SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)................................................4 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)...............................4 1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass)...........................................5 1.4. Kaitseväikepingel töötavad elektritarvitid (III klass)..................................5 1.5. Levinumate ohutusklasside, kaitseastmete, maanduste ja hoiatuste tähised.......5 2. ELEKTRITRAUMAD...........................................................................6 2.1. Välk..........................................................................................6 2.2
vaid kaitsekontaktideta pistikupessa. Kaitsemaandatud (I ohutusklassi) Elektriseadmed puudub eritähis, kuid sellise seadme võib ära tunda ühendusjuhtme pistiku metallist kaitsekontaktide järgi. Kaitsemaandatud seadme välised voolujuhtivad osad, mis võivad isolatsioonirikke korral sattuda pinge alla, maandatakse kolla-rohelist värvi kaitsejuhi abil. Isolatsioonirikke puhul kaitseaparaat (nt kaitselüliti või korkkaitse) rakendub ja katkestab toiteahela. Kaitseisolatsiooniga elektriseadmel (II ohutusklass) on tähis, mis näitab, et põhiisolatsiooni asemel on kasutatud tunduvalt töökindlamat kaitseisolatsiooni või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Kaitseisolatsiooniga seadme saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktidega pistikupessa. Kaitseväikepingel (III ohutusklass) töötavad elektriseadmed saavad pinge kaitseväikepingetrafost. Enamasti kasutatakse 12- või 24voldist väikepinget. Reeglina peab kaitseväikepingetrafo asuma kuivas kohas
· kuni 1000 V nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme rakendumisvool ületab 35 A jne. 11.3 Elektriseadmete ohutusklassid Elektriseadmed liigitatakse nelja ohutusklassi (www.energia.ee) sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektriseadme ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku tähise järgi: · tavalise pistikuga elektriseadmed 0-klass · elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass · kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega II klass · kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed III klass. Sama otstarbega elektriseadmed võivad olla erinevate ohutusklassidega; seda määravad seadme kasutamisvõimalused. Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III ohutusklassi seadmed on kõige ohutumad. Tavalise pistikuga elektriseadmel on vaid põhiisolatsioon. Isolatsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või -kest sattuda pinge alla.
käepidemetega >1000 V Dielektrilised kindad, isoleerivad mõõtevardad saapad, pingenäitajad matid, isoleerivad ja mõõtetangid Restid isoleerivad remondiseadeldised Ohusildid ja plakatid ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 – klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed.
Elektrioht · Seda regulleerib ELEKTRIOHUTUSSEADUS, mis on vastu võetud aastal 2007 · Kuni 120-voldise alapingega töid võivad teha kõik isikud- sellest rohkem peab tööde teostamiseks kutsuma spetsialisti Elektriseadmete ohutusklassid (4) · 1. tavalise pistikuga elektriseadmed - 0klass On vaid põhiisolatsioon täisringikujuline pistikupea · elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga I klass · On kaitsemaandatud, pistikupesal metallist külgkontaktid · kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega - II klass põhiisolatsioonile lisandub täiendav isolatsioon. · kaitseväikepingel pinge, millega kokkupuude pole eluohtlik - töötavad (kuni 50 V ) elektriseadmed III klass Elektritraumade põhjused · elektriohutusnõuetest mittekinnipidamine lohakus, madal ohuteadlikkus, liigne julgus · mittekorras elektriseade või -tööriist lisaks esimeses punktis nimetatutele kontrolli puudumine
IV. kliiniline surm. Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Elektriga juhtuvate tööõnnetuste peamiseks põhjuseks on vigased elektriseadmed või nende hoolimatu , oskamatu käsitlemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Elektriohutuse tagamine 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. Mis on elektripõletus? Põletus on seisund vigastus tekib elektri mõjul. Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise mistõttu inimene kaotab palju vedeliku. Põletused võivad olla erineva raskusastmega ning haarata erinevait osi kehapinnal. Olenevalt põletuse sügavusest ning haaratud kehapinna suurusest on paranemine ning prognoos erinev
Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V Elektriseadmete liigid ja tähised Jaotatakse neljaks Liigid ehk ohutusklassid saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku või tarvitil oleva tähise järgi. 1. tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; 2. elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; 3. kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; 4. Kaitsevikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega… - III klass Nõuandeid elektri ohutuks kasutamiseks Enne elektritöö alustamist võta elekter välja! Tõmba pistik pistikupesast välja pistikust kinni hoides, mitte aga juhtmest tõmmates! Juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ning tekitada lühise. Ära lapi vigast ühendust või pikendusjuhet! Kleeplindiga parandatud juhe on elu- ja tuleohtlik.
