PRESENT PRESENT PRESENT PAST SIMPLE PAST PAST PERFECT FUTURE SIMPLE CONTINUOUS PERFECT CONTINUOUS SIMPLE 1.korduv tegevus , 1.praegusel 1.tegevus mis 1.tegevus mis toimus 1.tegevus mis 1.tegevus mis 1.tegevuste kohta rutiin hetkel toimuvad algas minevikus mingil ajahetkel toimus kindlal leidis aset enne mis toimuvad 2.loodusseadused, tegevused aga kestab minevikus või ajal ja me ei räägi teist tegevust või tulevikus tavaliselt üldine tõde 2.ajutiselt toimuv praeguse hetkeni teadaoleval ajahetkel selle alguse ega mingil teatud kasutatakse koos ...
Präsens olevik I põhivorm ich -e du -st er, sie, es -t wir -en ihr -t sie -en nt. fragen ich frage du fragst er fragt Präteritum lihtminevik II põhivorm nt. fragte(II pv.) - ich fragte du fragtest Perfekt täisminevik III põhivorm haben sein ich habe ich bin du hast du bist er hat +III pv er ist +III pv wir haben wir sind ihr habt ihr seid sie haben sie sind nt. ich habe gefragt, du hast gefragt er hat gefragt Plusquamperfekt enneminevik III põhivorm hat ist ich hatte ich war du hattest du warst er hatte +III pv er war +III pv wir hatten wir waren ihr hattet ihr wart sie hatten sie waren...
Past Simple (lihtminevik) -ed / II pv. Kasutus: Ago, yesterday, last. ?/- Did Tegevus: 1. Toimus minevikus ja on lõppenud. ,,I met him yesterday" 2. Used To, mineviku harjumused. ,,I used to play tennis." Past Continius (kestev minevik) was/were + ing Kasutus: When, while, as Tegevus: 1. ajutised sündmused. 2. 2 või enam tegevust ,,While i was reading, he was garding." 3. minevikus katkestatud tegevus ,,I was having a shower, when the phone rang." 4. konktreetne kellaaeg minevikus ,, I was watching TV yesterday at 5!" Present Perfect (täisminevik,olevikuaeg) have/has + III pv. Kasutus: Never, ever, already, yet, before, since, for. Tegevus: 1. tegevused alg. Minevik -> now ,,I have been a teacher for 5 years." 2. mineviku situatsiooni resultaat olevikus ,,I...
English Grammar - The most common tenses in English Signal Example Tense Use Form words s something happens repeatedly how often something happens every one action day follows sometim another es I work always infinitive Present things in he/she/it he works often Simple general + s I go usually he goes seldom ...
Past Simple Lihtminevik + 2.põhivorm. did + not + 1.põhivorm ? did + 1.põhivorm Did on abitegusõna, mida kasutatakse eitavas ja küsilauses Past Simple Lihtminevik väljendab: 1) Minevikus toimunud tegevust. Tegvuse või sündmuse aeg on antud. Nt: The man entered the comprament and hid under a seat. 2) Tegevus on lõppenud. Nt: I bought a book yesterday. Spikkersõnad: 1. Ago ammu! 2. Last viimane, eelmine! 3. Yesterday eile! Nt laused! + I went to school. I did not go to school. ? Who went to school? ? What did you do? ? Where did you go? 1.põhivorm ma tegevusnimi
ACTIVE TENSES Active form You use an active verb when you want to say that the subject of a sentence does something. · [Thing doing action] + [verb] + · +[thing receiving action] · Examples The professor (subject doing action) teaches (verb) · the students (object receiving action). · Mary (subject doing action) · washes (verb) · the dishes ( object receiving action). The tenses of the verb 1.Present (olevik) 2.Past (minevik) 3.Future (tulevik) 4.Future in the past (kaudne tulevik) Iga aeg võib esineda neljas eri rühmas 1.IndefiniteTenses (üldajad) 2.Continious Tenses (kestvad ajad) 3.Perfect Tenses (perfekti ajad) 4.Perfect Continious Tenses (perfekti kestvad ajad) Indefinite Tenses (üldajad) used to describe actions but do not state whether the action is completed or on- going märgivad tegevuse sooritamise fakti Peter visits us every day. Peter visited ...
