Daniel. Tegemised Henry Purcell läks 1664. aastal kooripoisiks. Sai aastal 1673 orelimeistri John Hingstoni abiliseks. Komponeeris teoseid juba 9-aastaselt. Kirjutas lapsena kolmeosalise laulu ,,Sweet tyranness, I now resign." Tegemised Sai aastal 1676 käsikirjade kirjutaja ametikoha Westminster Abbeys. Kirjutas aastal 1678 oma esimese hümni ,,Lord, who can tell." Purcell töötas kuninglikus kapellis organisti ja lauljana. Looming Purcell lõi vaimulikku, kammer- ja lavamuusikat. Tema kirjutatud on ainus inglise barokkooper ,,Dido ja Aeneas." Muusika kuulamine Henry Purcell Abdelazer Suite: II Rondeau http://www.youtube.com/watch?v=15rj-xFh2y Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Henry_Purcell Aitäh!
1. J. Desprez'i elulugu. Desprez sündis 1440.a. Põhja-Prantsusmaal. Ta oli laulupoisiks Picardie's ja õppis Johannes Ockeghemi juures. Alates 1459.a. tegutsesta Itaalias Milaanos katedralilauljana, hertsog Sforza kapellis ja Rooma paavsti kapellis. 16. Saj. algul viibis ta Prantsusmaal ilmselt Louis XII teenistuses, ja aastatel 1503-1505 töötas ta Ferrara hertsogi juures, juhtides seal Itaalia parimat õukonnakapelli. Oma vanaduspäevi veetis ta vaimulikuna Conde katedraali juures Prantsusmaal, kus ta ka suri. Desprez'I muusikale on omane reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm. Tema muusika on väga isikupärase väljenduslaadiga, sageli jõuliselt emotsionaalne
On mainitud, et Henry komponeeris juba üheksa-aastaselt, kuid tema varaseim säilinud teos on 1670. aastal kirjutatud ood kuninga sünnipäevaks. Tema teoseid on hoolimata põhjalikest uuringutest raske dateerida. Arvatakse, et lapsena kirjutas ta kolmeosalise laulu "Sweet tyranness, I now resign." 1676. aastal sai ta käsikirjade ümberkirjutaja ametikoha Westminster Abbeys. Ta kirjutas oma esimese hümni "Lord, who can tell" 1678. aastal. Purcell töötas kuninglikus kapellis organisti ja lauljana. Ka tema haud on Westminster Abbeys oreli vahetus läheduses. Purcell lõi vaimulikku, kammer- ja lavamuusikat. Tema kirjutatud on ainus inglise barokkooper "Dido ja Aeneas," Vergiliuse eepose ainetel.
John Blow "Venus ja Adonis" (1684/85) "Dido ja Aedenes" "Venus ja Adonis" John Blow Henry Purcell (16591695) Barokkajastu tuntuim helilooja Inglismaal, kaasaegsete poolt kutsutud ka Briti Orpheuseks Sündinud õukonnamuusiku pojana ning laulis lapsena kuninglikus kapellis, sealt sai oma kõrgtasemel muusika hariduse Ta ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiilis elemente ja kujundas väga ära tuntava inglise barokkmuusika stiili Elulugu ·1675 ilmusid trükis tema esimesed laulud ·1677 sai temast kuninga kammermuusika helilooja ·1679 Westminister Abbey organist ·1682 kuningliku kapelli organist ja laulja Teosed Kirjutas nii vaimulike kui imalikke teoseid
tekivad vastuolud, rahvahulk, õukond, poolakad on Borissi vastu. Kuulamine: Ooper"Boris Godunov, Kroonimisstseen, aaria, Pildid näituselt. Nikolai Rimski Korsakov 1844-1908. Ta oli võimsa rühma liige ja tegi palju muusika elu arenguks. 1. 37 pikka aastat Peterb. Konservatooriumis (on õpetanud Mart Saart, Artur Kappi, Rudolf Tobiast) 2. Tasuta muusikakooli direktor (7 aastat) 3. 11 aastat töötas Peterb. Õunkonn kapellis. Ta pani aluse seal poiste koorile ja pilliõpetusele 4. Kogus vene rahvalaule. Andis välja kogumiku 144 rahvalauluga. Kasutas oma teostes rahva loomingut. Kirjutas artikleid. Elulugu: Sündis Novgorodis. Lapsepõlves õppis klaverit. Tema perekond oli seotud mereväega. 1-aastaselt saadeti ta merekooli. Klaveri harjutamiseks jäi vähe aega. Kooli kõrvalt sai ta vahest teatrisse ja sümf. Kontserdile. 1862 lõpetas merekooli ja läks kolmeks aastaks ümbermaailmareisile
