Raamatuarvustus ,,Õnnevarjutus" Marie Under Aastatel 1883-1980 elanud Marie Under on üks eesti silmapaistvamaid luulekirjanikke. ,,Õnnevarjutus" on tema 1929. aastal kirjutatud ballaadikogu, mida loetakse antud ajastu eesti luule tuumteoseks, mis on koondanud endasse pea kõik modernismi olulisemad tunnusjooned. Mulle jäi silma, et üldiselt olid need ballaadid küllaltki tumedates värvides ning traagilise lõpuga, kuid ehk just see tegigi need luuletused minu jaoks nii paeluvateks. Iga ballaad jutustas lugu, mille käik tundus mulle nii põnev, et ma ei suutnud raamatut enne antud ballaadi lõpetamist käest panna. See oli mulle endalegi üllatuseks, sest kartsin, et luuletuste mõistmine võib üsna raske olla. Sellegipoolest olid selle kogumiku ballaadid mulle arusaadavad ja meeldivad. Kui ma nüüd loetud raamatule tagasi mõtlen, siis ...
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast konkreetse õnneaja pildi. Kivirähk ei kirjuta mitte lihtsalt naljakat ajalugu, ta tekstid on kahekõnes meie ettekujutustega ajaloost. 1990. aastate populaarseim romaan tõenäoliselt on ka Kivirähki "Rehepapp ehk November"(2000), lugu leiab aset ajal, mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivi...
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid majanduslikud raskused ja haigestumine lükkasid ta algkooli lõppetamise 18 elu aastasse. Keskhariduse sai ta Hugo Treffnerist kust jätkas toga Tallinnas ajalehetoimetuses kuni astuts Tartu ülikooli õigusteadust õppima kus oma õpinguid rahastas ta viiulituntide andmisega. Samas tundis ta ka huvi filosoofia ja psühholoogialoengute vastu. 1911 põdes Tammsaare tuberkuloosi ja puhkas Kaukaasias ni...
Jumalad 1. Zeus - peajumal, taeva ja tuulte jumal 2. Hera - abielunaiste kaitsja 3. Poseidon vetevalitseja 4. Hades allilma jumal, surnute valitseja 5. Demeter maa-ja viljakusejumalanna 6. Apollon kunstide-ja muusade kaitsja 7. Artemis jahijumalanna 8. Athena tarkuse jumalanna 9. Aphrotite ilu-ja armastuse jumalanna 10. Eros armastuse jumal 11. Ares sõjajumal 12. Hephaistos seppade kaitsja 13. Hermes kaupmeeste-ja varaste jumal 14. Dionysos veini-ja viljakusjumal 15. Nike võidujumalanna 16. Helios päikesejumal 17. Selene kuujumalanna 18. Eos koidujumalanna 19. Paan maarahva-ja karjuste jumal 20. Hestia kodukolde jumalanna 21. Herakles Kreeka kangelane HOMEROS ,,Ilias" · Eepos algab arusaamatusega naisvangide pärast · Sõda on...
Kuid minu elus valitseb hoopiski täielik ajapuudus. Kogu aeg kulub enamamsti koolile. Rõõmuga uude klassi tulles võtsin endale veel nii palju lisakohustusi juurde, kui võimalik. Sämpli tööle veel lisaks ettekandja töö ning ka kinnisvara firmas üks tööots. Kõik need tegevused nõuavad omajagu aega. Ning peale selle veel koolitööd..Seega jääb aega puudu kõige tähtsama sõprade ja puhkuse jaoks. Ma võtan koolilt kõik, mis võtta annab, kuid elult..ega vist. Aga ma ei kahetse midagi. Ise ma need kohustused endale valisin ning nüüd ma ka täidan neid. Pealegi on alati lohutav teadmine, et kõike jõuab veel hiljem teha. Tuleb lihtsalt kiire periood välja kannatada ja hiljem saab ka praegused puudujäägid korvata. Öeldakse ju:"Ära kahetse seda, mida teinoud oled, vaid seda, mis sul tegemata on jäänud." Seega üritangi ma igale poole jõuda ja oma aega ratsionaalselt jagada. Elult on veel paljugi
saamisel olulisemaks vene keele oskust. Samas ma aga tundsin, et saksa keele õppimine oleks minu jaoks tunduvalt huvitavam ning kergem. Nii ma siis alustasingi kuuendas klassis saksa keele õppimist. Algselt arvasin, et see on hea viis kergemalt läbilöömiseks, kuid võta näpust- nii see aga ei läinudki. Saksa keel on sama keeruline või isegi keerulisem, kui vene keel ning lihtsast läbi ajamisest ei ole juttugi. Sellegi poolest ma seda otsust ei kahetse. Võttes arvesse seda, et olen saksa keelt õppinud seitse aastat, siis ma tunnen, et selle ajaga oleksin ma pidanud oma saksa keele oskuse palju kõrgemale tasemele arendama, kui ma seda senini teinud olen. Saksa keel on minu jaoks siiski väga keeruline. Ei ole raske õppida selgeks seda, mida üks või teine sõna tähendab, kuid grammatiliselt korrektsete lausete koostamine on minu jaoks siiski veel väga kauge tulevik. Kindlasti on palju ka minus endas kinni