docstxt/123291734037865.txt
docstxt/135806522318.txt
Present simple Work/works, do/does Every, often,usually,always,sometimes,once,twice, at weekends Püsiv ja korduv tegevus Tulevikus toimub tegevus, mis on seotud graafikute, sõiduplaanidega, tunniplanid Üleüldised tõed ja loodusseadused Kui midagi kommenteeritakse - tv Present continius am, is, are working be vormi abil tehakse now, at the moment, look, listen, hurry up just praegu toimub tegevus praegusel perioodil toimuv tegevus kõige kindlam tulevik ettekavatsetud tulevik Present perfect Have, has worked 3pv Eitavaid, küs have / has Ever, never, for, since, already, yet, today, this week / month / yrear Äsja lõppenud tegevus, millele visatakse pilk peale Tükk aega varem toimunud tegevus (eesti keeles nud) Elavate inimeste puhul kui tahame öelda, mida on oma elus teinud Present Prefect continius have has been working for, all, since, lately, recently tegevus algas minevikus, aga rõhutatakse, et parajasti nüüd kestab ta ikka edasi s...
AJAD Simple Present: (olevik. Kui midagi toimub iga päev. every day.) EXAMPLES: I play tennis. She does not play tennis. The train leaves every morning at 8 am. The train does not leave at 9am. She always forgets her purse. (Ta alati unustab oma koti) He never forgets his wallet. Every twelve months, the Earth circles the sun. The sun does not circle the Earth. Past Simple: (midagi on tehtud. Tegusõna tuleb panna minevikku ehk II põhivormi. Seda aega tuleb kasutada siis, kui lause väljendab tegevust, mis minevikus tehti ja ka ära lõpetati!) EXAMPLES: I saw a movie yesterday. (Ma nägin eile filmi. Nägin filmi lõpuni.) I didn't see a movie yesterday. Last year, I traveled to Japan. (Sõitsin Jaapanini välja, mitte ei jäänud reisi peal kuhugi toppama) Last year, I didn't travel to Japan. She washed her car. (Ta pesi auto ära! Mitte ei pesnud natuke ja jooksis siis tuppa multikaid vaatama, vaid lõpetas töö ära ja siis tegi m...
Hõbevaher: Acer saccarinum Areaal: Põhja-Ameerika ida- ja keskosa. Suurus: 24-36 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: lai, munajas või silinderjas, oksad peened, sageli rippuvad. Koor, võrsed: tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harune...
Tense Tense Signal words Use Form Examples Present Every day, Sometimes, Infinitive, I work simple sometimes, happens The workes always, often, repeatly, He/she/it I go usually, seldom, how often + -s She goes never, first...then. something (1.pv.) happens. Present Now Something To be Iam working progressive At the moment is (am/is/are) He's working Look! happening infinitive + I'm going Listen! (- ing) He's going Past simple Last Action Impulsive + I worked Yesterday took ...
Ajad ja nende vormid.
Inglis keele grammatika reeglid. Tegusõna BE Tegusõnal Be on olevikus kolm kolm vormi: I am He, she, it is we, you, they are a 1.isik I am young. Ma olen noor. I 2.isik you are strong. Sa oled/Te olete tugev. N 3.isik Hi is clever. Ta (meessoost) on tark. S She is pretty. Ta (naissoost) on ilus. u It is cheap. See on odav. S M 1.isik We are happy. Me oleme õnnelikud. I 2.isik You are kind. Te olete lahked. T 3.isik They are rich. Nad on rikkad. M U S Kõnekeeles eelistatakse BE lühivorme: I am = I'm he is = he's she is = she's it is = it's we are = we're You are = you're they are = they're KÜSIV VORM moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Ta on laisk. Is he lazy? Kas ta...
docstxt/123278751137865.txt
pane ise kool minu nimi (8A klass) JÄÄAJAD referaat TALLINN 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 2.Mis olid jääajad? lk 3 3.Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule lk 3 4.Järved lk 4 5.Maapinna kerkimine lk 4 6.Jääaegade põhjused lk 5 7.Elu jääajal lk 6 8.Liustikud lk 7 9.Kokkuvõte lk 7 10.Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Paljudele tuleb mõistega jääaeg silme ette ülemaailmselt tuntud samanimeline multifilm. Tegelikult on aga jääaeg mõiste, mis tähendab praegusest ajast märksa jahedamat kliimat. Jääaegu on olnud mitmeid. Sel ajal tomis ulatuslik mandriliustike pealetung. 100% pole aga ühest vastust jääaegade kohta, sest ka teadlased on nende esinemises erineval seisukohal. Minul on õnnestunud mitmel korral käia praegu veel säilinud Euroopa suurimal liustikul Vatnajökull. See asub Islandil ning selle suurus on 8100 ruutkilomeetrit. Mis olid jääajad? Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes ...
