leida selliseid imelisi loomi nagu orangutang, Sumatra ninasarvik ja lendorav. See on paik, kust ühe puu pealt võib leida üle 1000 erineva liigi. See on paik, kust siiamaani avastatakse uusi liike ja see on samas ka Aasia viimane suur vihmamets. Ma soovisin kohe alguses uurida teemat, mis on seotud metsandusega, sest ma olin eelmisel suvel töötanud mööblit müüvas poes, kus ma hakkasin huvi tundma toodetel olnud erinevate märgistuste vastu. Kalimantani peale sattusin ma, kui ma uurisin erinevaid vihmametsasid. See äratas minu huvi oma liigirikkusega, sellega et ta on jagatud kolme riigi vahel ja tõsiasjaga, et see on veel üks väheseid paiku Kagu-Aasias, mida on veel võimalik päästa. Oma uurimuses ma keskendungi sellele, mis ja kuidas muutis selle saare loodustiku hävimisohtlikuks ja sellele, kuidas meil veel on võimalik seda eedenit päästa. 3.Ülevaade 3.1. Asukoht
Keskmine sügavus 111m, suurim sügavus 1272m. Vee temperatuur 27-29° C. Mandrilava on valdavalt lai. Leidub arvukalt korallrahusid. Kala peamiselt tuun ja toimub ka pärlipüük. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk-Jaaval Semarang ja Ida- Jaaval Surabaya. Lõuna-Sulawesi pealinn Makassar on samuti miljonilinn. Lõuna- Kalimantani pealinn Banjarmasin pole palju väiksem. Enamik Jaava läheduses olevaid väikesaari on samuti asustatud. Kuid teisalt leidub mere Sumatra ja Kalimantani rannikul pikki asustamata rannaribasid.
Kalimantan Kalimantan on suuruselt kolmas saar maailmas,mis asub Kagu-Aasias. See on koduks ühele vanimale vihmametsale terves maailmas mille vanuseks on 130 miljonit aastat. Seal valitseb ekvatoriaalne kliima.Tänu suurele sademete hulgale on saarel palju jõgesid kõige pikem jõgi on 1143 km pikkune Labuan,mis voolab Lääne-Kalimantanil. Kuching on suurim linn Kalimantani saarel. See asub Sarawaki jõe kallastel Kalimantani loodeosas.Seal on troopiliste vihmametsade kliima. Kuching'is on mõõdukalt soe ja väga niiske, sest sajab palju.Aasta keskmine sademete hulk on umbes 4200mm.Kõige sademeterohkemad kuud on talvekuud ehk november, detsember,jaanuar ja veebruar ning nö.kuiv hooaeg kestab juunist augustini.Keskmine temperatuur on seal umbes 23 kraadi. Temperatuur on aastaringselt peaaegu muutumatu. Mullad Sealses soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas on välja kujunenud punakaspruunid ehk
Jaava meri Erki Aaver 8.c 1 Jaava meri on meri Euraasia mandrist kagu pool Vaikses ookeanis Sumatra, Jaava ja Kalimantani vahel. 2. Jaava meri on vaikse ookeani osa. 3. Tegemist on saarevahelise merega.Jaava meri on Aasia mandri juures ja Bawean,Madura ja Laut saartega ümbritsetud. Jaava merd ühendab teiste meredega Karimata, Makassari ja Sunda väin. 4. Mere pindala on 320 tuhat km², aga põhiosas on ta madal, sest paikneb mandrilaval. Mere soolsus on umbes 32 promilli. 5. * 6. * 7. Püütakse tuunikalu ja Pärle. Kohati leidub korallrahusid, Rannik valdavalt madal, kattunud mangroovtihnikuga 8
Minangkabau ja Malay 3 Fakte Riigikord: Vabariik Rahaühik : 1ruupia = 100 seeni Räägitakse Indoneesia keeles 4 Ilm Keskmine temperatuur on 2527C Ööpäevane kõikumine umbes 10C 1700m Kõrgusel on 1517C Aastas sajab 20003000mm vihma Talvel 8001500mm 5 Jõed ja järved Suurim jõgi on Kalimantani Suurim järv on Sumatra 6 Muld Üldiselt lateriitmullad Mägedes pruunid metsamullad Vahest ka leetmullad ja kamarmullad 7 Taimed 10001500m Kõrguseni kasvavad liaanid ja igihaljad epifüüdid 3000m Kõrgusel on lähistroopilised metsad ja okasmetsad 4000m Kõrgusel alpivõsad ja niidud Mets katab maast üle 60%
Sissejuhatus Brunei asub Kagu-Aasias Kalimantani saare põhjaosas Lõuna-Hiina mere rannikul ning on ümbritsetud Malaisiaga. Brunei territoorium jaguneb kahte ossa, mida teineteisest eraldab Malaisia Sarawaki osariigile kuuluv koridor. 97 protsenti rahvast elab suuremal, lääne poolsel alal, kui ainult 10 000 inimest elab mägises, ida poolsel alal. Kliima on ekvatoriaalne, aasta keskmine temperatuur on 27-28°C. Sademeid langeb aastas 2000- 3000 mm. 2/3 maa-alast kasvab vihmamets, rannikul esineb mangroove.
