Kui absorptsioon võrdub 0,0025 A, siis glükoosi kontsentratsioon C = 0,005 mg/ml. Kuna alguses mina lahjendasin apelsiinimahla, siis oma saadud tulemust pean korrutama lahjendusteguriga. Apelsiinimahla glükoosi kontsentratsioon võrdub 1 mg/ml. Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) naturaalse mahla suhtes arvutatakse vastavalt valemile: , kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml), L mahla lahjendustegur, d mahla tihedus (g/cm3). Järeldus: Antud katses õnnestus glükoosisisaldust määrata. Katse protsessis K4[Fe(CN)6] oksüdeerus K3[Fe(CN)6] ks. Seda oli ka visuaalselt näha, sest katseklaasides lahuse värvus 20 minuti jooksul muutus helekollaseks. Vaadates kaliibrimisgraafikule võib järeldada, et katse oli korrektselt viidud, sest graafik kujutab endast koordinaatide alguspunkti läbivat sirget.
Sidrunimahl 0,091 0,044 Glükoosilahus 0,25 0,203 0,156 Glükoosilahus 0,125 0,114 0,067 Glükoosilahus 0,062 0,079 0,032 Keskmine väärtus on (0,036 + 0,044)/2 = 0,04 ABS Tulemuseks on 0,02 mg/ml. Kasutades valemit siit saab arvutada protsendilist glükoosisialdust sidrunimahlas. X = C L 10-3 d 100 , kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /ml), L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3). X=0,02 *50 *10-3 * 100 = 0,1 % Järeldus: minu sidrunis oleva glükoosi kontsentratsioon on väga madal, sidrunites on keskmiselt 0,6% glükoosi. http://www.kliinikum.ee/attachments/article/521/Suhkur_ja_sinu_tervis.pdf - siin on öeldud, et sidrunis on 0,6 g glükoosi 100g kohta, st 0,6% Aga 3,5% on üldist suhkru, vist sahharoosi http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9B %D0%B8%D0%BC%D0%BE%D0%BD
2 0,25 0,2 0,15 D 0,1 0,05 0 0 0,05 0,1 0,15 0,2 0,25 0,3 [Glyc] mg/ml Katseklaaside 2 ja 3 keskmine optiline tihedus Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) naturaalse mahla suhtes leitakse valemiga: C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule ~0,195 mg/ml L mahla lahjendustegur 500x d mahla tihedus (g/cm3) 1 g/cm3 Kirjanduse andmetel on viinamarjamahla glükoosisisaldus ~7%. Katse tulemus ei erine sellest väga palju, seega pean katset õnnestunuks. 3
Nagu näha, siis joon ei alga koordinaatide alguspunktist, kuid sellegi poolest asetsevad kõik punktid ühel joonel. Oma proov1 =0,1062 Oma proov2 =0,0168 ykeskm= 0,1065 Võrrandi y= 0,714x+0,0675 põhjal arvutatud kontsentratsioon tuleb: X= 0,1065-0,0675 / 0,714 = 0,054 mg/ml Sidrunimahla tihedus = 1,026 g/cm3 (internetist) Glükoosisisaldus arvutatakse järgmise valemi järgi: 10-3*d*100, kus C- glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml) L- mahla lahjendustegur d- mahla tihedus (g/cm3) X= 0,054* 25*10-3*1,026*100 = 0,138 % Järeldus: Katse näitas, et kontsentratsiooni suurendamisel absorptsioon kasvab. Sain tulemuseks, et sidrunimahlas oli 0,138% glükoosi. tka.nutridata.ee andemete põhjal on 100g sidruni glükoosisisaldus 0,6g.
