Käisin pühapäeval, 15. märtsil Tallinna Metodisti kirikus kuulamas esmaettekannet Mart Siimeri kantaadist ,,Lapsed vaatavad maailma pääle...". Lehari Kaustel dirigeeris ligi sajaliikmelist oikumeenilist ühendkoori Coro Consonante ja Collegium Consonante orkestrit. Solistidena esinesid mezzosopran Helen Lokuta ja tenor Raul Mikson. Coro Consonante on oratooriumikoor, mis koosneb erinevatest kiriku kooridest. Kantaadi esiettekandel osalesid ka lisalauljad Eesti Rahvusmeeskoorist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ning üliõpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast
Napoli tants Laur Keller, klaveril(Pjotr Tsaikovski) Kaisa Laasik Bagatell(Bertrand Moren) Taavi Viljat Die Tapferkeit(Georg Philipp Telemann) Jose Antonio Page Ramirez Mehhiko rahvalaul Chiapanecas(Rafael Mendez) Märt Metsla , Norman Verte, Taavi Viljat Sonoran Desert Harmonies kaheksale trompetile(Eric Ewazen) Jaan Ots, Simmu Vasar, Jose Antonio Page Ramirez, Allan Jallai, Mart Aus,Märt Metsla , Norman Verte, Taavi Viljat Aaria & koraal kantaadist nr 147( Johann Sebastian Bach) Mart Aus,Norman Verte , Jose Antonio Page Ramirez,Margus Toompere, Argo Valss Muusika vaskpillidele I Introduktsioon II Skertso III Bluus IV Finaal(Klaus-Peter Bruchmann) Mart Aus,Märt Metsla,Jose Antonio Page Ramirez , Toomas Vana, Margus Toompere,Argo Valss Tähelepanekud Kontserdi muutis meeldejäävaks see, et avastasin et tegelikult on meil Eestis palju andekaid muusikuid
* retsitatiiv, mida enamasti laulab jutustaja, evangelist, kannab sündmuste arengut * koorid, mõtisklustena vahelepaigutatud koraalid, aga ka dramaatilised massistseenid Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Madalmaade koolkonnas a capella motetina. Oratooriumi heliloojad: SCHÜTZ, CHARPENTIER, HÄNDEL, BACH Oratoorium, passioon, vaimulik ooper ja vaimulik kontsert on omavahel tugevasti seotud, näit. on Bach'i "JÕULUORATOORIUM" tsükkel kuuest kantaadist. Ilmalik oratoorium (mõistes on sisuline vastuolu) on väga seotud ilmaliku kantaadiga. Vaimulik kontsert Motetist, mille esitusel osalesid pillid lauluhäälte toetajana, sündis monoodilise stiili mõjul vaimulik kontsert. Mitmehäälse kooritehnika asemele tuli soololaul. Schütz tõi Põhja-Euroopasse itaalialiku väljenduse ja vormimaailma, arendas seda aga saksa kõnemeloodika alusel edasi.
Jakob Forberger, Johann Pachelbel Uus vorm- fuuga Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm Aluseks meloodialõik ehk teema Teemal on kaks kuju: algkuju(lad k. dux) ja vastus(lad k comes) Ekspositsioon ehk alguslõik Suurimaks fuugameistriks oli Johann Sebastian Bach Kirikukantaat Aluseks piibli ja koraalitekstid. Loodi ühele või mitmele solistile ja instrumentaalansamblile Kantaadist sai luterliku kirikumuusika oluline osa. Läänemere- äärsed linnad Moodustasid 17.saj II poolel ühtse kultuuriruumi. Tähtsamad muusikaeluga linnad: Lübeck, Danzing (Gdansk), Köningsberg (Kaliningrad), Riida, Tallinn, Narva. Nende linnade muusikud lähtusid Lübecki stiilijoonest. Läänemere-äärsed linnad Kuulsaim muusik Johann Valentin Meder ( 1649-1719) Pärit Saksimaalt, muusikuks kujunes Kesk-Saksamaal.
