· Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, kirikukümnis. · Kirikumaade võõrandamine · 26.aug.1789- ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 17 punkti · 1790-administraktiivref. Provintsid-> 83 departemanguks (distriktid ja kantonid), kaotati aadliseisus. · 1791- kaotati tsunftid, keelati streik ja töölisühingud. · 1.okt 1791- Seadsandlik Kogu. Ei saanud kandideerida asutav kogu. · Parempoolsed- Konstitutsiooniline kuningriik · Vasakpoolsed e. Zirondiinid- vabariik, kodaniku- ja isikuvabadusega. · Montanjaarid- rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve. · 1792- zirondiinide valitsus- sõda Austriale( 20. Apr) Kuninga kukutamine, vabariik. · 21
Erinevalt Lutherist püüdis Zwingly reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus. Teoloogilisest küljest kujunes nende kahe suuna suurimaks erimeelsuseks suhtumine armulauda. Zwingli käsitas armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna, mitte Kristuse kohalviibimise aktina. Kirik pidi alluma linna valitud võimule. Zwingli õpetuse alusel keelati Zürichis liigkasuvõtmine. Järgnevatel aastatel levis Zwingli reformatsioon üle Sveitsi. Protestantlikud kantonid valmistusid Zürichi juhtimisel Sveitsi ühendamiseks. Sellele astusid vastu katoliiklusele truuks jäänud metsakantonid. Zwingli langes lahingus katoliiklaste vastu. Calvin ja reformatsioon Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajas Johann Calvin. Sveitsis avaldas Calvin teose ,,Ristiusu õpetus", milles esitas uue reformatsiooni peamised seisukohad. Kõige olulisem oli ettemääratuse põhimõte. Selle järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed saavad
aastat, kui kolm riiki (sellel ajal nimetati neid kohtadeks- Uri, Schwyz ja Unterwalde) sõlmisid ühiste huvide kindlustamiseks liidu. 250 aastaga laienes liit kolmelt riigilt kolmeteistkümnele. Napoleoni sõdade ajal okupeeriti Šveits ja hävitati tema autonoomsus. 1815 aastal toimunud Viini kongerssiga sai Šveits oma iseseisvuse tagasi, kuid tema kaitsevägi pidi endiselt teenima teisi valitsusi. 1847ndal aastal puhkes Šveitsis kodusõda, kui osad katoliiklikud osariigid (kantonid) üritasid uut liitu sõlmida. Sõda kestis vähem kui kuu ja selle tulemusel otsustasid šveitslased, et kõikide kantonite panuse suurendamiseks ühistesse huvidesse on vaja nende majanduslikult ja piirkondlikult veelgi rohkem liita. Tekkis föderaalne riigisüsteem, kus oli keskvõim ja igale kantonile jäi kohaliku piirkonnaga seonduv otsustusõigus. Keskvõimu Assamblee koosnes ülemkojast, kuhu kuulusid igast kantonist kaks liiget ja alamkojas, kuhu kuulusid üle föderatsiooni
Türgi president(Recep Tayyip Erdogan) lubas takistada kurdide kõiki võimalikke katseid luua oma riik sinna. Ankara(Türgi pealinn) peab Kurdi Rahvakaitseüksusi ja Kurdistani Demokraatlikku Parteid terrorigruppideks. Rühmitused teevad Süürias koostööd USAga dzihadistide vastases võitluses. Türgi president arvas, et Kurdid tahavad luua terrorikoridori Põhja-Süürias, mis ulatub Vahemereni. Süüria kurdidel on riigi põhja- ja lääneosas Sveitsi eeskujul loodud kantonid. Samuti ütles Türgi president, et Türgi jätkab võitlust terroriorganisatsioonide vastu ükskõik, kus need ka ei baseeru. Sellega viitas ta Kurdi Rahvakaitseüksusele, mida Türgi peab ebaseaduslikuks kuulutatud Kurdistani Tööpartei Süüria haruks. Türgis 1984. aastal ülestõusu alustanud Kurdistani Tööpartei on kuulutatud terroriorganisatsiooniks ka USAs ja Euroopa Liidus. 2017. aasta augustis alustas
Schmalkaldeni Liit. Kardeti, et Karl V võtab katoliikluse taaskehtestamiseks kasutusele vägivalla. See oli liit protestantluse kaitseks. Liit pidas keisriga kaks sõda. Keiser sai lüüa, 1555. sõlmiti Augsburgi usurahu, mis tähendas, et ,,kelle maa, selle usk." 1) katoliiklikud riigid(Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa, Loode-Saksamaa) 2) protestantlikud riigid (Põhja- ja Kesk-Saksamaal ja blabla) Reformatsioon Sveitsis Omavalitsusel põhinevad territoriaalüksused kantonid. Need moodustasid Sveitsi Liidu. Metsakantonid piimakarjakasvatus. Juust. Linnakantonid maaviljelus, viinamarjakasvatused, veinitootmine, käsitöö, kaubandus. Manufaktuurid, pangad. Kapitalistlike suhete arenemine. Palgasõdurlus. Ulrich Zwingli Lutheri õpetused. Püüdis erinevalt Lutherist reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus. Käsitles armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna. Kirik pidi alluma linna valitud võimudele.