4) Glükoosi lahus 0,25mg/ml 0,196ABS 5) Glükoosi lahus 0,125mg/ml 0,130ABS 6) Glükoosi lahus 0,62mg/ml 0,106ABS Kaliibrimisgraafik: Leiame saadud sirge võrrandi valemiga: Läbiviidud mõõtmiste alusel sain, et y1=0,170; y2=0,173 ja seega ykesk=0,172. Konsentratsioon, saadud andmete põhjal, võrdub : . Internettist: sidruni mahla tihedus d=1,026 g/cm3. Arvutan glükoosisisaldus massiprotsentides (X,%) C-glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml) L-mahla lahjendustegur d-mahla tihedus Järeldus: Katse näitas,et absorptsioon kasvab kontsentratsiooni suurendamisel. Uuritavas lahuses (sidruni mahl) on 1,026% glükoosi.
ette kujutama koordinaatide alguspunkti läbivad sirget. Glükoosi kontsentratsioon leitakse kaliibrimisgraafiku abil paralleelproovide keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. Paralleelproovide keskmine optilise tiheduse väärtus oli 0,101 A, sellele vastav C on 0,42 mg/ml. Glükoosisisalduse leidmiseks kasutame mahla puhul valemit: X= (C * L * 10-3 * 100) / d = (0,42*25*10-3 * 100) / 1 = 1,05 % C= glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml) L= lahjendustegur (antud katses minul L=25) d= mahla tihedus (võib lugeda võrdseks 1-ga) Järeldus Kuna kaliibrimissirge osutuski sirgeks, nagu ideaalis vaja oli, siis loen katse õnnestunuks. Tean, et katse tegemisel tulid ette mõned ebatäpsused koguste mõõtmisel ja paralleelkatsete optilise tiheduse väärtus kõikus samuti, kuna jätsin lahuse filtreerimata. Samas ei oska ma aga vea suurust hinnata, kuna ma ei leidnud Internetist sidrunimahla glükoosisisalduse kohta
0,125 mg/ml) nr. 6: glükoosilahus (konts. 0,070 0,033 0.062 mg/ml) Saadud andmete põhjal koostasin graafiku (x-teljel glükoosi kontsentrasioon (C), y-teljel sellele vastav ABS). Graafik peaks olema koordinaatide alguspunkti läbiv sirge (korrektne katse). Leian graafikult lahjendatud greibimahla glükoosisisalduse ABS=0,0235, seega C=0,044 mg/ml Arvutused: X=C*L*10-3*d*100= 0,044*100*10-3*1,044008*100=0,459% C-glükoosisisaldus greibilahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule- 0,044 mg/ml L-lahjendustegur- 100 d- greibimahla tihedus- 1.044008 g/cm3 Kokkuvõte Antud greibimahl sisaldas 0,46% glükoosi. Kirjandusest (wikipedia) leidsin vaid sellised andmed, et valge greip sisaldab 1,7 g glükoosi 100g kohta, see teeks 0,017% mis on võrdlemisi väike suurus võrreldes minu tulemusega. Kasutatud kirjandus Praktikumi juhend, http://www.aqua-calc.com/page/density-table/substance/Grapefruit-blank-juice-coma-and- blank-white-coma-and-blank-raw Wikipedia
otsitava suuruse (0,135) kahega, kuna graafik pole piisavalt suur, et otsitavat suurust kohe leida, vastava suuruse, mis sain 0,18, korrutan aga kahega, et saada vajalikku suurust. Selle alusel sain graafikult 0,36 mg/ml Alglahuse konsentratsioon on 0,36mg/mL x 50mL = 18 mg/mL Glükoosisisaldus arvutatakse järgmise valemi järgi: , kus C - glükoosi konts. uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule = 0,36 mg/ml L mahla lahjendustegur = 50 10-3 tegur üleminekuks grammidele d- mahla tihedus = 1g/cm3 Järeldus Glükoosi sisaldus melonis on ligikaudu 2,68%. Minu katse tulemuseks on 1,8%. Erinevus võis tulla meloni küpsuse astmest või koguste ebatäpsustest või ebapiisavast loksutamisest.
2 Kaliibrimissgraafiku abil leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: C = 0,2377 mg/mL (200 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: 0,2377 ×200=47,54 mg/mL Glükoosisisalduse massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutasin valemiga: -3 X =C × L ×10 ×d ×100 C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /mL) L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3) d = 1,059 g/cm3 X =0,2377 ×200 ×10-3 ×1,059 ×100 5,03 Järeldus Katse tulemusena sain, et 1 gramm viinamarjamahla sisaldub 47,54 mg glükoosi, mis on 5,03 %. Kirjanduse andmetel sisaldub 100 g-s viinamarjamahlas 7,65 g glükoosi ehk glükoosisisaldus on 7,65%, mis on natukene suurem kui katse tulemus., seega on tekkinud
Kasutasin korrigeeritud absorptsiooni väärtuseid. Joonis . Kaliibrimisgraafik Paralleelproovide keskmine optiline tihedus: Kaliibrimissgraafikult leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: Cglükoos/sidrunimahl = 0,2206 mg/mL (25 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: Glükoosisisalduse massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutasin valemiga: C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /mL) L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3) d = 1,031328 g/cm3 Järeldus Katse tulemusena sain, et ühes 1 g sidrunimahlas sisaldus 5,515 mg glükoosi, mis on 0,57 %. Kirjanduse andmetel sisaldub 100 g-s sidrunimahlas 0,5 g glükoosi ehk glükoosisisaldus on 0,5%. Seega suurujärk on õige. Kaliibrimisgraafiku punktid tulid ilusti ühel sirgel asetsevatena, kõrvalekalle on väga pisike, kuid minu kaliibrimisgraafik ei läbi koordinaatide alguspunkti nagu ta peaks
Nr 6: 0,036 ABS Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Kaliibrimisgraafiku koostasin standardlahuse lahjendamisel saadud kindla glükoosi kontsentratsiooniga proovige (katseklaasid 4, 5, 6) absorptsiooni (optilise tiheduse) väärtuste alusel. Glükoosi kontsentratsiooni sidrunimahlas leian kaliibrimisgraafiku abil paralleelproovide keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. Glükoosi kontsentratsioon lahjendatud lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule optilise tiheduse 0,365 ABS juures: Glükoosisisaldus massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutatakse vastavalt valemile: Kus: glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi, . mahla lahjendustegur mahla tihedus, Katseandmed: 1 Järeldused: Antud katses määrasin glükoosisisaldust värskest sidrunist pressitud sidrunimahlas. Katse tulemusena sain, et antud katses kasutatud sidrun sisaldas 0,9 % glükoosi.
Graafikult vastab sellele glükoosissisaldus 0,24 mg/ml. Kuna 1,5 ml mahla lahjendasin 200 ml mahuni, siis järelikult puhtas mahlas oli umbes 32 mg/ml Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) Kuna tundmatuks prooviks oli mahl, mille kuivainesisaldust pole kindlaks määratud, siis avaldatakse glükoosisisalduse massiprotsentides naturaalse mahla suhtes. Valem: X = C · L · 10-3 · 100/d C = glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml): 0,24 L = mahla lahjendustegur: 200/1,5 = 133,3 d = Mahla tihedus (g/cm3): 1 X= 0,24 · 133,3 · 10-3 · 100/1 = 3,2% Tervise Arengu Instituudi kodulehelt leidsin, et keskmiselt on glükoosi sisaldus 100g söödava osa kohta 2,2g, seega glükoosisisaldus 2,2%. Minu leitud glükoosisisaldus on veidi suurem. Kasutatud allikas: Suhkrusisaldus toiduainetes. Tervise Arengu Instituut. http://toitumine
Cglükoos/sidrunimahl = 0,022 mg/mL (100 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: Leian glükoosisisalduse mahlas (kuivainesisaldus pole kindlaks määratud), avaldan glükoosisisalduse massiprotsentides (X,%) naturaalse mahla suhtes vastavalt valemile: kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /ml) L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3) d = 1,026 g/cm3 (internetist) Seega: 3.3.3 Kokkuvõte Katse tulemusena leidsin, et sidrun sisaldas 2,2 mg glükoosi 100 g kohta, mis teeb protsentides 0,22% (100-kordse lahjenduse puhul). Interneti andmetel sisaldub 100 g sidrunimahlas 0,5 g glükoosi ehk glükoosisisaldus on 0,5%. Võib järelda, et minu sidrun oli tavalisest sidrunist poole hapum. Hapusus võib aga oleneda päikesevalguse hulgast suvel, sordist vms.