Õllesummer 2010 Ainuke muusikaüritus, kuhu ma see aasta jõudsin, oli Õllesummer 2010. Seal esinesid väga paljud üle maailma tuntud kuulsad artistid. Minu mineku põhjuseks oli Calvin Harris. Kuigi ma ennem ei olnud temast midagi väga kuulnud, tirisid mu sõbrad mind kaasa ning sain veeta väga toredat aega. C.Harris lasi just sellist muusikat, mis tegi enesetunde väga heaks, kui muusika läbis keha. Peale seda üritust olen ma C.Harrise kõva kuulaja. Seda kontserdit kordaks kasvõi koguaeg. Kes ei soovinud mingit bändi kuulama minna ning tahtis niisama aega veeta, oli seal talle palju muud tegevust. Väiksemate või noorte seas kujunes üsna populaarseks seal tivolituur, mis oli ka Õllesummerile kohale jõudnud. Oma silmaga oli ka näha täiskasvanud sõitjaid karusellidel. Õllesummeril oli võimalik joosta kokku oma vanade sõpradega, keda pole ammu näinud või muude tuttavatega, kes on kallid. Ühesõnaga oli...
Kontserdiarvustus Mina käisin pühapäeval 7.detsembril Rein Rannapi kontserdil. Alguses ei olnud mul plaani sinna minna, sest samal päeval oli meeste karikavõistluste finaal võrkpallis. Kuid viimasel hetkel mõtlesin, et käin ikka ära. Oma otsust ma ei kahetse, olgugi et ma ei ole eriline klassikalise muusika austaja. Väikse pettumuse valmistas tõsiasi, et rahvast oli kohal väga vähe. Võiks ju arvata, et nii tuntud pianisti tuleb rohkem inimesi vaatama. Kavasse oli Rein Rannap valinud Byrdi, Bachi, Mozarti, Beethoveni, Chopini ja ka Liszti palasid. Näiteks tuli ette mängimisele William Byrdi ,,Lahing", mis oli 9-osaline, Johann Sebastian Bachi ,,Itaalia kontsert" ning Ludwig van Beethoveni ,,Raev kaotatud krossi pärast".
Matthew , Marilla vend , oli orvust nimega Anne nii sisse võetud et ta ei suutnud sellist imelist tüdrukut orbudekodusse tagasi saata . Tüdruk ise on elavaloomulineja iseseisev, kes paiskab nende elu ja maailma peagi pea peale ,olles teistsugune ,kui keegi selles väikeses unises linnakeses kunagi näinud on. Ent kui Anne'i sekeldused asenduvad saavutustega ja pahandused tublide tegudega, hakkavad kõik tema ümber märkama, kui eriline tüdruk nende keskel elab. Lõpuks ei kahetse Marilla ja Matthew valeeksitust üldse , sest see tüdruk pani neile elu sisse.
Kogu filmi jooksul ma küsisin ise ennast ja ei saanud täielikult aru, kuidas inimene võib kannatada nii, miks ta ei tapnud ise ennast, miks ei kiirustanud end viia gaasikambrisse, kus ta võttis võimu (?), et seda õudset tööd teha. Mulle hindan heli roll selles filmis. Siin puuduvad valelikud nutused laulud, taust koosneb jutukõminist, karjumisest, mootorimürast ja kõva käskust saksa keeles, mis loovad sobiva atmosfääri. Rezisöör pani mind koonduslaagri keset põrgu, kuid ma ei kahetse, et vaatasin seda filmi. Ma arvan, et meie põlvkond kindlasti peaks teadma ajaloo õudusad kogemused.
Minu lemmiktegelas etenduses olid kolm pardipoega ja pardisa. Nad jäid meelde oma vaimukuse ja välimusega. Muusikali laulud olid väga lõbusad ja kõige paremini jäi meelde konnade poolt esitatud laul. Ka publik elas sellele laulule kõige energilisemalt kaasa. Teatrielamuse muutis meeldejäävaks ka see, et ooteruumis kohtasime mitu korda näitlejat Priit Loogi. See oli esimene kord, kui ma külastasin Ugala teatrit ja see elamus oli väga positiivne. Mulle meeldib teatris käia ja ma ei kahetse, et käisin "Inetut" vaatamas. Ma soovitan seda muusikali ka kõigile, eelkõige noortematele õpilastele.
