TAJU – protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest - tajul on piirid (absoluutsed piirid (mis on minimaalne/maksimaalne mõjumäär, mida tajume? (heli, nägemine jne)), suhtelised piirid ehk eristuslävi (mis on kõieg väiksem vahemik, mille vahel oleme võimalik vahet tegema? (heli, nägemine jne)) - tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) (inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega - 300ms) - koosneb aistingutest – need, mida teadvustame ja mida ei teadvusta - pole lihtsalt aistingute summa – lisandub varasem kogemus, emotsioonid, sõltub mõtlemisest ning eeldab tähelepanu – subjektiivsus (tajumise olukord võib olla inimeste jaoks sarnane, kuid emotsioonide ja mõtlemise osa indiviidil erineb – harjumused, eelistused jne) - TAJUMULJEL (välimuses on teatud erinevused, mida algul ei tunne ära) on teatud kest...
Juhitud ja spontaansed protsessid (nime eristamine mürast), Õppimisvõime 18. Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon- olukord, kus stiimul on olemas, Hallutsinatsioon – tekib ilma sisendita, enim levinud kuulmishall. 19. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Motoorne, Emotsionaalne, Kujundiline, Sõnalis- loogiline Meelteinfo alusel? Kuulmismälu, Nägemismälu, Lõhnamälu, Maitsmismälu, Liigutusmälu Kestvuse alusel? Sensoorne mälu, Ikooniline, Kajaline, Lühimälu, Pikaajaline mälu 20. Kes on E. Tulving? Eesti mälu-uurija- Endel Tulving Sünd.1927- mälu koosneb süsteemidest, milledel on küll ühiseid omadusi, kuid mis on samas üksteisest oluliselt erinevad. Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Protsed mälu- sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks (paelte sidumine jne) Epis. Mälu- sisaldab teavet sündmuste kohta, milles
maskeerimine Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga Hallutsinatsioon taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? · Motoorne · Emotsionaalne · Kujundiline · Sõnalis-loogiline Kestvuse alusel? Jaotus mälu kestvuse alusel I · Sensoorne mälu Ikooniline Kajaline · Lühimälu Kestus Maht Jaotus mälu kestvuse alusel II · Pikaajaline mälu Kestus Maht Lapseea amneesia Meelteinfo alusel? · Kuulmismälu · Nägemismälu · Lõhnamälu · Maitsmismälu · Liigutusmälu Kes on E. Tulving? Eestlased mälu-uurijatena Endel Tulving - Sünd.1927 Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline)
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja
me, too mind, roolind). Silbiarvu järgi:1 silp: meesriim: keel/ meel; 2 silpi: naisriim: armas/ varmas; 3 silpi: daktülriim: väraval/säraval; 4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/ väristades. Riimitüübid asendi järgi: paarisriim: aabb, aa, bb cc; ristriim: abab, abcabc; süliriim: abba, abbba; ahelriim: aba bcb cdc; lausriim: aaaa; segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne. Suulises luules mneumooniline mõju, aitab luuleridu meelde jätta olemuselt korduseline (ka kajaline), suurendab sellisena luulekeelest saadavat naudingut, toob esile keele loovat paindlikkust . Salm e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid, nimetused värsside arvu järgi on1) kaksik ehk kaksikvärss (distihhon);2) kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima); 3) nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb; 4) viisik ehk viisikvärss (kvint); 5) kuuik ehk kuuikvärss
Ja ▐ sirelite õitseaeg on käes: Kõik ▐ pungad pakatavad täies väes, Kõik ▐ põõsad sinetavad maja taga. (Marie Under) (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Rütmilisust, mängulisust.. Riim. Seaduspärane häälikukordus, Erinevused riimi kasutamises keeleti, Olemuselt korduseline (ka kajaline), toob esile keele loovat paindlikkust, (vt. Wainright, slaid 4), Miks on riim luules oluline? Loob kõlaterviku (kõla + sisu ühtsus), mälutehniline võte (aitab meelde jätta, oluline suulises luules) Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Algriim > sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules, (alliteratsioon e. kaashäälikualgriim, assonants e. täishäälikualgriim)Lõppriim > ühendab sama kõlaga
vormides võivad esineda ka loomadel. Sisuks on keele vahendusel antud mõtted. Hästiarenenud sõnalis-loogilise mäluga inimene on loogiline ja argumenteerimisosav. Probleemiks loovuse vähesus. Ajatunnuse e materjali mälus säilitamise kestuse alusel eristatakse Sensoorne (lühiajaline) mälu - funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Ikoon ikooniline sensoorne mälu (nägemises) Kajamälu kajaline sensoorne mälu (kuulmises) Skaneerimine - Lühimälu - mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Tuuakse,et kasutada seda hetkel vajalikus tegevuses ja/või suunata püsimällu. Lühimälu funktsioone saab katkestada ilma,et püsimälu häiruks. Püsimälu - talletatakse materjal, millel on nö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised
Püsivus Ruumilised ja ajalised vastasmõjud Illusioon on tegeliku objekti moonutatud tajumine või kujutamine. Hallutsinatsioon on häire tajumises. Hallutsinatsiooni korral esineb tajuelamus ilma reaalse stiimulita. 14. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Sisu alusel: Motoorne Emotsionaalne Kujundiline Sõnalis-loogiline Kestvuse alusel: Sensoorne mälu- ikooniline, kajaline Lühimälu- kestus, maht Pikaajaline- kestus, maht Meelteinfo alusel ehk milliste meelte kaudu jõuab info mällu: Kuulmismälu Nägemismälu Lõhnamälu Maitsmismälu Liigutusmälu 15. Kes on E. Tulving? Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Endel Tulving- Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema
Enim uuritud välimuse osa. MÄLU Mlu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises või ammutamises). Milliste meelte kaudu jõuab info mällu? • Kuulmismälu • Nägemismälu • Lõhnamälu • Maitsmismälu • Liigutusmälu Jaotus mälu kestvuse alusel • Sensoorne mälu – Ikooniline – Kajaline • Lühimälu- Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. 24 25 • Pikaajaline mälu- Suur mäluvaramu, mis sisaldab kõik isiku teadmised ja uskumused- kaasa arvatud need, mida ei kasutata Operatiivmälu e töömälu A
toimingute hea salvestamine tegevustes. Emotsionaalne tundmuste vahendus. Esineb vähestel inimestel. Kujundiline rajaneb heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi ja proportsiooni, harmoonia jmt. salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. Sõnalis-loogiline keele vahendusel antud mõtted. Sensoorne (ülilühiajaline) mälu ikooniline mälu. vähem kui üks (1) sekundi vältel säilitatud tundeorganeist saabuva info töötlemistulemus. Ikooniline sensoorne ja kajaline sensoorne mälu. ,,Peegel", mis läheb kiiresti üsna udusemaks. Lühimälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganistest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses ja selle perifeerias käepärasena, aktualiseerituna.. Taktikaline mälu.. 39 Mehhanismiks on püsimälu tunnetusühikute valikuline aktivatsioon, mis toimub
hea salvestamine tegevustes. Emotsionaalne tundmuste vahendus. Esineb vähestel inimestel. Kujundiline rajaneb heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi ja proportsiooni, harmoonia jmt. salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. Sõnalis-loogiline keele vahendusel antud mõtted. Sensoorne (ülilühiajaline) mälu ikooniline mälu. vähem kui üks (1) sekundi vältel säilitatud tundeorganeist saabuva info töötlemistulemus. Ikooniline sensoorne ja kajaline sensoorne mälu. ,,Peegel", mis läheb kiiresti üsna udusemaks. Lühimälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganistest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses ja selle perifeerias käepärasena, aktualiseerituna.. Taktikaline mälu.. Mehhanismiks on püsimälu tunnetusühikute valikuline aktivatsioon, mis toimub tähelepanumehhanismide kontrolli all. 19
Riim. Seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine luule silmapaistev tunnus Loovad kõlaterviku, häälikuline kokkukuuluvus > tähenduslik kokkukuuluvus Võimalik igas keeles, aga paljudes keeltes ei kasutata riimi võimalusi, mõnes keeles väga oluline, nt, inglise k. luuletus: rhyme, AGA Shakespeare riimi ei kasutanud > blankvärss Suulises luules mneumooniline mõju, aitab luuleridu meelde jätta Olemuselt korduseline (ka kajaline), suurendab sellisena luulekeelest saadavat naudingut, toob esile keele loovat paindlikkust (vt. Wainright, slaid 4) Algriim > sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules, (alliteratsioon e. kaashäälikualgriim, assonants e. täishäälikualgriim) Lõppriim > ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe k(õ)- assonants Kui koorma kõrval kõnnib neid, Siis küsi, kas toob linnaseid
Riim. Seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine luule silmapaistev tunnus Loovad kõlaterviku, häälikuline kokkukuuluvus > tähenduslik kokkukuuluvus Võimalik igas keeles, aga paljudes keeltes ei kasutata riimi võimalusi, mõnes keeles väga oluline, nt, inglise k. luuletus: rhyme, AGA Shakespeare riimi ei kasutanud > blankvärss Suulises luules mneumooniline mõju, aitab luuleridu meelde jätta Olemuselt korduseline (ka kajaline), suurendab sellisena luulekeelest saadavat naudingut, toob esile keele loovat paindlikkust (vt. Wainright, slaid 4) Algriim > sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules, (alliteratsioon e. kaashäälikualgriim, assonants e. täishäälikualgriim) Lõppriim > ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe k(õ)- assonants Kui koorma kõrval kõnnib neid, Siis küsi, kas toob linnaseid
