võimalik kasutada igalppol, nii autodes, bussides kui ka vedurites. Kasutatakse biodiislit ka lennukites. On võimalik ka kütteõlina kodudes küttekehades kui ka suuremates katlamajadees kasutada. Seda kasutatakse nii puhtalt kui ka segatuna tavalise diisliõliga. Murettekitav pool on see, et teatud tingimustes (näiteks kui temperatuur on madal jne) ei pruugi biodiisel töötada. See-eest on biodiisel vähem plahvatusohtlik kui diiselõli või bensiin. Kuid kui vaadata asja teadusliku poole pealt, siis võib öelda, et alternatiiv on vaja tavabesiinile ja –diislile niikuinii leida, mis siis mitte võtta see sama kütus nagu võtsid need poised, kes maailma rändama läksid autoga, mis sõitis tänu heasüdmlikele inimestele, kes jagasid oma toiduvalmistamisest järelejäänud õli? Iseenesest tekib ju seda nii kui nii ja seda maksimaalselt ära kasutades tundub see mõistlik. Lisaks võib ka mainida seda, et kuigi
29. Mis on kaubaaluste kuumtöötlemise märgis, millist infot see sisaldab? Kuumtöötluse läbinud pakkematerjal peab olema märgistatud vastavustähisega HT(HeatTreatment) ja mürkgaasiga töötlemise korral vastavustähisega MB. Vastavustähis tõendab, et puidust pakend on päritoluriigis töödeldud ja risk taimekahjustajate levikuks on viidud miinimumini. 30. Nimetage enamveetavaid vedellaste (vähemalt 5)? Kütteõli, bensiin, toornafta, diiselõli, gaasiõli,bituumen, kreosoot 31. Nimeta tükklastide allliike kasutatavate pakendite järgi (vähemalt 5 allliiki)? Kottlast, pall ja pakklast, veerev-vaatlast, kastlast, pudelid-balloonid, pakkimata last 32. Mis on rimud, milleks kasutatakse? See on kahekordne separatsioonmaterjal. Rimud kasutatakse eri liiki lastide (kaupade) või eri kaubapartiide eraldamiseks laadimisruumis ning nihkumisohtlike lastide kinnitamiseks, tühikute
kõrvaldamisel. Ülaltoodud põhjusel on tehnoloogilise heitgaasi puhastamiseks niisugustest lisanditest nagu NH3, HCI ja HF, otstarbekaks absorbendiks vesi. SO2 ja Cl2 püüdmisel läheks aga veekulu väga suureks, kuna nende lahustuvus vees moodustab ainult mõni sajandik grammi 1 kg vee kohta. Seetõttu kasutatakse vee asemel mitmesuguseid keemiliste ainete vesilahuseid või suspensioone. Orgaaniliste ühendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi vedelikke - diiselõli, etanoolamiin jt., mida on võimalik peale regenereerimist taas- ja korduvkasutada. Neeldunud komponendi võib absorbendist eraldada: - puhtalt või kontsentreeritult - vähelahustuva ühendi, nagu sademe või mudana - käsitleda saastunud absorbenti reoainena ja suunata see omakorda puhastusprotsessi. Juhul kui absorbeeritava gaasi ja absorbendi vahel toimub keemiline reaktsioon, nimetatakse sellist absorptsiooniprotsessi kemosorptsiooniks.
SO2 ja Cl2 püüdmisel läheks aga veekulu väga suureks, kuna nende lahustuvus vees moodustab ainult mõni sajandik grammi 1 kg vee kohta. Seetõttu kasutatakse vee asemel mitmesuguseid keemiliste ainete vesilahuseid või suspensioone, nagu lubjapiima või lubjakivi suspensiooni SO2 eraldamisel, ammoniaakvett HF püüdmisel, viskoosseid õlisid aromaatsete süsivesinike püüdmisel jne. Orgaaniliste ühendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi vedelikke - diiselõli, etanoolamiin jt., mida on võimalik peale regenereerimist taas- ja korduvkasutada. Neeldunud komponendi võib absorbendist eraldada: - puhtalt või kontsentreeritult - vähelahustuva ühendi, nagu sademe või mudana - käsitleda saastunud absorbenti reoainena ja suunata see omakorda puhastusprotsessi. Juhul kui absorbeeritava gaasi ja absorbendi vahel toimub keemiline reaktsioon, nimetatakse sellist absorptsiooniprotsessi kemosorptsiooniks.
6.6. Sisepõlemismootorite teised tsüklid. 1) Termodünaamiline ringprotsess (tsükkel) soojuse sisenemisel jääval rõhul on rakendatud diiselmootorites (ringprotsessi, kus soojust juhitakse protsessi püsival rõhul, nimetatakse Dieseli ringprotsessiks.) , kus kütuse sissepritsimine ja pihustamine toimub suruõhuga kolvi ülemises surnudseisu asendis (ÜSS). Dieseli ringprotsessi puhul kasutatakse raskeid vedelkütuseid (nafta, diiselõli, solaarõli jt.). Dieseli ringprotsessil töötavaid mootoreid nimetatakse aegalsekäigulisteks või kompressor- diiselmootoriteks. Esimese vedelkütusel töötava diiselmootori ehitas 1897.a. saksa insener R.Diesel. Tsükkel koosneb kahest adiabaadist, isobaarist ja isohoorist. Joonis 17. Mootori töötsükkel soojuse sisseandmisel jääval rõhul. 1.2 - adiabaatne kokkusurumine silindris; 2.3 - isobaarne paisumine sissepritsitud küttesegu põlemissoojuse q1 arvel; 3
annaabi.ee 
