Põhjavee geoloogiline tegevus Karel 10.Klass loodusharu Sisukord Karst Tingimused karstiks Kurisu Karstikoopad Stalagmiit Stalaktiit Karst Kivimite lahustumine vees ja selle järel tekkinud pinnavorm. Tingimused Põhjavesi Lõhed kivimites Vees lahustuvad kivimid Lubjakivi Kips Kivisool Kurisu Kurisu on karstumise tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm, mille põhjast toimub pinnavee äravool põhjavette.
MAASISESE TÜHEMIKU MAA-ALUNE KOHAL PINNAS SALAJÕGI VÕI JÄRV LANGATUB KARSTIALAL ON VEES LAHUSTUVAD LUBJA- KIVID MAAPINNA LÄHEDAL. VESI VALGUB LÕHEDE JA LEHTRITE KAUDU LUBJAKIVIDENI KARSTISEEN KOSTIVERES HARJUMAAL KOSTIVERES ON VESI LAHUSTANUD SUURVEE AJAL LUBJAKIVIPANGASE ALUMIST OSA. TEKKINUD ON SEENEKUJULINE VORM KARSTIKOOBAS EESTI PIKIM KARSTIKOOBAS ASUB HARJUMAAL JA ON 58 M PIKK. EESTI KARSTIKOOPAD ON MADALAD JA VÄIKESED, SEST MEIE KARST ON NOOR HAKKAS ARENEMA ALLES PEALE VIIMAST JÄÄ-AEGA EUROOPA SUURIMAD KARSTIKOOPAD ON SLOVAKKIAS, SLOVEENIAS, TSEHHIS, ITAALIAS, PRANTSUSMAAL, RUMEENIAS, VENENEMAAL KRIMMIS STALAKTIIDID ... ON TILKEKIVID, MIS RIPUVAD ALLA KOOBASTE LAGEDES. TILKUV VESI JÄTAB MAHA ÕHUKESE LUBJAKIHI, MIS JÄRK-JÄRGULT KASVAB NN. PURIKAKS STALAGMIIDID MAHA TILKUNUD VESI VALGUB LAIALI, ÕHUKE LUBJAKIHT KASVATAB MAAST KASVAVA
sademeid, kujunevad karstinähtused. Kartsivormid on, langatuslehtrid,kartsiorud,kartsikoopad,kartsilõhed. Kurisu Kõige enam levinud karstivormideks Eestis on kuni mitmekümne meetri laiused lehtri või lohukujulised kurisud- kohad, kuhu neeldub pinnavesi või kaovad maa alla isegi väiksemad ojad ja jõekesed. Kurisus neeldunud vesi voolab maa all edasi ja ilmub mõnes teises kohas karstiallikana taas maapinnale. Karstikoopad Karstikoopad on karstiprotsessi lõpp punktiks. Karstikoobaste tekkeks võib kuluda miljoneid aastaid. Nad on tavaliselt kuni 4 m kõrgused ja 12 m pikkused tühemikud, paiknedes 1-7 m sügavusel maa all. Eestis on karstikoopaid ligi 30,neid leidub Põhja-Eestis ja Lääne-Eesti saartel. Langetuslehtrid ja kartsiorg Maa-aluse koopa lae sisselangemisel tekivad langatuslehtrid. Kui lähestikku on palju langatuslehtreid, võib nende liitumisel tekkida karstiorg.
