Imperaator - tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, hakkas tähistama keiserlikku võimu kandjat. Klient - ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas ja Itaalias, vastutasuks tõotas patrooni ustavalt teenida. Konsul - Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik ; igal aastal valiti kaks konsulit , kelle peamine ülesanne oli juhtida Rooma sõjaväge. Laar - Vana-Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalus, kellele toodi ohvreid ja kelle kujusid hoiti majas aukohal. Latifundium - suurmaavaldus Vana-Roomas. Leegion - suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest. Limes Romanus (Rooma piir) - Rooma riigipiir. Metseen - rikas kunsti-ja kultuurisoosija ; sõna tuleb keiser Augustuse sõbra Maecenase nimest. Nobiliteet(tuntud) - Rooma ülemkiht, nii suursugused patriitsi- kui ka plebeiperekonnad, kust pärinesid magistraadid ja senaatorid. Oraator - kõnemees
-1. saj. ema Panteon - ühe usundi jumalad. Saturnaalid olid Vana-Rooma tähtsamad pühad. Colosseum on amfiteater Roomas. Cloaca maxima Tiibetisse suunduv kanalisatsioon. Metseen - rikas kunsti- ja kultuurisoosija,sõna tuleb keiser Augustuse sõbra Maecenase nimest. Geenius - perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis,edendas soojätkamist ja elujõudu. Aatrium - avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Laar - Vana-Rooma maja,perekonna ja ristteede kaitsejumalus,kellele toodi ohhvreid ja kelle kujusid hoiti maja aukohal. Nobiliteet - Rooma ülemkihit,nii suursugused patriitsi- kui ka pleibeiperekonnad,kust pärinesid magistraadid ja senaatorid.
seal 4. aastatuhande lõpust e.K.r. Linnriigid. 3. aastatuhande alguses e.K.r tekkis hulk sumerite linnriike: Eridu, Uruk, Larsa, Ki, Ur, Laga, Nippur, Susa jt. Iga linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Linnad paiknesid kohaliku peajumala templi ümber, suurem osa maad kuulus templile või kuningale. Kuna need riigid olid omavahel alatasa sõjajalal, kaitsesid linnu varasest ajast müürid. Sumeritel oli suur hierarhiline jumalkond, usund ja mütoloogia. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud ristküliku kujuline astmiktempel - tsikuraat, mis kõrgus silmapaistvaima ehitisena linna südames. Tsikuraat on massiivne, astmetena ülespoole ahenev torn. Astmete seinad olid mitmete osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega erivärviliseks tehtud (põletatud tellis, bituumen). Tsikuraadi tipus asus väike tempel, seda peeti jumala elukohaks, mida oli glasuurtelliste helesinise värvusega rõhutatud. See näitas tsikuraadi seost taevaste jõududega
kuningaid ei jumalikustatud, nad olid vahetalitajateks ilmaliku ja jumaliku maailma vahel rahvap rased jooned jumalad entropomorfsed ehk inimn olised. T htsamad neist: taevajumal Anu, tuule,tormi, vihma ja piksejumal Enlil, maaaluste vete ja sügavuste jumal Ea, t htsaim jumalanna Istar (armastuse ja viljakuse jumalanna) igal linnal oli oma kaitsejumalus erinevad müüdid maailma loomisest, mille ühiseks jooneks oli uskumus, et jumalad lid inimese endi eest tle. Rahvastiku liigset juurdekasvu v lditakse laste suremuse abil. surmaj rgsusele ei pratud suurt t helepanu pragmaatilisus jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse h sti kombetalitlused olid seotud ennustamisega
Amon, Amun, Ammon oli Vana-Egiptuse ürgne loomise ja õhu jumalus, kes tekitab liikumist ning kaost. Alates 11. dünstiast oli Amon Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai (kuning)riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse". Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Echnatoni reformis Atoniga.samastati hiljem päikesejumal Re-ga (Amon-Re) kujunes Uue riigi ajal peajumalaks. Amoni naine oli Mut ja poeg Sons. Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul".
