Dinosaurused Sillaotsa Kool Diana Michelson Sissejuhatus Dinosaurused-roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Roomajate klassi ülemselts Dinosauruste seas oli- herbivoore -karnivoore Suurimad neist olid herbivoorid.(brontosaurused ja Brachiosaurused.) Apatosaurus Elas Juura ajastul. Apatosauruste fossiile ja jalajälgede kivistisi on leitud Põhja-Ameerikast Wyomingi, Colorado, Utah' ja Oklahoma osariikidest. Pea ulatus 5 meetri kõrgusele. Kaalus peaaegu 30 tonni. Vaenlaste eest kaitses ta end saba löökidega. Taimetoitlane. Stegosaurus "kaetud sisalik"
Whiteside'i arvates võis saurustel ka lihtsalt õnne olla. Millised olid dinosaurused? Endotermilised, mis nõudis ohtrat toitumist. Ülivõimsa ainevahetusega loomad, kes võisid elada üle kõikvõimalikke külmi ja karme tingimusi. Evolutsioonilist edemust võisidki toetada kuum veri ja kiire ainevahetus. Tõenäoliselt polnud aeglased ja kohmakad olendid, vaid väledad ja aktiivsed. Sauruste seas oli nii herbivoore , kui ka karnivoore. Suurimad neist olid taimtoidulised, näiteks brontosaurused (Apatosaurus) ja Brachiosaurus'ed. Brachiosaurus oli üks suurimatest maismaa saurustest. Ta oli 23 meetrine ja kaalus ligi 77 tonni. Sauruste süstemaatika: Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Alamhõimkond: Selgroogsed Vertebrata Klass: Roomajad Sauropsida Alamklass: Diapsida Infraklass: Archosauromorpha Ülemselts: Dinosaurused Dinosauria Owen, 1842 Seltsid ja alamseltsid: Ornithischia Cerapoda
taimtoidulistel ühisrinne röövloomade vastu). Evolutsioonilised trendid Keha suurus Oli trend kehamassi suurenemisele. Esines ka trend kehamassi vähenemisele, kuid see oli juhuslikum (nt lindude evolutsioon). Liikumine Dinosauruste eellane oli kahel jalal liikuja, koos kehamassi suurenemisega arenes välja ka neljal jalal liikuvaid dinosaurusi. Toiduallikas Eellane oli lihasööja, kuid arenesid ka dinosauruseid, kes olid taimtoidulised, herbivooridest enam uuesti karnivoore ei arenenud. Kehamassi muutused Kehakate Tänaseks päevavalgele tulnud fossiilid vihjavad, et suled võisid olla dinosauruste seas levinud varem arvatust laiemalt. Evolutsiooni käigus, kehamõõtmete kasvamisel, polnud suled enam alati tarvilikud. Suurema ruumalaga kehad kaotavad soojust aeglasemalt, seetõttu paljud suuremad dinosaurused võisid olla kaetud pigem soomuste, kui sulgedega. Kulindadromeus zabaikalicus. (Foto: Anrey Atuchin/Science)
Maailmamere bioloogilised ressursid ja nende kasutamine Õppejõud Sirje Vilbaste Sekundaarne produktsioon: · Primaarproduktsioon on aluseks kõrgemate troofiliste tasemete moodustamisele. · Herbivoorid (nt väike zooplankton) söövad otse fütoplanktonit. · Karnivoorbid (nt kalad) söövad kas herbivoore või teisi karnivoore. · Toiduahelad võivad olla erineva pikkusega (2-6) lüli Energia liikumine toiteahelates: Organismide poolt talletatud energia (päikese energia fotosünteesivatel taimedel ja vetikatel; keemiline energia kemotroofidel) liigub piki toiduahelaid kõrgematele tasemetele. Piki toiduahelat toimub pidev energia kadu. Taimed suudavad siduda ca 2% maale jõudvast päikeseenergiast. Hästi jäme reegel on, et igale järgmisele tasemele jõuab ainult 10% eelmise taseme energiast
millega saab toidupalasid lahti rebida. Samuti ei ole neil nähtavaid kõrvasid, aga naha all paiknevad neil trummikiled, mis soodustab neil madalate helide kuulamist. Samuti on nende lõhnataju ideaali lähedane. Merikilpkonnade nägemine on veesügavustes hea, kui nad aga veest välja tulevad, siis muutuvad nad lühinägelikeks.(Sea World, 2013) 3 Toitumine (Sea Turtles, 2007) Merikilpkonnade toitumine varieerub vastavalt liigile. Suurem osa merikilpkonnades on omnivoorid, samas leidub ka karnivoore ja herbivoore. · (Chelonia mydas) lõuad on peenelt sakilised ja ta on kohanenud taimetoidule mere erinevate roheliste taimede ja vetikate söömiseks. Nad on ainult taimetoidulised merikilpkonnad. · Ühele merikilpkonna liigile on aga omapärane, et nad vahetavad oma toitumisharjumist, vanuse kasvades. (Chelonia mydas) on alguses, pärast koorumist karnivoor, aga vanuse kasvades, muudab ta järkjärgult oma toitumisharjumusi herbivoorseks.