Vooluveetekkelised kulutusvormid: jõgede orud, moldorud, lammorud, kanjonorud, uhtorud kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid Meretekkelised kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed elutekkelised: sootasandikud, laukad raskusjõutekkelised: rusukaldad põhjaveetulemused karstivormid: karstinõod, karstikoopad, karstiorud maakoor- maa pindmine kivimitest koosnev kith platvorm- maakoore stabiilne väheliikuv osa kilp- osa platvormist kus paljanduvad aluskorra kivimid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid eelised: pole kokkuvarisemise ohtu, maavarasid on kergem maapinnale tuua, odavam, kiirem, valgem, mõjutab vähem põhjavett
2. Täida lüngad! a. Koordinaatidel 58° 52' 13" N, 24° 27' 52" E asub _________________________. b. __________________ on üks suuremaid teadaolevaid viikingiaegseid asulaid Baltimaades, mis rajati arheoloogiliste andmete järgi 7-8. sajandil. c. Raplamaa vapi aluseks on ______________. d. Raplamaal asub Eestimaa klaasipealinn - ___________. e. Eesti suurimad karstikoopad asuvad ________________ f. Raplamaal kasvavad maailmas haruldased ____________. g. _______ ______kõrgus merepinnast on 106 m. h. Raplamaa soodest saavad alguse _________, _________ ja ________ jõgikondade seitse jõge. i. Pakamägi on võetud kaitse alla _________. 3. Vihjeküsimused a. on Kasari veerohkeim lisajõgi. Asub Raplamaal Kehtna vallas Hertu, Lau,
3. Läänemere reostusallikad ? - inimeste heitveed, põllumajandus reostus jõega, nafta reostus, transpordi heitgaasid 4. Kliimatekketegurid ? - soojuskiirgus hulk, geograafiline laius, püsivad tuuled, hoovused, pöörlemine ja tiirlemine, lumi ja jää 5. Läänemerre suubuvad suuremad jõed ? - Neeva, 6. Kus paiknevad Eesti sademeterikkamad alad ? - kõrgustikes, sest õhumassid põrkavad vastu künka nõlvu Pinnamood. Põhjaveetekkelised karstid- karstikoopad-orud, lõhed Tuuletekkelised- luited Raskusjõutekkelised- rusukaldad, maalihked, langatuslehtrid
Kare vesi Katrin Soika Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord Sissejuhatus- vesi Loodusliku vee jaotamine Probleem: kareda vee omadused (vastus; pesuvahendi molekuli ehitus; pesupesemise põhimõte (1;2)) Mööduva karedusega vee tekkimine Karstikoopad (pildid, võrrand) Katlakivi tekkimine (selgitus, võrrand) Katlakivist vabanemine (video) Katlakivi ja lubjakivi olemus (selgitus, pildid, videod: katlakivist vabanemine) Kaltsiumkarbonaadi tekitamine Jäävast karedusest vabanemine (lahustuvus tabel) Kodune ülesanne Vesiniksoola olemus (kirjeldus, animatsioon) Kas meie looduslik vesi on puhas aine? Kas üle kogu Eesti on vesi ühesuguse koostisega? http://office.microsoft.com/en-us/images/results.aspx
moodustavad Karawangid ja Savinja Alpid. Sloveenia kõrgem tipp on Triglav (2864 m, Julia alpides) (vt. Joon 1). Lõuna pool lähenevad Alpid üle valdavalt 300 500 m kõrguseks Karsti platooks ja Dinaari mäestikuks.Maa idapoolmiku hõlmavad Alpide ja Dinaaride eelmäestikud ning kõrgustikest liigestatud Pannoonia tasandik. Sloveenia alast, kus aluspõhja moodustavad lubja- ja dolokivid, konglomeraat ja bretsa, on karstunud. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja karstikoopad(kogupikkus 25,6 km ), kus on stalaktiidid ja stalagmiidid. Kuna maa on mägine, armastavad sloveenid suusatada ja matkata.Tugeva karstimise tõttu on järvi vähe. Enamik neist asub Julia Alpides, neist suurimad on Boshinjko (3,3 km) ja Bledi järv (1,4 km). Maalilise Bledi järve keskel on väike Otoki saar. Pärimuse kohaselt lähevad seal kõik salajased soovid täide. Tähtsamad jõed on kirde-kagu suunalised orgudes voolavad Doonau parempoolsed lisajõed Sava (221 km) ja Drava (vt. joon 1)