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas
teadlaste-õpetlaste kujundamine, kool nii õppeasutus kui teaduse ja kultuurikeskus, kirjaoskus suhteliselt levinud kõrgkihtides, õpiti kirja, grammatikat, matemaatika (geomeetria, algebra) · Religioon o Mitmeid kihistusi, erinevate rahvaste uskumused, jumalused ja traditsioonid läbipõimunud o Templid (tsikuraadid) o Jumalad - igal linnal oma kaitsejumalus, kes elas talle ehitatud templis (tsikuraadis) · Hammurapi seadused Silm silma, hammas hamba vastu, jagasid elanikkonna kolme seisusesse- vabad kodanikud, sõltlased ja orjad, karistus olenes sellest, mis seisusest oli selle toime panija Vana-Kreeka · Looduslikud olud-Balkani poolsaarel, Vahemere ääres, piiratud idast Egeuse ja läänest Joonia merega, iseloomulikud mäeahelikud ja merelahed, looduslikult jaguneb Põhja
avalikel mängudel. Colloseum- Valmis aastal 80 a eKr, oli impeeriumi suurim amfiteater, mis mahutas 50000 pealtvaatajat. Nime sai Nero kolossi ( hiigelkuju) järgi. Metseen-rikka kultuurisoosija üldnimetus, tuleb keiser Augustuse sõbra Maecenase nimest. Nuumen- Looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Roomas religioonis. Roomlased arvasid, et igal kivil on hing, puul, järvel jne. Laar- Vana-Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalus, kellele toodi ohvreid ja kelle kujusid hoiti majas aukohal. Nad olid tähtsad, sest nad kehastasid esivanemate hingi. Geenius- Igal perel oli maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Saturnaal- Pidustused, mis olid pühendatud Jupiteri isale Saturnusele, kes oli põllutööde ja viljakasvu edendaja. Vesta neitsid- Tule eest kandsid hoolt suursugustest suguvõsadest preestrinnad, keda kutsuti neitsideks.
Mesopotaamia ühiskond oli Egiptuse omast vähem stabiilne, vähem endasse tõmbunud, suurema kohanemisvõimega. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajateks peetakse sumereid. Sumerid oskasid valmistada vasest tööriistu ja võtsid ksutusele ratta. Nende tsivilisatsiooni kõige iseloomulikeimateks tunnusteks olid savitahvlitele vajutatud kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Tähtsamad linnad moodustasid omaette sõltumatud linnriigid. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele püstitati ristkülikukujuline astmiktempel ehk tsikuraat. Hiljem sulas sumeri rahvas semiitidega ühte, nende kultuuri edasiarendajateks said semiidid. Kui kiilkiri ja sumerite vaimne pärand püsis Mesopotaamia tsivilisatsioonis veel aastatuhandeid, siis sõltumatud linnriigid hääbusid koos sumeritega. Üksteise järel kerkisid Mesopotaamias esile paljusid linnu ja piirkondi ühendavad suurriigid. Järgnevatel sajanditel kerkisid Mesopotaamias esile Assüüria ja Babüloonia riik.
Elasid juba 4. aastatuhadel eKr Mesopotaamia lõunaosas, tegelseid niisutuspõllunduse, rajasid külllalti suuri asulaid ja kasutasid piltkirja. · Esimene kõrgtsivilisatsioon! · Kiilkiri vanim! Tsivilisatsiooni tunnused: · Savitahvlitele kohane kiilkiri; · suurte templite ümber rajatud linnad. Sumeri linnriigid: · Ur, Uruk, Lagas, Kis; · Ühtset riiki ei tekkinud, kuna linnriigid olid üksteisega pidevalt sõjajalal. · Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud linna südames tsikuraat. · Linnriik hõlmas linna ja seda ümbritsevat maapiirkonda · Templitel ja preesterkonnal oli tähtis osa ühiskonna elus, korraldasid ka usuelu · Aja jooksul läks riigijuhtimine kuninga kätte, kelle otsusi toetas rahvakoosolek Sumerite leiutised: · Esimesed linnaehitajad · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad.