hammustusjõud. (lisa 3) Ei ole küll hästi teada miks, kuid arvatakse, et see võib olla seotud selle sagedase avanemise ja sulgemisega keset troopilisi lehtpuid putukaid püüdes. (viide 2) Levik ja elupaigad Päikesekarusid leidub Kagu-Aasia troopilistes vihmametsades ning nende levik ulatub Kirde-Indiast, Bangladeshist, Myanmarist, Taist, Malaisia poolsaarest, Laosest, ja Kambodzast kuni Hiina lõunaosas asuvasse Yunnani Provintsi ning Sumatra ja Kalimantani saarteni. Nüüdseks on paljud neist hävinud, eriti Kagu-Aasia mandriosal elanud isendid. Nende praegune jaotus Ida-Myanmaris ja suuremas osas Yunnanist on teadmata. Karude elupaik on peamiselt seotud igihaljaste troopiliste metsadega. (viide 2) Ökoloogia ja käitumine Kuna päikesekarudel on aastaringselt troopilistes piirkondades toit kättesaadav, ei maga nad talveund. Välja arvatud naised oma järglastega, nemad on tavaliselt eraklikud. Isased
· toidu südamiku moodustab maitsete kolmainsus: ingver, talisibul ja küüslauk (ka sojaoad) · Toite ei liigitata eraldi käikudeks INDONEESIA TOIDUKULTUUR · unikaalne segu erinevate maade kulinaarsetest traditsioonidest, eriti on mõjutanud Hiina ja Holland · põhitooraineks on riis (nasi) · Riisi on toorainena kasutatud juba 2000 aastat. INDONEESIA TOIDUKULTUUR · Vanimad asustatud alad, kus viljeldi põllukultuure on Jaava ja Kalimantani saar. · Idapoolsed alad on riisikasvatuseks pisut liiga kuivad, niiskust on seal piisavalt ainult vihmaperioodil. · Traditsiooniliselt kasvatatakse seal rohkem maniokki ja jamssi. · Saarterikkas Indoneesias on kala ja mereannid paljude toidukordade põhitooraineks. TÄNAN KUULAMAST!