- Kui vesi satub maapõues nõgusalt asuvate vetthoidavate kivimikihtide vahele ja sinna tuleb kõrvalt vett üha juurde , satub põhjavesi suuresurve alla.Survelist põhjavett nimetatakse arteesiaveeks. *6.Mis on karst ? Kivimite lahustumist vees ning selle tagajärjel tekkivat pinnamoodi nimetatakse karstiks. *7.Mis on karstivormid ? Nimeta neid. Karstivormid on põhja ja pinnavee lahustava toime tulemusena tekkinud pinnavormid .. , karrid, karstikoopad, karstiorud jne . *8.Millistes piirkondades esineb karst ? Vahemere maades , Kagu-Aasias ning Kariibi mere saartel , Lääne-Ukrainas Podillija kõrgustikul. *9.Mis on stalaktiidid ja stalagmiidid ? Stalaktiidid karstikoopa laest allapoole kasvav lubjast sammas , stalagmiidid- karstikoopa põhjast üles kasvav lubjast sammas . *10.Kuidas tekib karstikoobas ?- Karstikoobas on maa alune tühik mis on tekkinud
Muinas ja tänapäeva eestlased Esimesed inimesed saabusid praeguse Eestimaa aladele elama üheskoos keskmise kiviaja saabumisega. Sama rahvas on selle paigas tänase päevani säilinud. Säilinud on ka paljud traditsioonid, arvamused ja uskumused kuid rohkemgi veel on uut ja erinevat, mis eristab meie esivanemaid meist endist tänapäeva maarjamaalastest. Üheks tähtsaimaks jooneks, mis iseloomustab eestlasi läbi aegade, võib kindlasti lugeda armastust oma isamaa vastu ning soovi elada maal omas talus, kus otsustaja on taluomanik ise ja ei keegi muu. Sarnaseks võib ehk ka lugeda ennustamise kunsti. Tõsi küll, igal ajal on selleks omad moodused ja viisid kuid põhimõte on see, mis jääb. Vanad eestlased pidasid ennustamist väga tänuväärseks ning tulemusi võeti täie tõsidusega. Palju pole muutunud ka tänapäeval. Oleme siiski rahvas, kes tõsimeeli usub horoskoope ja muud nõiatarkust. Samamoodi, nagu meil praegu, olid vanade...
*põhjustab karsti nähtusi *vesiliivade esinemine Karst karst tekib kui vesi lahustab kivimeid karsti arengu 3 põhitingimust- *vees lahustvad kivimid *põhjavesi *poorid ja lõhed kivimites,et vesi saaks liikuda karstuvad kivimid on lubjakivi,dolomiit eesti esineb karsti nähtusid põhja ja kesk eesti lubjakivi ja dolomiitide esinemise alal. Maapinnal esinevad karstivormid- *karrid *avalõhed *neeluauk *karsti lehter *karstiorg maa all esinevad karstvormid- *karstiallikad *salajõed *karstikoopad tuhala nõiakaev- all on salajõed ,suur vee ajal on nii palju vett et vesi tungib välja seda ohustab kaevandus,tahektakse rajada karjääri ehk vesi pumbatakse välja karstikoopa laest ripuvad alla tilkekivid e stalaktiit põrandalt kasvavad kõrgele stalagmiidid need tekivad koopast tilkuvast veest, ladestub välja lubisool probleemid karstiga- *põhjustab madalate alade liigniiskust *raskendab ehitustegevust *maapinna sisselangemised Soo
eemaldada keetmisega 23) Püsiv karedus (mis põhjustab, kuidas eemaldada) On tingitud: MgCl2, CaCl2, MgSO4, CaSO4. (NT Jõe ja mere vesi) Eemaldatakse iooni vahetus meetodiga (Kaltsiumi ja Mg ioonid asendatakse naatriumi ja Kaaliumi ioonidega.) 24) Mis on vee pehmendamine? Karedust põhjustavate ainete eemaldamine 25) Mis on karstinähtus? Looduses toimub keetmisele vastastikuline nähtus, kus puhtast veest tekib kare vesi ja tekivad karstikoopad Ülesanded a) Kristallhüdraadiga ☺Mitu g tuleb kaaluda CuSO4•10H2O ja mitu ml võtta vett, et valmistada 200 grammi 10% vask(II)sulfaadi lahust? b) Molaarsusega ☺Mitu g tuleb kaaluda naatriumhüdroksiidi, et valmistada 200 ml 0,4M naatirumhüdroksiiidi lahust? c) Lahuste %ülesanded (tihedusega) ☺Mitme %-ne lahus saadakse, kui 120ml 20% väävelhappe (tihedus 1344 kg/m3) lahusele lisada 40 g väävel/hapet juurde?