x−0,062 y−0,0323 = 0,125−0,062 0,0637−0,0323 y = 0,5x + 0,0013 Asendan paralleelproovide arvutatud keskmise optilise tiheduse sirge võrrandisse 0,1305 = 0,5x + 0,0013 → x = 0,2584 (mg/ml) Tundmatuks prooviks oli sidrunimahl seega tema glükoosisisaldus avaldatakse massiprotsentides (X, %) naturaalse mahla suhtes järgmise valemiga: X = C • L • 10-3 • d • 100 C – glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (0,2584 mg /ml), L – mahla lahjendustegur (25) d – mahla tihedus (2,584 g/cm3) Glükoosisisaldus massiprotsentides: X = 0,2584 • 25 • 10-3 • 2,584 • 100 = 1,67 % Järeldused Allikaist leidsin, et sidrun sisaldab umbes 0,8 – 1,9% glükoosi. Toetudes sellele võin väita, et katse sai läbiviidud korrektselt, seda tõendab ka kaliibrimisgraafik, mis tuli sirgjooneline. 100g sidrunis on umbes 1,67% glükoosi.
2 Kaliibrimissgraafikult leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: Cglükoos/apelsinimahl = 0,187 mg/mL (25 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: 0,187 ×25=4,675 mg/mL Glükoosisisalduse massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutasin valemiga: X =C × L ×10−3 ×d ×100 C – glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /mL) L – mahla lahjendustegur d – mahla tihedus (g /cm3) d = 1,031328 g/cm3 Kust see d väärtus Ja selline täpsus antud juhul on absurdne. Vabalt võib lugeda d1,0 X =0,187 ×25 ×10−3 ×1 ×100=4,675 ≈ 4,7 X =0,187 ×25 0 ×10−3 ×1 ×100=0,4675 ≈ 0,47 Järeldus Katse tulemusena sain, et ühes 1 g apelsinimahla sisaldus 5,515 Vt ülal 4,675 mg glükoosi, mis on 4,7 %. Kirjanduse andmeid apelsinimahla kohta kahjuks ei leidnud
(katseklaasid 2 ja 3) keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. 10. Oletagem, et glükoosi kontsentratsioon 200 korda lahjendatud viinamarjamahlas on 0,5 mg/ml. Mitu massi% glükoosi sisaldub selles mahlas? Eeldagem, et mahla tihedus d =1,0 g/cm3? glükoosisisaldus massiprotsentides (X,%) naturaalse mahla suhtes : X = C L 10-3 d 100 , kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /ml), L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3). ------- X = C V1 L 10-3 100/ V2 G (1 W) , kus C glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi (mg /ml), V1 uuritava lahuse üldmaht (ml) L lahjendustegur, 10-3 tegur üleminekuks grammidele, V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht (ml), G uuritava materjali (mesi vm) kaalutis (g),
G uuritava materjali (mesi vm) kaalutis (g), W uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana (leitakse teatmekirjandusest). Kui tundmatuks prooviks oli mahl, mille kuivainesisaldust pole kindlaks määratud, siis aval-datakse glükoosisisaldus massiprotsentides (X,%) naturaalse mahla suhtes. Sellisel juhul piirdub arvutus valemiga: X = C L 10-3 d 100 , kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /ml), L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3). Kontrollküsimused 1.Millisesse ensüümide klassi kuuluvad GOx ja POx? 2.Kirjeldage GOx-i ja POx-i poolt katalüüsitavaid reaktsioone. 3. Millist koensüümi vajab GOx ja milles seisneb koesüümi roll? 4. Kuidas avaldub ensüümi substraadispetsiifilisus antud töö puhul? 5. Selgitage lahuse lahjendamise põhimõtet ja kirjeldage, kuidas tuleb toimida, et lahusest,