Monika Mattiesen on töötanud Pariisis IRCAMi stuudios, valmistades ette seal resideeruvate heliloojate (Saariaho, Manoury, Fedele, Jodlowski) teoseid. Ta on osalenud Stockhauseni kursustel Kürtenis, kus koostöös heliloojaga jõudsid tema repertuaari mitmed Stockhauseni elektroakustilised teosed. 2004. aastal IRCAMi/Acanthesi meistrikursustel Metzis kandis Monika Mattiesen ette Philippe Manoury elektroakustilise suurteose "Jupiter", muusikaliseks assistendiks helilooja ise. Solisti ja kammermuusikuna on ta esinenud Eestis, Soomes, Lätis, Poolas, Rootsis, Venemaal, Kreekas, USA-s, Colombias. Monika Mattiesen on salvestanud ja toonud esiettekandele mitmeid spetsiaalselt temale kirjutatud uusi flööditeoseid, autoriteks eesti heliloojad Kõrvits, Siimer, Tally, Grigorjeva, Tulev, Kõlar, Steiner, Lill, Tüür jt. Monika Mattiesen, Küberstuudio kunstiline juht, on keskendunud nüüdismuusika interpreteerimisele. Ansambel kasvas välja tema soolokontsertidest, kus flötisti
visati välja tänavamuusik, muusikaõpetaja Nicola Porpora teener Morzini kapellmeister sai kuulsaks WOLFGANG AMADEUS MOZART austria helilooja viini klassikute esindaja üle 600 teose (41 sümfooniat) muusikaline anne avaldus vara (5a I lood;6a kontsertreisid;10a I ooper) 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. suri 35-aastasena LUDWIG VAN BEETHOVEN saksa helilooja viini klassikuist noorim suuremad dünaamilised kontrastid, pikemad kestused ja suuremad orkestrikoosseisud kui tema klassikutest eelkäijate omadele. hakkas 12a heliloomingut õppima Bonni juures Mozarti jutul Haydni juurde Viinis tõid talle pianisti- ja heliloojakuulsuse kontserdid ehk akadeemiad varakult halvenes kuulmine matustele tuli u 10 000 inimest
Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. elulugu Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi Looming "Bastien ja Bastienne" (1768) "Mithridates" (1770) "Lucio Silla" (1772) "La finita giardiniera" (1775) "Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) ´´Võluflööt" (1791) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Così fan tutte" (1 Varia
Arnstadt ja Mühlhausen (1703-08) Bach töötas organistina. Bach läks Lübeckisse, aga lahkus sealt kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. 1706 aastal Bach abiellus Maria Barbaraga. Temaga sündis seitse last, nendest jäi ellu neli last. Wilhelm Friedemann Bach ja Carl Philipp Emanuel Bach olid hiljem samuti tuntud organistid ja heliloojad. Weimar (alates 1708) Bach hakkas uut töökohta otsima. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Köthen (alates 1717) Bach läks Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel orkestriteoseid ja klavessiinimuusikat. Leipzig (17231750) Leipzigis oli Bach Püha Tooma kiriku kantor ja linna muusikadirektor. Leipzigi perioodi ajal Johann Sebastian Bach kirjutas oma tuntuimad ja ulatuslikumad oreliteosed. Johann Sebastian Bach suri 28
aasta kevadel sai Mihkel koos õde Miina Järviga teise koha Juvenalia- nimelisel kammermuusika konkursil Soomes. Sama aasta sügisel pälvis ta Prahas toimunud rahvusvahelisel Carl Czerny nimelisel konkursil ürii eripreemia. Marius Järvi konkursivõidud said alguse 1990. a, mil ta saavutas IV koha rahvusvahelisel noorte tellistide konkursil Tehho-slovakkias. 2002. aastal võitis Marius Järvi peaauhinna Eesti noorte interpreetide konkurss-festivalil "Con Brio". Ta on esinenud solisti ja kammermuusikuna paljudes Euroopa maades ja teinud kaasa ka mitmetel plaadistustel. portreesaade. Marius, Mihkel ja Miina Järvi esitavad soolopalu ning esinevad duettide ja triona.
Bach'i loomingu seos tema ametitega erinevatel eluperioodidel Weimaris(1708) kirjutas Bach palju kantaate ja enamiku oma oreliteostest. Bach hakkas uut töökohta otsima. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Bach kirjutas Antonio Vivaldi kontsertide traskriptsioone, töötlusi orelile. Oreliteostest on Weimaris kirjutatud tuntud ja tema ainus taoline teos Passacaglia orelile. Orelile · Passacaglia c-moll BWV 582. · Orgelbüchlein BWV 599-644 Klaviirile · Inglise süiidid. BWV 806-811 Bach lahkus Weimarist konflikti tõttu hertsogiga, kuna teda ei palutud kapellmeistri ametisse.
Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia. 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. Aastal 1781 asus Mozart elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana. Alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Helilooja tähtsam õpetaja oli tema isa, kapellmeister Leopold Mozart. Ning tema tuntuim õpilane oli Johann N. Hummel Tema loomingu alla kuulusid 19 ooperit, 18 missat, umbes 50 sümfooniat, 27 klaverikontserti ja umbes 20 muud kontserti, 26 keelpillikvartetti, umbes 40 sonaati, 17 klaverisonaati ja 42 laulu. Tähtsaimad teosed on "Figaro pulm", "Don Juan", "Võluflööt". Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema muusika leiti olevat liiga julge ja jörskude kontrastidega.
aastasena sai ta kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Michaeli kloostri koolis. Seal laulis ta 15 valitud lauljast moodustatud kooris. Bach õppis seal koolis 2 aastat. Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde. Vanameister jättis Bach loomingusse selge jälje. 1707. aastal asus organistiks Mülhausenis. Peale seda läks Bach Weimarisse, kus sai tööd õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus ta kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õukonna kapellmeistri kohal. Seal kirjutas ta suurema osa oma klavessiinimuusikast, samuti palju ilmalikke kantaate. 1721. aastal saatis Bach Brandenburgi markkrahvile pühendusega kuuest orkestrikontserdist koosneva tsükli, sooviga saada kapellmeistri koht Brandenburgi õukonnas. 1722
rääkimist ja vahel lausa karjumist väga kaunis olevat. Eraldivõttes meeldivad mulle need osad palju enam. Natuke lähemalt siis austria päritolu ooperi autorist, Mozartist. Sündis ta 18. Sajandil Austrias Salzburgis. Tema isa oli kapellmeister ning temalt sai ka arvatavasti Mozart oma musikaalsuse. Juba 5- aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ning üldse möödus tema lapsepõlv muusikaga väga lähedalt tegeledes. Hilisemas elus töötas ta ka õukonnas kammermuusikuna. Tal oli naine ning 6 last ning ükski ta lastest ei abiellunud ega saanud lapsi. Ehk siis andekas veri jäi edasi kandmata. Ta lõi oma elu jooksul üle 600 erineva teose, mis on katalogiseeritud. Viljelenud on ta kõiki zanre edukalt. Mozart suri 35-aastaselt. Keegi ei tea täpselt millesse, kuid on 3 teooriat: kas tal oli reumaatiline palavik, ta mürgitati et saada endale tema uusimat teost või mõrvati ta tema rivaali poolt.
minema. Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. 1706 aastal Bach abiellus Maria Barbaraga. Temaga sündis seitse last, nendest jäi ellu neli last. Tema kaks poega olid hiljem samuti tuntud organistid ja heliloojad. Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja enamiku oma oreliteostest. Bach hakkas uut töökohta otsima. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Bach lahkus Weimarist konflikti tõttu hertsogiga, kuna teda ei palutud kapellmeistri ametisse. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel orkestriteoseid ja klavessiinimuusikat. 7
Helin Kapteni juhendamisel. J. Rand Sirp on täiendanud end prof. Arbo Valdma, prof. Klaus Schilde ja prof. Hartmut Hölli meistriklassides. 1994. a. saavutas ta diplomi rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil´is. 2003. a. omistati talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendium. Alates 1996. a. töötab J. Rand Sirp teatris Vanemuine kontsertmeistrina ning Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis pedagoogi ja kontsertmeistrina. J. Rand Sirp on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna, ta on ansamblipartner mitmetele lauljatele ja instrumentalistidele. Pidev koostöö seob teda Heli Veskuse ning Annaliisa Pillakuga, millest on sündinud mitmed huvitavad vokaalkammermuusika kavad.