atmosfääri, allesjäänud vee kogus täiendab põhjaveevarusid. Põhjavee soolsus on suurem sügavamal kihtides, kuna soolakristallid vajuvad põhja. Pindmistes kihtides on soolsus madalam, kuna jää ja sademete vesi mis maasse imbub on mage. Termaalvesi- soe põhjavesi,surve all,sügavamal ja seetõttu on soe, sest magma soojendab seda Arteesiavesi- külm põhjavesi, surve all Karstumine: 1. kurisu ehk neeluauk- koht kus pinnavesi maa alla suubub 2. karstikoopad 3. salajõgi- vesi mis voolab maasisemuses meie seda ei näe 4. langatuslehter- lehtri kujuline karstivorm, mis on tekkinud maa-aluse karstikoopa lae sissevarisemisel. 5. karr- maapinda katab lubjakivi 6. stalagmiit 7. stalaktiit
* Mandrijäätekkelised kulutusvormid kulutuskuhjevormid kuhjevormid jääsulamisvee tekkelised - paetasandikud - voored - moreentas - oosid - kulutusnõod - moreenkünkad - mõhnad - moreenseljakud - liivakud * Põhjaveetekkelised * Elutekkelised karstivormid - sootasandikud - langatuslehtrid - karstiorud - karstikoopad - karstilõhed MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Praeguseaha olulisemad maavarad Eestis on põlevkivi e. kukersiit, fosforiit, mitmesugused looduslikud ehitusmaterjalid, nagu paekivi, kruus, liiv ja savi, aga kaa turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Vanimate kivimitega seondub kambriumi ladestu savikivi, mida valmistatakse telliste valmistamiseks. Meie peamised fosvoriidivarud peituvad ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides. Kasutati fosforväetisena
Erra ja Salajõe. Kus Eestis esineb karsti? Kostivere, Tuhala, Kuivajõe ja mitmel pool mujal Põhja-Eestis. Stalaktiidid - laest tilkuvad tilkekivid karstikoobastes Stalagmiidid - karstikoopa põrandal olevad sambakujulised tilkekivid Kuidas tekib põhjavesi? Osa vihma- ja lumesulamisvetest imbub maapinda ja jääb kivimite lõhedesse, pooridesse ja tühimikesse. Nimeta maapealseid ja maaaluseid karstivorme Maapealne - kuristu Maa-all - karstikoopad Mis põhjustavad maalihet? Pärast vihma muutub pinnas mäenõlval raskeks põhjavee mõjul ja vajub allapoole. Kus on lainete purustav mõju e. murrutus kõige suurem? Merre ulatuvatel poolsaartel ja neemedel Kus on Eestis lainete mõjul tekkinud järsakud? Osmussaarel, Rannamõisas, Väike-Pakri saarel Kuidas tekivad maasääred? Tuuled puhuvad piki randa ja panevad vee ühes suunas liikuma, kusjuures setted kanduvad kaugele merre.