Illusioon olukord, kus on reaalsed objektid, kuid me tajume seda valesti Hallutsinatsioon reaalne haisting või tajuelamus puudub, aga me ise kujutame selle stiimuli sinna. Mälu Mälestused formuleeruvad hippokampusel, kus viiakse info lühimälust püsimällu Sisu alusel: kuulmis-, nägemis-, lõhna-, maitsmis-, liigutusmälu Kestvuse alusel: *sensoorne mälu e ülilühimälu lühiaegne, paar sekundit, mahub palju infot. Ikooniline või kajaline. *lühimälu - kestus kuni 30sek, maht 7 +/- 2 ühikut. Tundlik sekkumisele, allub tahtele (nt äsja kuuldud tel nr meelde jätmine) *pikaajaline mälu e püsimälu - info säilib väga kaua, maht väga suur. Osa infot võib olla raskesti kättesaadav. Mida rohkem lühimällu salvestame, seda rohkem pikaajalisse mällu läheb. Meelteinfo alusel: motoorne, emotsionaalne, kujundiline, sõnalis-loogiline Lapseea amneesia titepõlve ei mälteta, sest rääkida ei osanud. 8-9.a vanuselt tekib
Illusioon – olukord, kus on reaalsed objektid, kuid me tajume seda valesti Hallutsinatsioon – reaalne haisting või tajuelamus puudub, aga me ise kujutame selle stiimuli sinna. Mälu Mälestused formuleeruvad hippokampusel, kus viiakse info lühimälust püsimällu Sisu alusel: kuulmis-, nägemis-, lõhna-, maitsmis-, liigutusmälu Kestvuse alusel: *sensoorne mälu e ülilühimälu – lühiaegne, paar sekundit, mahub palju infot. Ikooniline või kajaline. *lühimälu - kestus kuni 30sek, maht 7 +/- 2 ühikut. Tundlik sekkumisele, allub tahtele (nt äsja kuuldud tel nr meelde jätmine) *pikaajaline mälu e püsimälu - info säilib väga kaua, maht väga suur. Osa infot võib olla raskesti kättesaadav. Mida rohkem lühimällu salvestame, seda rohkem pikaajalisse mällu läheb. Meelteinfo alusel: motoorne, emotsionaalne, kujundiline, sõnalis-loogiline Lapseea amneesia – titepõlve ei mälteta, sest rääkida ei osanud. 8-9.a vanuselt tekib
rõhuline või pikk silp. Eestikeelses luues harvaesinev. Näide: Helk kollane lahkumisleinan V V / V V / V V/ Väriseb veel Sääl kaugen metsa seinan V V / - V / -V / Eesti luules: trohheus, jamb, daktül. 10.Riim Riim on seaduspärane häälikukordus. Loob kõlaterviku ja rütmi (kõla+sisuühtsus), mneumooniline otstarve (aitab meelde jätta). Olemuselt korduseline (ka kajaline), toob esile keele loovat paindlikkust). Annab keelega mängimise võimaluse. Riim on omane ka rahvalauludele. Kõikides keeltes on olemas riimi kasutamise võimalused, siiski erineb riimi kasutamine keeleti. Shakespeare ei kasutanud üldse riimi. Riimid jagunevad alg- ja lõppriimideks. Algriim - sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules (alliteratsioon ehk kaashäälikualgriim, assonants ehk täishäälikualgriim);
Ikooniline sensoorne mälu (nägemises): suur maht, lühike kestus, konkreetsus; lühiajaline äriitus = pikem ikoon; ikoon on maskeeritav (järgmine võib eelmsie kustutada); ikoonis on info analoogiliselt; info puudub; ikoon on subjektiivselt lokaliseeritud ruumis ning on funktsinaalne; skaneerimine ikoonist lühimällu toimub järjestikku; mida intensiivsem on ärritus, seda kestvam on ikoon Kajaline sensoorne mälu (kuulmises) Selge terviklik pilt kaob kiiresti kohe mäletame, aga ei jõua ette lugeda seda nii kiiresti ja see kaob (Sperling 3realised maatriksid suva tähtedest, esitas need inimesele väga lühikeseks ajaks 4 tähte jäi meelde igast reast seega igast reast 4 tegelikult säilinud info maht see ga ületab lühimälu; sensoorne mälu kustaub väga kiiresti; info ikoonist väljalugemise ja lühimällu viimise kiirus on 10 ms
sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte. Reministentsi nähtus on see, et teatava aja möödumisel on reprodutseerimine täielikum ja täpsem kui kohe peal omandamist. Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel liigitatakse mälu: motoorseks, emotsionaalseks, kujundiliseks, sõnalis-loogiliseks. Sensoorne mälu funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Ikooniline sensoorne mälu(nägemises), kajaline sensoorne mälu(kuulmises) jne. Lühimälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganeist, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Püsimälus talletatakse materjali, millel on nö strateegiline tähendus. Semantiline hierarhia Operatiivmälu e töömälu põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks.