FORMATION OF MEDIEVAL kARELIA · WHAT WAS BEFORE MIDDLE AGES · WHAT CHANGES OCCURRED WITH IT HOW KARELIA LOOKED LIKE WHEN NEW · ERA DAWNED IN 16th CENTURY GEOGRAPHY OF KARELIA AND ITS RELEVANCE Click to edit Master text styles Major changes in prehistoric times in Second level Karelia Third level Transgression of Ladoga Birth of Vuoksi 3700 BCE Fourth level Birth of Neva 1300 BCE Fifth level Land rise during entire period from Ice Age till today, leading most notably to changes in Vuoksi river's flow Crossroads of trading routes White Sea/Arctic Ocean Upper Volga / Caspian basin Baltic Sea basin Dnepr / Black Sea basin
loomingule keskenduda. Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas sai määravaks romantiline isamaalisus. Tema loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Sibelius kasutas sümfoonia vormi selleks, et oma isikliku komponeerimisstiili sügavamalt välja arendada. Sibelius kirjutas ka sümfoonilise poeemi „Finlandia“, orkestripala „Kurb valss“, näidendist „Kuolema“ viiulikontserdi ja süidid „Karelia“ ja „Lemminkäinen“. Lisaks ka hulk eeposest „Kalevala“inspireeritud teoseid, üle 100 pala vokaalile ja klaverile, muusikat näidentidele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Teadaolevalt komponeeris Sibelius kuni 1920. aastate keskpaigani. Viimaseks suuremaks teoseks jäi tal helipoeem „Tapiola“, mille ta kirjutas 1926.ndal aastal. Väidetavalt üritas ta kirjutada oma kaheksandat sümfooniat. 1972
tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. *1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. *1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol ja rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori ja soololaulud. LOOMING "Karelia"1893 Süit "Karelia"1893 "Kevadlaul"1894 "Finlandia"1899 ... Sooloinstrumendile ja orkestrile Viiulikontsert, dmoll1903 Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile.Nr.1, Dduur 1912 Lavamuusika Adolf Paul: "Kuningas Christian ll " 1898 W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö"1909 Arvid Järnefelt: "Surm" 1911 W.Shakespeare: "Torm"1925 Kammermuusika Keelpillikvartett, Bduur 1889 Sonaat viiulile ja klaverile, Eduur 1915 Klaveriteosed Kuus impromti 1893 Klaverisonaat, fduur "Tule sünd" 1902 ...
Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma. Sümfooniaid on 7, tuntumad: 1, 5, 7. sibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist suurejoonelist väga soomepärast, sügalat rahvuslikku, meloodia ja tämbririkast.
● Pelimanni muusika ● ● Jean Sibelius ● 1865-1957 ● 65 aastat abielu ● Helsingi muusikakool, Viin, Berliin ● Põhjamaade suurim sümfoonik ● Sibeliuse kodust on nüüdseks saanud tema majamuuseum Sibeliuse looming ● Seitse sümfooniat “Esimene sümfoonia” ● Sümfoonilised poeemid, “Finlandia” ● Süidid (Süit on mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisuliselt ühendatud, kuid kontarstsetest iseseisvatest osadest) “Karelia” ● Iseäralikud jooned muusikas Friedrich Pacius ● 1804-1891 ● Hamburg-Helsinki ● Soome muusikaelu juhtfiguur ● Dirigent Paciuse looming ● Soome muusika isaks ● Soome hümni ja esimese ooperi autor ● Ooperid: 1),,Kuningas Karli jahiretk” (1852) 2) „Küprose printsess” (1860) 3) ,,Loreley” (1887) ● Sümfoonia D-moll (1850)
Soome riigile,kus 1974.aastal avati seal Sibeliuse muuseum.2004. aastal toimus Soomes kõigi aegade suurima soomlase valmine ning seal sai Sibelius 8. koha. Sibelius kirjutas 7 sümfooniat(1899-1924),viiulikontserdi(1904),legende,sümfoonilisi poeeme,kammermuusikat,klaverikompositsioone,koori- ja soololaule jne.Lisaks sümfooniatele sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud : Finlandia , Kurb valss(Valse triste), viiulikontsert , Süit Karelia ja Süit Lemminkäinen.Teised tööd sisaldavad eeposest ,,Kalevala" inpireeritud teoseid.Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani.Varsti pärast seitsmenda sümfoonija ja helipoeemi Tapiola(1926) lõpetamist ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul enam suuri teoseid.Kuigi ta lõpetas muusika kirjutamise teadaolevalt üritas ta siiski hakta kirjutama kaheksandat sümfooniat.Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem ,,Finlandia" ja valss