Videvik- Stepheine Meyer Põhitegelased: Bella Charlie Eric Jessica Edward Cullen Emmet Cullen Rosalie Cullen Jasper Cullen Alice Cullen Esme Cullen Doktor Cullen Billy Jacob Renee Mike Laurent Viktoria James Lühikokkuvõtte Ema sõidutas Bellat lennujaama, et Bella saaks lennata Bella isa juurde Forksi veidikeseks elama. Bella isa elas ikka seal väikeses majas Forksis, kus ema Bellaga põgenes, kui Bella väike oli. Charlie e. Bella isa andis Bellale ühe vana auto, mille Jacob oli korda teinud. Bellale anti see selleks, et Bella saaks kooli sõita ja koolist tagasi, kuna kooli oli pikk tee. Järgmisel päeval, kui ta kooli läks ei tundnud ta oma klassikaaslasi. Kuna Jacob ei käinud temaga koos ühes koolis. Ja ta ei ole üldse peagu siin Forksis käinud. Aga selle eest ta sai kohe esimesel päeval endale klassist palju tuttavaid. Talle hakkasid kohe imelikuna tunduma Cullenid ja ta armus ühesse Cullenisse, kelle nime...
Biomaterjalidest loodud «kangad» on mitmes mõttes ülimalt keskkonnasõbralikud, sest kui nendest valminud esemete best before peaks mingil ajal läbi saama, võib need prügikasti asemel kodusesse kompostihunnikusse viia. Mina ise võin soovitada riideid, mis hakkavad piiksuma või särama, kui näiteks inimese vererõhk tõuseb, et vältida järgnevaid tüsistusi. Ma arvan, et see on väga tähtis ja kasulik tegevus, mis saab takistada palju ülemaailmseid probleeme. Riik ja rahvas ei kahetse, kui nad investeerivad nendesse projektidesse raha.
Kas te kujutate ette elu ilma koolita? Olen üle poole oma elust käinud koolis. Praegu mõtlen ,et millal see orjus ometi lõppeb. Olen paljude inimeste käest kuulnud jutte kuidas nad kunagi vihkasid kooli ja samuti ootasid ,et see läbi saaks.Aga nüüd kus kõigil on oma töökoht ning kus peab hommikust õhtuni istuma laua taga ja tegema igavat rutiinset tööd, räägivad nad ,et kui hea oleks praegu koolis käia. Ning ,et meie noored ei saa aru kui hea on koolis käia ja sellest saame me aru alles peale kooli lõppu. Sest koolis saab olla koos sõpradega ,ei ole igapäev üks ja sama asi ,vaid igapäev saame me uute ja huvitavate teadmiste võrra targemaks.Kooli pooleli jätmine pole ka hea variant kuna hiljem on raskem oma unistusi täide viia ja ültse elus hakkama saada. Mul on mõned tuttavad kes on kooli pooleli jätnud, kes peale 9.ndat ning kes peale 8.ndat klassi. Ja kõik räägivad ,et parem käi koolis muidu kahetsed hiljem.Praegusel ajal tehakse kõik...
" "Iga haruldase asja taga leidub ikka midagi traagilist." "Tänapäev tunnevad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust." "Truud tunnevad ainult armastuse igapäevasust: ebatruud üksi tunnevad armastuse tragöödiat." "Ainuke vahe tujus ja elupikkuses kires on see, et tuju kestab pisut kauemini." "Noored mõtlevad tänapäeval, et raha on kõik. Ja vanemaks saades teavad nad seda." "Ainuke asi, mida inimene kunagi ei kahetse, on tema eksimused." "Mehed abielluvad väsimusest, naised uudishimust: mõlemad on pettunud." "Need, kes armastavad ainult kord oma elus, on tõeliselt pealiskaudsed. See, mida nad nimetavad lojaalsuseks ja truuduseks, seda nimetan mina kas harjumuse tardumuseks või kujutlusvõime nõrkuseks. Truudus tundmusteelus on sama, mis järjekindlus vaimses eluski lihtsalt saamatuse tunnistus." "Ainult pühi asju maksab puutuda."
päris efektsed ja ei tekkinud kordagi tunnet, nagu kõik oleks arusaadavalt võlts. Näitlejad olid head ja oskasid väga hästi oma rolli sisse elada. Väga sügavamõtteline oli lõpustseen, kus Admiral ja Anna said lõpuks oma tantsu, mis oli siiski vaid kujuteldav. Aga igaüks võis aru saada, et olenemata lühikesest ajast, mis Admiral ja Anna koos said veeta, elas nende armastus edasi ka pärast Admirali surma. Lõppkokkuvõtteks võiksin öelda, et film oli huvitava süzeega ja ma ei kahetse, et ma vaatasin. Sõjalised faktid jäid küll veidike segaseks ja mõnes stseenis polnud päris hästi aru saada, kes nüüd on punased ja kes valged, kuid üleüldiselt mulle meeldis ja igav seda filmi vaadates kindlasti ei hakanud.
