigid. Inimesed uskusid jumalatesse ja müütidesse. 5.saj jõudis kreeka orjanduslik ühiskond oma suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni. Keskaeg- Hõlmab 5saj. Kuni 15.saj. oli ristiusk ehk kristlus. Ühisnimetaja oli katolik kirik. Ehitati suuri katedraale, käidi ristiretkedel. Oli feodalism ehk läänikord. Saavutsed teaduses(prillid,aurumasin, tuuleveskid.) Tehnika hakkas arenema, arenes pangandus. Keskajal oli kapitalistlik ühiskond ning majandus. Sel ajal oli kiire linnade kasv, arenes rüütlikirjandus ja rahakirjandus
..........................................................3 Aksumi kultuuri eripära..............................................................................4 Etioopa kultuur..........................................................................................5 Etioopia kirjandus......................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................7 Sissejuhatus Suur orjanduslik Aksumi riik kujunes Põhja-Etioopia territooriumil meie ajaarvamise algul. 13.-14. sajandil kujunenud Etioopia feodaalriik osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vürstkondadeks. VI aastatugandel eKr tungisid Etioopiasse Nuubia aladelt kusiidid ( tänapäeva etiooplaste esivanemad) ja tõrjusid siinse põlisrahva välja. Aja möödudes seguneti läänest ja lõunast sisserännanud negriitsete hõimudega. Etioopiasse tõi
Linnaelanikest osa oli põlluharijad, suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitöölisi hinnati linnriikides madalalt, mõnel pool olid nad koguni kodanikuõigusest ilma jäetud. Ülemkiht Ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased- aristokraadid. Riigimehed ja vaimuinimesed- aristokraadid. Aristokraatide sõpruskonnad veetsid aega sümpoosionites (pidusöögid, koosjooming) Orjandus Ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati palju ja orjade arv aina kasvas. Enamik oli võõrsilt sisse ostetud. Paljud kreeklased uskusid, et barbarid ongi orjadeks loodud. Orjadesse suhtuti kui varandusse, tapmine oli paljudes linnriikides keelatud. Orjatööd kasutati pea kõikides eluvaldkondades. Orjad tegid kõige kurnavamat tööd Naise positsioon, abielu, perekond Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, naistel polnud kodanikuõigusi. Naise koht oli kodus.
Kõige kõrgemal astmel ühiskonnas asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorite järgnes ratsanikuseisus. Senatooritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Nad olid enamasti mõne ratsaniku või senatoori kleindid, kes võisid oma patroonilt peale materiaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. Rooma ühiskond, nagu Kreeka omagi, oli orjanduslik. Orje kasutati põllumajanduses ja kaevandustes raske füüsilise töö tegijatena, majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ja õpetajatena. Kuid seaduse ees olid nad kõik ühtviisi oma peremehe vara. Omanik võis orjaga teha mis iganes soovis, sealhulgas teda ka tappa. Mõnigi peremees pidas tulusamaks lasta võimekal orjal ise endale elatist teenida, nõudes talt selle eest korrapärast tasu. Niisugune ori
Hauda kaasa pandi ehteid, riideid jpm. Surnu sattus Osirise riiki. Kreeka ühiskonna struktuur · Aristokraadid rikkaim ja mõjukaim osa ühiskonnast · Talupojad - moodustasid kõige suurema osa kodanikkonnast, nendes koosens ka sõjavägi · Käsitöölised - olid madala sotsiaalse staatusega, sageli ilma kodanikuõigusteta. · Orjad - nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad. Klassikaline kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara. Sparta ja Ateena võrdlus, valitsemiskorrladus jne. · Sparta riigiasju otsustas rahvavähemus spartiaadid (enamasti rikkamad ja mõjuvõimsamad elanikud). Ateena oli aga demokraatlik ning kõik otsused langetati rahvakoosolekul, millel osalesid kodanikud (vabad meessoost Atika põliselanikud). · Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele, Ateenas aga ühiskondlikule heaolule ja demokraatiale.
Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas ei peetud kodanikeks sisse rännanud võõramaalasi, seega pidid nad maksma regulaarselt riigile maksu ja teenima sõjaväes. Kummaski linnriigis ei peetud naisi riigi kodanikeks. Klassikalises Kreekas valitses orjanduslik ühiskond ning seetõttu oli nii Ateenas, kui Spartas orjade arv suur. Demokraatia hiigelaegadel oli Ateenas orje arvatavasti rohkem kui kodanikke, kuid siiski ei küündinud mittekodanike osa Ateena elanikkonnas kaugeltki Sparta tasemeni, kus spartiaadid moodustasid riigi elanikkonnast tühise vähemuse. Kuigi kodanike arv oli suhteliselt väike, moodustasid nad suurte eesõigustega osa. Kokkuvõtteks võiks õelda, et Ateenas valitses otsene demokraatia, Sparta oli aga range
annaabi.ee 