moodustised (föderatsiooni subjektid). Tänapäeval on maailmas üle 20 föderatsiooni, milleks on enamasti suurriigid (USA, India, Brasiilia, Mehhiko, Pakistan, Saksamaa), aga on ka keskmise suurusega riike ja ka mõned väikeriigid (nt Komoori Saared ja Mikroneesia föderatsioon). Föderatsiooni subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid (endises NSV liidus), osariigid (USAs, Indias jm), maad (Austria, Saksamaa), provintsid (Kanada, Pakistan), kantonid (Šveits) jne. Riigi föderatsiivset iseloomu kajastab enamasti tema ametlik nimetus (Ameerika Ühendriigid, Saksa Liitvabariik), kuid küllalt sageli ta seda ka ei tee (India Vabariik, Pakistani Islamivabariik). - Föderatsioonid on kujunenud erinevalt, sellest tulenevalt eristatakse lepingulisi föderatsioone ja konstitutsioonilisi föderatsioone. Lepingulised föderatsioonid on tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu
nõuandel ümber kooli, kiriku ja abielu ning andis välja komblusseadusi. Zwinglil ei olnud poliitilist ametit, kuid tal suur mõju, sest raad teadis, et rahvas võtab tema jutlusi kuulda. Teoloogilisest küljest kujunes Zwingli ja Lutheri suurimaks erimeelsuseks suhtumine armulauda- Zwingli ei käsitanud armulauda leiva ja veini Kristuse ihuks ja vereks muutumise või Kristuse kohalviibimise aktina, vaid püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna. Protestantlikud kantonid lõid omaette liidu ja valmistusid Zürichi juhtimisel Sveitsi ühendamiseks, millele aga astusid vastu katoliiklusele truuks jäänud metsakantonid. Tekkinud sõjalised kokkupõrked lõppesid 1531. aastal protestantide lüüasaamisega, Zwingli langes viimases 5 Johann Calvin Johann Calvin sündis 10. juulil 1509. aastal Prantsusmaal Noyonis. Ta oli piiskopi sekretäri poeg
, vähendati kirikuteenistujate arvu, vabanenud raha läks heategevusse, rajati pidalitöbiste varjupaiku, asutati koole. Lutheri ja Zwingli suurim erinevus oli armulaua suhtes, kus Zwingli käsitles armulauda püha öhtusöömaaja mälestustoiminguna, mitte leiva ja veini Kristuse ihuks ja vereks muutumise vöi Kristuse kohhalviibimise aktina. Kirik pidi alluma linna valitud vöimule. Zwingli öpetuse alusel keelati Zürichis liigkasuvötmine ja palgasödurlus. Protestantlikud kantonid soovisid Sveitis ühendada, ent sellele astusid vastu katoliiklased. Tekkinud söjalised kokkupörked löppesid 1531 protestantide lüüasaamisega, kus hukkus ka Zwingli. CALVIN JA REFORMATSIOON Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajas Johann Calvin (1509-1564). Ta oli küll prantslane, kuid pidi pögenema sealt peale katolikust kirikust lahtiütlemist. Sveitis avaldas Calvin teose ,,Ristiusu öpetus" (Basel 1536), milles esitas ta uue reformatsiooni peamised seisukohad. Köige olulisem
proportsionaalsete süsteemide variante, kusjuures on märgatav püüd majoritaarsete süsteemide poole. Maakonnavolikogud komplekteeritakse sageli alamalseisvate munitsipaalvõimude esindajatest Prantsusmaa: jaotatud koos nn ülemeredepartemangu-dega (ka: meretagused departemangud) kokku 26 piirkonnaks- ülemdepartemangud, alamdepartemangud- ülemeredepartemangud+ ülemere territooriumid, kantonid, kommuunid. Komuun on territoriaalse korralduse alus, regioon on suurim üksus. Departemangu halduskeskust nimetatakse prefektuuriks. Alamdepartemangu halduskeskus on alamprefektuur. Vastavalt konstitutsioonile territoriaalsed võimuorganid: kommuunid, departemangud. meretagused territooriumid. Need võimuorganid valitsevad end vabalt valitud volikogude kaudu. - Kohalike territoriaalsete kollektiivide süsteem on üles ehitatud vastavalt haldusterritoriaalsele jaotusele.