reisijale võiks uuelaadseid elamusi pakkuda Ida-Türgi külastus. Seal oleks soovitatav hoida nn madalat profiili, mitte liiga eristuda ning kohalikele vastanduda. Loodus ja piirkonnad Loodus on maa suurust arvestades üsnagi vahelduv, kuigi Anatoolia sisemaa võib kohati olla üsna monotoonne ja lõputuna näiv poolkõrb. Kuid sinna vahele mahub tõeliselt maailmakuulsaid loodusmälestisi, nagu Pamukkale travertiinterrassid (Yellowstoni kuumaveeallikate analoogid) ja Kappadookia karstikoopad ja tornid, kuhu on oma eluaseme (ja kirikudki) rajanud droglodüüdid. Vahemere ja Egeuse mere rannik ei erine oma välimuselt mistahes teisest Vahemere-äärsest megakuurordist (Costa del Sol, Kreeka või Küprose rannad), olles seega pisut isikupäratu. Ka teeninduse kvaliteet on ilmselt massiturismi silmas pidades üsna kvaliteetseks nivelleeritud. Türgis saab ka matkata, trekkida, ligi 3000-sed mäed kerkivad kohe kuurortpiirkondade läheduses
Joonis 4. Termaalveepark koopas 10 Kokkuvõte Ungari on Euroopa riik, kus arengutase ei ole veel nii kõrge, kui mõnes teises Euroopa riigis. Ungari piirneb igast küljest maismaaga ning piiri pikkus on kokku 2216 km. Siit on 400 km Vahemereni, 800 km Läänemereni ja Musta mereni ning 1200 km Atlandi ookeanini. Ungari maastik on mägine. Ungari rahvastik on vananev. Looduspoolt kaunistavad suured karstikoopad ja suures jõed ja järved. Ungari lummab külastajaid oma pika ajaloo ja vanade kommetega, samuti on ta kuulus oma termaalvete poolest. 11 Kasutatud kirjandus Lang Stephan ,,Ungari" Ilo. Tallinn 2004 [WWW]www.wikipedia.ee [WWW]www.google.com Dorling Kindersley "Maailma teatme atlas" Inglise keelest tõlkinud Marek Laane "Riigid, kuidas maailma valitsetakse" 12
Suurimateks asulateks on Keila, Saue, Rapla, Kehra, Kohila ning Tallinna suurim linnaosa Lasnamäe. 6 Põhja-Eesti lavamaal asub maakonna põhja- ja keskosa, umbes pool üldpinnast. Sellele piirkonnale on iseloomulik laugjate kõrgendike ja madalate nõgudega vahelduv tasandik. Pinnakate on õhuke ning kohati ulatub paasaluspõhi lausa maapinnani. Rohkesti on karsti - Adilas, Hageris, Urgel ja Põlmas, Eesti suurimad karstikoopad asuvad Pael ja Kuimetsas. Põhja-Eesti lavamaal asuvad maakonna suurim soo (Mahtra, 9670 ha) ja järv (Järlepa, 48 ha). Jõed voolavad kas Soome lahte (Vääna, Keila) või Väinamerre (Kasari, Vigala). Põhja-Eesti lavamaa on tihedasti asustatud. Põllumaad on suhteliselt viljakad. Kevadtulv Kostivere karstialal Harju lavamaa lääneosas on silmapaistvamad pangad Väike-Pakri saarel (13 m), Pakri neemel (24 m), Türisalu (30 m) ja Rannamõisa pangal (35 m)
Oluline on just Ca ja Mg suhe. Karstid jagatakse sügavuse järgi: Pindmised karstid ja süvakarstid Pinnakatte paksuse järgi: Avatud karstid ja suletud karstid Stalagmiidid (põrandalt üless) ja stalaktiidid (laest alla) tilkekivi. Karstis levinud põhja- eestis Eestis enimlevinud karstivorm on kurisuud mitme meetri laiused lehtrid/lohud mis neelavad pinnavett. Suurim läbimõõt üle 100m ning kuni 7 m sügavust. Teada 11 karstikoobast 24 karstialal. Enamus karstikoopad tekkinud lubjakivisse hea lahustuvus. RADOON On keemiline element, järjekorranumbriga 86. Selle isotoobid on radioaktiivsed. On loodusliku kiirguse allikas. Looduses tekib uraani radioaktiivsel lagunemisel, mille käigus tekib maapinnas gaasiline radoon. Tartu ja Põhja-eesti radooni ohtlik!. Maa uraanirikas, ja peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Omadustelt on radoon väärisgaas. Leidub kõikjal meie ümber pinnases. Suures koguses