Oh ajad, oh kombed! Eri ajastutele on omased erisugused kombed. Sajandeid tagasi elanud inimeste tõekspidamised erinesid vägagi praeguse ühiskonna arusaamadest ja käitumistavadest. Ajaga on käitumine ja hoiakud paranenud. Inimesed on õppinud hoolima kaaslastest ja asetama nende vajadusi esiplaanile. Taolist, head ja kombekat käitumist nimetatakse tänapäeval viisakuseks. Aga kas viisakus on siis pidevalt arenenud ja kasvanud? Kas inimkond on nüüdisajal parem ja meeldivam kui näiteks sada aastat tagasi? Minule isiklikult tundub, et oleme lühikese aja jooksul oma moraalses arengus sammu tagasi astunud. Kui mina koolis käisin, siis meie õpetajad meenutasid meile pidevalt, et maal tuleb alati vastutulijaid teretada, bussis tuleb vanematele inimestele istet pakkuda jne. Lisaks kordas klassijuhataja, et ta on justkui meie teine ema. Ta tõepoolest omal moel oligi seda. Mäletan, et söögilauas juhendas ta, kuidas kallutada supitaldrikut ja kui...
TENSES. ACTIVE VOICE. 1. Present Simple (üldolevik) I (he, she, it s) he works Eitav,küsiv do (I, you, we, they) he does not work does (he, she, it) does he work? Verbidele, mis lõpevad infinitiivis ss, -sh, -ch, -x või o, lisatakse ainsuse 3. pöördes es he touches, she goes Verbidel, mis lõpevad y-ga, mille ees on konsonant, muutub y->ies carry - he carries Vrdl: play he plays 1. Harjumuspärane, korduv tegevus või seisund olevikus. Tom drinks tea every day. He lives in Brussels. 2. Üldtuntud tõed, loodusseadused The earth goes round the sun. 3. Tulevikus toimuv tegevus a) Sõiduplaanid, planeeritud programmid. The train for Tallinn leaves at 10. The course begins on Monday. ...
Oh ajad, oh kombed. Läbi aegade on Eestis ja teadustöödes kasutatud erinevaid keeli. Saksakeelt, NSVL ajal Vene keelt, nüüd eesti keelt... Globariseerumise tulemusena hakatud kasutama rohkem inglise keelt, mis on kõigile kätte- ja arusaadavam. Maailma televisioon, muusika, raamatud ja suhtlemine enamus ongi inglise keeles. Tõlkida ei jõua igasse keelde ja sellepärast loetaksegi inglise keeles samuti. Pluss - raamat kaotab oma originaalsuse. Teadustöösid kaitsakse inglise keeles, sest kui sa ei oska seda, mida sa oled õppind või avastand rahvusvahelises keeles, siis ei ole teadmistel suurt kasu. Ei suudeta oma seisukohti vajadusel ülemaailmas selgeks teha. Ka mõned õppejõud võivad olla välismaalased ja sellepärast peabki oskama ka oma seisukohti põhjendada rahvusvahelises keeles ehk inglise keeles. Edasiõppimisvõimalused on palju suuremad kui keel on rohkem arenenud - saavad inimesed ennast väga häst...
