Muinasaegse Eesti Bütsantsi keisririik Riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Haridust peeti Bütsantsis suurimaks hüveks , kuigi üldist koolikohustust ja riiklikke koole ei olnud. Keisrid , riigiametnikud ja piiskopid olid enamasti väga haritud. Kalifaat Pärast Muhamedi surma tekkis ühtne araablaste riik. Selle valitsejaid nimetati kaliifideks ja riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi lähisugulased. Viikingite Skandinaavia Viikingid olid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ning laevaehitajad. Nad elasid skaldide ja saagade maailmas, igapäevaelus oli nende ühiskond aga oma aja kohta silmatorkavalt avatud ja demokraatlik. Ühiskond Bondid vabad taluperemehed Odal taluvaldus Träälid orjad Ting kohalik rahvakoosolek Allting maakondade ühiskoosolek
ISLAM Jumal Allah , prohvet Muhamed Usk ja kultuur Alussambad: · Usutunnistus (ainujumal Allah) · Palvus viis korda nädalas, keelatud on palvetada laudas, käimlas, surnuaias, tapamajas. · Almus rahaline annetus vaestele ja abivajajatele · Kord elus tuleb ette võtta palverännak Mekasse Muhamed sureb ootamatult, arvatavasti südamerabandusse. Riik pärandatakse edasi tema perele. Riiki nimetati kalifaadiks. Araablaste vallutused: tähelepanu pöörasid rikkamatele naabermaadele ning vallutustele leiti õigustust ka islamist. Vallutussõjad olid edukad. VII sajandil vallutasid araablased kogu Põhja-Aafrika, VIII sajandil tungisid Hispaaniasse, Gallia vallutus aga edu ei toonud. Nende kätte langesid Vahemere suuremad saared (Küpros, Kreeta, Sitsiilia). Võimu alla langesid ka osa Kaukaasiast, Kesk-Aasiast ja Indiast.
.............., kes kinnitas et on olemas vaid üks jumal nimega ........Allah...... Meka kaupmehed suhtusid Muhamedi õpetusse vaenulikult sest ....nemad olid teise usuga...... Muhamedi põgenemist mekast naaberlinna Mediinasse hakkasid islamiusulised lugema oma .....ajaarvamise (622)....... Alguseks.Muhamedi võidukat tagasitulekut Mekasse aga peetakse .....Araabia riigi...... tekkeajaks. Pärast Muhamedi surma juhtisid araablasi prohveti asemikud - .....kaliifid.... Araabia riiki nimetati....kalifaadiks. 3. Millega seletad Araabia sõdurite väga vaprat võistlesimt lahinguväljal ? Sõdurid ei kartnud surma 4. Nimeta vähemalt 3 ala, mis vallutati araablaste poolt 7.-8. Sajandil ? Kaukaasiat Kesk-Aasiani, Hispaania ja Põhja-Aafrika 5. Kuidas suhtusid araablased alisatud rahvastesse? Miks läksid paljud vabatahtlikult islamiusku ? Mingi islamiusku kuna siis saadi paremini läbi. 6. Tõmba maha linn(ad) , mis ei sobi loetellu. Miks ? Meka , Damaskus , Bagdad , Mediina , Rooma , Aachen.
Lasi kirja panna koraani ning laiendas riigi piire Bütsantsi ja Sassanite impeeriumi arvelt. · Kohe peale Uthmani surma deklareeris Ali ennast neljandaks kaliifiks, teda toetasid shiiitid. Shiiite vastandasid haridziidid, kes suutsid tappa Ali. · Umayyadi dünastiaga lõppes õnnelik kaliifide ajastu. Damaskuse kalifaat · Pärast Süüria ja Egiptuse vallutamist sai araablaste riigi pealinnaks Damaskus. · Damaskuse kaliifide juhitud riiki nimetatakse Damaskuse kalifaadiks. · Alistatud rahvastesse suhtuti üsna leebelt, kohalikke seadusi väga ei muudetud ja ka islamit ei surutud väga peale. · Makse koguti nendelt, kes polnud muhameedlased, islamiusulised makse maksma ei pidanud, seetõttu läksid paljud inimesed vabatahtlikult üle islami usule. Bagdadi kalifaat ja selle lagunemine · 8. sajandil kukutati Damaskuse kaliifide võim. · Uueks pealinnaks sai Bagdadi kalifaat.