Kõrvaga tabamatud struktuurimängud ei köitnud heliloojaid enam nii palju. Eelistatakse pala selget liigendust. Rütm lihtsustub, lähtub tekstist. Tekib akordika. Häälte harmooniline kooskõla on väga tähtis, polüf. ei ole keeruline, tekst on selgem. *Jacob Obrecht-helilooja, suri katku. Looming oli peamiselt kiriklik, missa ordinaariumid, jätkas Ockeghemi stiili. *Josquin Desprez 1440-1521-P-Prants. pärit. Õppis tõenäoliselt Ockeghemi juures. Tegutses Itaalias kapellis. Oli vaimulik Prantsusmaal kus ka suri. 1.Veneetsia trükkal Petrucci avaldas J.D-st motette, 17missat. J.D-l oli 20missat, 100motetti, 70 ilmalikku laulu. Stiilimuutus väljendub kõige paremini J.D loos ,,Leinaood Ockeghemi surma puhul" (tähtsaim lugu), noodikiri on must. Alguses on pikem osa->gootilik stiil, nagu selles stiilis, milles Ockeghem laulab. 5 häält, tenoriks on Gregooriuse koraal. ,,Requiem aeternam", nihutatud pool tooni madalamale, mel. ei kõla nii nagu peaks
Antonio Vivaldi (1678-1741) sünnikoht- Veneetsia. Isa töötab habemeajajana, viiuldajana sai töökoha San Marco kapellis, annab pojale oskuseid edasi, põhjalikumalt õpib poeg maestro Legrenzi käe all. Antonio asub õppima vaimulikku seminari, et siduda tulevik kirikuga- vaimuliku elukutse oli sugulaste arvates austusväärne. Andekas viiuliga, tänu heale mänguoskusele määratakse 1704 tuntud Veneetsia kooli Ospedale della Pieta õpetajaks. Kool oli mõeldud orbudele, kodututele ja vaestele, õpilased olid jagatud oskuste kaupa rühmadesse, Vivaldi sai kõrge muusikalise tasemega õpilased
välja nn.semiooper (lad.k. semi- = pool, pooleldi). Selles zanris puuduvad retsitatiivid, nende asemel antakse dramaatilist tegevust edasi kõnedialoogide abil. Üks esimesi tuntud lavateoseid selles stiilis oli John Blow´ "Venus ja Adonis" (1684/85). Barokiajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell (1659-1695), kaasaegsete poolt kutsutud Briti Orpheuseks. Sündinud õukonnamuusiku pojana ning juba lapsena laulnud kuninglikus kapellis, sai ta oma aja kohta tipptasemel muusikahariduse (üheks õpetajaks ülalpool nimetet Blow). Juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esimesed laulud, 1677 sai Purcellist kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 Westminster Abbey (kuningate kroonimiskirik ja viimne puhkepaik) organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja. Kuigi Purcell elas vaid 36-aastaseks (nagu ka Mozart), jõudis ta vähem kui 20 aastat kestnud loometee jooksul luua kaalukaid teoseid nii vaimulikus kui ilmalikus zanris
aastaselt hakkab Beethoven kurdistuma. aasta 1761, mil ta kutsuti kapellmeistriks Auahne isa nõudis lastelt lastelt väga suure Sellega suureneb sisemine muusikaline vürst Ezsterhazy õukonda, kus oli ka oma koormusega töötamist, reisidel põdesid nad kuulmine. 25. aastaselt on ta lõplikult kurt ooperimaja. Haydni ajal oli õukonna tihti ning selline kurnav eluviis võis ja ta elas seda perioodi väga raskelt üle. kapellis ligi 20 väga head muusikut. põhjustada ka Mozarti nõrga tervise ja Tagus klaveri klahve, kuni keeled Haydni teenistus Ezsterhazy õukonnas varajase surma. Konfliktid süvenesid purunesid ning kaalus ka enesetappu. Peale kestis 1790. aastani. 1795. aastal naasis ta Salzburgi õukonnas ja 1781. aastal lahkus seda, kui ta oli lõplikult kurt, valmisid 9.