Kevin Liimask Yosif Feigelsoni (tsello, USA) Peep Lassmanni (klaver) kontsert Mina käisin kolmpäeval 28 novembril Feigelsoni ja Lassmanni kontserdil TÜ aulas. Alguses ei olnud mul plaani sinna minna, sest samal päeval oli muud teha, aga oli vaja ära käia, ja paremad kontsertrid tulid alles tüki aja pärast. Kuid viimasel hetkel mõtlesin, et käin ikka ära. Oma otsust ma ei kahetse, olgugi et ma ei ole sellise muusika austaja. Väikse pettumuse valmistas tõsiasi, et rahvast oli kohal vähe. Võiks ju arvata, et nii tuntud pianisti ja tsellisti tuleb rohkem inimesi vaatama. Järk-järgult hakkas mulle kontsert rohkem meeldima, sest algul oli rohkem kohustustunne. Enim jäi mul meelde viimane laul, sest see meeldis kõige rohkem.Rohkem meeldis mulle tselist, sest klaverit elus niigi palju kuulnud, tõsi-küll, mitte sel tasemel, oleksin seda ka teistele soovitanud.
mulle kõige tuttavam ja lähedasem, ehk siis autotehniku eriala. Autotehniku eriala valimisel ei olnud mul mingeid kõhklusi teiste erialade seast, sest teistest erialadest ei olnud mulle konkurentsi kuna ma olen küll teiste arialadega kokku puutunud, aga nad ei ole mulle huvi pakkunud. Autotehniku eriala valikus sai otsustavaks ka see, et mulle tundus see eriale kõige laialdasemana. Käies 2 aastat Ametikoolis ja kui võrrelda Ametikooli Leisi Keskkooliga, siis ma ei kahetse oma valikut kuna esiteks on Ametikoolil minu meelest rohkem üle vabat aega ja teiseks on palju parem liikuvam ainete kava(vaheldusrikkam), mis mulle väga meeldib.
Ämbliknaise suudlus Käisin Tartus 19. Novembril vaatamas muusikali ,, Ämbliknaise suudlus." Heliloojaks oli Johan Kander ja laulusõnade autor Fred Ebb. Peaosas mängisid Tanja Mihhailova, Lauri Liiv ja Koit Toome. Muusikali tegevus toimub ühes Ladina-Ameerika vanglas. ,, Ämbliknaise suudlus" toodi esmakordselt lavale Torontos 1992. aastal, samal aastal Londonis ning 1993 aastal Broadwayl. ,, Ämbliknaise suudlus" on pärjatud parima muusikali tiitliga. Eestis ilmus esimest korda 2009 aastal. See muusikal on mõeldud kõigile kes on üle 14 aasta vanad. Laule esitati eesti keeles koos Vanemuise sümfooniaorkestri ja meeskooriga. See muusikal meeldis mulle kuna oli väga huvitava ja teistsuguse sisuga . Muusikal jutustas ühest homoseksuaalist Luis Alberto Molinast( Lauri Liiv), kes istus kinni kolm aastat alaealise vägistamise eest. Molina elas fantaasiamaailmas, et põgeneda vanglaelust, piinamistest, hirmust j...
seda kõike noores eas, et vanemana olla teine inimene ja hakata alles siis pereelu elama ja karjääri tegema, aga ei mõelda sellele, et võib-olla su lapsed ei taha endale vanasid vanemaid ja selleks, et karjääri teha on vaja head haridust, mis kunagi pooleli jäetud ja hiljem on seda poole raskem saada. Ka mina elan, või vähemalt püüan elada, selle põhimõtte järgi, et ära kahetse midagi, aga samas väärtusta samal ajal ka tegelikult kõige tähtsamaid asju elus. Ma tean juba praegu, mida ma peale gümnaasiumi õppima lähen ja mis haridust ja kelleks tahan saada. Muidugi on elus tähis ka raha, kuna ilma selleta ei saa mitte midagi, aga see pole elus esimesel kohal. Kokkuvõtteks võin öelda, et me võiks rohkem oma tuleviku peale mõelda ja selle heaks ka midagi teha, aga samas lõbutseda ja teha asju mida hing ihaldab. Ja üldse, elu võiks olla lihtsam
Minategelases tekitab vastikus- tunnet Lääne-Euroopa materiaalne küllus. Näiteks Franzi külmkapis, mis on tulvil hõrgutavaid roogi, näeks ta heameelega haisvat surnupead, nagu ta fantaseerib ka õhtuseid külaskäike Pariisi ooperisse, kuhu ta jätaks poole vaatuse pealt lahkudes pommi. Lõpuks mürgitab minategelane Ida Lääne ravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks, valades ravimi Franzi klaasi tühjaks. Sest minategelane ei kahetse seda põrmugi, vaid ainult imestab, et sellest hoolimata keegi tema vastu huvi ei tunne, et teda kinni ei võeta ega kohtusse viida. Et ta on endiselt eikeegi.Raamatu lõpuks jõuab peategelane oma kodumaale ja kodulinna tagasi, ja ta ütleb: "Nüüd ma olen siin linnas tagasi." HINNANG RAAMATULE See raamat oli suhteliselt huvitav kuid väga vaimustuses ma selles ei olnud kuna minujaoks oli see võibolla liiga raskestimõistetav