nimetatakse Koraaniks. Pidas juudi usku ja kristlust väärõpetusteks, raamatu rahvaks. 622. aastal asus Jathribi, moslemite keskusena ,,prohveti linn" ehk Mediina 630. aastal naases Mekasse arvukate pooltajatega ning eemaldas Kaaba templist kõikide jumalate kujud, v.a Allahi oma. Allahi nimi Araabia galligraafia kirjas Kalifaat ja araablaste vallutused Kaliif moslemite poolt valitud prohveti asemik. Selle tõttu nim. Araabia riiki järgneval perioodil kalifaadiks. Hakati nimetama dzihaadi ehk püha sõda islami eest ja muu- usuliste vastu. Kujunes arusaam, et maailmas on vaid islami koda ja sõja koda. Viimases on alad, mida islam pole veel võitnud. 630. aastal alustasid araablased vallutussõdu, milles nad väga edukad olid. VII teisel poolel vallutasid nad Põhja-Aafrika, 711. aastal Hispaania. Galliat nad vallutada ei suutnud. Kalifaadist sai hiigelriik, mille viimaseks pealinnaks oli Bagdad
Džihaad on moslemite püha sõda islami kaitseks. Moslemid usuvad, et kui surra džihaadis pääseb peale surma otse paradiisi. Araabia sõjamehed Kunagi ei ole täiesti rahu Muhamedi väimehe Ali ajal puhkes võimuvõitlus jõuka Egiptuse asevalitsejaga. 661.Aastal Ali tapeti ja uus valitseja määras pealinnaks Damaskuse. 750.Aastal toimus kalifaadis uus peapööre ja pealinn viidi Bagdadi. Seda aega peetakse araablaste riigi hiilgeajaks. 10.Sajandil laguned riik kolmeks kalifaadiks, mille pealinnad olid Bagdad, Kairo ja Cordobas. Islami usk Nagu ka viis sammast ütleb, peavad moslemid 5 korda päevas Allah’I poole palvetama Seda tehakse sageli mošees, kuid võib teha ka seal, kus ollakse. Tähtis on see, et enda ümber oleks kõik puhas ja sellepärast ongi kõigil oma vaip, et palvetamise ajal oleks puhas. . Palvetamine Allah’i poole Islami ehituskunst O Kõige tähtsamad ehitised on mošeed. O Mošee juurde kuuluvad ka kõrged
rändkarjakasvatajad ja paiksed põlluharijad, kes tegelesid ka kauplemisega. Araablaste usun oli polüteistlik, mis tähendas paljude jumalate, aga ka pühade puude, kivide ja allikate austamist. Kui islam ületas Araabia poolsaare piirid, levis ta esmalt Lähis-Idas ja Iraanis, st piirkondades, kus oli juba aastatuhandeid olnud kõrgkultuur. Pärast Muhamedi surma valisid araablased talle järglase- ilmaliku valitseja ja usujuhi – kaliifi. Vastloodud riiki hakati kutsuma kalifaadiks. Lääne-Rooma riik oli sattunud poliitilisse ja majanduslikku kriisi juba enne germaanlaste sissetunge. Rünnakud süvendasid seda veelgi, viies aegamööda Rooma tsivilisatsiooni hääbumiseni Euroopas. Märgatavalt vähenes rahvaarv. Tootmise jahanemine ja kaubanduse soikumine pärssisid omakorda raharinglust. Keskaegne Euroopa kujunes Rooma ja germaanlaste kultuuri aeglase segunemise tulemusena. Roomlaste ja germaanlaste sulandumisega kaasnes ka keelte segunemine
ülemkihi) -> 622. põgeneb Jathribi ehk Mediinasse -> Muhamedi lahkumist loevad moslemid oma ajaarvamise alguseks. Mediinas saab ilmutusi edasi -> sealhulgas korralduse palvetada Meka poole. Koraani kirjapanek palmilehtedele (roheline = pühavärv) Lahingud mekalastega. 630 naaseb Mekasse. 632 Muhamedi surres on Araabia poolsaar islami usku Kalifaat ja araablaste vallutused Kaliif – prohveti asemik, kelle valisid moslemid -> Araabiat nimetati kalifaadiks. Džihaad – püha sõda islami eest ja muu-usuliste vastu Araablased olid vallutustes väga edukad, sest põhjapoolsed riigid Bütsantsi keisririik ja Uus- Pärsia impeerium olid tol hetkel omavahelisest sõjast nõrgestatud. Bütsantsi elanikud polnud rahul keisrivõimuga. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palju araabia palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Bütsantsilt vallutati Süüria, Palestiina ja Egiptus. Uus-Pärsia riik löödi sootuks puruks.