missat,6motetti,40instrumentaalkontserti,6süiti. Tähtsus muusikaajaloos-polüfoonilise muusika kõrgpunkt maailmaajaloos,1850 Bachi ühing Lüneburg (1700 - 1702) 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Arnstadt (1703) Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. Mühlhausen (1707) Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimar (1708) Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Köthen (1717) Keskendus orkestri- ja klavessiinimuusikale. Leipzig (1723 - 1750) Bach suri 28. juulil 20.Händel 1685-1759 Enne surma jäi pimedaks. Rändav inimene. Perekonda ja lapsi polnud. Peamiselt elas Londonis. Ta isa oli kirurg ja habemeajaja.Tähtsamad teosed: 40 ooperit("Rinaldo","Julius Caesar" ,,Kerjuseooper" ), 30oratooriumit ("Messias","Jehta") ,18 concerto grossot, ,,Tulevärgimuusika" ,,Veemuusika". Tähtsus muusikaajaloos:Tähtsal kohal lavateosed,korrigeeris ooperit,st
mitteseotud ülesandeid. Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid. Bach hakkas uut töökohta otsima. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Seal aga ei tohtinud orelit mängida, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri- ja klavessiinimuusikale. 1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti tütre, lauljanna Anna Magdalenaga. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas. Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis Looming:
Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi: 2 Loomingust Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772)
ja Itaalia linnades. Seal võeti teda vastu kui väljakujunenud heliloojat, dirigenti ja virtuoosi. 1773. a. tuli Salzburgis võimule vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga, piiras reisimist ning keelas tegutseda mujal kui ainult õukonnas. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Oma viimastel aastatel komponeeris helilooja suurema osa oma tuntuimatest sümfooniatest ja ooperitest. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte. Temast jäi järgi tema naine Constanze ja kaks poega. ÕPINGUD Kuna W. Isa oli õukonna kapellmeister sai W. Oma muusikalise hariduse just nimelt temalt. Ennast täiendas ta kogu oma elu jooksul erinevates paikades saades suursuguseks heliloojaks.
Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) · 1706. aastal abiellus ta Maria Barbaraga. Temaga sündis seitse last, nendest jäi ellu neli last. · Tema pojad, Wilhelm Friedemann Bach ja Carl Philipp Emanuel Bach, olid hiljem samuti tuntud organistid ja heliloojad Weimar (1708-1717) · Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja enamiku oma oreliteostest · Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna · Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt · Oreliteostest on Weimaris kirjutatud tuntud ja tema ainus taoline teos Passacaglia orelile · Bach lahkus Weimarist konflikti tõttu hertsogiga, kuna teda ei palutud kapellmeistri ametisse Kantaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel Köthen
Arnstadt (alates augustist 1703) Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. Mühlhausen (alates 1707) Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimar (alates 1708) Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid. Bach hakkas uut töökohta otsima. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Köthen (alates 1717) Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Seal aga ei tohtinud orelit mängida, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri- ja klavessiinimuusikale. 1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti tütre, lauljanna Anna Magdalenaga. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas. Leipzig (1723 - 1750) Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis. Bachi looming üldises mõistes .
leidis oma kõrgeima meisterlikkuse 10 . Johann Sebastian Bach - Millal elas? 1685-1750 - Millist muusikat ehk mis otstarbeks kirjutas Bach muusikat? Kirikumuusikat, muusikat klahvpillidele - Millistes linnades elas ja millistel ametikohtadel töötas Bach? Ta elas Ohrdrufis, Lueneburgis, Thuringias, Weimaris, Muehlhausenis, Koethenis ja Leipzigis. Töötas linnaorganistina, õukonnaorganisti ja kammermuusikuna, kapellmeistrina, Leipzigi Tooma kiriku kantorina ja linna muusikadirektorina. - Millised žanrid on esindatud Bachi loomingus? kantaat, oratoorium, passioon, kontsert, süit, muusika klahvpillidele (prelüüd, fuuga, toccata) - Miks peetakse Bachi kõikide aegade suurimaks heliloojaks? Kuna oma teostes on ta kokku võtnud eelnenud kunstmuusika kogemused ning sellest ei saa tänaselgi päeval mööda keegi. - Nimeta vähemalt 3 Bachi teost
Helin Kapteni juhendamisel. J. Rand Sirp on täiendanud end prof. Arbo Valdma, prof. Klaus Schilde ja prof. Hartmut Hölli meistriklassides. 1994. a. saavutas ta diplomi rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil´is. 2003. a. omistati talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendium. Alates 1996. a. töötab J. Rand Sirp teatris Vanemuine kontsertmeistrina ning Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis pedagoogi ja kontsertmeistrina. J. Rand Sirp on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna, ta on ansamblipartner mitmetele lauljatele ja instrumentalistidele. Pidev koostöö seob teda Heli Veskuse ning Annaliisa Pillakuga, millest on sündinud mitmed huvitavad vokaalkammermuusika kavad. Kontsert algas J.Brahmsi mustlaslugudega, mis olid tempokad ja emotsionaalsed. Emostsioonide kohapealt ei hoidnud ennast tagasi nii metsosopran, kui ka pianist. Nad täitsid enda rolli uskumatult hästi kuna publikum oli väga lärmakas ja raske oli keskenduda. Häälel