Future tenses Present Simple I pv. (Timetables) My bus leaves at 6 am. We are leaving at 6 tomorrow (Present continuous) Present Continuous Tegija + am, is, are + ing I am learning. Kindel tulevikuplaan Be going to 1. Kindlate tõendite põhjal tehtav tulevikuennustus Look at the clouds, its going to rain soon. 2. Tulevikuplaanid (mittekindel) Future Simple Will + I pv. · Tuleviku ennustused, mida tehakse arvamuste põhjal. · Hetkeotsused · Lubadused, ähvardused, pakkumised, palved etc. I will never speak to you again · Tegevused, mis toimuvad meie tahtest sõltumata. She will have a baby in June. Future Continuous Will be + ing Next year I will be graduating from school.' Future Perfect Will have +III pv. I will have eaten my dinner. · Tegevuste puhul, mis saavad olema lõpetatud, mingiks teatud ajaks. Future Perfect Continuous Will have been + ing · Due to - · Be about to -
Present Simple Present Continuous I walk I am (I'm) walking you walk you are (you're) walking he walks he is (he's) walking she walks she is (she's) walking it walks it is (it's) walking we walk we are (we're) walking they walk they are (they're) walking Present Perfect Simple Present Perfect Continuous I have (I've) walked I have been walking you have (you've) walked you have been walking he has (he's) walked he has been walking she has (she's) walked she has been walking it has (it's) walked it has been walking we have (we've) walked we have been walking they have (they've) walked they have been walking Past Simple Past Continues I walked ...
L- a- tena. Suur osa rahvast elas tavalistes avaasulates, mis koosnesid mitmest talust. Külade kujunemisega kaases ka ribapõllud, nii saadi võrdselt paremat ja kehvemat maad. Künnipõllundust arendas edasi puuadrale kinnitatud raud- ader. Kasutuses oli erinevaid matmis meetodeid, kasut endiselt tarandkalmeid. Kagu- eestis levisid liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. Leidub pihkvas. Hakati neid rajama u 5- 6 saj. Rahutud ajad: linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus viitab rahututele aegadele. Selle põhjuseks võib olla nt naaberalade sooritatud sõjaretked ja ka kohapealsete ülikute vahel kujunenud tõsisemad pinged. Linnuste asend teede ääres, vahel ka sadamate juures viitab kaubandusele, milles oli oluline roll ülikutel. Põhjuseks ka rahvastikuränded. 7)Eestlased muinasaja lõpul: peamine tegevusala oli maaharimine, mis oli kõrgel tasemel. Kasvatati: nisu, kaera, herneid, ube jne
Kui rinnaku kohal on nahk viga saanud või kuul on läbinud siseorganeid, siis roiskub lind kiiremini, kui lind, kellel neid vigastusi pole. Laagerdamise pikkus sõltub ka linnuliigist. Metstuvi hakkab roiskuma kiiremini, kui teised linnud. Veelinnud (pardid, haned) ei talu pikaajalist laagerdamist, sest nende seedeorganites leiduvad bakterid annavad pikema laagerdamise käigus lihale üsna "kalase" maitse (fishy flavour). Siin on umbkaudsed soovituslikud laagerdamise ajad erinevate ulukite puhul, mis peaks andma ulukilihale omase, aga mitte matsolikult ebameeldiva liigvänge maitse: FAASAN: kukke tuleks laagerdada 2 päeva rohkem, kui kana. PÕLDPÜÜ: 5-7 päeva TUVI: söö kohe või laagerda kuni 4 päeva METSPART: 3-4 päeva, maksimaalselt nädal HANI: RABAKANA/TEDER: 2-10 päeva, aga pigem vähem, kui kauem KÜÜLIK: 3-4 päeva, või 1 ööpäev soojal aastaajal (NB! Suurbritannias on olemas ka metsküülikud) JÄNES: 7-10 päeva
Tenses Present Simple When? Every day, every morning, always, often, sometimes, usually. Affirmative Negative I/You know this song. I/You do not know this song. He/She/It knows this song. He/She/It does not know this song. We/You/They know this song. We/You/They do not know this song. Interrogative Do I/You know this song? Näited Does He/She/It know this song? Do I listen these songs every day? Do We/You/They know this song? Sometimes I listen these songs. Present Continuous When? Now, at the present moment. Affirmative Negative I am reading. I am not reading. You are reading. You are not reading. He/She/It is reading. He/She/It is ...
Verb Tense Summary Chart PRESENT PAST FUTURE Present Simple Past Simple Future Simple I study Englishevery day. Two years ago, I studied English in I am going to study Englishnext year. England. The bus leav e s at 8. If you are having proble mwill help ...
Indikativ (kindel kõneviis) Konjuktiv I (kaudne kõneviis) Konjuktiv II (tingiv kõneviis) Imperativ (käskiv kõneviis) Passiv Aktiv Aktiv Partizip 1pv + e + Passiv Aktiv Passiv Aktiv II (-,st,-,n,t,n) Ich spreche D. Ich spreche D. Du sprichst D. Du sprechest D. Sprich D! Präsens olevik Er spricht D. D wird Er spreche D. Sprecht D! ...
Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirja...
Eiffeli torn Chris Anderson 11e Eiffeli torn Ehitatud 1889 324 m 7300 t Kolm korrust Lift,trepid Ajalugu Tähistati Suure Prantsuse Revolutsiooni Inetu, häbiväärne 300 meest, 18038 juppi Émile Nouguier, Maurice Koechlin ja Stephen Sauvestre Ehitamine Kellaajad Avatud iga päev 9:30 23:00 Liftid 9:30 23:45 Trepid 9:30 18:30 Hinnad liftiga Esimene korrus 4.80 - täiskasvanu 2.50 - laps (alla 12a.) Teine korrus 7.80 - täiskasvanud 4.30 - laps Kolmas korrus 12.00 - täiskasvanu 6.70 - laps Hinnad jalgsi Ainult teisele korrusele 4 - 25+ 3.50 - alla 25 Alla 3 aastased saavad tasuta Esimene korrus Teine korrus Kolmas korrus
Eesti keele parimad ja halvimad ajad Stabiilsete ühiskondlike suhete periood on sotsioperiood. Vanim neist on muinasaeg - seda võib heaks perioodiks just keele- ning murrete kujunemise pärast, ka tekkisid eraldi osad Eesti riigist. Orduaeg See oli eesti keele jaoks üpris halb aeg, sest eesti keel nõrgenes oma tähtsuse poolest ning sai lihtrahvakeeleks. Ametlik suhtlus toimus hoopis saksa keel ning kirikukeeleks oli ladina keel. Peale seda tuli Rootsi aeg
Ajad on teised,inimesed endised. Inimesed on planeedil Maa eksisteerinud juba miljoneid aastaid.Läbi aegade on inimeste elustiil ja kombed muutunud.Vanasti olid teised ajad,kus inimesed pidasid sõdu,võideldi võimu pärast ja elati teiste elukommetega. Tänapäeva Ühiskond on suurel määral muutunud,kuid inimeste probleemid,olemus ning soov paremini elada on samaks jäänud.Inimsuhted on püsinud muutumatuna.Ükskõik mis sajandil elades ongi inimeste vaheline läbisaamine väga tähtsal kohal.Tülitsemised,armumised,vihkamised on loomulikud nähtused,mida tuleb igapäevaelus ette.Ammustel aegadel,kui tekkisid perekonnad,polnud ka probleemid välistatud
Ajad muutuvad, inimene on jäänud samaks? Ajastud muudkui muutuvad, aga kas see tähendab, et ka inimese loomus peab muutuma? Kuidas saab Gilgames, kes tundub meile nii iidsena, sarnaneda tänapäeva inimestega? Gilgamesiga oli pidutsemisjanuline ja väsimatu kuningas, kes hoolis ainult iseendast. Ta uskus, et ta oli surematu ja ei pea silmitsi astuma surmaga. Seetõttu ta ei suutnud elu väärtustada sellisena, nagu ta oli ning vaatas tõest mööda. Jumalad saatsid Gilgamesi juurde Enkidu, kes suutis Gilgamesile vastu astuda ning kuningas nägi end läbi Enkidu. Mõnikord inimesed ei saa oma käitumisest ja tegelikust minast aru seni, kuni nad pole kohanud võrdväärset vastast või kedagi omasarnast, kes on neile kui peegliks. Gilgames ja Enkidu said sõpradeks ning ühel päeval nad otsustasid minna rändama. Nad rändasid pikki öid ja päevi, käisid Seedrimetsas ja tapsid Humbaba, võitlesid Taevase Sõnniga ja p...
Simple Continuous/Progressive Perfect Perfect Continuous Present Tegusõna algvorm be + -ing have/has + 3.v have/has been + -ing I work. He works. I am working. I have worked. I have been working. Past 2.v was/were + -ing had + 3.v had been + -ing I worked. I was working. I had worked. I had been working. Future will + 1.v will be + -ing will have + 3.v will have been + -ing I will work. I will be working. I will have worked. I will have been working. Future in the Past would + 1.v would be + -ing would have + 3.v ...