Peale Muhamedi surma oli seal palju ülestõuse, kuid need suruti maha. Peale prohvet Muhamedi surma tekkis islamis võimuvaakum, sest Muhamedil ei olnud poega, kes oleks pärinud tema koha ja erinevad huvigrupid hakkasid selle koha eest võitlema. Tulemus oli see, et esimeseks Muhamedi järgseks juhiks sai Abu-Bakr, kes oli tema lemmiknaise isa. Abu-Bakri tiitliks sai kaliif. Ka temale järgnevad olid pärit islami kogukonna, nii poliitilised kui ka usulised juhid. Kalifaadiks nimetatakse suurriiki, mida araabia moslemid rajasid oma vallutussõdade käigus ja selle lõpuks peetakse 1258. aastat, mil vallutati Damaskus. Islami eetika aluseks on Koraan ja Sunna. Igapäevases elus väljendub eetika nähtuses saria. See jaguneb usulised kohustused ja inimeste omavahelisi suhteid. Kõlbelise elu aluseks on Islami pühakiri Koraan Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk Suuraks. Peatükid on järjestatud pikkuse järgi. Kirja on pandud riimproosas sadz nimetusega
järglase naasmist viimsel kohtupäeval. 1.3. Kalifaat ja araablaste vallutused: Muhamed oli oma õpetuse pärast sunnitud 622.a Mekast lahkuma (islamimaade ajaarvamise algus) Mediinasse. Kogunud seal endale suure pooldajaskonna, naases Muhamed 630 Mekasse, kust ta valtses järgneva kahe aasta vältel araablaseid, kes võtsid vastu islami usu. Prohveti surma järel (632) valiti talle asemik – kaliif; Araabia riiki nimetati setõttu kalifaadiks. Saavutanud tänu islamile usulise ühtsuse, pöörasid araablased pilgud naabermaade alistamisele (džihaad – püha sõda islami eest). Üle sajandi kestnud edukate vallutussõdade tulemusena vallutati Bütsantsi keisririigilt Süüria, Palestiina ja Egiptuse alad. Lähis-Idas purustati Uus-Pärsia riik ning hõivati osa Kaukaasiast, Kesk-Aasia ja tungiti Indiani välja. 7.saj alistati kogu Põhja-Aafrika ja 8.saj algul ka suurem osa Hispaaniast
kuul ehk ramadaanil, päikesetõusust päikeseloojanguni, samuti on keelatud seksuaalsuhted, paastumisest on vabastatud haiged, rasedad, raugad, reisijad), PALVERÄNNAK MEKASSE (moslemi elu kõrghetk, minema peab täiskasvanuna ja siis kui selleks ei pea võlga võtma ega kahjustama pere rahalist stabiilsust, külastatakse Mekas olevat Kaaba kivi). 17)Kalifaadi teke ja vallutused. Prohveti surma järel valiti talle asemik kaliif. Tänu sellele nimetatakse Araabia riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi hõimlased ja lähisugulased. Nende valitsusajal said araablastest kiired ja edukad vallutajad. Hõimudevahelised röövretked ja vaenusuhted muutusid taunitavaks. Moslemi kogukonda käsitleti, kui üht suurt hõimu, mille liikmed pidid üksteisega rahus elama. Sõjameheelu ja röövimist harrastanud beduiinid pöörasid oma tähelepanu naaberriikidele. Koraanist leiti õigustust vallutamisretkede jaoks püha sõda islami eest
araablastel oli keelatud elada samas piirkonnas vallutatutega. Abassiidid (750 1258) Abbassiidid ehk Abbassiidide dünastia oli kaliifide dünastia, mis valitses Kalifaati 7501258. Dünastia rajas Muammadi noorima onu al-`Abbs ibn `abd al-Mulibi pojapojapoeg Ab l-`Abbs as-Saff, kes kukutas Omaijaadide dünastia Damaskuses (Süüria pealinn). Abbassiidide riiki nimetatakse Abbassiidide kalifaadiks ehk Bagdadi kalifaadiks, sest pealinn viidi 762 üle Damaskusest Bagdadisse (Iraagi pealinn). Abbassiidide hiilgeaeg oli 8. sajandi teine pool ja 9. sajandi algus, mil valitsesid al-Manþr, Hrn ar- Rashd ja al-Ma'mn. Abbassiidide valitsemisele tegi lõpu Hulagu, Hulagu väed Bagdadi vallutamas kes aastal 1258 rüüstas Bagdadit.