3. Claude Debussy Arabesk nr 1 https://www.youtube.com/watch?v=AnusgWgi6Tc Klaveripalaga algab 4. Maurice Ravel „Boolero“ http://www.youtube.com/watch?v=3-4J5j74VPw Puhkpillid solo, orkestri saatel- mees/naine 5. Arnold Schönberg „Kuu - Pierrot“ (katkend u 3 min) http://www.youtube.com/watch?v=nDeDoe8iZl0 Naine räägib, segane muusika 6. Carl Orff „O Fortuna“ kantaadist „Carmina Burana“ https://www.youtube.com/watch?v=GXFSK0ogeg4 Mehed, kooris, keskaegne, väga tuntud 7. Igor Stravinski ballett „Kevadpühitsus“ Sissejuhatus http://www.youtube.com/watch?v=NOTjyCM3Ou4 Tärkav, hele vile, kutsuv puhkpill, ballett 8. George Gershwin „Rhapsody in Blue https://www.youtube.com/watch?v=AHrL89tNm2w Saksofon, tõsine linnapilt, dramaatiline hommik, hiljem ka klaver
salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid mitmest osast ning esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. KIRIKUKONTSERT 1602. aastal ilmus Lodovica Viadana kogumik `Sada kirikukontserti`, mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16.-17. sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted
salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid mitmest osast ning esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. KIRIKUKONTSERT 1602. aastal ilmus Lodovica Viadana kogumik `Sada kirikukontserti`, mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16.-17. sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted
antiiktragöödiast. Orffi tähtsus peale heliloomingu: töötas välja uudse muusikapedagogika, kus dom löökpillid. Sellemuusikaõpetuse metoodika põhisisuks on ergutada lapsi musitseerima peale laulmise lihtsaid löökpille mängdes. Tänaseks on ülemaailma levinud Orffi instrumentaarium, mille ta spets laste muusikaõpetuseks konstrueeris (ksülofon, metallofon, kellamäng + rütmipillid). Orffi peateos: triloogia ,,Triumfid", koosneb 3 kantaadist. I osa ,,Carmina burana" Sõnalise osa aluseks on 13. saj koostatud käsikiri, mis sisaldab rändnäitlejate, üliõpilaste ning linnakodanike luulet ja laule (pilke-, joogi-, armastuslaulud ja looduslüürika). Vanad keeled. Teos on kirj solistidele, koorile, 2 klaverile, orkestrile. Koosneb omakorda 3 osast ja kõiki osi ühendavaks kujundiks on katkematult pöörlev saatuseratas, mille pöörkemine pole inimese võimuses. Muusika
Suurte kirgede purskeid kohtame ka nt Hippolytoses, Elektras, Troojalannades. Ta tragöödiate aine on enamasti mütoloogilise päritoluga, kuid suhtumine mütoloogilistesse tõdedesse on kriitiline. Sophokles(496406)sündis Ateenas jõuka relvameistri pojana, sai muusikalise ja gümnastilise hariduse.teostel oli harukordne mõju. Teda valiti korduvalt riigiametitesse kuid poliitikas ta nimetamisväärset edu ei saavutanud. Tema loomingus kujuneb tragöödia lõplikult lüürilisest kantaadist draamaks. Tähtsamaks uuenduseks oli 3da näitleja juurdetoomine, mis võimaldas tegevust mitmekesistada. Ainestik pärineb temalgi kangelaslugudest ja müütidest. Tähtsamad teosed :Antigone, Kuningas Oidipus, Oidipus Kolonoses, Elektra, Aias, Philoktetes, Trahhislannad. Medeia reedab oma mehe Iasoni pärast omakesed, päästab ta elu, aitab mehel hankida kuldvillaku ning tapab oma lihase venna. Kuid sellest hoolimata kavatseb Iason oma pere hüljata ja Korintose
salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid mitmest osast ning esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. 17. sajandi alguse instrumentaalmuusika suurimaks sündmuseks oli viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. 16. Sajandil polnud viiul veel eriti oluline pill. Seltskonna- ja kirikumuusikasse hakkas ta tungima alles sajandi viimasel veerandil. Viiuli kiire tõus oli seotud viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Seal sai viiul endale klassikalise kuju ja ehituse. Sealse meistri Niccolo Amati(1596-1684) ning tema