63) 35. Ökoloogiline niss (ehk ökoniss) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja keskkonnaga. 36. Ökoloogiline püramiid (ka troofiline püramiid või Eltoni püramiid) on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad). 37. Ökoloogiline suktsessioon - ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. 38. Parasitism eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seedunud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (nt. voodilutikas), perioodiliselt või kogu elu vältel ning kahjustab teda:
6 koonul. Torosaurus kasutas oma teravat nokka ja lõikehammaste ridu kõvade taimede mugimiseks. Fossiilsed jalajäljed, mida peetakse ceratopsiani rajaks, viitavad sellele, et esijalad olid kergelt väljapoole suunatud, samas kui tagajalad olid otse keha all, nagu ninasarvikul. [3] TYRANNOSAURUS Tyrannosaurus (tähendades "hirmuvalitseja sisalik"), oli üks suurimaid maismaal elavaid karnivoore läbi aegade, kaaludes umbes kuus tonni. Tyrannosauruse massiivset koljut tasakaalustas pikk, raske saba. Lõuad olid varustatud 150 mm pikkuste, teravate sakilise servaga hammastega. Tänu suurtele ja jõulistele tagajäsemetele olid Tyrannosauruse esijäsemed väikesed ja neil oli üksnes kaks sõrme. Viimased eksemplarid on näidanud, et väikesed käsivarred olid väga musklilised, ilmselt selleks, et võimaldada loomal maapinnale
takistavad vaid kliima olud ja toitainete vähesus. Osad neist on mürgised (sookailud) ja herbivooridele sobilikke taimi on vähe. Peamised produtsendid on turbasamblad, tarnad, kõrrelised, ja puhmad. Herbivoorid rabades aastaringselt ei ela peamiselt vähese toidu ja sobivate elupaikade puuduse tõttu. Rabasi külastavad kari- ja rabahiired, metskitsed, põdrad, karud, jänesed. Nagu herbivoorid paikseid karnivoore rabades pole, nad külastavad rabasi vaid pesitsemiseks ja toiduotsingutel. Teisesed tarbijad on rabades roomajad (rästik ja nastik), putuktoidulised kahepaiksed (raba- ja rohukonn) ja väikesed kiskjad mägrad, rebased jne. Tipptarbijad külastavad rabasid harva, toidu vähesuse tõttu on nad sunnitud küttima ka teistes ökosüsteemides (nt. metsad, põllud, niidud). Rabades kütivad hundid, rebased ja rabapistrikud (2.).
Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid . Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4...6 taset. Esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad. Püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad). Ökoloogiline püramiid on rangelt ahenev, kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid läbiva energiavoo alusel. o Ökoloogiline suktsessioon. Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) nimetatakse suktsessiooniks. Primaarse suktsessiooniga on tegu siis, kui kooslus kujuneb varem asustamata alale näiteks luidetele või kaljudele ja kohalejõudnud
Üleminekud erinevatelt astmetelt on seotud suurte energiakadudega. Troofilise taseme orgaanilist ainet, mis läheb toiduks kõrgema taseme organismidele, kulutatakse mitmeti. Ökoloogilist püramiidi kujutatakse üldjuhul astmepüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad). ► Ökoloogiline suktsessioon. On ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas). Primaarse suktsessiooniga on tegu siis, kui kooslus kujuneb varem asustamata alale – näiteks luidetele või kaljudele ja kohalejõudnud organismid vahetuvad vastavalt mulla kujunemisele. Sekundaarne suktsessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud
püramiidis on tavaliselt 4...6 taset. Esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad.Püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad). Ökoloogiline püramiid on rangelt ahenev, kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid läbiva energiavoo alusel. Ökoloogiline suktsessioon Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) nimetatakse suktsessiooniks. Primaarse suktsessiooniga on tegu siis, kui kooslus kujuneb varem asustamata alale näiteks luidetele või kaljudele ja kohalejõudnud organismid vahetuvad
8. Selgita ökoloogilise püramiidi reeglit ja arvuta raudkullide biomass, kui nad on ära söönud 500 g ristikuseemnest toitunud lõokesed( toidumassist talletub vaid 10 %) Ökoloogiline püramiid on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad). Näide: Selleks, et üks põld toidaks ära ühe viiekilose rebase, peab põllul elama kaalult 10 korda rohkem jäneseid ehk siis 50 kilogrammi jäneseid. Selleks, et 50 kilogrammi jäneseid söönuks saaksid, peab põllul kasvama kaalult 10 korda rohkem taimi ehk 500 kilogrammi taimi. 9. Millised tegurid võivad põhjustada ökoloogilise tasakaalu häirumist? Peamine ökoloogilise tasakaalu häirija on inimene ja inimtegevus
Selline püramiid töötab Päikeselt pärineva primaarse energia arvel ja selle eri tasandeid ühendab keerukas suhtepundar. Ökoloogilist püramiidi kujutatakse üldjuhul astmepüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad). · Ökoloogiline suktsessioon. Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) nimetatakse suktsessiooniks. Primaarse suktsessiooniga on tegu siis, kui kooslus kujuneb varem asustamata alale näiteks luidetele või kaljudele ja kohalejõudnud organismid vahetuvad vastavalt mulla kujunemisele. Sekundaarne suktsessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks
arvukuse. Ökoloogiline niss - on ökoloogiline mõiste, mis iseloomustab liigi või populatsiooni suhtumuslikku positsiooni eripära ökosüsteemis. Ökoloogiline püramiid - on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad). Ökosüsteem - on mingi ala elustik koos selle aineringe komponentidega. Täpsemini, ökosüsteem on mingi ala organisme ja nende keskkonda haarav suhete ja interaktsioonide võrgustik. Ökotoksikoloogia - on interdistsiplinaarne teadusharu, mis põimub ökoloogia ja toksikoloogiaga. Ökoton - on kahe ökosüsteemi (või koosluse) vaheline põimeala, siirdeala, piir (piiriala). Ökotonid on näiteks
47% toiduenergiast Seedimatu toit Metabolismi jääkproduktid 25% toiduenergiast 10% toiduenergiast Karnivoor Karnivoor e. lihasööja e. kiskja on organism, kes toitub rohusööjatest. On sekundaarne tarbija. Et saada energiarikkaid molekule, söövad karnivoorid herbivoore. Osa karnivoore toituvad teistest karnivooridest. Neid nimetatakse tippkarnivoorideks e. tippkiskjateks. Carnivores animals that feed on other animals (herbivores). . Karnivoori energia sisend-väljund Herbivooride koed Karnivoor e. Hingamine: lihasööja Ainevahetuse jääk- Soojus, mis eraldub heterotroof produktid eluprotsessidest
