Renessanss Saksamaal (a. Dürer, H.Holbein, L. Cranach) Renessanss oli saksa kunsti õitseaeg. Siis tegutses kogu saksa kunstiajaloo suurim meister · Albrecht Dürer Tema loomingu parim osa on joonistused ja graafilised tööd. Düreri isa oli kellassepp, kes tuli Saksamaale Ungarist. Dpreri loomingut mõjutasid reisid Itaaliasse ja Madalmaadele. Tähtsamad tööd : Kuulsad puulõike-seeriad Kristuse kannatusloost ,,Suur Passioon" ja sama väiksemas formaadis ,,Väike Passioon" Maal ,,Kõikide pühakute pilt" Maal ,,neli apostlit"
Watrélos. · Tema naine oli Elizabeth Goffaert , kellega abiellus 1426a. · Kogu oma elu elas Brüsselis. · Oli 4 last , kellest kolm olid pojad ja üks tütar. · Ka tema pojast Peetrist sai maalija. Looming · 1427 hakkas Robert Campini juures maalikunsti õppima · 1435 sai ta Brüsseli linnamaalijaks. · Rogier van der Weyden rikastas madalmaade kunsti uue sisu ja uute vormidega. · Juba tema ainestik on teistsugune, see haarab kujutisi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost · Ta kunst oli tolle aja vaimuliku teatri peegeldus, mille peateema oli Kristuse kannatuslugu. · Vastavalt ainestikule oli Rogieri käsitlusviis dramaatiline, rahutu ja pateetiline, tõsine ja karge, täis sügavat ilmekust ja paiguti meeleheiteni küündivat traagikat. · Ta ei teinud maalile põhjalikke eeljoonistusi, vaid märkis ainult üldjoontes kompositsiooni "Kristuse ristilt võtmine" · Weydeni kuulsaim töö · Maalitud 1438a. Escorialis
külmad toonid. „Arnolfini abielupaar“- Itaalia ärimees Arnolfini koos tulevase naisega. Peegli peegeldusest näha ilmselt ka autor van Eyck ise. „Madonna kantsler Roliniga“- Rolini kingitus Burgundias asunud katedraalile. Rogier van der Weyden- Lõuna-Madalmaade koolkonna meister, õige nimega Rogier de la Pasture. Tema teoseid iseloomustab dramaatiliste tunnete väljendamine ja värvide kooskõla. Rogieri kunsti ainestik haarab kujutisi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. „Kristuse ristilt võtmine“- tegelaskujude miimika ja kehakeel on haaravalt traagilised. „Tarkade kummardamine“- rahulikum, valitseb pehme selgus. Hugo van der Goes- tegutses Gentis. Isoluumustab suurejoonelisus, rangus, võimas realism, sulav maalitehnika. Portinari altar- Uffizi muuseumis Firenzes. Itaalia kaupmehe Portinari tellimus. Sensatsioon, kõrgetasemeline peenmaal, õlivärvid olid teistele itaallastele eeskujuks. Hieronymus Bosch- pessimistlik fantast
kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. Vokaalmuusika 1) kantaadid. Bach kirjutas nii ilmalikke kui ka vaimulikke kantaate. üle 300 kirikukantaadi ja 20 ilmalikku. Tuntumad on ,,Talupojakantaat", mis oli tellimustöö, ,,Kohvikantaat" ning ,,Reformatsioonikantaat" (ilmalikud). ,,Üks kindel linn ja varjupaik", ,,Ärgake, nüüd vahid hüüdvad" (vaimulikud). 2) Passioonid. Enamasti Kristuse kannatusloost, tekst evangeeliumi tekstidest. Tuntuim ,,Johannese passioon", mida kirjutas 2 aastat. 3) Missa h-moll. Kirjutas elu lõpus teadlikult kokkuvõttena elutööst. Monument terve baroki vaimulikule vokaalmuusikale. 15 osa. 4) ,,Jõuluoratoorium" 5) 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda lina kirikutes ette kantava muusika eest. Instrumentaalmuusika Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina
Graafika oli usuline ja õpetliku sisuga. Esile tõusid poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid. Lisaks õndsalt rahulikele madonnadele ja fantastilistele pühakulugudele on Martin Schongauer trükkinud ka olustikupilte. Albrecht Dürer viljeles puu- ja vaselõiget. Töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Tema töödes võib märgata kahe pooluse hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust. Puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost (,,Suur passioon" ja ,,Väike passioon"), vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat", ,,Püha Hieronymus" ja ,,Melanhoolia".
pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Siit on pärit ka tema jõuline, kuid rahutu joon, üldine pingestatus ning kiindumus dramaatilistesse teemadesse, kus võib näidata inimlike kirgede kokkupõrget. Ta tegi ka vase- ja puulõikeid ja täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi. Lai levik puulõikesarjadel kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Kuulsad on tema puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost (nn. ,,Suur Passioon" ja ,,Väike Passioon") või Johannese Ilmutusraamatust vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat", ,,Püha Hieronymus", ,,Melanhoolia" jt. Pieter Bruegel the Elder 1525-1569 Pieter Bruegel vanem sündis Bredas, hiljem tegutses Antverpenis ja Brüsselis. Aastal 1553 käis ta Itaalias. Bruegeli hüüdnimi on "Talupoegade Bruegel", sest ta armastas eriti kujutada talupoegade elu. Ka piiblist(piibli teema - sarnasus Düreriga) laenatud teemad
Vähemhuvipakkuvad on Düreri maaliteosed, arvatavasti seepärast, et kunstnik on püüdnud teadlikult oma laadi kohandada uuele ideaalile, mis jääb talle seesmiselt võõraks. Esimese perioodi vase- ja puulõigetes on kaunis palju nurgelisust, puisust ja ülekuhjamist, kuid neis avalduv fantaasiaküllus, mõtete sügavus, tunnete tõepärasus ja soojus, ilmekus ja sisutihedus sunnivad unustama kõik puudused. Puulõikeseeria Kristuse kannatusloost ,,Suur passioon" . Vaselõigetes areneb Düreril välja oma võimas isikupärane laad. Huvi inimkeha ideaalsete proportsioonide vastu ,,Aadam ja Eva" . Maaliteostena loob ta natuuri järgi hoolikaid, viimase võimaluseni detailirikkaid akvarelle, mis kujutavad maastikke, loomi, taimi jne. Sama tehnikat kasutab ta ka selle perioodi portreedes ja altaripiltides ,,Autoportree", ,,Tarkade kummardamine". Loomingu teisel perioodil reisib ta Veneetsiasse, kust saab tugevaid loomingulisi
* Stiil : töötanud välja üksikud detailid, ideaalproportsioonide otsingud, huvi perspektiivi vastu. Teemavalik : kahe pooluse: hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlik võitlus dramaatika, jõulisus, rahutus. * Puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost: ,,Suur passioon" ja ,,Väike passioon" * Puugravüürisari "Apokalüpsis" Johannese evangeeliumi kreekakeelne pealkiri * ,,Melanhoolia" graafiline leht, vaselõige (melanhooliamust sapp). "Rüütel, surm ja kurat". * Maalis õnnestusid tal kõige enam portreed, eriti just ta selged ja lihtsad autoportreed. * Hilisteos "Neli apostlit":elusuuruses, detailirohkus, psühhologiseeritus, suursugune ilu.
ja akvarelle, kuid tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika, kus ta viljeles puu- ja vaselõiget ("Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed). Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust. Kuulsad on tema puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost („Suur passioon“ ja „Väike passioon“) ning Johannese ilmutuse raamatust inspireeritud vaselõiked „Rüütel, surm ja kurat“, „Püha Hieronymus“ ja „Melanhoolia“. (Vikipeedia, 2014) Oma töös "Melanhoolia" on kunstnik kujutanud tiibadega naist sirkli ja teiste instrumentide keskel. Maali ajendas looma teaduslike tõdede tunnetamise probleem. Dürer on tegelenud ka maalimise ja joonistamise teoreetiliste probleemidega.