rahvas valib parlamendi (nt Saksamaa) 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Näiteks Eesti. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Näiteks liiduvabariigid – endine NSV Liit, osariigid – USA, maad – Saksamaa, provintsid – Kanada, kantonid – Šveits. 11. Autonoomia Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel. Näiteks Korsika Prantsusmaal, Ahvenamaa Soomes. Eristatakse erinevaid liike: personaalne autonoomia – hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid (näiteks Austria) korporatiivne autonoomia – seondub keelekoosluse olemasoluga
l i n Selle a, sest in d e ses l 1789 ja di 22. är . 83. neid järgi it on nullid oli r numb t e m a n gud Alldepaurd on jaotatud Kantonid Departema ng ar ron dis s e ment). epa r tem a ngudeks ( llp r ef ektuur Alldepartem ang jagune allld u keskus o n a (canton). b kantonite ar te ma ng ks Alldep cture)
Teiseks riigiks on kas Norra või Sveits. Norra ps 1814st aastast oli samuti valgustusaja ideede vaimus, nägi ette võimude lahususe, aga mitte ps järelvalve. 1866 case, mida nad ise imetavad oma ps järelevalve kaasuseks, kus kohus esitas põhimõttelise küsimuse, mida peaks ülemkohus tegema kui nende ette on asetatud ühel ajal nii seadus kui põhiseadus. 200 aasta jooksul 6-7 kaasust. Sveitsi ps järelvalve eripära on see, et see on liitriik. Neil on kantonid ja keskvõim. Ps järelvalve seisneb selles, et ülemkohus võrdleb kantonite seadusi keskvõimu või põhiseadusega. Keskvõimu enda põhiseaduspärasust ei kontrollita. Mingis osas nagu on, aga päris ps järelvalve see ei ole. Pärast I MS: Hans Kelsen kui 20 sajandi jurist. 1914 suur paks raamat. Kelsen oli Austria juut. See on Viini koolkonna kuldaeg. Austria lõi 1920 omale konstitutsioonikohtu, mis alustas tööd 21. Selle presidendiks sai Hans Kelsen. Teine oli Tsehhoslovakkia
Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks ning need omakorda veel väiksemateks üksusteks. Igal üksusel on oma juhtimisorgan. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmestriigid või riiklikud moodustised (subjektid). Subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantonid jne. Föderatsioonid on kujunenud erinevalt, sellest on ka lepingulised(tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riikide moodustustiste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei või muuta ilma tema nõusolekuta) ja konstitutsioonilised föderatsioonid( luuakse riigivõimu aktide alusel"ülaltpoolt". Subjektil ei ole vormiliselt suveräänsust, puudub konstitutsioon, piire võib muutavahel liitriigi keskorganite aktiga).
100 aastaga praktiliselt kadusid kõik endised prinitssibif/normid. I MS’ks oli konstitutsioon vastuvõetud pm kõikides Euroopa riikides. Bürokraatliku riigi sünd (Max Weber bürokraatiast kui inimeste "dehumaniseerijast"). Kuninga alamast "riigikodanikuks". Poliitika pole enam ülemikihtide asi, rahvushümnide teke (de Lisle Marsellaise). uusajaga poliitika ei kuulunud enam ülemkihtidele. Šveits kui erand (Napoleoni Helveetsia Vabariik, kantonid). Konstitutsioonid (USA, Poola, Prantsuse). Esimesed konst.võeti vastu USAs, Poolas(1791) ja Pr.maal(1781), USA konst. lõi ka Euroopas väga palju uusi norme Seaduste kehtestamine (Napoleoni tsiviilkoodeks - Code Civil). 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks- hõlmatud olid kõikvõimalikud valdkonnad. Nap.lõi ka tugeva administratsiooni ja bürokaatika- et riigi haldusmuutlikus oleks suur. Konstitutsiooniline monarhia, kuningas vs parlamendi suvereniteet. 19.saj jooksul konst
koosseisus. Võistles Prantsusmaaga Itaalia vallutamise üle. Naitas oma poja Joannaga Hulluga (Kastiilia ja Aragoni pärijanna) MarygaMadalmaadBurgundia-Burgundiatagasi-Saksakunn-Ungari+Tsehhiliitmin e Sveits 1291 Eidgenossenschaft ja Sveitsi tekkimine. 1291 sõlmisid kolm metsakantonit (Schwyz, Uri ja Unterwald) Igavese Liidu (Eidgenossenschaft) kaitsmaks ühiselt oma vabadust Habsburgide eest. Sellega liitusid hiljem teised kantonid ja tekkiski nn. Sveitsi riik. Itaalia Keisrivõim ja Itaalia Keisrid üritasid allutada Itaaliat ja taastada Rooma maailmariiki. Itaalia linn- ja väikeriigid olid kaubandusega jõukaks saanud ja soovisid iseseisvust. Roncaglia riigipäev 1158 Keiser Friedrich I Barbarossa nõuab, et iseseisvunud Itaalia linnriigid annaks tagasi riigilt hõivatud valdused ja õigused , pani linnadesse keiserlikud asehaldurid (maksukogujad). Linnriigid kaotasid omavalitsuse.