1.4 Leipzig Peale kuus aastat kestnud teenistust õukonnas palkas Leipzigi raad JSB Thomaskirche kantoriks. Sellesse ametisse jäi ta oma elu lõpuni. JSB tööks sai muusika loomine kirikuteenistusteks ja nelja suurema Leipzigi kiriku muusikaliseks juhiks olemine. Lisaks kuulus JSB kohustuste hulka ka õpetajatöö Thomaskirche juures tegutsevas koolis. Kantaadid, mida JSB Leipzigis esitas, said kirjutatud tema esimese kolme Leipzigi ametiaasta jooksul. Umbes 300-st loodud kantaadist on hävinenud 100. 44-aastasena asus JSB juhtima helilooja Telemanni asutatud Collegium Musicumi. Sellised ilmalikud muusikakollektiivid olid sel ajal tavalised. Kollektiivid koosnesid enamasti üliõpilastest, keda juhtis linna kõige silmapaistvam muusikaproff. Collegium Musicumile kirjutas Johann Sebastian oma paljud tuntuimad viiuli ja klaveri kontserdid. 48-aastasena asus JSB tööle Missa B-minooriga. Kuningas Augustus II surma järgselt oli küll
Essee Carmina Burana Olen sellest kantaadist kuulnud osasid numbreid, aga ma pole seda kunagi otsast peale näinud. Sellest essee tegemine oli selleks hea võimalus. Aga tean, et tegemist on 20. saj ühe suurima teosega kindlasti. Võtsin raamatukogust partituuri ja Cd ja kuulasin teose läbi. Kahju, et koolis polnud DVDd, aga vaatasin youtubest üksikuid osasid. Ka informatsiooni on tegelikult vähe selle teose kohta eesti keeles. Oleks tahtnud leida rohkem. Aga leidsin palju huvitavaid fakte inglise keeles. Leidsin ka kohe kodulehe, kus on palju materjali- http://members.optusnet.com.au/~charles57/Carmina/ Carmina Buranat on ka Eestis mitu korda esitatud. Nt. 2007 esitati Tartu Ülikooli 275. juubeli puhul kantaati kolmes linnas rekordilise koosseisuga. Esitasid TÜ ja Tallinna Tehnikaülikooli koorid ja Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni juhtimisel. Eestis poldud seda varem nii suure koosseisuga tehtud. Autor on Carl Orff. Sündis 10. Juulil...
basso continuo saatel. 17.sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsetatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Selliseid salonglikke kantaate armastasid eriti ooperivirtuoosid. Vahel võis kantaadimuusika kirjutamine olla ka eeltööks ooperile. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikumuusikazanr, mille nimetuseks sai kirikukantaat. Kirikukantaadi aluseks olid piibli- ja koraalitekstid, järjest enam aga ka kantaaditekstideks loodud vaimulik luule. Klassitsismi ajastul, mis valitses 1750- 1820 aastatel hakati kantaadis väiksemas koguses kasutama keerulisi kaunistusi ning kõike seda, mis segab muusika mõju. Muusikas hakas domineerima põhimeloodia. Hakati vähem kasutama dissonantse ning meloodia
aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17. sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes kahest kuni kolmest retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikumuusikazanr. 17. sajandi algul tekkis muusikas uus zanr, milleks oli oratoorium. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooriumi kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600. aastal lavastatud ooperit võib pidada ka oratooriumizanri alguseks. Kuigi barokiaegsed
17. sajandi teisel poolel kujunes aga uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnases väikese ooperstseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Tähtsaimad kantaadiloojad olid needsamad, kes paistsid silma ka ooperi- ja oratooriumizanris ning vahel võis kantaadimuusika kirjutamine olla ka eeltööks ooperile. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirkumuusikazanr. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooruimi kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600. aastal lavastatud ooperit, Emilio de'Cavalieri vaimulikku allegooriat ,,La rappresentatione di anima e di corpo" võib pidada ka oratooriumizanri alguseks
sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid mitmest osast ning esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm
G.F.Händel-koor "Halleluuja" oratooriumist "Messias" Kantaat Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperi stseenidega. Neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaatsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist. Need koosnesid mitmest osast ning neid esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. Kirikukontsert 1602 ilmus Lodovika Viadana kogumik "100 kirikukontserti", mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16-17. sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi nagu nt. Virtuoossed sooloosad ja värvikad orkestri vahemängud
" Sophokles sündis Ateenas jõuka relvameistri pojana ning sai gümnastilise ja muusikalise hariduse. Teda valiti korduvalt riigiametisse, kuid poliitikas ta läbi ei löönud, aga see tõttu oli ta kirjanduses poole osavam. Ta on kirjutanud antiikteadete kohaselt 123 näidendit, millest suurem osa olid menukad.24 korral päris ta võidupärja, jäämata kordagi viimaseks. Aga meile on säilinud ainult seitse tragöödiat. Ta loomingus kujuneb tragöödia lõplikult lüürilisest kantaadist draamaks. Ta kõige suuremaks saavutuseks draama teemal oli kolmanda näitleja juurdetoomine, mis võimaldas tegevust mitmekesistada. Ainestik pärineb temalgi enamjaolt kangelaskujudest ja müütidest. Sophoklese meisterlikumad teosed on `'Antigone''. Tragöödia konflikt seisab Antigone ja Kreoni valitseja kohustuse vahel. Kirjutamata ja kirjutatud seaduste vahel, kus Antigone maksab oma 7
kirikukantaat. Selle tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatust, palju kasutati spets. selle tarbeks loodud vaimulikku luulet. Need kantaadid loodi juba 1le/mitmele solistile (sageli 4), kellele võidi lisada väikene koorirühm ja suuremale instrumentaalansamblile. Sellisest kantaadist sai luterliku kiriku jumalateenistuse oluline muusikaline osa. Selliseid kantaate lõi põhiliselt - Johann Sebastian Bach. Ulatuslikku kontsertteost solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta nim - oratoorium Oratooriumi žanr sündis Roomas
kirikukantaat. Selle tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatust, palju kasutati spets. selle tarbeks loodud vaimulikku luulet. Need kantaadid loodi juba 1le/mitmele solistile (sageli 4), kellele võidi lisada väikene koorirühm ja suuremale instrumentaalansamblile. Sellisest kantaadist sai luterliku kiriku jumalateenistuse oluline muusikaline osa. Selliseid kantaate lõi põhiliselt - Johann Sebastian Bach. Ulatuslikku kontsertteost solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta nim - oratoorium Oratooriumi žanr sündis Roomas
Tragöödiad käsitlesid inimliku käitumise probleeme mütoloogiliste kangelaste saatuse põhjal. 4 Antiiktragöödia kui zanri loojaks oli Aischylos. Tema loomingus said vanad müüdid sisu. Tema vaadete kohaselt pidid kõik maailmas alistuma saatusele. Teine suur tragöödiakirjanik oli Sophokles. Tema loomingus kujuneb tragöödia lõplikult lüürilisest kantaadist draamaks. Lisas kolmanda näitleja, mis võimaldas tegevust mitmekesistada. Ainestik temalgi müütidest ja kandelaskujudest. Asetas põhilise rõhu inimese enda tegudele, tema otsustele ja võitlustele. Tema tegelased sügavate ja õilsate tunnete kehastajad, mistüttu nende traagiline saatus on kaasakiskuv. Võrdvääristas naised meestega. Tegevuse arenemine on loogiline ja rangelt põhjendatud. Kolmas traagik Euripides kujutas inimesi nii nagu nad on
harjumatu olukord -- puhta e absoluutse instrumentaalmuusika kuulamine. See selgitab veelgi, miks vokaalsümfoonilises muusikas pöörduti sageli sümfoonia ja kantaadi ühendamise poole. (Meenutagem ka, et Beethoveni Üheksanda sümfoonia (1824) finaal on solistide ja kooriga, ning see pole mitte ainult Beethoveni geniaalne idee, vaid kasvas välja ka Viini tollasest kontserdipraktikast pärast sümfooniat esitati sageli veel kantaat või koor või osa kantaadist.) Kirikumuusika. Oleme oma loengutes juba rääkinud, et 19. sajandi ühiskonda iseloomustab ilmalikustumine (kirik hakkab juba 18. sajandi teisel poolel kaotama keskset positsiooni ühiskonnas) ja materialistlik vaim (tööstuse areng, usk tehnika saavutustesse ja progressi; materialism filosoofias). See ei tähenda, et järsku oleksid kõik ateistid religioon oli inimese elus olulisel kohal, aga mitte niivõrd enam kirik institutsioonina. Siin võiks rääkida ka kunstireligioonist,