Sageli on kameeleon roheline, sest too sisalik elab peamiselt lehestikus. Kui loom kollasele liivale panna, siis ei muutu ta kollaseks, sest seda pigmenti tal pole. Kameeleon võib siis hoopis mustaks värvuda, mis näitab, et ta on šokis. Aga võib-olla muutub ka punaseks, sel juhul on ta vihane. Kameeleonid pole ainukesed roomajad, kes oskavad nahavärvi muuta: on teisigi sisalikke, kes seda suudavad ja 2006. Aasta juunis avastasid teadlased Borneo Kalimantani metsadest merimao, kes suudab muutuda punakas-pruunist üleni valgeks. Tahaksin endale ka kameeleonit. Paraku pole statistika eriti julgustav, kui kameeleon on loodusest püütud (meremehed toonud), siis surevat 3-st 2 paari esimese kuu jooksul ära. Kui kameeleonibeebid pärinevad loomaaiast, siis on suremus 5-st 1. Nii, et kameeleoni võtmisel peab palju õnne olema. Kasutatud materjal: 1. Loomariik 2. http://www.miksike
ookeani kujunes oodatust palju pikemaks. Vee- ja toiduvarud lõppesid. Nõrkenud meeskonnaliikmed sõid saepuru, rotte ja isegi pargitud nahka. Veel kolm kuud ja kakskümmend päeva purjetasid nad mööda ookeani, nägemata kordagi maad. Läbiti Okeaania, kuid esimesed rohelised saared mis jäid teele olid Mariaani saared. Edasi suunduti Filipiinidele, kus Magalhaes 28. aprillilil 1521. aastal, kokkupõrkes pärismaalastega hukkus. Ekspeditsioon jätkus Elcano juhtimisel. Avastati Kalimantani saar. Pärast India ookeani ületamist ja peatusteta teekonda ümber Aafrika jõudis kodusadamasse vaid üks laev - "Victoria". See juhtus 7. septembril 1522.a. Teele asunud ekspeditsiooni liikmest jõudis koju vaid 18 kurnatud meremeest. Esimene ümbermaailmareis oli läbi. Magalhaesi ekspeditsiooniga avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline ja Maa mõõtmed on varemarvatust hulga suuremad. Kasutatud kirjandus : Entsüklopeedia "Maailma ajalugu"
................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 Sissejuhatus Hotspots of biodiversity keskmisest tunduvalt kõrgema bioloogilise mitmekesisusega kohad. Üks kuulus ja ülimalt ohustatud hot-spot asub Indoneesia saarestikus. Sunda piikond hõlmab Borneo (Kalimantani), Sumatra, Jaava saart ning paljusid teisi väiksemaid saari, mis jäävad Wallace'i joonest lääne poole. Riigid, kelle territoorimuiga see osaliselt või täielikult kattub on Brunei, Indoneesia ja Malaisia. Referaat annab ülevaate Sunda piirkonna bioloogilisest mitmekesisusest, selle kaitsest ning tulevikuperspektiividest. 2
Röövritsikatel on rohkesti vaenlasi ennekõike lindude hulgas. Mõningad suured ritsikaliigid kaitsevad end rünnaku eest esijäsemetega, mille siseküljed on nii teravad, et võivad inimese käe verele kriimustada. Teised üritavad ründajaga võideldes teda hirmutada. Näiteks Ida- Aafrika liik Pseudocreobotra wahlberg tõstab oma kattetiivad selja kohale, paljastades eredad silmatähnid. Mõned liigid üritavad tekitada ka hirmuäratavaid helisid. Kalimantani saarel elav Hestiasula sarawaka paljastab tiibu sirutades oma punased puusad, kollased reied ja mustad, kollaste laikudega tiivad. Lisaks krabistab ta tiibadega ja plõksutab eessääri vastu reisi. Parim kaitse on siiski hea maskeering. Enamik rohus või lehestikus elutsevatest röövritsikatest on rohelist värvi. Liikumatus asendis on nad peaaegu nähtamatud. Kas tead, et... · Röövritsikaid nimetatakse ka palvetajateks.
Piki Lõuna- Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Keerukast väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522. aastal tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel. Abel Janszoon Tasman 1603-1659 1642.-1644. a Hollandi meresõitja A.J.Tasman esimesena uuris Austraalia lähiümbrust, Uus-Meremaad, Tonga ja Fidzi saari. Tasmaania saar oli avastatud 24. novembril 1642, Abel Tasman nimetas maa Anthoonij van Diemenslandt'iks, kes oli tema reiside rahaline toetaja, hiljem saar sai nime Tasmaania.