nõus D eest surema. D on tänulik ja ütleb, et ei oskagi kuidagi DJ-lt raha küsida ja et S saadaks tema poolt sõnumi. Nõuab ka S-lt võlga. S kätib samamoodi nagu DJ ei lase D-l rääkida ja saadab minema. 5. stseen: La Violette annab DJ-le märku, et ta isa tuleb: DJ sõnab, et see veel puudus. 6. stseen: DJ isa, Don Louis, tuleb teatega, et DJ on om asuguvõsale suureks häbiks. Teod ei vasta tema seisusele. Poeg talle nuhtluseks. Elab nurjatut elu. Ei kahetse oma patte. Ütleb, et hindab tegusid, mitte seisust ja et poja teod on tema isaarmastuse hävitanud. Lubab panna piiri poja kõlvatule eluviisile. 7. stseen: DJ neab oma isa, soovib et ära sureks juba. S ütleb, et DJ tegi halvasti. DJ vihastub. S ütleb, et pidas silmas seda, et kuidas DJ kuulas oma isa ja lasi end õpetada (tegelikult ise nii ei arvanud, et see vale). DJ nõuab õhtusööki. 8. stseen: Ragotin tuleb sõnumiga, et on keegi looritatud daam, kes soovib DJ-ga kohtuda. 9
2011 Mis teeb inimese tugevaks? Maailmas on kahte eri liiki inimesi, ühed on tugevad, teised nõrgad. See jaguneb omakorda veel kaheks, füüsiliseks- ja vaimseks tugevuseks/nõrkuseks. Mis teeb siis ikkagi inimese tugevaks nii vaimselt kui füüsiliselt? Üks viis, kuidas saada tugevaks inimeseks, on oma vigadest õppimine. Paljud inimesed ei tunnista oma tehtud vigu, kui nad on millegi halvaga hakkama saanud. Nende arvates on nad tegutsenud õigesti ja nad ei kahetse tehtut. Nii läheb nende elu edasi mööda sama vana rada ja selliseid juhtumeid, kus nad on teiste arvates valesti käitudud, esineb arvatavasti veelgi. Ma olen kindel, et see saab neile kunagi saatuslikuks. Teised on sellised, kes saavad oma tehtud vigadest aru ja püüavad nendest õppida. Just see arusaamine ja endale teadvustamine, et ma olen midagi valesti teinud, teebki minu arvates inimese vaimselt tugevaks. Teisalt võib inimese tugevaks teha ka julgus
mitte teisiti. Selle põhjuseid on mitmeid ja väga erinevaid. On ka muid asju mida ma peaksin endalt küsima nagu näiteks, et kuidas ma saaksin oma elu paremaks muuta jne. Miks on minu elu nii läinud ja miks mitte teisiti? Sellele küsimusele vastaksin ma nii, et inimene seab ise enda elutee ja mitte keegi teine. Mina olen oma elutee seadnud sellikseks nagu see praeguseks on saanud. Veel ei ole ma kahetsenud oma valikut ja loodan et ei kahetse ka. Miks ma valisin endale sellise elutee? Just sellepärast et mul lihtsalt ei olnud muud võimalus. Elu on igal inimesel raske, ükskõik kas sa oled rikas või vaene, hea südamlik või mitte. Kõikidel inimestel on omad puudused. Osadel on näiteks koolis parem pea kuiteistel jne. Neid näiteid võib tuua mitmeid ja väga erinevaid. Kuidas just mina saaksin oma elu paremaks muuta? See ei ole tegelikult väga kerge. Osade inimeste joks tundub see kerge, aga kahjuks see nii ei ole
Kuna laulude pealkirju ei nimetatud, siis ei oska täpselt öelda, milline neist kõige rohkem meeldis. Kontserdi lõpp muutis veidi minu arvamust. Täpsemalt 3 viimast lugu meeldisid mulle kõige rohkem. Need olid tempokad ning sõnad olid eestikeelsed. Laulja ise tundus positiivsem neid lauldes ning kuna tegu oli omaloominguga, siis tundus esinejatele need lood isegi veidi rohkem selgemad, kui alguses esitatud lood. Kontserdile minemist ma ei kahetse, kuigi ootasin rohkemat. Esimesi lugusi kuulates mõtlesin, kas kontsert oli ikka oma raha väärt, aga mida rohkem lõpu poole, seda rohkem mulle see meeldis. Lõpus olevad lood äratasid ka teistes inimestes rohkem tähelepanu. Arvasin alguses, et äkki me ei saagi kontserdile, kuna tundus, et restoran on rahvast täis, aga mõned kohad jäid isegi tühjaks. Minu istekoht oli üpris heas kohas ja seetõttu nägin lavale väga hästi. Veel
Aga ma olen tegelikult sellest balletti etendusest väga vaimustatud ja olen kindel, et selliseid kogemusi tuleb mul tulevikus veel ette. Samamoodi külastasin ma ka Vanemuise kontserdimaja esimest korda. Majas olen ma tegelikult natukene pettunud, kuna kujutasin ette, et kontserdisaal näeb välja palju suurem ja uhkem. Sellegipoolest oli külalisi palju, sest vaatama tuldi ju siiski balletti. Terve saal päris täis ei olnud, kuid kolmveerand saali küll kindlasti. Ma ei kahetse oma kontserdivalikus absoluutselt ja jäin etendusega väga rahule.