docstxt/134779345759.txt
Ajad muutuvad, inimloomus jääb samaks Öeldakse, et inimeste suurimad nõrkused ei muutu kunagi, ning see takistab arengut. Samuti lõhuvad pahed meie igapäevast elu ning takistavad tihti õnnelik olemast. Meie omadustes peab olema ka midagi hea, miks muidu veel olemas oleme ning ei saa ju öelda, et kõik oma eludega rahul poleks. Ajad küll muutuvad, kuid mis ei muutu eales inimestes? Kindlasti üheks omaduseks, mis alati meiega jääb, on auahnus. Tennessee Williamsi näidendis "Klaasist loomaaed" üks tegelastest, Amanda Wingfield, tõestab seda. Ta on agressiivne naine, kes üritab meeleheitlikult oma introvertset tütart Laurat igale ettetulevale rikkale mehele peale sundida. Amanda auahnus lõhkus tema perekonna. Juba ammu lahkus tema mees, tema laste isa, keda ta poeg Tom väga igatseb
Kõnekusti lõpukõne "Oh ajad, oh kombed!" Iga aasta lahkub Eestist mitu noort, eesmärgiks õppida endale sobivamat eriala ja saada rohkem kogemusi või siis leida omale tulusam töökoht välismaal. Tänu sellele võib pikema aja vältel rahvaarv palju väheneda. Näiteks 1. jaanuaril 2013 aastal elas Eestis umbes 1.3 miljonit inimest, välisrände tõttu vähenes elanikkond üle 6600 inimese kuid loomuliku iibe tõttu 1400 inimese võrra. Ning kui lähevad ära eestlased, läheb koos nendega ka keel
Suveöö armastus Ajad muutuvad- inimloomus jääb samaks Ajad muutuvad ja koos nendega muutuvad ka inimesed, kuid inimloomus jääb ikka samaks. Põlvest põlve on muutunud inimeste väärtushinnangud ning iga põlvkonnaga omandatakse uusi teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud just antud eluhetkel. Näiteks, kui kunagi oli pattu tehes karistuseks ihunuhtlus normaalne siis tänapäeval ei tule selline karistus kõne allagi. Inimloomuses on nii head kui halba. Üheks negatiivsuseks on näiteks kadedus. See on üks
Tense form Active voice Passive voice Present Simple I greet him every day. He is greeted every day. Present Continuous I am greeting him. He is being greeted. Present Perfect I have greeted him today. He has been greeted today. Present Perfect Continuous I have buun greeting him. He has been greeted today. Past Simple I greeted him yesterday. He was greeted yesterday. Past Continuous I was greeting him. He was being greeted. Past Perfect I had greeted him. He had been greeted. Past Perfect Continuous I had been greeting him. He had been greeted. Future Simple I will greet him. He will be greeted. Future Continuous I will be greeting him. He will be greeted. Future Perfect ...
Tegusõna BE Tegusõnal BE on olevikus kolm vormi: I am He, she, it is We, you, they are Ainsus 1. isik I am young 2. isik You are strong 3. isik He is cleaver She is pretty It is cheap Mitmus 1. isik We are happy 2. isik You are kind 3. isik They are rich Küsiv vorm (mida eesti keelde tõlgitakse kas-küsimuse abil) moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Is he lazy? She is pretty. Is she pretty? Lihtminevikus kasutatakse ainsuses vormis was, mitmuses aga vormi were. I, he, she, it was We, you, they were
Will he have worked for twenty years by Will he really have been wo then? hours? He will not have worked for twenty He will not have been worki years. TEGUSÕNA AKTIIVI AJAD (be + verb 3) Lihtolevik Kestev olevik Perfekti olevik [ minu käest küsitakse (alati [ (just praegu) küsitakse minu [ (täna) töötanud (juba arvamust) arvamust) ] käest (arvamust) ] küsitud ] O L E I am I am being I, you, we, they have been asked
,,Ajad on teised, inimesed endised." (Anton Hansen Tammsaare) Inimkonna ajaloo alguseks loetakse kuue miljoni aasta tagust aega, mil planeedile Maa ilmusid esimesed inimesetaolised olendid. Evulutsiooni vältel arenesid neist ahvi sarnastest olevustest tänapäeva inimesed. Meie esivanemad on pidanud silmitsi seisma sõdade, nälja, revulutsioonide ning erinevate riigikordade ja valitsemisvormidega. Paljud taime- ja loomaliigid pole muutustega kohaneda suutnud, kuid tänu inimeste visadusele, oskustele ja tugevale elutahtele, on nad kohanenud eluga erinevates tingimustes. Aastasadade jooksul on pidevalt ümber kujunenud ühiskond, kuid inimeste põhiprobleemid, olemus ja eetilised valikud on erinevatel aegadel samaks jäänud. Läbi aegade on inimestele olulisel kohal olnud usk. Erinevaid usurituaale viidi läbi juba kiviajal- lausuti nõia...