aastatel 18761885. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontsertisaalides ja ka lindistatakse tihti. Lisaks sümfooniatele, sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud: Finlandia, Triste valss, viiulikontsert, Süit Karelia ja Toonela luik. Teised tööd sisaldavad eeposest "Kalevala" inspireeritud tükke, üle 100 pala häälele ja klaverile, 13-ne näidendi taustamuuskat, ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate. keskele. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia1924) ja helipoeem Tapiola (1926) lõpetamist, ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul kuni tema surmani enam suuri teoseid. Kuigi ta lõpetas
Õppinud on ta Hämeenlinna lütseumis, misjärel Helsingi ülikoolis juurat ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti(praegune Sibeliuse Akadeemia). Oma loomingu poolest sarnanes ta Beethoveniga, mõlemad kasutasid oma sümfooniaid, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Sibelius on eepiline väljenduslaadiga sümfoonik, tema loomingu tuumaks on seitse sümfooniat. Lisaks sümfooniatele kompositsioneeris ta ka Finlandia, Valse triste, viiulikontserdi, süit Karelia jne. Paljude tööde kirjutamis inspiratsiooni sai ta Soome rahsuseeposest ,,Kalevala", üle saja pala häälele ja klaverile, kolmeteistkümne näidendi taustamuusikat ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Siia kuuluvad sümfoonilised poeemid ,,Finlandia", ,,Saaga", ,,Karjala süit", ,,Kullervo sümfoonia", sümfooniline süit ,,Lemminkäinen". Tema teostest tuntuimad on sümfooniline poeem ,,Finlandia" ja valss ,,Valse triste" näidendist ,,Kuolema"
iseseisvumise sümbol ja rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri- ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori- ja soololaulud. Jean Sibeliuse muusikat austatakse ja armastatakse eriti skandinaavia ja germaani keelte maades, kuid Sibeliuse kohta muusikamaailmas peetakse siiski lahtiseks ja raskesti tõlgitavaks. Kodumaale on tema mõjutus olnud muidugi väga suur. LOOMING "Karelia"1893 Süit "Karelia"1893 "Kevadlaul"1894 "Finlandia"1899 Sümfoonia nr.1, e-moll 1899 Romans C-duur, keelpilliorkestrile 1903 Sümfoonia nr.2, D-duur 1901/1902 "Drüaad"1910 "Pohjola tütar" 1906 Sümfoonia nr.3, C-duur 1907 "Öine ratsasõit ja päikesetõus"1907 In memoriam, leinamarss 1909 "Okeaniidid"1914 Sümfoonia nr.5, es-duur 1915 Sümfoonia nr.6, d-moll 1923 Sümfoonia nr.7, C-duur 1924 "Tapiola" 1926 Sooloinstrumendile ja orkestrile Viiulikontsert, d-moll1903 Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile.Nr
helipoeemi ,,Tapiola". Lisaks sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes romantiline isamaalisus. Oma elu jooksul kirjutas ta kokku 7 sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius sümfoonia vormi arendamaks oma isiklikku komponeerimisstiili sügavamaks. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka salvestatakse tihti. Lisaks sümfooniatele on ta loomingus ka teisi vorme. Näiteks sümfooniline pooem ,,Finlandia", orkestripala ,,Kurb Valss" ja süidid "Karelia" ning "Lemminkäinen" .Lisaks hulk eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid, üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Teadaolevalt komponeeris ta 1926. aastani. Pärast seitsmenda sümfoonia ja ,,Tapiola" lõpetamist, ei valminud tal 30 aasta jooksul enam suuri teoseid, kuigi ta ürias kirjutada kaheksandat sümfooniat, millest on alles ainult 2011 aastal Anoilast leitud varajane mustand. Kokkuvõte
Tuumaks on tema 7 sümfooniat, mida ta kõiki kasutas, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili (mängitakse siiamaani). Lisaks sümfooniatele on tal veel viiulikontsert d-moll, sümfoonilised süidid ja poeemid, üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Enam tuntud on sümfooniline poeem "Finlandia"(1899) ja valss "Valse triste" näidendist "Kuolema". TEOSED süit "Karelia"(1893) ; "Kevadlaul"(1894) ; Vabamüürlaste rituaalimuusika(1927) sümfooniad: Sümf. nr.1, e-moll(1899) ; Sümf. nr. 2, D-duur (1901-02) ; Sümf. nr. 3, C-duur(1907) Sümf. nr. 5, es-duur(1915) ; Sümf. nr. 6, d-moll(1923) ; Sümf. nr. 7, C-duur(1924) sooloinstrumendile ja orkestrile: viiulikontsert, d-moll(1903) ; kaks serenaadi viiulile ja orkestrile nr.1, D-duur(1912) lavamuusika: Arvid Järnefelt "Surm"(1903;1911) ; W.Shakespeare "Kaheteistkümnes öö"(1909) ; "Torm" (1925)