teised, sellepärast tema isiksus on liiga malbe Eva karakteri jaoks. Kui oli vaja laulda jõuliselt siis jäi minu arust Eva esitlus natuke nõrgaks, kuid enamasti olin Maarja-Liisi esitlusega rahul. Mulle ei meeldinud see, et kõlarid töötasid piisavalt kõvasti segamaks mind aeg ajalt laulu sõnade kuulamisel. Õnneks jooksis kogu muusikali ajal ekraani peal ka tõlge inglise keeles, nii et laulusõnade aru saamisega probleeme ei olnud. Kokkuvõttes ei kahetse ma üldse sellele muusikalile minemist, sest muusikaelamus oli väga vägev.
seda vajalikuks ja see oli temal ettenähtud, aga kui see teatud koht, oleks tehtud ka sama korrektselt nagu eelmised, oleks pilt mulle rohkem meeldinud. Paljud kunstnikud kasutavad ebamääraseid jooni ja muidki, mis vaatajale ei pruugi meeldida. Näitusel olin üpirs lühikest aega, sest maalid pole minujaoks midagi nii erilist, et ma neid väga kaua ja süvenenult suudaks vaadata. Lõppkokkuvõtteks jäin ma näitusega rahule, ma ei kahetse et seda vaatamas käisin. Näitustel käimine ei tule kunagi kahjuks. Alati on huvitav teise inimese loominguga tutvuda, eriti minul, kes ma ei ole suur kunstiinimene, minule tundub kõik väga ilus ja omapärane. Müts maha inimeste ees kes oskavad enda tundeid ja oskusi paberil näidata. 3 Kasutatud kirjanuds: http://www.vorulinnagalerii.ee www.linnagalerii.parnu.ee
Miks on abiellumisele kehtestatud teatud piirang? Millal sinu arvates vastab abiellumine alaealisena noore inimese huvidele? Miks on abiellujaile määratud ooteaeg? Abiellumisele on kehtestatud teatud piirangud, et tagada selle abielu jätkusuutlikkus. Seaduski ütleb, et peale abielu sõlmimist on üheks kohustuseks perekonna ülalpidamiskohustus. Tänapäeval, kui sa tahad abielluda alaealisena ei tule sul saada ainult vanemate nõusolek vaid ka kohtu nõusolek. Kuid kuidas peaks alaealine noor inimene, kellel veel haridus omandamisel koos abikaasaga hakkama saama? Teiseks on alaealise noore eeskostjal või hooldajal tema ees kohustus. Kohus võib laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abi...
Kohtupidamise lõpus kahjustas Meursaulti mainet fakt, et ta oma ema matustel ei nutnud, sama palju või isegi rohkem kui kuritöö ise. Meursault pani proovile ühiskonna moraalinorme ega kartnud surma. Temas nähti koletist. Mina arvan, et kohtumõistmisel loeb kõige enam siiski sooritatud kuritöö. Inimesed võivad ka kahetsust teeselda ning seeläbi kergema karistuse saada. Samas oli Meursault siiski inimese tapnud ja väljendanud selgelt, et ei kahetse sooritatud mõrva. Ma leian, et selline karistus on küll jõhker, kuid araablasele ja ta lähedastele mõeldes aus ning pealegi on selline kurjategija väga ohtlik.