4. Elektriseadmete ohutusklassid Kodumajapidamises kasutatavad elektriseadmed (sealhulgas tarvitid), liigitatakse nelja ohutusklassi sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektritarviti ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku või tarvitil oleva tähise järgi: tavalise pistikuga elektritarvitid 0 klass; elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga I klass; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega II klass; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... III klass. Parandamisel ära asenda pistikut teist tüüpi pistikuga! Kui tavalise (0klassi) pistiku asemele pannakse kaitsemaandatud (I klassi) või kaitseisolatsiooniga (II klassi) tarviti pistik, siis on võimalik seda ühendada kaitsekontaktiga pistikupessa, mis on lubamatu
elektrilöögiohu, kui elektriseadmete või -juhistike pingealtid osad on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla. See tagatakse (eraldi või kombineeritult): 1. kaitsemaandamisega; 2. liigvoolukaitsega, st seadme elektritoite automaatse ja kiire väljalülitamisega, mis takistab ohtliku puutepinge tekkimist. See kaitseviis eeldab maandussüsteemi, kaitsejuhi ja kaitseseadmete olemasolu; 3. potentsiaaliühtlustusega; 4. tugevdatud kaitseisolatsiooniga; 5. kaitseeraldusega (põhineb eraldustrafode kasutamisel pistikupesade toiteks väikese võimsusega käsitarvitite korral); 6. kasutuspaiga isoleerimisega (peab takistama selliste osade puudutamist, mis põhiisolatsiooni riknemisel võivad omandada erisuguse potentsiaali). Kaitsemaandamine Esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme pingealdiste osade ühendamine eraldi kaitsejuhi (PE) abil toiteallika (trafo) maandusega lähimas jaotuskilbis
maaga maandusjuhtide ja -elektroodide ehk maanduritekasutamise teel. Maandamine võib olla vajalik elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) võielektriseadmete normaalseks talitlemiseks (talitlusmaandus). Maandur ehk maanduselektrood- on isoleerimata metallist rajatis või seade, mis on elektriliselt otseses kokkupuutes (süvistatud) maaga. Elektriseadmete klasid: · tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; · elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; · kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; · kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... - III klass · 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealtieid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis
4.11. Arvestid Tabel 1.4.12. Tähiseid elektriseadmete siltidel Tingmärk Kirjeldus Tähis Selgitus II elektriohutusklass (kaitseisolatsiooniga seade) Aktiivenergiaarvesti Wh III elektriohutusklass III (kaitseväikepingeline seade) Aktiivenergiaarvesti, mis mõõdab energiat ainult ühes suunas
1.4 ELEKTRISEADMETE LIIGID JA TÄHISED Kodumajapidamises kasutatavad elektriseadmed (sealhulgas tarvitid), liigitatakse nelja ohutusklassi sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektritarviti ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku või tarvitil oleva tähise järgi: · tavalise pistikuga elektritarvitid 0-klass; · elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga I-klass; · kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; · kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega III III-klass. Sama otstarbega elektritarvitid võivad olla erinevate ohutus- klassidega, mis määravad tarviti kasutamisvõimalused. 7 Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III-ohutusklassi tarvitid on kõige ohutumad. Tavalise pistikuga elektritarvitid (0-klass)