Tuumaks on tema 7 sümfooniat, mida ta kõiki kasutas, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili (mängitakse siiamaani).(Lisaks sümfooniatele on tal veel viiulikontsert d-moll, sümfoonilised süidid ja poeemid, teoseid üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat.) Enam tuntud on sümfooniline poeem "Finlandia"(1899) ja valss "Valse triste" näidendist "Kuolema". süidid "Karelia" ning "Lemminkäinen" (sealhulgas ka "Toonela luik),muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. 1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol, õhutatakse vabadusvõitlusele. (võta powerpointist veel)Rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri- ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori- ja soololaulud. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid, mille sisuks oli
1984), Margareta (19081988) ja Heidi (19111982). LOOMING Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius sümfoonia vormi arendamaks oma isiklikku komponeerimisstiili sügavamaks. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka salvestatakse tihti. Lisaks sümfooniatele leidub Sibeliuse loomingus ka muid vorme: sümfooniline poeem "Finlandia", orkestripala "Kurb valss" (Valse triste) näidendist "Kuolema", viiulikontsert ja süidid "Karelia" ning "Lemminkäinen" (sealhulgas "Toonela luik"). Lisaks hulk eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid, üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia (1924) ja helipoeem Tapiola (1926) lõpetamist, ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul enam suuri teoseid. Kuigi ta lõpetas teadaolevalt muusika
Tema teoste teemad on seotud muistendite ja legendidega(Kalevale) ning teoste teemaks on ka vabadusvõitlus. Tema teostes puudub rahvaviiside tsiteerimine, kuid siiski on muusika põhiolemuslikult soomepärane. b) Looming: 7sümfooniat Sümfooniline poeem"Finlandia"' Orkestripala ,,Kurb valss" näidendist ,,Kuolema" Viiulikontsert Süidid ,,Karelia", ,,Lemminkäinen" Ligi 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidendile 4. VÕIMASRÜHM (1860)- Demokraatlik muusikaline rühmitus, kuhu kuulusid: Balakirev, Cui(QUI), Mussargski, Rimski-Korsakov ja Borodin. Neid heliloojaid ühendas see, et tegelikult ükski polnud nendest professionaalne muusik. 5. TSAIKOVSKI(1840-1893) Loomingu omapära ja looming a) Tema looming on väga psühholoogilise sisuga( hingelised elamused). Vormilt on tema
Õppimise regioon Kokku Mehed Naised Uusimaa 6,775 2,958 3,817 Varsinais-Suomi 2,349 739 1,610 Satakunta 259 96 163 Kanta-Häme 120 24 96 Pirkanmaa 2,352 1,002 1,350 Päijät-Häme 11 3 8 Kymenlaakso 39 10 29 South Karelia 539 335 204 Etelä-Savo 297 60 237 Pohjois-Savo 816 242 574 North Karelia 978 329 649 Central Finland 1,931 599 1,332 Ostrobothnia 729 229 500 North Ostrobothnia 1,555 675 880 Kainuu 133 17 116
suurteose ,,Kullervo". Peale Viini õpinguid sõitis ta tagasi Helsingisse, abiellus Ainoga ning hakkas muusikateooria õpetajana tööle muusika- ja orkestikoolis. See oli nõudis palju pühendumist, tööd ja aega ning talle ei olnud väga meele järgi see töö, ta tegeles pidevalt oma muusikaga ja nii valmis Sibeliuse üks tähelepanuväärsemaid teoseid ,,Saaga". Jean Sibelius hakkas üha enam ja enam kirjutama sündisid ,,Karelia muusika"; ,,Sümpoosion"; ,,Lemminkäise süit"; ,,Koselaskuja mõrsjad"; ,,Kuningas Christian II. Ta reisis Itaaliasse, tagasitulles sai Soome Ülikooli muusikaõpetajaks, ning sel ajal sündisidki kaks viimasena nimetatud teost. Esimese sümfoonia loomise ajaks oli Jean Sibelius täiesti valmis suurmeister, eriti peale teost ,,Kullervo". Seega teosesse ,,Finlandia" pani ta kogu oma hinge, ta ei loonud suurt, rasket teost käikude ja tehnilisuse mõttes vaid ta hingestas terve sümfoonia
visiitkaardist. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka lindistatakse tihti. Lisaks sümfooniatele sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud: Finlandia, Kurb valss (Valse triste), viiulikontsert, Süit Karelia ja Süit Lemminkäinen (sealhulgas Toonela luik). Teised tööd sisaldavad eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid, üle 100 pala häälele ja klaverile,muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia (1924) ja helipoeem Tapiola (1926) lõpetamist ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul enam suuri teoseid. Kuigi ta lõpetas teadaolevalt
tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma. Sümfooniaid on 7, tuntumad: 1, 5, 7. sibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist suurejoonelist väga soomepärast, sügalat rahvuslikku, meloodia ja tämbririkast.