lõunamaa taimi ja loomi (Talle kumardamise pilt). Säilinud on ulatuslik Paele altar (1436); peenmaali meistriteos on väike ,,Kantsler Rolini madonna", mis on hämmastav oma detailides ja värvikirkuses (osasid detaile on võimalik vaadelda ainult luubiga). Samavääriline teos on ka ,,Abielupaar Arnolfini portree" täpsus ja sära. ROGIER van der WEYDEN (u. 1400-1464) Lõuna-Madalmaade koolkonna jõuliseim ja andekaim kunstnik. Ainestik Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. Käsitlusviis dramaatiline, rahutu ja pateetiline. Van der Weydeni maalid on tõsised ja karged, täis sügavat ilmekust ja kohati meeleheiteni küündivat traagikat. ,,Kristuse ristilt võtmine" püüab valu ja kurbust iga tegelase näol ja liigutustes erinevalt väljendada. Tunnete loomutruu kujutamine, lihtne kahekihiline kompositsioon väldib ruumi sügavust. Vastandina itaallastele jääb figuuride anatoomiline kujutamine kõikidel madalmaade
tunneb ka lõunamaa taimi ja loomi (Talle kumardamise pilt). Säilinud on ulatuslik Paele altar (1436); peenmaali meistriteos on väike ,,Kantsler Rolini madonna", mis on hämmastav oma detailides ja värvikirkuses (osasid detaile on võimalik vaadelda ainult luubiga). Samavääriline teos on ka ,,Abielupaar Arnolfini portree" täpsus ja sära. ROGIER van der WEYDEN (u. 1400-1464) Lõuna-Madalmaade koolkonna jõuliseim ja andekaim kunstnik. Ainestik Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. Käsitlusviis dramaatiline, rahutu ja pateetiline. Van der Weydeni maalid on tõsised ja karged, täis sügavat ilmekust ja kohati meeleheiteni küündivat traagikat. ,,Kristuse ristilt võtmine" püüab valu ja kurbust iga tegelase näol ja liigutustes erinevalt väljendada. Tunnete loomutruu kujutamine, lihtne kahekihiline kompositsioon väldib ruumi sügavust. Vastandina itaallastele jääb figuuride anatoomiline kujutamine kõikidel madalmaade
Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta viljeles puu- ja vaselõiget (näiteks vaselõige "Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed). Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust.Kuulsad on tema puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost (,,Suur passioon" ja ,,Väike passioon") ning Johannese ilmutuse raamatust inspireeritud vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat", ,,Püha Hieronymus" ja ,,Melanhoolia". Hollandi renessansi omapära ja meistrid. Erinevalt Itaaliast ei määranud madalmaades kultuuri palet mitte ühiskond, vaid rikkad kaupmehed ja käsitöölised. Vastavalt neile, kunsti põhilistele tellijatele, on Madalmaadekunsti nägu hoopis teiselaadiline
Vähemhuvipakkuvad on Düreri maaliteosed, arvatavasti seepärast, et kunstnik on püüdnud teadlikult oma laadi kohandada uuele ideaalile, mis jääb talle seesmiselt võõraks. Esimese perioodi vase- ja puulõigetes on kaunis palju nurgelisust, puisust ja ülekuhjamist, kuid neis avalduv fantaasiaküllus, mõtete sügavus, tunnete tõepärasus ja soojus, ilmekus ja sisutihedus sunnivad unustama kõik puudused. Puulõikeseeria Kristuse kannatusloost ,,Suur passioon" (1511). Vaselõigetes areneb Düreril välja oma võimas isikupärane laad. Huvi inimkeha ideaalsete proportsioonide vastu ,,Aadam ja Eva" (1504). Maaliteostena loob ta natuuri järgi hoolikaid, viimase võimaluseni detailirikkaid akvarelle, mis kujutavad maastikke, loomi, taimi jne. Sama tehnikat kasutab ta ka selle perioodi portreedes ja altaripiltides. ,,Autoportree" (1500), ,,Tarkade kummardamine" (1504).
Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas ja valitsejate õukondades ning temale usaldati diplomaatilisi ülesandeid. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundisid teda kasutama ka õpilaste abi. Paljude suuremate teoste puhul on Rubens ise teinud ainult kavandid ja viimistluse. Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemasid on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Mitmed suured teosed Kristuse kannatusloost olid mõeldud altaripiltidena. Sarja allegoorilisi ajaloomaale tegi Rubens Prantsuse kuninga Henry IV lese Maria de Medici tellimusel. Paljudes mütoloogiapiltides valitseb kristlusele üpris võõras ohjeldamatu meeleline nautlemine. Rubens ühendab imetlusväärsel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused – eluläheduse ja idealiseerimise. Efektsemalt kui keegi teine kujutab ta ebareaalset või ülemeelelist võimalikult reaalsete ja meeleliste vahenditega.