niisutamisel, põhjaosas vajalik kuivendamine. Loodusvaradelt vaene: vaid savi ja pilliroog. Välismaailmale avatud. 4.2 Riiklus ja ühiskond. Sumeri linnriigid. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajanud sumerite keeleline kuuluvus ja päritolu pole teada. Rajasid suuri asulaid ja kasutasid piltkirja. Vamistasaid vasest tööriistu. Võtsid kasutusele ratta. Iv aastatuhandel eKr jõudsid riikluseni. Iga tähtsam linn moodustas omaette riigi. Riigid sageli üksteisega sõjas. Igal riigil oma kaitsejumalus, kellele pühendati ristküikukujuline astmiktempel ehk tsikuraat. Kuningas oli eelkõige sõjapealik, talle kuulus ka kõrgem kohtuvõim. Vabad kodanikud- talupojad ja käsitöölised moodustasid sõjaväe põhijõu. Vabadel kodanikel õigus rahvakoosolekul- riigivalitsemises kaasa rääkida. Hakati kasutama kiilkirja. Mesopotaamia suurriigid. Mesopotaamia põhjaosas elasid semiidi rahvad, kes võtsid üle kiilkirja ja sumeri kultuuri. Semiidi keel tõrjus sumeri keele käibelt
Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe jutustus reisikiri) Ptahhotepi elutarkus* - kuidas seltskonnas käituda, Religioon 4000ndal - riigi ühendamine toimus 3000 e.m.a. Menes liigendas Egiptuse, ennem koosnes Egiptus maakondadest (Nomos), neid valitsesid Nomarhid. Herodotose lood Nomostes oli igaühel oma kohalik kaitsejumalus, nad olid zooantropomorfsed osaliselt inimese/looma välimusega. Suurem osa Egiptuse jumalaid oli looma pea ja inimese kehaga. Tootem mütoloogiline esivanem Elephantines austati oinakuju Denderas lehmapeaga jumalusi Oli piirkondi kus jumaldati saakalikujulisi, iibise, krokodilli või paaviani kujulisi jumalusi. Egiptuses leinati rohkem kassi kui inimest. U 30 e.m.a. roomlane tappis kassi, inimene peksti surnuks! 2000-1000 e.m.a. loomakultuse tõsiseim aeg Egiptuses
omastele lubasid kasutada mitmesuguseid kalleid õlisid, salve, ehk kõik oli vaid üks ja seesama seesamiõli. Ainult suursuguste inimeste kehad prepareeriti kõrge kunstiga. Vaestel, aga lasti lihtsalt kuivada, ja kui need 30.päeval võeti lahusest välja, anti need omastele tagasi. Usk Egiplastel oli palju jumalaid, kuid tähtsaim neist oli Amon. Amon oli Vana-Egiptuse ürgne loomise ja õhu jumalus, kes tekitas liikumist ning kaost. Alates 11. dünastiast oli Amon Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Ekhnatoni reformis Atoniga. Kui Ekhnaton võimule sai, kehtestas ta esimest korda Egiptuse ajaloos monoteismi. Ainsaks jumalaks sai Aton tuntud kui päiksejumal. Atoni silmis olid kõik inimesed võrded, ei olnud vaeseid ega rikkaid, tarku ega rumalaid. Sellega kaasnes orjade ülestõus ja raevutsemine, sest kui
poeg, keda kujutatakse pistrikuna või pistrikupäisena. Ta on taeva- ja päikesejumal, algselt samane kuningaga. Osirise-müüdis maksis ta kätte Sethile kätte oma isa surma eest. Horost on kujutatud poisina (Harpokratesena), lapsena Isise kätel ja raudkullipeaga sõjamehena.Kreeklased samastasid Horost Apolloniga. Amon, Amun, Ammon oli Vana-Egiptuse ürgne loomise ja õhu jumalus, kes tekitab liikumist ning kaost. Alates 11. dünstiast oli Amon Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai (kuning)riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse". Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Echnatoni reformis Atoniga.samastati hiljem päikesejumal Re-ga (Amon-Re) kujunes Uue riigi ajal peajumalaks.Amoni naine oli Mut ja poeg Sons. Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul".Hiljem samastati Amonit kreeka Zeusiga ja roomlaste Jupiteriga.