sunna. Islami 5 tugisammast: 1. Pole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. 2. Palveta Meka poole viis korda päevas. 3. Paastumine Ramadaani kuul. (Kalendri 9. kuu) 4. Kord elus tuli minna Mekasse palverännakul. 5. Almuste jagamine vaestele. Kui Muhamed suri, siis sai ühiskonna juhiks tema lemmiknaise isa, kes sai tiitli kaliif e. prohveti järglane. Peale prohvetite surma läks võim kaliifile. Sama riiki mida kaliif juhtis hakati nimetama kalifaadiks. Et kaliif saaks riiki juhtida, tuli nimetada ametisse esimene nõunik e. vesiir. Et eri piirkondi valitseda, nimetati ametisse emiirid. Vallutati maid, kuna see elimineeris omavahelised tülid ja sõjad. Naabermaad olid rikkad - Vallutati($). Sõjameeste palk maksti vallutustest. Need, kes langesid Jihadis, pühas sõjas, pääsesid otse paradiisi. Vallutasid: Hispaania Kaananimaa Pärsia Põhja-Aafrika
Religiooni, põhiusu levimine ja jagunemine Kõige rohkem moslemeid on Indias. Kogu kultuur (islam ja araabia keel) – araabia kultuur. Islami usu kiiresti levimise põhjused: 1) usku levitati sõjaliselt, ning mehed olid motiveeritud, hea sõjavägi; 2) inimesed, kes võtsid vastu islami usu, vabastati maksude maksmisest. Pärast Muhamedi surma valisid araablased talle järglase – ilmaliku valitseja ja usujuhi – kaliifi. Vastloodud riiki hakati kutsuma kalifaadiks, mille pealinn oli Mediina. Islami kogukond jagunes kaheks: 1) Suniidid – järgivad Koraani kõrval ka sunnat, peavad Muhamedi järglaseks ka Muhamedi sõpra; 2) šiidid – peavad Muhamedi järglaseks veresugulast. Islami pühamu on Mošee. Kaliifidest kujunesid välja päritava võimuga ilmalikud valitsejad, usuküsimuste üle hakkasid otsustama teoloogid ja õigusteadlased. Pühakiri e koraan- Muhamedi ilmutused sh. Rituaalsed eeskirjad ja õiguslikud sätted. Koosneb 114
Muhamedi kuulutusse umbusklikult ja seetõttu liikus ta teise linna mis sai nimeks Mediina. Seda lahkumist loevad moslemid siiani oma ajaarvamise alguseks. Mediinas oli palju konflikte juutide ja moslemite vahel. Nüüd hakati palvetama jeruusalemma asemel meka poole. 630 sai muhamed tagasi mekasse minna, valitsejana võttis ta seal islami vastu ning pühendati Kaaba tempel Allahile. Prohveti surma järel valisid moslemid talle asemiku ehk kaliifi, mistõttu nimetati Araabia riiki kalifaadiks. Bütsantsi keisririik ja uus-pärsia impeerium olid laastavatest sõdadest nõrgestatud. Paljud elanikud polnud keisrivõimuga rahul ning araablaste rünnakud said hea tagasiside. Bütsantsilt vallutati Süüria, palestiina ning Egiptus. Hiljem vallutasid nad kogu Põhja-Aafrika, 711 alistati ka Hispaania, samuti vahemere suurimad saared, Küpros, Kreeta ja Sitsiilia. Nii kujunes kalifaadist hiigelriik, pealinnaks sai Damaskus. 749 kukutati selleaegsed valitsejad