Saksamaa Renessanss on saksa kunsti õitseaeg. Siis tegutses kogu saksa kunstiajaloo suurim meister · Albrecht Dürer (1471-1528) Tema loomingu parim osa on joonistused ja graafilised tööd (graafika tekkis alles 15. sajandil, peamiselt harrastati vase- ja puulõiget). Düreri isa oli kellassepp, kes tuli Saksamaale Ungarist. Düreri loomingut mõjutasid reisid Itaaliasse ja Madalmaadele. Tähtsamad tööd: kuulsad puulõike-seeriad Kristuse kannatusloost ,,Suur Passioon" ja sama väiksemas formaadis ,,Väike Passioon" maal ,,Kõikide pühakute pilt" maal ,,Neli apostlit" (elusuuruses Johannes, Peetrus, Markus, Paulus) Dürer on loonud ka palju portreid nii maali- kui graafikatehnikas. Madalmaad (tänapäeva Belgia ja Holland) Madalmaadel võeti esimest korda kasutusele õlivärvid, kujunes peenmaali tehnika, kus maaliti kõik üksikasjad väga täpselt ja peenelt välja. Gootika ja renessansi piirile jäävad
XIV-XV sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. ,,Ustel" olid maalid (tavaliselt õlivärvidega), lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne või samuti maalitud kompositsioon. Põhja-Saksamaalt on mõned niisugused altarid jõudnud ka Eestisse. Maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid pühakute elulugudest või Kristuse kannatusloost). Inimesed on kujutatud XV sajandi rõivastuses, valitsevad lokaaltoonid, ruumikujutus on enamasti tinglik. Näod ja poosid on ilmekad, kuid sageli maneerlikud ja kuidagi moonutatud (Viirandi 1982:221-222). 11 KOKKUVÕTE Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja
Johannes. Kõrval musitseerivad inglid, päris tiibadel alasti Aadam ja Eeva. Jan Van Eyckist sai Burgundia hertsogi õuemaalija, kes viimase ülesandel teostas reise ka eksootilistesse kohtadesse. Kuulub peenmaalijate hulka (detailide rohke). ,,Kantsler Rolini madonna". Portreedest kuulsaim abielupaar Arnolfini portree, ,,Mees punase turbaniga". Rogier Van Der WEYDEN (1400-1464), kellest sai Brüsseli linnamaalija. Loomingu põhiosa moodustasid kujutused Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. ,,Kristuse ristilt võtmine", võimas tiibaltar viimse kohtupäeva stseeniga. Oli hinnatud portretist, Burgundia hertsog Charles Südi portree. Van der GOES (1430-1482) oli rangem nii figuurides kui kompositsioonis. Kuulsam Portinari altar, mille tiibadel tellija oma naisega, kuid põhipilt on Kristuslapse kummardamine. Temalt õppisid Itaalia meistrid. Hans MEMLING (1433-14943) oli veidi lüürilisem, äärmiselt detaile armastav, Tiibaltar, mis kujutab viimast kohtupäeva
Sellele on o mane püüe suurte m õ õtmete poole, rahutu ko mpositsioon, magusad värvitoonid, pikaksvenitatud figuurid, liialdatud usulise h ärduse rõhutamine. Saksamaa Renessanss on saksa kunsti õitseaeg. Siis tegutses kogu saksa kunstiajaloo suuri m m eister Albrecht Dürer- Te ma loo mingu parim osa on joonistused ja graafilised tööd. Düreri loo mingut m õjutasid reisid Itaaliasse ja Madal maadele. T ähtsamad tööd: kuulsad puulõike seeriad Kristuse kannatusloost ,,Suur Passioon" ja sa ma väikse mas for maadis ,, Väike Passioon", maal ,,Kõikide pühakute pilt", maal ,,Neli apostlit". Madalmaad (tänapäeva Belgia ja Holland) Madal maadel võeti esi me st korda kasutusele õlivärvid, kujunes peenmaali tehnika, kus maaliti kõik üksikasjad väga täpselt ja peenelt välja. Gootika ja renessansi piirile jäävad vennad van Eyck`id Jan van Eyck ja Hubert van Eyck. Nende kuulsai m töö on ühiselt loodud Genti altar
maalikunsti. Selle suurim esindaja oli Peter Paul Rubens. Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas ja õukondades. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundis teda kasutama õpilaste abi, paljude suuremate teoste puhul on ta ise teinud vaid kavandid ja viimistlused. Rubensi teoste temaatiline haare oli lai Piibel, antiikmütoloogia, palju oli allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Mitmed suured teosed Kristuse kannatusloost olid mõeldud altarimaalidena. Sarja allegoorilisi ajaloomaale tegi Rubens Prantsuse kuninga lese Maria de' Medici tellimusel. Paljudes mütoloogiapiltides valitseb kristlusele üpris võõras ohjeldamatu meeleline nautlemine. Ta ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Efektsemalt kui keegi teine kujutab ta ebareaalset võimalikult reaalsete vahenditega. Seda võimaldab tal itaalialiku üldistamise ja värvitoreduse
annaabi.ee 