Mesopotaamia:jõgede vaheline maa, tsiv. tekkis 3000a.eKr.Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksuala. Polnud looduslikku eraldatust, jõgede üleujutused pole regulaarsed, soiseid alasid tuli kuivendada, mullad sooldusid st. põlluharimiseks kõlbmatu;polnud puid ega kive, oli savi. Vanim sumerite tsiv. 4 a.t. eKr, 4000 a. eKr-isel. tunnused on savitahvlitele kohane kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Sumeri linnriigid-igal linnriigil oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud ristkülikukujuline astmiktempel e. tsikuraat. Olid templid ja preesterkond, neile kuulusid maavaldused, kus tööd tegid templiteenrid ja orjad. Aja jooksul läks võim kuninga kätte;kuningas oli eelkõige sõjapealik. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud-sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Sumerid sulasid ühte semiidihõimuga;semiidi keel tõrjus sumeri keele välja. Sumerite panus:rahvas, kes alustas
akaatsiate hulka.(lk.19) 2.raamat. Sinuhe räägib Elu Hoonest ja Surma Hoonest. Õppimisest. Esimene kohtumine Nefernedeneferiga. Nad suudlevad ja Sinuhe teeb sellega väikse patu. Sinuhe ette ilmub Ammon. Sinuhe ja Thotmes lähevad lõbumajja. Ööarmastus. Vaarao haigestumine. Kemm- kinnine kamber. (lk.49) Amon - Amun, Ammon oli Vana-Egiptuse ürgne loomise ja õhu jumalus, kes tekitab liikumist ning kaost. Alates 11. dünstiast oli Amon Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai (kuning)riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse". Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Ehnatoni reformis Atoniga. Samastati hiljem päikesejumal Re-ga (Amon-Re) kujunes Uue riigi ajal peajumalaks.Amoni naine oli Mut ja poeg Sons. Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul".Hiljem samastati Amonit kreeka Zeusiga ja roomlaste Jupiteriga
ei tehta süüa, ei jäeta leinajaid üksi) - 02.11 Jaan Lahe - - 02.11 Jaan Lahe o Lähis-Ida usundid - Materjalid: academia.edu - Peeter Espak ; Vladimir Sazonov Sumerid · Usk oli seotud sellega, mis ühiskonnas kõige tähtsamal kohal oli ehk toidu ja viljakusega. · Igal linnal oli oma kaitsejumalus · Sõjateoloogia: - 2500 a eKr tekkis religiooni sõjakus - Sõdu põhjendati Jumala tahtena - Usk liikus toiduaspektist eemale jõulisemale poolele-sõjale · Tundmatu päritolu rahvas - - Mesopotaamia hõimud - Kronoloogia: o Idamaise despotismi lätted(vt academia.edu) - · Valitsejat ehk kuningat hakati varajaselt samastama Jumalaga
Tuulamisele minev vili tõsteti sarjale ja seda raputades sorteerus vili raskuse järgi. Puhastatud vili mõõdeti kottidesse ja kanti aita, kus seda hoiti salvedes, kirstus või ummikus (puutüvest õõnestatud silindriline viljakumm). Tera rohkemat kuivatamist enam ei vajanud. Amon (lk 464) oli Vana-Egiptuse ürgne loomise ja õhu jumalus, kes tekitab liikumist ning kaost. Alates 11. dünstiast oli Amon Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai (kuning)riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega Re ja Ptah-iga moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse". Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Echnatoni reformis Atoniga. Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul". Baketaton (lk 457) sündinud Malakal ning oli 18. dünastia printsess. Ta oli Amenhotep III tütar
vajadustele kohandada. Sel moel kiri aegamööda täiustus ja muutus hõlpsamini kasutatavaks. Hääldusmärkide osakaal kasvas, märkide koguarv aga vähenes algselt enam kui 1500-lt mõnele sajale. Riigi ja ühiskonna korraldus. Iga tähtsam sumeri linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi, mis hõlmas lisaks kesksele linnale ka ümbritsevat maapiirkonda. Linnriigid olid alatasa teineteisega sõjajalal ja seetõttu varasest ajast müüridega kaitstud. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele pühendatud tempel kõrgus linna südames. Tüüpiline oli ristkülikukujuline astmiktempel tsikuraat. Tempeli ja selle juurde kuuluv preesterkond etendasid olulist osa majanduslikus ning poliitilises elus. Templile kuulusid ulatuslikud maavaldused, mis olid osaliselt nende otseses kasutuses seda osa harisid templiteenistujad ja orjad , osaliselt aga talupoegadele välja renditud. Templite juurde kuulusid ka käsitöökojad koos sõltuvate käsitöölistega
rõhuasetused. Sumeri-Akkadi religioon. Kuna Sumeri on vanem, siis see on mõjutanud Akkadit ja vastupidi. Nimed ja jooned põimunud. Jumalad on inimlikud- nii välimuse kui ka iseloomu suhtes, st nad on ka petlikud ja valelikud. Moodustavad suure jumaliku perekonna. Jumalad ei viitsinud tööd teha, seega lõid nad inimesed. St. inimene peab loomi ohverdama ja teenima. Vastutasuks jumalad pakuvad kaitset. Igal linnal oli oma kaitsejumalus ja tal oli tempel. See kaitsejumala tsikuraat oli linnas keskne. Nt Uri linna peajumal oli kuujumalanna Nana. Linn kuulus kaitsejumalale. Igal jumalal oli kaks nime. Panteoni eesotsas olid: · An ehk Anu- jumalate isa, valdas taevast tarkust, aga ta ei ole peajumal. Müütides vähe esindatud, ainult nõuandja. · Enlil ehk Bel'Ellil- Tema poeg. Jumalate valitseja. Otsetõlkes Isand Tuul. Ilmastikunähtuste kehastaja, samuti viljakus natuke. Peajumal, kõige tähtsam
annaabi.ee 