Föderatsioon e liitriik – koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). Tänapäeval on maailmas üle kahekümne föderatsiooni, enamasti suurriigid (USA, India, Brasiilia, Mehhiko, Pakistan, Saksamaa). On keskmise suurusega riike ja föderatiivseid väikeriike (Mikroneesia föderatsioon). Seal elab umbes kolmandik maailma elanikkonnast. Föderatsiooni subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantonid jne. Riigi föderatiivsed iseloomu kajastab enamasti tema ametlik nimetus (nt Ameerika ühendriigid). Mõnikord see nii ka ei ole (riigi ajalooline taust võib anda eksitava informatsiooni). Lepingulised föderatsioonid - tekkinud sõltmatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) või riiklike moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA). Lepingulise föderatsiooni
Üldised suundumused konservatiivses ja liberaalses mõtlemises teises faasis 1848-1914. Anarhismi olemus ja peamised arusaamad. Pierre Joseph Proudhon. Riigi olemuse ja funktsioonide uued suundumused alates Prantsuse revolutsioonist. Bürokraatliku riigi sünd (Max Weber bürokraatiast kui inimeste "dehumaniseerijast"). Kuninga alamast "riigikodanikuks". Poliitika pole enam ülemikihtide asi, rahvushümnide teke (de Lisle Marsellaise). Sveits kui erand (Napoleoni Helveetsia Vabariik, kantonid). Konstitutsioonid (USA, Poola, Prantsuse). Seaduste kehtestamine (Napoleoni tsiviilkoodeks - Code Civil). Konstitutsiooniline monarhia, kuningas vs parlamendi suvereniteet. Suurbritannia parlamentarism (selle kujunemine, Lord Liverpool ja toorid, Sir Robert Peel ja Konservatiivne Partei, viigid ja Liberaalne Partei, Earl Grey ja Reform Act of 1832, valimisõiguse laienemine Inglismaal, sufrazett, Emmeline Pankhurst ja Naiste Ühiskondlik ja Poliitiline Liit). Kuninganna Victoria.
rahvuslik-riiklik autonoomia võimalik, sest põhiseaduse § 2 kohaselt on Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse kehtestab seadus. Föderatsioon Föderaalriigid koosnevad osariikidest, kelle riiklust ja ka poliitilist iseseisvust siseriiklikus õiguses deklareeritakse. Föderaalriigi koostisosade üldnimetuseks on osariigid, aga üksikutes riikides võivad nad kanda ka teisi nimetusi, nt. liidumaad, kantonid, provintsid. Föderatsiooni e. liitriiki iseloomustavad järgmised tunnused: 1.rahvusvahelisel areenil esineb föderatsioon kui tervik ühe riigina. Osariigid esinevad riikidena üksnes omavahelistes suhetes ja suhetes keskvõimuga. Osariikide föderatsioonist lahkumise õigust ei tunnustata (erand: NSVL). 2.osariikidel on nende endi poolt vastu võetud konstitutsioonid, mis peavad olema kooskõlas föderaalvõimude poolt vastu võetud föderaalkonstitutsiooniga.
Eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi unitaarriiki ja föderatsiooni. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt kujutab endast ühtset tervikut. Föderatsioon ehk liitriik on riik, millle koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid), nt USA, India, Saksamaa. Föderatsiooni subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid (endises NSV Liidus), osariigid (USA-s, Indias), kantonid (Sveitsis) jne. Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks. Liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Paljudes riikides, sõltumata nende valitsemisvormi ja riikliku korralduse erisusest, on territooriume, mis kasutavad ülejäänud riigiosadega võrreldes erinevat õiguspoliitilist seisundit, mida nimetatakse autonoomiaks. Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust,
annaabi.ee 