aastal Pariisis. *1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin *1 reekviem *19ooperit (,,Haaremirööv", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt", ,,Figaro pulm", ,,Zaide") *41 sümfooniat (,,40.sümf", ,,41.sümf", ,,Jupiter") *kirj ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte *palju vaimulikku muusikat ka (,,Reekviem" jäi pooleli surma tõttu) (hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat) *ei ole teada,miks ta suri ja miks ta maeti vaeste ühishauda 2
1703.-1707. aastal elas Bach Arnstadtis, kus töötas linnaorganistina. Sel ajal tegi ta ka õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde, mis jättis tema loomingusse sügava jälje. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid. Bach hakkas uut töökohta otsima. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Seal aga ei tohtinud orelit mängida, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri- ja klavessiinimuusikale. 1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti tütre, lauljanna Anna Magdalenaga. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas. Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis. Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii
1700 1702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. Organistina ja viiulimängijana töötas ta veel mitmes linnas. Bach abiellus 1707. aastal oma nõo Maria Barbaraga, kellega sai ta seitse last. 1708. aastal, mil Bach elas Weimaris, kirjutas ta palju kantaate ja oreliteoseid. Bach hakkas uut töökohta otsima ning sai tööd hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Abikaasa Barbara suri 1720. aastal. Järgmisel aastal abiellus Bach noore lauljatari Anna Magdaleena Wulkiniga, kellega helilooja sai kolmteist last. 1723. aastal siirdus Bach Leipzigisse, kus ta töötas elu lõpuni. Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Bachi seos Leipziga
Sellele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata. W. A. Mozarti elulugu Mozart asus elama Viini, kus ta elas kümme aastat vaba ja sõltumatuna. Omandamata kindalt töökohta kannatas ta sageli majanduslikku kitsikust. Mozart andis tunde, esines klaveri- ja orelimuusikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed. Alates 1787. aastast töötas Viini õukonna kammermuusikuna. W. A. Mozarti elulugu 4. augustil 1782. aastal abiellus Mozart Constanze Weberiga (pildil). Neil oli kuus last, neist neli surid enne pooleaastaseks saamist. Suureks kasvasid vaid kaks poega, teine laps Karl Thomas ja kuues laps Wolfgang Frans. Kummalgi Mozarti poegadest ei olnud peret ega lapsi.
Toomas Nestor, vioola mängija, lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1984. aastal. Käesoleval ajal töötab Toomas Nestor õppejõuna Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on Rahvusooper Estonia sümfooniorkestri II viiuli kontsertmeister. Toomas Nestor on ka üks eesti tunnustatumaid vioolamängijaid - ta on kahe väärikaima Eestis tegusteva keelpillikvarteti - Tallinna Keelpillikvarteti ning Tobiase kvarteti liige. Diana Liiv, kes saatis teisi esinejaid klaveril, on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Leedus, Rootsis, USA-s ja Soomes. Mitmeid kordi on ta esinenud ka orkestrisolistina. Peale klaveri mängimise on Diana Liiv kirjutanud ka kaks muusikalist lasteraamatut "Neli heldet haldjat" ja "Võluvitsa vägi". Diana on ka Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht. Ta on esinenud edukalt paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Viimasteks saavutusteks on 2009. juulis Kuhmo Kammermuusika festivali kursustel Schumanni klaverikvinteti esituse eest
-2 naist /Maria Barbara oli suur armastus -Viimane töökoht Leipzigi Tooma kirikus -Teda hakati heliloojana tunnustama alles peale ta surma - sai kuulsaks saksamaal, hinnati kui pillimeest, sügavalt usklik, vaene, tal oli pere -jäi elu lõpus pimedaks, surem osa elust lühinägelik, ebaõnnestunud silmaopp -vanemad surid, muusikahariduse sai 4 aastat vanemalt vennalt, elas tolle hooleall -hea haridus -töötanud: organistina, kammermuusikuna, kapellmeistrina, linna muusikadirektorina -Looming, teosed: 300 kirikukantaati, kõige kuulsam: "Ärgake! nii vahid hüüdvad" 20 ilmalikku kantaati nt kohvikantaat, Matteuse ja Johannese passioon, klaviirimuusika, "Hästitempereeritud klaviir" , 4 orkestrisüiti säilinud 3. G. F. Händel - elu, looming, tähtsamad teosed. -Elas 1685-1759 -jõukas õukonnakirurgi peres, sakslane -õppis varakult klavessiini, orelit, viiulit
mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. 1706. aastal abiellus ta Maria Barbaraga. Temaga sündis seitse last, nendest jäi ellu neli last. Tema pojad, Wilhelm Friedemann Bach ja Carl Philipp Emanuel Bach, olid hiljem samuti tuntud organistid ja heliloojad. Weimar (1708-1717) Weimaris kirjutas Bach palju kantaate1 ja enamiku oma oreliteostest. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Oreliteostest on Weimaris kirjutatud tuntud ja tema ainus taoline teos Passacaglia orelile. Bach lahkus Weimarist konflikti tõttu hertsogiga, kuna teda ei palutud kapellmeistri ametisse. Köthen (1717-1721) 1 Kandaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel.
Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Kuulsaimad ooperid: "Bastien ja Bastienne" (1768) "Mithridates" (1770) "Lucio Silla" (1772) "La finita giardiniera" (1775) "Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Così fan tutte" (1790) "Titus" (1791) "Võluflööt" (1791) Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast.
Neeme Järvi juhatusel. Praegu osaleb ansamblites Tallinn Baroque ja Vox Clamantis, Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsertidel ja õpetab Eesti Muusikaakadeemias. Märt Jakobson on laulnud ooperite kontsertettekannetel, nagu V. Kapp "Lembitu" (Alobrand). On esinenud kontsertidel Eestis, Soomes, Poolas, Valgevenes ja Venemaal. Osalenud mängufilmis "Kõrini!". Natalia Lomeiko on esinenud laialdaselt nii solisti kui ka kammermuusikuna pea kõigis prestiizikates Londoni kontserdimajades, nagu Wigmore Hall, Purcell Room, Queen Elizabeth Hall, Buckingham Palace, Barbican ja Royal Festival Hall. Ta on mänginud kammermuusikat koos selliste silmapaistvate artistidega nagu Gidon Kremer, Juri Basmet, Boris Pergamensikov, Tabea Zimmerman, Dmitri Sitkovetski, Schlomo Mintz jpt. Ta on üles astunud Inglismaal, Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes, Venemaal, Poolas, Hispaa-
kontsertmeistrina Salzburgi peapiiskopi õukonnas. Seal töötas ka ta isa, kes oli seal tööl kapellmeistri ametis. 14-aastaselt sooritas Mozart Itaalia reisil edukalt eksami ning ta võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks, samuti sai ta ka Rooma paavstilt kuldkannuse rüütli aunimetuse. 1781. aastal lahkus Mozart piiskopi teenistusest ning otsustas elama asuda Viini. Sealt ta töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana. 1787. aastal töötas ta ka õukonna kammermuusikuna. Wolfgangil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ega saanud lapsi. Ta oli abielus Constanze Weberiga. Oma viimastel eluaastatel, Viinis, komponeeris ta oma tuntuimaid sümfooniaid, kontserte, oopereid ja reekvieme. Ta suri Viinis 1791. aastal. ning selle surma kohta on mitmeid erinevaid müüte. Teda jäid leinama tema naine, Constanze ja kaks poega. Mozart on kirjutanud sümfooniaid, missasid ja palju muid heliteoseid. Ta on
Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse, millele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata. 25-aastasena asus ta elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana ning 31-aastaselt õukonna kammermuusikuna. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. 26-aastaselt abiellus ta Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest neli suri juba enne poole aastaseks saamist. 3 Constanze Weber
1703.-1707. aastal elas Bach Arnstadtis, kus töötas linnaorganistina. Sel ajal tegi ta ka õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde, mis jättis tema loomingusse sügava jälje. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid. Bach hakkas uut töökohta otsima. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Seal aga ei tohtinud orelit mängida, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri- ja klavessiinimuusikale. 1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti Anna Magdalenaga. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas. Viimastel aastatel tundis Bach üha vähem huvi kooli vastu. Ta tõmbus vähehaaval
Arnstadt (alates augustist 1703) Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. Mühlhausen (alates 1707) Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimar (alates 1708) Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid. Bach hakkas uut töökohta otsima. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. 4 4 Köthen (alates 1717) Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Seal aga ei tohtinud orelit mängida, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri- ja klavessiinimuusikale. 1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti Anna Magdalenaga. Leipzig (1723 - 1750) Bachi surma ajal - 28. juulil 1750 oli tema 20-st lapsest elus seitse
Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. LOOMING Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787)
Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates1787. aastast õukonna kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi: · Raimund Leopold (17. juuni 19. august 1783) · Karl Thomas Mozart (pianist, 21. september 1784 31. oktoober 1858) · Johann Thomas Leopold (18. oktoober 15. november 1786) · Theresia Constanzia Adelheid Friedericke Maria Anna (27. detsember 1787 29. juuni 1788) · Anna Maria (suri varsti pärast sündi, 25
Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. LOOMING Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790)
Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. 12 Ooperid (mõned): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790)