Selline püramiid töötab Päikeselt pärineva primaarse energia arvel ja selle eri tasandeid ühendab keerukas suhtepundar. Ökoloogilist püramiidi kujutatakse üldjuhul astmepüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad). 24. Ökoloogiline suktsessioon . Ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas). 25. Keskkonnajuhtimine. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalset kasutamist ning säästvat arengut erinevatel tasemetel. Juhtimist võib teostada: · Globaalsel tasemel · Regionaalsel tasemel
vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad). Ökoloogiline püramiid on rangelt ahenev, kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid läbiva energiavoo alusel. Kui aga troofilisi tasemeid kirjeldatakse biomassi kaudu, võib püramiidi kuju olla väga erinev: enamikus maismaaökosüsteemides on see ahenev, veeökosüsteemides on aga tihti I astme konsumente (vetikatoidulisi loomi) massilt rohkem kui produtsente. Viimane tuleneb primaarprodutsentide (vetikate) oluliselt lühemast
Too näiteid FS kudede osakaal väheneb taime vananedes. Väga suuri kulusid tehakse transpordikudedesse ja varude säilitamisse.Lühiaegseid ebasobivaid tingimusi taluvad hästi. Pikaajalistesse ebasobivatesse tingimustesse ei sobi (nt tamm) 24 Mis on Lindemanni ökoloogiline püramiid? Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt tootjaid, herbivoore, karnivoore, lagundajaid Milliseid suurusi võib paigutada ökoloogilise püramiidi x-teljele. Energia, arvukus, biomass 25 Mis on energia ülekande seaduspärasused 2. ja 3. püramiidi taseme vahel Karnivoorid saavad herbivooridelt alla 10%. 26 Milline on põllumajandusloomade toidu kasutuse energeetiline efektiivusus, kelle on see kõige suurem? Miks? 1 kg liha tootmiseks kulub 3 kg teravilja. Kõige suurem broileritel, sest
energeetilisest süsteemist. Igal troofilisel tasemel kasutatakse osa energiast ära organismide elutegevuseks, ülejäänud energia liigub ökoloogiliste suhete kaudu järgmisele tasemele. Energia liikumist silmas pidades võib troofilistest tasanditest moodustuvat süsteemi kirjeldada kui toitumisahelat või toitumispüramiidi (Briti ökoloogi Charles Eltoni mõisted). Autotroofe ja herbivoore mahub ühele tasandile rohkem kui karnivoore. Süsteemsete lähenemiste ja küberneetika mõju ökoloogiale, nt süsteemiteooria (General Systems Theory). Ludwig von Bertalanffy (1901-1972). Püüd lähendada füüsikat (mis kirjeldas suletud süsteeme) ja bioloogiat mis kirjeldab keskkonnas ennast säilitavaid avatud bioloogilisi organisme). Bioloogilised süsteemid on avatud süsteemid, mis suudavad säilitada oma struktuuri ja vähendada lokaalselt entroopia kasvu süsteemi läbi energia
26. Troofiline püramiid. Ökoloogiline püramiid (ka ökopüramiid, troofiline püramiid, energiapüramiid või Eltoni püramiid (ökoloog Charles Eltoni järgi)) on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad). Ökoloogiline püramiid on rangelt ahenev, kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid läbiva energiavoo alusel. Paljudes maismaaökosüsteemides kehtib reegel, et iga järgmise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Väga ligikaudu on see seotud assimilatsiooni kasuteguriga toiduahelates (kui näiteks ahvenad on söönud ära 500 kg noorkalu, siis nende biomass
püramiid, energiapüramiid või Eltoni püramiid on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad).Ökoloogiline püramiid on rangelt ahenev, kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid läbiva energiavoo alusel. Kui aga troofilisi tasemeid kirjeldatakse biomassi kaudu, võib püramiidi kuju olla väga erinev: enamikus maismaaökosüsteemides on see ahenev, veeökosüsteemides on aga tihti I astme konsumente (vetikatoidulisi loomi) massilt rohkem kui produtsente. Viimane
Ökoloogiline püramiid (ka ökopüramiid, troofiline püramiid, energiapüramiid või Eltoni püramiid (ökoloog Charles Eltoni järgi)) on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad). Ökoloogiline püramiid on rangelt ahenev, kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid läbiva energiavoo alusel. Kui aga troofilisi tasemeid kirjeldatakse biomassi kaudu, võib püramiidi kuju olla väga erinev: enamikus maismaaökosüsteemides on see ahenev, veeökosüsteemides on aga tihti I astme konsumente (vetikatoidulisi loomi) massilt rohkem kui produtsente. Viimane
annaabi.ee 