L (liin, line) max 2,5 A N (neutraal, neutral) II klassi elektriseade pistikud Seadme korpus ja selle metallist osa II kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest ei sõltu mitte üksnes põhiisolatsioonist, vaid mis on varustatud kahekordse või tugevdatud isolatsiooniga (kaitseisolatsiooniga). II klassi elektriseadet ei saa ühendada kaitsejuhiga ja tema kaitsevõime ei olene paigaldusoludest. II klassi seadme sildil on tähis ja mõnikord ka maanduskeelutähis III [kaitse]klassi elektriseade Isolatsioon Kaitseväikepingetrafo Kaitsväikepinge on U~£ 5
L (liin, line) max 2,5 A N (neutraal, neutral) II klassi elektriseade pistikud Seadme korpus ja selle metallist osa II kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest ei sõltu mitte üksnes põhiisolatsioonist, vaid mis on varustatud kahekordse või tugevdatud isolatsiooniga (kaitseisolatsiooniga). II klassi elektriseadet ei saa ühendada kaitsejuhiga ja tema kaitsevõime ei olene paigaldusoludest. II klassi seadme sildil on tähis ja mõnikord ka maanduskeelutähis III [kaitse]klassi elektriseade Isolatsioon Kaitseväikepingetrafo Kaitsväikepinge on U~£ 5
Mõisted: Elektrivõrgude jagamine Isolatsioon Isolatsiooni ülevaatmine ning kontrollimine Kaitsmine elektripuutumisest Maandamine Isikukaitsevahendeid Tööriistad isoleeritud käepidamiga Elektrimõõtetööriistad suure takistusega Madalpinge Elektriseadmete klassid: tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... - III klass 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealtieid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis. Enamikus Euroopa
Tööriista käest kätte andes tuleb seda hoida käepidemest, mitte juhtmest. Töötamisel tuleb jälgida, et toitejuhe ei keerduks ega satuks lõikeriista või mõne muu purustava eseme alla või vahele. Tööseisakutel ei tohi tööriista asetada põlvedele ega enda vastu, et välistada tööriista juhuslikku sisselülitumist. Maanduskontaktiga pistiku korral tuleb kasutada ka maanduskontaktiga pistikupesa. Kaitseisolatsiooniga tööriistadel pole vajadust kaitsemaanduse järele ja pistik on maanduskontaktita. Töö lõpetamisel tuleb tööriista pistik pistikupesast välja tõmmata (mitte juhtmest tõmmates). 10.Kannatanu abistamine ehitusplatsil esmaabi osutamine Esmaabi ülesanne on traumade puhul vigastatu elu säilitamine ja uute traumade ära hoidmine. See ei tohiks kujuneda raviks mis võib raskendada edasist meditsiinilist abi. Esmaabi koosneb kolmest etapist: kannatanu väljatoomine ohukoldest
2. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi 3. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed : o Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud, nad kujutavad suurt elektritrauma ohtu I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed 4. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 6 ohu allikat)? Lahtised elektriseadmete osad, halva isolatsiooniga juhtmed, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad 5
talitlust. Elektriseadmete ohutusklassid Elektriseadmed liigitatakse nelja ohutusklassi, sõltuvalt sellest kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektriseadme ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku tähise järgi. 1. tavalise pistikuga elektriseadmed - 0 klass (eestis ei ole lubatud kasutada) 2. elektriseadmed mille pistik on kaitsekontaktiga - 1klass 3. kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega 4. kaitseväikepingel töötavad (kuni 50V) elektriseadmed - 3klass samaotstarbega elektriseadmed võivad olla erinevate ohutusklassidega: seda määravad seadme kasutamis võimaliused, mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. 3 ohutusklassi seadmed on kõige ohutumad. Tavalise pistikuga elektriseadmel on vaid põhiisolatsioon, isolatsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või kest sattuda pinge alla