Ta pani aluse intellektuaalsele ja käsitöö oskust hindavale Saksa muusikatraditsioonile, mis jäi valitsema veel 250 aastaks. "Jeesus Kristuse sünniloo" (Historia der Geburt Jesu Christi) käsikiri leiti alles 1908. aastal. Varem oli teada vaid osa evangelisti retsitatiividest oreli ja violone saatega, mis olid trükitud 1664. aastal. Schütz ei olevat teose ülejäänud, rikkalikult orkestreeritud osi ilmuda lubanud, kuna uskus, et vaid tema Dresdeni kapellis suudetakse teost tõelise efektiga ette kanda. Schütz kirjutas "Jeesus Kristuse sünniloo" umbes 75 aasta vanuses, kui ta oli lõpuks Dresdeni õukonna kapellist pensionile lubatud. Ta oli arvatavasti esimene helilooja, kes kajastas kogu Kristuse sünniloo muusikas. Seda peetakse esimeseks Saksa oratooriumiks, mis sündis loogilise jätkuna helilooja varasematele piibliteemalistele teostele.
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Isa oli tema mänedzer ning oli ise kapellimängija.Mozarti kodus olid kõik mänguks vajalikud tingimused.Oli lapsepõlvest ärahellitatud. Isal olid poja suhtes väga tugevad ambitsioonid ja alates 1762 aastast viibis Mozart kontsertreisidel.See kestis kuni 1773. aastani . Oskas vabalt palju keeli.Koduõpetaja oli reisidel kaasas.11. aastaselt kirjutas ta ooperi.13. aastaselt töötas asekontsertmeistrina isa asemel. 1773-1781 Salzburg.Sai õukonna kapellis koha ja palga.Oli õukonna pidudel tähelepanu keskpunktis.Mozart oli harjunud vabadusega ning seepärast tekkisid tal õukonnas probleemid. Komponeeris motette ja kirjutas sümfooniaid.Vabastati õukonnas teenistusest tülide pärast. 1781-1791 Viin.Hakkas elama nagu vaba kunstnik.Oli esimene maailma vabakunstnik.Andis klaveritunde ja autorikontserte.Tal oli väga ebastabiilne elu.1777 armus primadonnasse, kuid seejärel suri tema ema(Pariisis), mille tõttu ta looming muutus kurvemaks
Jäi Münchenisse. Elurõõmus kunstnik, näitleja, humorist, kapellmeister. 1568 etendas pulmapeol komöödiaid. Üle 2000 teose. Tähelepanu ilmalikul muusikal: "Talumees, mis sa kotis kannad?", "Neiu läheb kaevule", "Oo vein, viinamarjade kuningas". Võrreldakse Rubensiga. Palestrina (1525 -1594), Itaalia, vaikne, elu seotud Roomaga. Looming mõjutatud katoliku kirikust. Pärit Palestrinast. 12-aastaselt läks Rooma kirikusse laulma. 1554 sai kodulinna koorijuhiks. Töötas Sixtuse kapellis, peagi abiellus. Peatus Peetri kirikus (1571 - surm). Nimetati paavsti heliloojaks, talt telliti palju kirikulaule; muusika oli täis sügavat rahu, keskendumist, läbipaistvad, selged. Üle 100 ilmaliku laulu, üle 100 missa, 250 motetti, tundis madalmaade muusikute teoseid. Võrreldi Raffaeliga. Barokk (17.-18.saj) Taustmuusika: kõlas õukondades ja kirikutes. Emotsioonide vallandumine, liikumishoog ja kaunistuslikkus. Õukonna ballitantsud leidsid tee heliloojate teostesse. Menuett sai
oma elu jooksul (seda väidavad Gioseffo Zarlino ja Lodovico Zacconi 16. sajandist pärit kirjeldused ning tõendab ka 1497. aastal Ockeghemi surma puhul kirjutatud väljendusrikas leinateos "Nymphes des bois/Requiem aeternam", aluseks Jean Molinet' luuletus). Kuid ta võis ka lihtsalt Ockeghemi muusikat uurida, ilma et oleks tema õpilane olnud. Esimene kindel ametikohta puudutav viide on pärit 19. aprillist 1477, mille järgi oli ta laulja Anjou hertsogi René kapellis Aix-en-Provence'is. Ta jäi sinna vähemalt kuni 1478. aastani. Perioodist märts 1478 kuni 1483 ei ole kindlaid andmeid tema liikumistest. Hertsog René suri 1480. aastal. Josquin võis koos ülejäänud kapelliga minna 1481. aastal Pariisi. Üks tema varastest motettidest "Misericordias Domini in aeternum cantabo" vihjab otsesele sidemele kuningas Louis XI-ga. Pärast kuninga surma 1483. aastal naasis ta Condé'i, et saada oma onu pärandus. Onu ja tema naine võisid saada surma 1478