probably a reference to the Same (see below), who at that time were living on and around the 60th parallel. Over the centuries the Same were gradually pushed further north, and today they live in Finnish Lapland. Whichever part of the country they happen to come from, Finns have a lot in common: they all share deeply ingrained down-to-earth rural values combined with the spiritual qualities relating to the sauna. Many of them come from the land of Karelia which was split right down the middle by the Finno-Russian frontier after World War II; hardly anyone lives there now, but the Karelians` pride at being something quite separate from either Finns or Russians still remains. (Finland: Insight compact guides) Population Finland currently numbers 5,302,778 inhabitants and has an average population density of 17 inhabitants per square kilometre. This makes it, after Norway and Iceland, the
Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka lindistatakse tihti. Lisaks sümfooniatele sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud: Finlandia, Kurb valss (Valse triste), viiulikontsert, Süit Karelia ja Süit Lemminkäinen (sealhulgas Toonela luik). Teised tööd sisaldavad eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid, üle 100 pala häälele ja klaverile,muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia (1924) ja helipoeem Tapiola (1926) lõpetamist ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul enam suuri teoseid. Kuigi ta
2. SIBELIUSE LOOMINGU LÜHIÜLEVAADE Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge, palju on programmilisi teoseid . Sümfoonilises muusikas peegeldub tema eepiline legendlik maailmataju : sümfoonilised poeemid ,,Kullervo " (1892), ,,Finlandia " (1899), ,,Saaga " (1902), ,,Öine ratsasõit ja päikesetõus" (1908), ,,Bard " (1913), ,,Okeaniidid " (1914) ja ,,Tapiola" (1926), fantaasia ,,Põhjala tütar" (1906) , süidid ,,Karelia" (1893) ja ,,Neli legendi " ehk ,,Lemminkäinen" (1895, sh ,,Toonela luik"). Sibeliuse peateosed on 7 sümfooniat (I e-moll 1899 ; II D-duur 1902 ; III C-duur 1907 ; IV a-moll 1911 ; V Ed-duur 1919 ; VI d-moll 1923 ; VII C- duur 1924. ) Samuti on ta loonud ka Viiulikontserdi d-moll (1903 , 2. redaktsioon 1905), lühemaid orkestripalu, kammermuusikat (sh.
Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontsertisaalides ja ka lindistatakse tihti. Lisaks sümfooniatele, sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud: Finlandia, Triste valss, viiulikontsert, Süit Karelia ja Toonela luik. Teised tööd sisaldavad eeposest "Kalevala" inspireeritud tükke, üle 100 pala hälele ja klaverile, 13-ne näidendi taustamuuskat, ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate. keskele. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia1924) ja helipoeem Tapiola (1926) lõpetamist, ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul kuni tema surmani enam suuri teoseid. Kuigi ta lõpetas teadaolevalt muusika kirjutamise, oli tal selle aja jooksul
Peter obtained the assistance of the Electorate of Hanover and the Kingdom of Prussia. The Tsar's navy was powerful enough that the Russians could penetrate Sweden. Still, Charles XII refused to yield, and not until his death in battle in 1718 did peace become feasible. After the battle near Åland, Sweden made peace with all powers but Russia by 1720. In 1721 the Treaty of Nystad ended the Great Northern War. Russia acquired Ingria, Estonia, Livonia, and a substantial portion of Karelia. In turn, Russia paid two million Riksdaler and surrendered most of Finland. The Tsar retained some Finnish lands close to Saint Petersburg, which he had made his capital in 1712. Later years Peter's last years were marked by further reform in Russia. On 22 October 1721, soon after peace was made with Sweden, he was officially proclaimed Emperor of All Russia. Some proposed that he take the title Emperor of the East, but he refused. Gavrila Golovkin, the State
annaabi.ee 