elektripaigaldisteks. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V:Madalpingeseadmele peavad olema kantud loetavalt tootja nimi või kaubamärk. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12817985 3. Kuidas jagunevad elektritarvitid? V: tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... - III klass A: http://www.estelekter.ee/tahistused.htm 4. Mis sisuline vahe on elektritarvitil ja paigaldisel? V: Elektritarviti tarvitab voolu, kuid elektripaigaldis on laiem mõiste: ka elektri tootmine, edastamine, jaotamine. A: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/31_elektripaigal
mis on teravate piirjoontega, mõõtmed <5mm, harva kuni 1cm. 38. Elektriseadmete ohutusklassid Elektriseadmed liigitatakse nelja ohutusklassi sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektriseadme ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku tähise järgi: *tavalise pistikuga elektriseadmed 0klass (ainult põhiisolatsioon) *elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga Iklass *kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega IIklass *kaitseväikepingel töötavad (kuni 50V) elektriseadmed IIIklass Sama otstarbega elektriseadmed võivad olla erinevate ohutusklassidega; seda määravad seadme kasutamisvõimalused. Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III klassi ohutusseadmed on kõige ohutumad. 39. Elektriõnnetuse kannatanule esmaabi osutamine Kui kannatanu on voolu all:
teravad osad · ravimijäätmed ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud · kemikaalide jäätmed ohtlike kemikaalide jäätmed · diskreetne vanapaber kirjavahetus, isikuandmed, palgaandmed, raamatupidamine 3 VÄRVIDE TÄHENDUSED · roheline = steriilne · sinine = puhas ja desinfitseeritud ning kaitseisolatsiooniga · punane = määrdunud, see ei märgi puhtust, vaid pesu- ja jäätmeliiki, samuti võivad olla punased tarvitatud instrumentide kogumisnõud · kollane = nakkusoht JÄÄTMETE PAIGUTUS: · kõik patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud esemed ja materjalid, samuti kaitsekindad, maskid, põlled ja süstlad pannakse bioloogilistesse jäätmetesse teoreetiliselt nakkusohtlikud; pakitakse eraldi ja viiakse põletamisele; jäätmete hävitamine toimub vastava seadusandluse kohaselt
pingenäitajad matid, isoleerivad ja mõõtetangid Restid isoleerivad remondiseadeldised Elektriohutuse tagamine Ohusildid ja plakatid ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 – klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. Elektriõnnetused Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Tunnused Lihasevalu; Juhtmetesse kinnijäämine; Põletus; Teadvusekadu; Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga.
isoleerivad mõõtevardad saapad, pingenäitajad matid, isoleerivad ja mõõtetangid Restid isoleerivad remondiseadeldised Ohusildid ja plakatid ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. ELEKTRIÕNNETUSED Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Tunnused: Lihasevalu; Juhtmetesse kinnijäämine; Põletus; Teadvusekadu; Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga.
elekterkeevismuhv liited peavad olema ühesugusest toorainest. Keevitades sadulaid rõhu all olevasse võrgustikku, tuleb arvestada rõhupiirangutega. Keevitusaparaat. Keevitusaparaadid töötavad vahelduvvoolul. Elektriallikaks võib olla vooluvõrk või generaator, mis annab ühtlase pinge ja piisava võimsuse. Keevitusautomaadi töötemperatuuri vahemik on üldiselt -20... +500 C. Keevitusaparaadid on tavaliselt automatiseeritud. Aparaadid on varustatud kaitseisolatsiooniga ja on niiskusekindlad. Keevitamiseks on lisaks koha ettevalmistamiseks vaja mitmeid tööriistu: torulõikur või käsisaag , pinna karestaja, puhastusvahend (näiteks atsetoon), nuga, märgistusvahendid. Lisaks sadulate keevituseks sõltuvalt tootjast vedruklamber, momentvõti, puurvõti, pingutusriie, erinevad suunatoed. Keevitamisel on oluline jälgida et: keevitusaparaat ja keevitatav liitekoht tuleb halva ilma korral kaitsta ilmastikutingimuste eest (näiteks telgiga)
annaabi.ee 