aknaruudud. Kokku on Eestis registreeritud ajvahemikul 1616-1936 30 maavärinat. Viimane tugevam maapinna vappumine leidis aset 8. aprillil 1987. a. ja see sai tuntuks Võrtsjärve maavärinana, tugevuseks hinnati 4 palli. Millised on aga siis Eesti maavärinate põhjused. Pikka aega peeti Eesti mmavärinaid langatusvärinateks, neid seostati lubjakivises aluspõhjas olevate suuret karstikoobaste sisselangemisega. Selline seletus ei ole aga kuigi veenev, kuna meie karstikoopad on nii väikesed, et nende sissevarisemine ei saa suurel maa-alal tajutav olla. Liiatigi peaksid selliste varisemiste korral maapinnale kujunema langatuslehtrid või vähemalt suured praod. 5 Nüüdiandmete foonil on selge, et meilgi on tegemist tektooniliste maavärinatega, mis Skandinaaviamaades, eriti Norras on üsna tavalised. Neid põhjustavad maakoore rahutud sügavamad osad. Omapoolset mõju avaldab ka maakoore nüüdiskerkimine, mis on
Linnusel 1-3 väravakäiku. Elatavad linnused leiumaterjal näitab, et osades linnustes on pidevalt elatud. Eelkõige elasid linnuses eliiti kuuluvad perekonnad ja nende kaaskond. Linnustes asusid eluhooned ja kaevud. MUINASAEG Pelgupaiklinnused püsiva elamise jäljed puuduvad, ilmselt kasutati pelgupaikdena ohu korral. Pelgupaikadena kasutati ka raskesti ligipääsetavaid looduslikke kohti: soo- ja järvesaari, koopaid, kaugeid paiku metsas (Helmu ja Aruküla koopad; Kuimetsa karstikoopad). Poolikud linnused kõiki linnuseid ilmselt ei jõutudki valmis ehitada. Lõhavere (Leole) linnuse puhul on tegemsit ainsa muinaslinnusega, mis on seostatav konkreetse ajaloolise isikuga, Hendriku kroonikas käsitletud vanem Lembituga. Lõhavere linnus on kolmel korral maha põlenud. Paljude muinasaegsete linnuste kohale ehitati keskaegsed kivilinnused, mistõttu linnamägede algne ilme ei ole säilinud. Näiteks on sellised Viljandi, Tartu, Otepää,
Sest kõrgrabas jalutajale jäävad nägemata madalsooalad, Loosalu rabas matkaja jääb ilma Avaste astangu taguse soo müstilisest võlust. Raplamaa asub suures osas paelavamaal. Põhja ja keskosas võib leida viljakaid põlde ja suuri karstialasid, kuid Vigala kandis on pinnaseks tüse viirsavikiht, millesse omal ajal vajusid terved hooned. Märjamaa vallas kasvavad pae peal terves maailmas haruldased haprad lookuusikud, Kaiu ja Rapla vallas asuvad aga Eesti suurimad, Kuimetsa ja Pae karstikoopad. Märjamaa alevi lähistel avaldub üks põnevamaid karstinähtusi. Kevaditi pressib maapind muidu veetutele heinamaadele järvetäied vett, mida on hakatud järtadeks nimetama. Veerohkemal aastal uputab vesi üle ka lähikonna elamute õued ja keldrid. Maakonna ühes servas, Käru vallas kasvavad kõrged okaspuumetsad, ent Märjamaa lääneosas võib juba kohata LääneEestile iseloomulikke kadastikke. Kehtna valda on
Vahemereäärsed kuurortlinnad (Alanya, Antalya, Marmaris) kipuvad miljonilisteks aglomeratsioonideks minema. Loodus ja piirkonnad Loodus on maa suurust arvestades üsnagi vahelduv, kuigi Anatoolia sisemaa võib kohati olla üsna monotoonne ja lõputuna näiv poolkõrb. Kuid sinna vahele mahub tõeliselt maailmakuulsaid loodusmälestisi, nagu Pamukkale travertiinterrassid (Yellowstoni kuumaveeallikate analoogid) ja Kappadookia karstikoopad ja tornid, kuhu on oma eluaseme (ja kirikudki) rajanud droglodüüdid. Vahemere ja Egeuse mere rannik ei erine oma välimuselt mistahes teisest Vahemere-äärsest megakuurordist (Costa del Sol, Kreeka või Küprose rannad), olles seega pisut isikupäratu. Ka teeninduse kvaliteet on ilmselt massiturismi silmas pidades üsna kvaliteetseks nivelleeritud. Türgis saab ka matkata, trekkida, ligi 3000-sed mäed kerkivad kohe kuurortpiirkondade läheduses.