Sofi Oksanen "Puhastus" Sofi Oksaneni "Puhastus" on teos, mis räägib ajast, mil Eesti riik on äsja iseseisvunud. Peategelane Aliide Truu on vanem naisterahvas, kes elab üksi eramajas. Rahuliku argipäeva katkestab tema õuele ilmunud räpase ja hädise olemisega tüdruk Zara, tänu kellele hakkavad lahti rulluma Aliides vanad mälestused. Käesolev teos on kirjutatud geniaalselt, iga pisimgi detail tuleb meelde jätta (muuseas ka jääb meelde või tuleb lõpus meelde). Kui enamikel raamatutel on lõpp etteaimatav, siis "Puhastus" pole kaugeltki tüüpilise lõpuga. Kõik detailid saavad raamatu lõpus oma mõtte ning kõik niidiotsad jooksevad kokku. Igas infokillus võib leida paralleele ning metafoore. Olgu see kas köögis elutsev porikärbes või närtsinud lilled laual. Ka Sofi Oksaneni sõnakasutus on taolise raamatu kohta täiesti sobilik. See on põhjamaiselt käre ning raamatus on stseene mida autor kirjeldab väga elutruult. Raske oleks leida inimest, kes...
olema , kas mingi probleem või psüühiline häire. Selle vastu aitab lihtsamatel juhtudel rääkimine oma probleemist , kellegiga, kes oskab hästi kuulata ja nõu anda. Meie seas on väga palju inimesi , kes on end needistanud, näiteks ka mina ise. See on samuti valu tekitamine, vabatahtlikult, kuid ilu eesmärgil. Öeldakse , et ,, Ilu nõuab ohvreid" , ja nii see on , kui inimene arvab , et nabaneet on ilus peab ta võtma ka riski, et see on valus ja seda tegin ka mina ja ma ei kahetse. Sellest võibki järeldada, et kui tahad midagi pead ka selle eest võitlema, kannatama. Valu võib tõlgendada erinevat moodi ja võib tulla ükskõik millest. Valu on aga inimese elu juures paratamatu ja , et tunda end hästi , peab tundma ka end halvasti, sest igal mäestikul on tipp ja ka org, et tippu jõuda peab aga läbi minema orust. Ja et olla õnnelik tuleb võtta riske, et tunda elust rõõmu peab võtma elult kõik, mis võtta annab, nii valu, kui ka ilu. Agnes Talalaev 10c
Lantimiskunstnikud Etendus ,,Lantimiskunstnikud" on etendus mis kestab kokku 1h ja 50 min. Selle etenduse valmimises on osalenud mitmeid inimesi. Näiteks: näidendi autorid ja lavastajad on Paavo Piik ja Diana Leesalu, kunstnik on Kristel Maamägi, assistent on Kristiina Jalasto, muusikaline kujundaja on Veiko Tubin, valguskujundus on loodud Priidu Adlase poolt ja koreograaf on Maiken Schmidt. Samuti ei saa teha õiget etendust ilma näitlejateta ja just näitlejad olid need kes olid vaitud siia täpselt õiged. Näitlejateks olid: Maiken Schmidt, Liis Lass, Kaspar Velberg, Mart Toome, Henrik Kalmet, Priit Pius, Märt Pius. Etenduse peategelasteks on kolm meest keda kutsutakse nohkariks, priimuseks ja kampsuniks. Nende probleem seisnes selles, et neil polnud oskusi kuidas omale sebida naisi ja nad otsustasid minna kõik seda õppima lantimiskunstnike kursusele. Seal kursusel said nad mitmeid nippe kuidas lihtsa...
Sageli arvame, et just meie elu on see kõige süngem ja kõige suuremate takistustega. Lugedes ajalehest skandaalset lugu, mõistame, et on ka inimesi, kellel läheb veel kehvemini kui meil, ja igaüks meist tunneb hinges kergendust. Kirjapandud tekst pakkus mulle mõtteainet veel päris pikaks ajaks. Lugu tekitas minus rohkesti erinevaid emotsione, siiani on mu hinges suur kaastunne ülejäänud nelja lapse suhtes. Mis veel kõige jubedam: naisterahvas ise ei kahetse tehtut absoluutselt. Selline artikkel paneb lugejat ennast tundma jõuetu ja abituna. Püüan rohkem märgata inimesi enda ümber ja kui tekib vähegi kahtlus, et midagi on valesti, annan endast kõik, et aidata. Paljudest ajakirjadest ja ajalehtedest köidavad just need kirjutised meie tähelepanu, millel on sokeerivad pealkirjad. Sageli on kogu artikli sisu pandud ühte lausesse ja juba pealkirja nähes saame kindlat informatsiooni, millest konkreetses artiklis juttu tuleb. Me