3. naabermaad olid soodsamate tingimustega, et tegeleda põlluharimise ja karjakasvatusega 4. dzihhaad koraan lubas usulevitamise teel surnud otse paradiisi Läänes jõuti välja Pürenee poolsaareni, idas jõuti välja Indiani ja põhjas Kaukaasiani. Esialgu oli tegemist Araabia kalifaadiga, mille keskuseks võis pidada Mekat. Esile tõusis Damaskus ja siis nimetati riiki kui Damaskuse kalifaat. Pärast Damaskust tõusis esile Bagdad, siis nimetati kalifaati Bagdadi kalifaadiks. Cordoba kalifaat moodustati Pürenee poolsaarele. Üldkalifaadist eraldus ka Egiptuse kalifaat. Kaliifile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Kalifaat oli teokraatlik riik. Kaliifi esimene abiline oli vesiir kui peaminister. Kirju omavad rahvad juudid (Vana Testament), kristlased (Piibel). Neil lubati oma traditsioone austada, ei surutud peale islamit. Mittekirjaomavatele suruti igatepidi islami usku peale. Need, kes võtsid islami usu vastu, olid maksudest vabastatud
Ta tugevdas riiki ja suurendas ka Kiievi-Venemaa piire vallutades Tartu. Tema algatusel loodi ka esimene kirjalik õigusnormide kogu ehk Vene õigus. 12. sajandil Vana-Vene riik jagunes iseseisvateks vürstiriikideks ja Venemaal algas feodaalse killustatuse ajajärk. Araabia kalifaat Damaskuse kalifaat. Varsti pärast Süüria ja Egiptuse vallutamist sai araablaste riigi pealinnaks Süürias asuv Damaskus. Damaskuse kaliifide juhitud araabia riiki nimetatakse Damaskuse kalifaadiks. Kui seni oli kaliifide eluviis olnud üsna lihtne ja rahvapärane, siis Damaskusses hakkasid nad kohalike suurnike eeskujul rajama uhkeid losse purskkaevude ja iluaedadega ning veetsid elu rikkuses ja toreduses. Alistatud rahvastesse suhtusid araablased üsna leebelt. Kohalikke seadusi tavaliselt ei muudetud. Ka islamit ei surutud vägisi peale. Egiptuses ja Süürias jäid alles ristiusu kirikud ja kloostrid. Alistatud rahvastelt nõuti aga makse. Islamiusulised seevastu olid maksudest
juba ristiusk). Esimene kuningas kroonitakse aastal 1000, seda loetakse Ungari riigi alguseks. Peamiseks tegevusalaks karjakasvatus, aga ka põlluharimine. Saratseenid Jõuavad 711 Pürenee poolsaarele, vallutavad kogu Hispaania (vabaks jäi vaid sueebidega asustatud loodeosa, kus kujunes välja Astuuria kuningriik, mis oli Hispaania riigi eelkäija ja reconquista lähtepunkt). Kujunesid välja iseseisvad emiraadid (Cordoba emiraat, muutus hiljem kalifaadiks). 732. a saavad Karl Martellilt Poitiers'i lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur). Hispaanias kujunes välja mauri kultuur. Sõdisid ka Bütsantsiga Vahemere saarte pärast, alistasid Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta. Jõudsid paiguti ka Lõuna-Euroopa rannikule. SAKSAMAA Saksi dünastia Pärast viimase Karolingi valitseja surma ja segadust hakkas kuningas Franki Konradi ajal valitsema Saksi dünastia (919-1024)
alustanud paikseks jäämist, pealegi levis juba ristiusk). Esimene kuningas kroonitakse aastal 1000, seda loetakse Ungari riigi alguseks. Peamiseks tegevusalaks karjakasvatus, aga ka põlluharimine. Saratseenid Jõuavad 711 Pürenee poolsaarele, vallutavad kogu Hispaania (vabaks jäi vaid sueebidega asustatud loodeosa, kus kujunes välja Astuuria kuningriik, mis oli Hispaania riigi eelkäija ja reconquista lähtepunkt). Kujunesid välja iseseisvad emiraadid (Cordoba emiraat, muutus hiljem kalifaadiks). 732. a saavad Karl Martellilt Poitiers'i lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur). Hispaanias kujunes välja mauri kultuur. Sõdisid ka Bütsantsiga Vahemere saarte pärast, alistasid Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta. Jõudsid paiguti ka Lõuna-Euroopa rannikule. SAKSAMAA Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat
annaabi.ee 