Viimane tugevam maapinna vappumine leidis aset 8. aprillil 1987. a. ja see sai tuntuks Võrtsjärve maavärinana, tugevuseks hinnati 4 palli. 15 Millised on aga siis Eesti maavärinate põhjused? Pikka aega peeti Eesti maavärinaid langatusvärinateks, neid seostati lubjakivises aluspõhjas olevate suurte karstikoobaste sisselangemisega. Selline seletus ei ole aga kuigi veenev, kuna meie karstikoopad on nii väikesed, et nende sissevarisemine ei saa suurel maa-alal tajutav olla. Liiatigi peaksid selliste varisemiste korral maapinnale kujunema langatuslehtrid või vähemalt suured praod. Nüüdisandmete foonil on selge, et meilgi on tegemist tektooniliste maavärinatega, mis Skandinaavia maades, eriti Norras on üsna tavalised. Neid põhjustavad maakoore rahutud sügavamad osad. Omapoolset mõju avaldab ka maakoore nüüdiskerkimine, mis on
Karst on vett läbilaskvate kivimite purustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid. Karsti moodustumise eelduseks on: Karstuvad kivimid, tektoonilised lõhed/poorid. Piisavalt sademeid(vett) Paks aeratsioonivöö (seal toimub kivimite lahustamine kõige intensiivsemalt) Pindmised(karstilehtrid, langatuslehtrid, kurisuud) ja süvakarstid. Karstikoopad. Karstilehtrid tekivad tavaliselt ulatuslike struktuuridena. Ühele tektoonilisele lõhel koondunult nt. Karstikoopad tekivad maaaluste jõgede vooluteedel. Pinnases kaltsiumkarbonaadist küllastunud vesi tilkudes koobaste laest, tekivad settides stalagmiidid ja stalaktiidid. Veepinnani jõudes muutub stalagmiit ümaraks vormiks(padi), jaotades settiva aine ühtlaselt laiali. Eestis Tuhala karstikoopad, karstilehtrid, maa-alune jõgi, nõiakaev. Maateaduste alused I (9.okt)
Kurisud asuvad enamasti väikeste jõgede sängides, suletud nõgudes. (Jõelähtme, Kuivajõe, Erra jõed). Langatuslehtrid tekivad maa-aluste karstiõõnsuste lae sisselangemisel. Karstiliste lohkvormide liitumisel võivad nende vahele jääda ka positiivsed pinnavormid karstisillad ja jäänukpangased so positiivsed pinnavormid. Suurim Kostivere karstiväli Jõelähtme jõgi voolab maa alla langatuslehtrid, avalõhed. Karstikoopad on teada 29 koobast. TEHNOGEENSED TASANDIKUD 1% Eesti pindalast Tekivad: 1. Pealiskihtide äravõtmisel (turvas,kruus, liiv, savi) 2. Ümberpaigutamisel 3. Pealeladestamisel(paekivid, tuhk) Eesti reljeefi on inimene muutnud just Kirde-Eestis, tehispinnaste muld ja taimkate on kaotatud pikaks ajaks. I Maapõuest maarete avakaevandamisel tekitatud maastikud - Kukersiit, fosforiit Katendi eemaldamine sammuva ekskavaatoriga puistendisse. Puistangualal kõrgenes
11. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Karstivormide levik Eestis on seotud lahustuvate(karbonaatsete) kivimite avamusaladega. Tuntumad karstialad: Põhja-Eesti paelava,Lääne-Eesti saartel, Hiiumaal, Rapla ümbruses ja isegi Kagu-Eestis paikneval Devoni lubjakivide väikesel avamusel. Eestis esinevad karstivormid: karrid, karstikoopad, salajõed, karstiallikad, langaatuslehtrid, kuivsängid, kurisu (pinnavesi neeldub karstiõõnsustesse). Karstikanalid on mitmekorruselised, pinnalähedaste õõnsuste all on sügavamad korrused, mis on pidevalt veega täidetud. Suurvee ajal täituvad veega ka maapealsed vormid. Seost maa-aluste ja maapealsete veevoolude vahel tähistavad kurisud, mis vett neelavad, maa-alused jõed (Kuivajõe, Jõelähtme) ja paljud veerikkad karstiallikad.