leidnud tundmatu mandri- Uue maailma, mida hiljem hakati tema eesnime järgi kutsuma Ameerikaks. Esimene ümbermaailmareis 1519. a. sõitis Hispaania teenistuses olev portugallane Fernao de Magalhaes välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest. avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline Suurte maadeavastuste tulemused Euroopa hakkas avastatud piirkondi koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes. Kaubanduse keskusteks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad. Kauba- ja fondibörsi tekkimine Hindade revolutsioon Teadmised ümbritseva maailma kohta avardusid hüppeliselt. Valgustus Prantsusmaal põhijooned
10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. (1, lk 111) Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna pool on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edela pool on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse põhja pool on Taiwan. (3) Raudteid on 3500 km, maanteid umbes 80 000 km. Laialdane on saartevaheline laeva-ning kohaliku õhu- ja autolikklus. (1, lk 113) 4 2. Looduslikud tingimused Filipinidel on troopilise mere kliima ja see on tavaliselt kuum ja niiske. Keskmine aastane
VETEVÕRK Kuna Inodoneesia on saareriik, siis mõistagi on seal palju vett. See on India ja Vaikse ookeani vahel ja saari ühendab selge ja soolane ookeani vesi. Sisemaal, vihmametsades on vetevõrk väga tihe. Pikimad jõed voolavad suurimatel saartel ja on põhiliselt lühikesed. Sademeid langeb aastaringselt palju, mille tõttu on jõed, järved aasta läbi veerohked ja jõed kannavad kaasa palju setteid. Riigi pikimad jõed asuvad Kalimantani saarel ning nende hulka kuuluvad Barito, Kapuas, Mahakam. Suurematel jõgedel on levinud jõetransport. Sumatra saarel paiknev Indoneesia suurim järv Toba (pindala 1103 km2) on ühtlasi maailma suurim vulkaanikraatrisse tekkinud järv. ARENGUTASE Indoneesia oli kaua aega väga mahajäänud ja majanduslikult tühine riik, kuid nüüdseks on Indoneesiast saanud kiiresti arenev, kuigi veel väga vaene uusindustriaalmaa. ÜRO inimarengu indeksis paikneb Inoneesia kõigest 112
hiljemalt nooremal kiviajal. Tänapäeval on samanism pigem levinud väheste traditsionaalsete kultuuride juures. Samanismi puhul ei ole tegemist ühtlustatud usundiga, vaid erinevates ühiskondades ja kultuurides esineva usulise tunnetuse ja tegevuse vormiga. Kuid tuleb ette lausa hämmastavaid samasusi maailma eri paikade samanistlike tavade ja tõekspidamiste juures. Näiteks võib leida sarnasusi nii põhja-polaaralade kui ka Amasoonia ja Kalimantani vahel. Need on aga kultuurid, mis antropoloogide sõnutsi pole mitte kunagi kuidagimoodi kontaktis olnud. Sõna samaan tuleneb Siberi küttide ja põhjapõdrakasvatajate evenkide keelest ja algselt tähistas see vaid antud piirkonna usumehi. Praegusel ajal aga kasutatakse sõna laialt, tähistamaks sellega nii teadjamehi, posijaid kui ka nõidu ning just seetõttu on üles kerkinud teravaid vaidlusi termini tähenduse ja täpsuse kohta üldse. On oletatud, et sõna on tuletatud
See väike, ligi meetripikkune madu esineb harva angoola metsades. Ülejäänud neli püütonite liiki asustavad Lõuna- ja Kagu-Aasiat. Kõige laiemalt on levinud tiigerpüüton(pythonn molurus. Ta moodustab kaks hästi eristunud alamliiku india tiigerpüüton (python molurus molurus) ja tume tiigerpüüton ( python molurus bivittatus). Esimene neist on levinud Pakistains, Indias ja Sri Lankal , teine aga Lõuna-Hiians, Indo-Hiina ps ja Kalimantani, Jaanva, Sulawesi ja Sumbawa saarel. Püütonit jahitakse selle naha,liha ja rasva saamiseks, millel arvatakse olevad raviomadused. Seevastu mõnedes Lääne-Aafrika piirkondades peetakse seda liiki pühaks ja 6 püütonite jaoks rajatakse erilised templid, kus toimuvad selle mao austamise tseremooniad. (Bannikov et al, 1985.) Anakonda