Tähtsaim helilooja Ida-Flandriast pärit Johannes Ockeghem ( katedraali koori laulja, kuningakapelli liige ja juht, St. Martini varameister) III põlvkond 1440-1460 kõrgrenessanss kujutavas kunstis Raffael, Leonardo da Vinci. Tekkis lihtne akkordika, lihtne tekst, tasakaalustatus muusikas. Tundelised varjundid nii muusikas kui ka tekstis. Suurim helilooja Josquin Desprez , keda kaasaegsed nimetavad "muusika' vürstiks. Juhtis Itaalia parimat õukonnakapelli, tegutses ka Rooma paavsti kapellis. Paljud tema teosed ilusid trükis juba tema eluajal. Oli meisterlik helilooja, valdas täiuslikult kaanonitehnikat. IV põlvkond 1520- 1560 Euroopa kultuurile kriitiline periood, tugevad poliitilised võitlused, kiriku reformilaine 1517 . Martin Luther 1 protestantlik kirikureform kujundas täiesti uue olukorra kiriklikus kunstis ja muusikas. Kuna tal oli väga hea muusikaline haridus, siis pidas ta muusikat väga oluliseks kasvatuslikust seisukohast.
Bach, kelle elu möödus ainult Saksamaal, puutus just seal kokku kuulsa prantsuse klavessiinimuusika helilooja Couperini ja Vivaldi teostega. Küllap see mõjutas ka tema muusikalist käekirja. Weimaris valmisid Bachi kuulsaimad oreliteosed. Bach oli hertsogi lossikiriku organist ja kogus aina kuulsust kui silmapaistev orelivirtuoos ja hea orelite tundja. Siitpeale kutsuti teda tihti uusi oreleid hindama. Samal ajal mängis ta kapellis viiulit ja 1714.aastal ülendati ta õukonnakapelli kontsertmeistriks (orkestrit juhtis kapellmeister ja kontsertmeister oli temast tähtsuselt teine mees). Näib, et Weimar oleks olnud Bachile erakordselt sobiv töökoht, ometi lahkus ta sealt 1717.a. Põhjuseks võis olla isiklik konflikt hertsogiga-pärast kapellmeistri surma jäeti see koht tolle pojale, täiesti keskpärasele muusikule. Hoopis sobilikum oleks sellele kohale olnud Johann Sebastian Bach
Muusika ning lavategevus peavad arenema katkematult. Oli kaks teatriliiki. Õukonnateater ja linnateater. Selline linnateater tegutses ka Tallinnas Laia tänava alguses. Arendas sakslaste kultuuri elu. Linnateatrites tegeleti kõikide zanritega. Franz Schubert ( 1797-1828) On Austria helilooja. Sündis Viini lähistel pere 12nd lapsena. Lapsepõlves õppis viiuli ja klaveri mängu. Viis aastat laulis Viini õukonna kapellis. Kolm aastat töötas isa juhitud koolis algklasside õpetajana. Pärast seda sai temast vabakutseline helilooja. Komponeeris kiiresti impulsiivselt ilma klaverita. Tema sõbrad korraldasid tema auks niinimetatud schubertiaade. Looming: Esi kohal 9 sümfooniat. Kuulsaim neist kaheksas ,,lõpetamata sümfoonia." Teisel kohal soololaulud, mida on üle kuuesaja. kirjutas Goethe, Scilleri ja Shakespeare tekstidele. Laulud
See teatrivorm sai aluseks inglise ooperile. Inglise heliloojad kirjutasid palju muusikat draamaetendustele, laialt olid levinud ka nn. semiooperid, mille ülesehituses oli muusikal väga suur osa, dramaatiline tegevus aga anti edasi peamiselt kõnedialoogides. Baroki ajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell HENRY PURCELL 1659-1695 Ta oli õukonnamuusiku poeg ja laulis juba poisina kuninglikus kapellis. Purcelli karjäär oli väga kiire: juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esinesed laulud, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 kuningate kroonimiskiriku Westminster Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja, 1683.aastast surmani vastutas Purcell ka kapelli pillide seisukorra eest. Purcelli looming, mille enamik sündis vähem kui kahekümne aasta jooksul, on väga mitmekülgne ja ulatuslik. On säilinud nii tema kiriku- kui kammermuusikat,