Kurisuid leidub ka jõgede sängides. Salajõed – kurisude kaudu võivad maapealsed vooluveed kaduda ja moodustada maa-aluse jõe (Kuivajõgi, Jõelähtme jõgi jt.). Eestis on üle 50 kurisute kaudu maa alla kaduvat salajõge. Karstilehter – nii nim karstitühemete kohal pinnakatte maa alla kandumisest ja maapinna sisselangemisest tekkinud ümara või ovaalse põhijoonisega lehtrisarnaseid nõgusid. Karstikoopad – Eestis on väikesed. Kujunenud enamasti maa-aluse jõe vooluteel, asudes 1-7 m sügavusel maapinnast. Nende kõrgus on kuni 4 m, laius kuni 12 m. Allikad – allikatena väljuvad karstilised veed võivad esile kutsuda liigniiskust ja soostumist, teisalt tagavad aga jõgede veerikkuse. Allikad võivad olla nt väävliallikad v soolaallikad. Nad on kas tõusu- või langusallikad.
(Masing, 1984). Väikeste tehiskoobaste kategooriasse kuuluvad maa-alused ruumid, mille ruumala jääb alla 1000 m³. Antud koopad on väliskeskkonnast vähem isoleeritud ja sealne õhutemperatuur on (5ºC) ja (+5ºC) vahel. Väikseid tehiskoopaid võib leida Eestis mitmel pool, kuid kõige rohkem asub neid Tallinna lähistel (Masing, 1984). Looduslikud koopad on peamiselt Põhja-Eestis asuvad teadaolevad väikesed karstikoopad, Lõuna-Eestis aga liivakivisse vete poolt uhutud käigud. Looduslikud koopad on oma heade mikroklimaatiliste tingimuste poolest soodsateks talvituspaikadeks (Masing, 1984). Suuremates keldrites, mille ruumala jääb 50-1000 m³ ümber, on sobilikud talvituspaigad. Peamiselt asuvad sellised talvituspaigad vanade mõisate, losside ja kindluste juures, mis on inimeste poolt mittekasutatavad. Talvituvaid lendlasi võib
a. Poola Varssavi ja Krakovi vanalinnad, Auschwitzi koonduslaager, Malborki linnus b. Tsehhi Praha, raekoda, püha Vituse katedraal, Karli sild, Karlovy Vary c. Slovakkia Tatra RP, Sipsi loss d. Rumeenia Bran'i loss, Bukoviina klooster, Doonau delta e. Ungari Balatoni järv, Budabest, Egeri kindlus, Doonau jõgi f. Bulgaaria Ivanovo kirikud ja kloostrid, Madara ratsanik, Riia klooster g. Sloveenia Triglavi RP, karstikoopad h. Horvaatia Dubrovniki vanalinn, Marco Polo sünnimaja, Dakovo katedraal, Aadria mere rannik (Dalmaatsia) 5. IdaEuroopa a. Läti Riia vanalinn, Jurmala, Sigulda b. Leedu Palanga, Merevaigumuuseum, Kura säär, Klaipeda, Ristimägi, Vilniuse vanalinn c. Ukraina Struve meridiaanikaar, Kiievi Sofia katedraal, Lvivi vanalinn d. Venemaa Moskva (Kreml, Punane väljak), St. Peterburg (Vassili saar,
annaabi.ee 