10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna pool on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edela pool on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse põhja pool on Taiwan. Raudteid on 3500 km, maanteid umbes 80 000 km. Laialdane on saartevaheline laeva-ning kohaliku õhu- ja autolikklus. Filipiinid Lipp : Vapp : 2.Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist
Islandil suri vulkaanikatastroofi tagajärjel üks viiendik elanikest. See vulkaanipurse mõjutas kliimat ning õhku paiskunud tuhast ei pääsenud päikesekiired läbi. 5.6.Tambora Tambora on vulkaan Indoneesias Sumbawa saarel. Selle kõrgus on 2851 meetrit. 1815. aastal toimunud Tambora purse oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurse. See algas 10. aprillil ja kestis 15. juulini. Plahvatus mõjutas eeskätt vahetut naabrust: Maluku saari, Jaavat, Sulawesi, Sumatrat ja Kalimantani. Vulkaanilise tuha vihmad olid kõige rängemad Bali ja Lomboki saarel. 10000 inimest hukkus koheselt kuumas vulkaanilise tuha pilves, nälg ja haigused aga paljukordistasid ohvrite arvu ning on räägitud ka ohvrite arvust kuni 117000. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. Päikesevalgus oli blokeeritud ning globaalsed temperatuurid langesid umbes 3 kraadi. Enne 1815. aasta purset oli vulkaani kõrgus umbes 4300 meetrit. 9 5
1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Keerukast väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Ookeani ületamiseks kulus ligi neli kuud. Kuigi läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Magalhaes hukkus kokkupõrkes päriselanikega 28. aprillil 1521. aastal. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522. aastal tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel. Magalhaesi ekspeditsiooniga avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline ja Maa mõõtmed on varemarvatust hulga suuremad. WILLEM JANZOON Willem Janszoon Blaeu oli hollandi kartograaf ja kirjastaja. Ta õppis taani astronoomi Tycho Brahe (15461601) juures astronoomiat ja kartograafiat. Tema esimesed tööd ilmusid Guilielmo (Willem) Janszooni nime all. Et
4. Näidake kontuurkaardil Kariibi merd, Madagaskari saart ja Kongo jõge. PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 2. Millistes piirkondades maakoor hävib? Kirjeldage nende piirkondade pinnamoodi ja seal toimuvaid protsesse. 3. Kuidas laienevad kõrbed? Millised alad on kõrbestumisest enim ohustatud? 4. Näidake kontuurkaardil Jaapani merd, Kalimantani (Borneo) saart ja Ida-Euroopa lauskmaad. PILET nr 8 1. Miks on mandriline maakoor vanem kui ookeaniline? 2. Selgitage leetumisprotsessi olemust ja millises loodusvööndis on see levinud. 3. Kuidas on seotud voolava vee kulutav või kuhjav tegevus voolukiirusega? 4. Näidake kontuurkaardil Mehhiko lahte, Atlase mäestikku ja Huanghe jõge. PILET nr 9 1. Mida tähendab tekkiv ookean ja sulguv ookean? 2. Millised looduslikud protsessid hävitavad muldi?
o taimed: kakaopuu, viigipuu, aguuti, nektaripuu, ingver, mangopuu. o loomad: pisi-puukonn, kääbusmarmosett, möiraahv, toko, hiidtaapir, punasilm lehekonn. · Austraalia ja Uus-Ginea: o taimed: kanntaim. o loomad: kiiverkaasuar, vihmametsa kaan, muskusrott-känguru. · Indomalai (Indoneesia, Malaka ps. Laos, Kambodzha): o taimed: mangopuu, shorea. o loomad: mudahüpik, todimusang, kalimantani orangutang · Aafrika: o mangopuu, õlipalm, kohvipuu. o loomad: metselevant, okaapi, mudahüpik Parasvöötme rohtlad. Levik, kliima, üleminekud. Evolutsiooniline ajalugu. Pinnavormid ja muld. Kõrreliste kohastumised rohtlas, teised eluvormid. Aineringe: karjatamine, lagunemine, põlemine. Loomastiku eripärad. · Tekkisid ~20 miljonit aastat tagasi metsade hõrenemise tagajärjel. Jääajad on nende levikule kaasa aidanud
annaabi.ee 