See teatrivorm sai aluseks inglise ooperile. Inglise heliloojad kirjutasid palju muusikat draamaetendustele, laialt olid levinud ka nn. semiooperid, mille ülesehituses oli muusikal väga suur osa, dramaatiline tegevus aga anti edasi peamiselt kõnedialoogides. Baroki ajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell HENRY PURCELL 1659-1695 Ta oli õukonnamuusiku poeg ja laulis juba poisina kuninglikus kapellis. Purcelli karjäär oli väga kiire: juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esinesed laulud, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 kuningate kroonimiskiriku Westminster Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja, 1683.aastast surmani vastutas Purcell ka kapelli pillide seisukorra eest. Purcelli looming, mille enamik sündis vähem kui kahekümne aasta jooksul, on väga mitmekülgne ja ulatuslik. On säilinud nii tema kiriku- kui kammermuusikat,
Londonis. Oma lapsaepõlve reisidel kohtus Mozart paljude väljapaistvate heliloojatega ning kogus erinevaid kogemusi.1767 aastal viibis pere 15 kuud Viinis ja sel ajal valmis ka Mozarti (12) esimene täismõõdus koomiline ooper ,, Teeseldud lihtsameelsus" 1770 -1773 tegid isa, poeg kolm edukat Itaalia reisi, kus teda koheldi juba kui kõrge mainega heliloojat ja virtuoosi. 1772 aastal tuli Saltzburgis võimule vürst peapiiskopp Hieronymus Colleredo, kes määras Mozartile õukonna kapellis stabiilse palga kuid nõudis ka teenistust kuid Mozart ei tulnud kuidagi toime, allumisega õukonna reeglitele ja läks konflikti vürstiga.1777 aastal asus ta aga pikemale kontsertreisile koos emaga kuna isa ei saanud ametikohustusi jätta.Mannheimis armus noormees 16 aastasesse lauljannasse Aloysia Weberisse kuid isa käskis koheselt reisi jätkata aga seekord ei osutunud nii edukakas, rängaks katsumuseks oli seal ema haigus ja surm
25.04.07 Oli saksa helilooja, koos Haydni ja Modzardi viini klassikalisse koolkonda, teda peetakse viimaseks heliloojaks klassitsismi ajastul ja ka esimeseks romantikuks. Sündis Bonni linnas, tema esimeseks õpetajaks oli isa kes oli õukonna kapelli laulja, muusik oli ka tema vanaisa, ta oli hinnatum kuna ta oli õukonna kapellmeister. Eimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna Gottlob Neefe. 12 aastaselt oli tal töökoht õukonna kapellis klavessiini mängijana. Beethoven oli iseõppija tema luges väga palju ja õppis iseseisvalt mitu keelt prantsuse, ladina ja hispaania keele ja kuulas ülikoolis filosoofia loenguid 1 aasta vabakuulajana, luges palju väärtluulet ja kirjandust , oli õpihimuline 1987 sõitis esimest korda Viini kus kohtus mozartiga ta tahtis saada mozarti õpilaseks ja ütles et pange tähele seda noormeest ja ta paneb terve maailma endast kõnelema. Samal aastal siis ka beethoveni ema suri.
Vastavalt Claude Hémeré (kardinal Richelieu sõber ja raamatukoguhoidja) 1633. aasta andmetele sai Josquinist umbes 1460. aastal kooripoiss Saint-Quentinis. Ta võis õppida kontrapunkti Johannes Ockeghemi käe all, keda ta kogu oma elu jooksul väga imetles. Kuid ta võis ka lihtsalt Ockeghemi muusikat uurida, ilma et oleks tema õpilane olnud. Esimene kindel ametikohta puudutav viide on pärit 19. aprillist 1477, mille järgi oli ta laulja Anjou hertsogi René kapellis Aix-en-Provence'is. Ta jäi sinna vähemalt 1478. aastani. Perioodist märts 1478 kuni 1483 ei ole tema liikumise kohta kindlaid andmeid. Hertsog René suri 1480. aastal. Josquin võis koos ülejäänud kapelliga minna 1481. aastal Pariisi. Üks tema varastest motettidest "Misericordias Domini in aeternum cantabo" vihjab otsesele sidemele kuningas Louis XI-ga. Pärast kuninga surma 1483. aastal naasis ta Condé'i, et võtta vastu oma onu pärandus.
