Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner ● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) ● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus ● Areng, mina-konspetsiooni kujunemine (nt vanem mõjutab last) ● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga)
................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117 Konfliktis käitumise strateegiad ......................................................124
mingi probleem või tugev vajadus. KUULAMISOSKUSED Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl – need sõltuvad küllalt suurem määral teie kuulamisvõimest. Mõne eksperdi arvates suudame efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Kuulamine – on sõna, mis kirjeldab füsioloogilisi sensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahendusel saadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. Kuulamine viitab aga keerukamale psühholoogilisele protseduurile, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. TÄHELEPANU VÄLJENDAMISE OSKUSED Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid (mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad
• Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. • On väga aus ja eetiline. • Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. • Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast • On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. • Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. • Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. • Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. • Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 22. Mida nimetatakse motivatsiooniks? Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. ***Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. Motiiv annab käitumisele energia ja jõu
Öö jooksul u. 4 sessiooni. Üks tsükkel kestab u. 90 min.-100min. Kiire une puudujääk võib põhjustada psüühikahäireid, hallutsinatsioone, suurendada agressiivsust. Eneseteadvus Teadvuse üks vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast. · Eneseteadvust ei ole kohe sündides, vaid teikib teisel eluaastal. · Loomadest on lihtsaim eneseteadvus olemas orangutan´il ja simpansil. Tunnetusprotsesside e. Kognitiivsed protsessid · Aistingud- meeltega saadav info · Taju saadavast infot tervikpildi, kujundi loomine · Mälu - info salvestamine, säilitamine, taastamine · Mõtlemine kujunditega manipuleerimine · Keel, kõne sümbolid ja nende kasutamine · Tunded organismi teatud seisundid · Tegevuse juhtimine kooskõlastatud liigutamine · eesmärgipärane tegevus Taju · Taju on rohkem kui lihtne aistingute summa.
Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele Teenindaja võimalikud käitumisstiilid Teenindus mis see on? Hea teenindaja Teenindaja kõnekasutus Kliendi tüübid Sumomaadlejast klient või väljakutse Erilised kliendid
Püüa välja uurida nii, et sul on lapse pärast väga häbi, kui ta on su keelust üle astunud ja sa tunned ennast väga halvasti, et ta lubadust ei täitnud. Anna võimalus näidata, et laps oskab teisiti ka käituda. Kui ikka eitab, siis sea silm silma vastu, ütle, et väga häbi ja loodad, et järgmine kord räägib sulle. Kasuta aja mahavõtmist. Kahekordset ajamahavõtmist. Ole ise aus ja valeta nii vähe, kui võimalik. Kui oma last armastad, et lapse ja sinu vahel turvaline kiindumus, siis selliseid vigu ei tee. Kasvatuses väljendub autoritaarsus ja ülehoolitsus. Sellistel on probleeme oma lastega. Valetamine kroonilise valetamisena on noorukieast peale probleemse käitumise liik, mis tavaliselt koos teiste probleemidega, nn hädavale ka puberteedieas oleva lapse puhul, kui teised ei pea teda soosikuks jms. Kui teiste probleemidega komplektis. 8 Tegelemine: Silm silma vastu kohe seadma
omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28
.........................................................................................226 JALGRATTUR.......................................................................................227 Merlecons ja Ko OÜ 2 KAAL......................................................................................................229 KEHTESTAVA KÄITUMISE TUNNUSED.......................................231 KEHTESTAV KÄITUMINE.................................................................235 KOLLANE VÕI PUNANE?.................................................................238 KOMISJON.............................................................................................239 KORSTEN...............................................................................................240 KRÜPTOGRAMM.................................................................................242
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
tervisekaitsetalitusega. 4. Käesoleva määrusega reguleerimata valdkondades lähtutakse teistest kehtivatest tervisekaitsenõuetest ja muudest õigusaktidest. II. Noortelaagri tervisekaitsenõuded 5. Laagri maa-ala ning ruumide (hoonete) projekteerimine ja renoveerimine 5.1. Projekteeritava laagri maa-ala peab asuma võimalikult eemal magistraalteedest ja tänavatest, tööstus-, kommunaal- ning muudest ettevõtetest, mis võivad tekitada müra, saastata õhku või vähendada insolatsiooni. Laagrid projekteeritakse metsade, parkide ja veekogude lähedusse. 5.2. Projekteeritava noortelaagri maa-ala pindala peab olema vähemalt 130 m² ühe noore kohta. Laagri maa-alale planeeritakse põhi- ja majandussissesõit. 5.3. Laagri hooned projekteeritakse ühe- või kahekorruselisena. 5.4. Laagri eluruumid planeeritakse hoone ida-, kagu- ja lõunapoolsesse, köök põhjapoolsesse ossa
Kool võiks olla kui suur võileivalaud, kust igaüks saab valida oma maitse järgi. Holt oli kriitiline ka õpetamisviiside suhtes - õpetajad räägivad liiga palju ning õpilane saab vaevalt suu lahti teha. Kui õpilane tohib rääkida vaid siis, kui õpetaja lubab, ei ole selline õpetaja hea õpetaja. Hea õppimine nõuab kaasarääkimist, vasturääkimist, väitlemist ka õpiku autoriga; õppija peaks olema nii õpilane kui õpetaja, nii tegija kui kriitik, nii kuulaja kui rääkija. C. Bereiter (1973) läheb veelgi kaugemale: Minu meelest ei pea küsima, kuidas ühiskond saab kõige paremini lapsi kasvatada, vaid kaaluma, kas ühiskond ülepea peab neid kasvatama. Ta eraldab mõisted "kasvatus" (education) ja "õpetus- harjutamine" (training) ning tuleb järeldusele, et koolil pole õigust kasvatada, vormida kogu isiksust. Ta kutsubki üles looma koole ilma kasvatuseta, kus õpetaja oleks pigem loomuse aitaja kui ühiskonna agent.
Tema ülesandeks on keha sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine ning seda tagava käitumise tekitamine ja reguleerimine. Otsaju koorealused struktuurid Põhimikutuumad ehk basaalganglionid vahendavad ajukoorest käsklusi suurte lihasliigutuste koordineerimiseks (selle häirumise näiteks on Parkinsoni tõbi). Limbiline süsteem piirneb keskaju ülemise osaga, omab ühendusi sellega ning ajukoorega. Süsteem juhib enesesäilitamisfunktsioone (söömine, agressiivsus, paljunemine) ja psühholoogilises plaanis motiveeritud ning emotsionaalset käitumist. Selles paiknevad ka nn. naudingukeskused, mille elektriline stimulatsioon tekitab patsientidel naudingulisi elamusi. Üks osa limbilisest süsteemist kannab hipokambi (merehobukääru) nimetust. Hipokamp omab olulist rolli õppimise ja mälu funktsioonide kontrollil. Suurim tähelepanu emotsioonide närvimehhanismide uurimisel on tänapäeval pööratud mandeltuumale. Endokriin- ehk sisenõresüsteem
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