Kõneviisid: · Kindel KV tegevus on reaalne, toimub/toimus tõesti, tunnust pole (umbisikuline kse olevik). Ema ütles, et vend on trenni läinud. · Tingiv KV tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja ksi puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks · Käskiv KV väljendab käsku otsest (ains.ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult. Pidulik stiil Mingem, Astugem (neutraalses stiilis kasut selle asemel kindlat kõneviisi lähme kõik koos, astume!) Tunnusel on 5 kuju: -ge, -ke, -gu, -ku, 0-variant (ains.2 pöördes Õpi rohkem! Mine metsa! Kuula tähelepanelikult!). · Kaudne KV väljendab kaudset väidet, st kelleltki kolmandalt kuuldut: Jüri sõitvat Jaapanisse õppi...
Ajad muutuvad, kuid inimloomus jääb samaks Elu maailmas muutub iga päeva, kuu, aasta ning sajandiga. See toob kaasa muutusi ühiskonnas ja selle toimimises. Pole kahtlustki, et see muudab ka inimesi, kuid kas selle kõige keskel muutub ka inimloomus? Mina usun, et inimloomuse kujundavad tema eesmärgid: olla õnnelik, terve, armastatud, edukas. Kuigi ühiskonna muutudes saavutatakse eesmärke erinevatel viisidel, olen arvamusel, et inimloomus otseselt ei muutu. Ikka on omadused nagu uudishimu ja soov saada paremaks, targemaks, edukamaks, see mis viib elus edasi. Üheks inimloomuse tunnuseks on kadedus, soov olla teistest üle ja see ei ole kuskile ühiskonna muutusega kadunud. Juba näiteks A.H Tammsaare romaanis “Tõde ja õigus”, tõi kirjanik hea näite inimeste kadedusest. Raamatus kadestab Andres Pearu varandust ning naabrimehe näiliselt muretut elu. Oru talu peremees ihkab omakorda Mäe talu perenaist. Tänapäevalgi püüta...
Past Continuous ( Progressive ) -ing vorm Kestev minevik PR talk talking play playing Kestev minevik väljendab tegevust, · Kui sõna lõpeb e- ga mis oli toimumas mingil kindlal ajal Come coming minevikus. Take taking Moodustamine : · Kui sõna lõpeb t- ga "be" minevikus + põhitehusõna / was; were / -ing vorm Sit sitting Put putting JAATAV · Kui sõna lõpeb ie- ga (ma olin töötamas) Lie lying I was working - ma töötasin Die dying You were working - sa töötasid She/he/it was working - ta/ see töötas We were working - me töötasime Present Continuous (Progressive) You were workin...
PRESENT SIMPLE (lihtolevik) Form: 1st form (+s) Use: 1. Things in general. Nurses look after patients in hospitals. 2. Things that happen all the time or repeatedly. She usually goes away at weekends. 3. Laws of nature (things that are true in general). The sun rises in the east. 4. Timetable events. The train leaves at 6.50 p.m. Negative form: I don't (do not) normally eat my lunch here. He doesn't (does not) like this film at all. Question form: Do you live here? How often does it rain around here? Signal words: always, every day/month, never, normally, often, seldom, sometimes, usually etc. PRESENT CONTINUOUS/PROGRESSIVE (kestev olevik) Form: am/is/are + ing Use: 1. Unfinished actions happening at or around the time of speaking. Listen! Somebody is crying. They are building a new bridge in our town....
Simple Continious Perfect to be + ing to have + III pv/ -ed I pv. is/am/are + ing Present -s (3 pööre) have/has + III pv/ -ed -/? Do, Does II pv. / -ed Past was/were + ing had -/? Did + I pv. Future Will + I pv. will be + ing will have
Keskaeg Uusaeg Uusaeg Uusaeg Hiliskeskaeg (1500) Varauusaeg (1800) Uusaeg (1914) Lähiaeg Eesti ajaloog mõlemat viisi äjajärkude nimed ja ajad Riigivõimu muutumise Ühiskondlike muutmise Orduaeg (1208-1561) Reformatsioon Tallinnas Rootsi, Poola, Taani (1561-1710) Rahvakoolide rajamine Vene aeg (1710/21-1918) Pärisorjuse kaotamine Eesti aeg (1918-) Ärkamise aeg Reformatsioon- Usupuhastus liikumine Põhjused: Kirik muutus ahneks ja patukirjade müük
Tallinna Linnamuuseumi külastus 1. 1) Ehisnaela pea 16. sajandist. Selle valisin, sest keskajal hakkas arenema käsitöö.Minumeelest on see naelapea erakordne sellepoolest, et isegi tänapäeval on sellist raske teha ja välja mõelda ning see on võrdlemisi hästi säilinud. 2) Tallinna linnaarhiivis säilinud Taani kuninga Erik Klippingi ja tema ema Margareta poolt Tallinnale 1282. aastal annetatud Lüübeki õiguse koodeksi esilehekülje koopia. Valisin selle koopia, sest keskajal anti välja ja võeti tallinnas kasutusele Lüübeki Linnaõigus. Tänu sellele arenes Tallinn suurel määral. Mulle meeldivad ka keskaegsed kirjutased ja illustratsioonid. 3) ''Karjaallika veekogumise pesa''(nii on kirjas vastuvõtudokumentides), ehk tegelikult tinast sõel, mis paiknes Karjaallikas vett linna poole juhtiva torustiku alguses. Valisin sõela selle tõttu, et keskajal arend...
Karm reaalsus läbi aegade Karm reaalsus valitseb meil kõikjal koolis, tööl, kodus ja väljas pool neid, lihtsalt vahepeal me ei märka ümber ringi toimuvat. Samas teine hetk, keegi nagu tuletakse meile seda meelde. Ajaloo vältel on realismisse süübitud ja tahetud inimesele ja lugejale mõistetavaks teha, et tegelikkus on väga jõhker, mis väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Selle kohta saab tuua palju näiteid. Ilma hariduseta naeruvääristatakse inimest. Dostojevski teoses ,,Idioot" tuleb see eriti hästi välja. Kui Mõskinit ei sallitud Venemaa kõrgseltskonnas 19. sajandil, sest tal polnud teadmisi, millega hiilata. Tal ei olnud jutu käigus midagi sekka öelda, kuna ta polnud elujooksul endale teadmisi omandanud. Alati tõi ta vabanduseks oma rumalusele, et teda pole õpetatud ja et niikuinii tal on raske haigus, millega ei ole võimalik sama tark olla kui teised kõrgseltsk...
Rootsi aeg Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg kestis Eestis 17.sajandil. Selle perioodiga käisid kaasas nii helded kui ka rasked ajad ning toimus palju muutusi. 1629. aastal sõlmiti Rootsi ja Poola vahel pikemaajaline vaherahu. Pidevatest sõdadest räsitud maa andis masendava pildi-põllud olid võsastunud, linnad, alevid, linnused, mõisad ja külad olid ahervaremetes. Tol ajal oli rahvaarv ligikaudu 100 000. 1630. aastatel hakati maad tasapisi uuesti kasutusele võtma. Mõisinikud võtsid küladesse uut rahvast ning vabastasid ümberasujad kolmeks aastaks maksudest. 17
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Ökoloogia Instituut Ege Lehtsaar Maa soojad ja külmad perioodid Referaat Juhendaja: Tiiu Koff Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Maa on 4,5 miljardit aastat vana ning sellest ajast saati on siin olnud mitmeid jääaegu ja ja jäävaheaegu, mis on olnud soojema kliimaga kui näiteks praegune jäävaheaeg. Kliima on pidevalt muutunud ja muutub ka praegugi, kord soojemaks siis külmemaks. Selles referaadis püüangi välja tuua põhilised sooja- ja külmaperioodid Maa ajaloos, kuidas ta ajas muutunud on. Olen välja toonud graafikud erinevate aegade lõikes, tänapäevast kuni Fanerosoikumi eoonini. Proovisin põhiosa jätta kindlatele andmetele, mis on saadud liustiku ja merepõhja setete proovidest, mis ulatub vaid 3 miljoni aasta tagustesse aegadsesse. Varasemad klii...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