6 aastaseld alustas Mozart hiilgavalt edukaid kontserti reise euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid kui Mozart oli 8 aastane. 9 aastaselt kirjutas ta esimese sümfoonia ja 10-selt esimese ooperi. 13 aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kus töötas ka tema isa. Aastatel 1763-1773 viibis Mozart pikemat aega Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalia linnades. 1773 aastal tuli Salzburgis võimule uus peapiiskop kes määras Mozartile õukonna kapellis stabiilse palga, piiras reisimist ning keelas tal tegutseda mujal kui ainult oma õukonnas. 1781 aastal lahkus Mozart õukonna teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselisena. Viinis Mozart töötas muusikaõpetajana, andis kontserte ja siin sündisid tema parimad teosed. Viinis ta tutvus ka Haydeniga ja abiellus. Tema tähtsaimad teosed: 1)Kirjutas 19 ooperit, tuntumad nendest: Figaro pulm, Don Giovanni, Võluflööt. 2)Kirjutas vokaalmuusikast missasi ja reekviemi.
Lk.12 6. J. S. Bach (1685-1750) Sündinud Eisenachhis kuulsas muusikute perekonnas (kantorid, organistid, linna muusikud, heliloojad). Peale varajast vanemate kaotust kasvab oma organistist venna juures. Hea humanitaarharidus, Lüneburgis kooripoiss ja kooriperfekt. Reisid Cellesse (Prantsusmeelne muusikakeskus) ja Hamburgi(põhja Saksa orelimuusika).1703.a. lühikest aega viiuldaja Weimari hertsogi kapellis; organist Arnstadtis (1707-1717)sõit Lübeckisse, Bextehude juurde; organist Mühlhausenis (1707-1708), ebameeldivused kiriklikes suhetes, õueorganist ja kammermuusik Weimaris (1708-1717, kapellmeister Kötheni õukonnas(1717-1723); aastast 1723 kantor Leipzigi Toomkoolis(internaadiga gümnaasium). Lauluõpetus ja õpilastega kirikumuusika linna neljas kirikus. Ajutiselt juhib Telemanni rajatud üliõpilaste muusikaühingut "Collegium musicum". Reisis
sajandi kirikumuusikasse ja ühines siin 19. sajandi alguskümnenditel tärganud Palestrina-vaimustusega, mis puudutas nii katoliku kui ka protestantlikku kirikumuusikat. Palestrina-renessanss. See oli nii mõjukas, et sellest tuleks pikemalt rääkida. Palestrina muusika sai 19. sajandi kirikumuusika eeskujuks sest siin leiti ,,õilsat lihtsust". Tollal oldi veendunud, et Palestrina-aegne muusikapraktika (s.t 16. sajand) oli puhtalt vokaalne (tegelikult ainult paavsti kapellis Vatikanis), ja see lisas väärikust, samuti tehti vanast noodipildist ekslikult järeldus, et Palestrinat tuleb laulda üliaeglaselt, vältused on ülipikad. (Taustaks ka veel see, et Itaalias ilmus põhjalik Palestrina biograafia ja hakati välja andma ta teoseid.) Heidelbergis Saksamaal oli suur Palestrina-entusiast prof. Thibaut, jurist ja muusikaharrastaja, kes korraldas oma kodus muusikaõhtuid, kus lauldi täis hardust Palestrinat, selles seltskonnas oli ka noor Robert Schumann
3.5.1. Rahvalike sugemetega džäss Peatume kõigepealt esimese grupi ansamblite juures. Tali 141 külakapell ja selle baasil tekki- nud Tali Põllumeeste Seltsi jazzorkester sobib hästi kõige tüüpilisemaks ümberkujunemis- protsessi näiteks. Hendrik Juurika andmetel tegutses Tali vallas 1930. aastate algul kohaliku taluniku Karl Talu juhtimisel külakapell, kus Karl Talu ise mängis viiulit, tema vend Kristjan trumme, Arnold Ilov bandžot ja noor Hendrik Juurikas (alustas kapellis juba 9-aastaselt!) mandoliini (Ojakäär 2000: 207). Külakapelli džässbändiks ümberkujundamise initsiaator oligi nooruke Hendrik Juurikas, otseseks tõukeks Olustveres kuuldud Viljandi džässorkester. Ta meenutab veel 68 aastat hiljemgi oma intervjuus E. Jõgile (Jõgi 2003: 9) selle orkestri mängitud pala “Indiaani armuhüüd”, milles kuuldud saksofonide corust peab peamiseks põhjuseks, miks temast sai saksofonimängija. H. Juurikas ei maini intervjuus kuuldud orkestri
annaabi.ee 