lubas talle,et hoiab neid alati. 4 Kokkuvõte Uurisin,mis juhtus 7ndas loos.Sain teada,et Kalevipoeg oli tapnud Soomesepa poja,ta sai teada,mis emaga oli juhtunud ning et ta oli kohtunud oma vendadega. Minu arvates oli see päris huvitav lugu.Sai mõeldud palju.Kuigi seda oli suhteliselt raske lugeda,siiski oli see huvitav.Ei kahetse,et võtsin just selle loo. 5 Kasutatud kirjandus Fr.R.Kreutzwald "Kalevipoeg" A/s "Roto" 1992 lk 86-97 6
Kasutati ka palju värvi- ning tehnilisi heliefekte, mille tõttu oli kogu kontsert väga kaasahaarav. Minu varasemased kogemused on seotud rohkem ooperite, operettide, pop-muusika kontsertidega ning antud kogemus oli hoopis midagi muud. Ma olen sellest balleti etendusest vaimustatud ja olen kindel, et selliseid külastusi tuleb mul tulevikus veel ette. Tundus, nagu tegemist on populaarse etendusega, kuna terve saal oli välja müüdud. Ma ei kahetse oma kontserdivalikus ja jäin etendusega väga rahule. Lisa 1: Lisa 2: Eduard Tubin, 1947 „Kratt” aastal 1944
Jacob Barnes- kirjanik, kellel on peale seda vaimsed ja füüsilised raskused, jäi impotendiks; ta on masenduses ja püüab seda alkoholiklaasi uputada, kuid edutult; tahab elult võtta kõik, mis võtta on ja ei kahetse tehtut, kuid ei leia elus naudinguid; talle meeldib Brett, kuid koos olla ei saa nad kunagi; üldiselt lahke ja heatahtlik kõigi teiste suhtes; tunneb ennast tihti üksikuna, siis otsib kedagi kellega aega veeta; kõige paremini tunned ennast ainult tööl olles; peab pidevalt nägema Bretti koos oma sõprade seltskonnas, kuid ihaldab teda ise. Brett Ashley- leedi, sai oma tiitli sõjas haavata saanud mehega abielludes, kellele ta med
vaid armastus võib inimese teha nii õnnelikuks ja tuua välja tema parimad omadused. ,,P. Shelley" on öelnud: ,,Armastus närbub sunduse all; tema tõeline olemus on vabadus, mis ei sobi kokku alistumise, kiivuse, kire ega hirmuga." Armastus peab olema vaba ja piiritu ning keegi ei tohi seda takistada. Inimesed pole loodud üksi olema, igaüks vajab enda kõrvale kedagi, keda armastada. Kahjuks võib armastus ka palju valu põhjustada, kuid kui oleme leidnud tõelise armastuse, ei kahetse me ühtegi pisarat, mille oleme valanud seda otsides. Igaüks väärib enda kõrvale inimest, kes teda armastab ja kes teda hoiab nii heas kui halvas.
Tallinna Saksa Gümnaasium Anri Mulin 10c ''Minu Veetlev Leedi'' retsensioon Tallinn 2008 Novembri kuu lõpus täpsemini 28. kuupäeval käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas muusikali ''Minu Veetlev Leedi''. Etenduse kestvus oli 3 tundi ja 20 minutid koos ühe vaheajaga. Etenduse alguses tundus olema üks vaheaeg liiga vähe arvestades eelmise etenduse kogemust, kuid aeg lendas mööda nii kähku, et isegi ei märkanud seda. Pea osades olid Janne Sevtsenko, kes mängis Eliza Doolittlit, lilleneiu, Rene Soom, kes mängis Henry Higginsid, foneetikaproffesor, Priit Volmer, kes mängis kolonel Pickeringi, erusõjaväelane ja lingvist jne. Janne Sevtsenko osaleb ka operettis ''Viini Veri''. Esimeses vaatluses kujutati Eliza vaesemat ja kurvemat elu. Eliza oli täiesti tavaline alamklassi linnakodanik, kelle unistuseks oli müüa lilli korralikus lillepoes mite tänaval mööda kõndivatele inimestele. Kuulates...
,,Pähklipureja" P. Tsaikovski Pähklipureja ballett toimus 17.01.2014 kell 19:00 Vanemuise teatris Tartus. Heliloojaks oli P.Tsaikovski. Koreograaf-lavastaja oli Pär Isberg Rootsist, Muusikajuht ja dirigent oli Lauri Sirp, lavakujunduse eest hoolitses Bo-Ruben Hedwall Rootsist, kostüümidega tegeles Ann- Mari Anttila Rootsist ja valguskunstnik oli Torkel Blomkvist Rootsist. Enamik esinejaid olid välismaalt. Osades olid: Benjamin Kyprianos, Matthew Jordan, Raminta Rudzionyte, Emma Price, Hayley Blackburn, Julia Litvinenko, Jacob Hoover, Brandon Alexander, Julia Litvinenko, Hayley Blackburn, Silas Stubbs, Janika Suurmets ja teised. Etendustes osalesid ka Vanemuise Tantsu-ja Balletikooli nooremate ja keskmiste klasside õpilased. Ma arvan et balletti üldmeeleolu oli rahulolev. Ma usun, et polnud kedagi, kes kahetseks, et vaatamas käis. Esinejad tundusid ka väga rõõm...
erivajadustega kodus Paradiisis. Nad kõik laulsid niihästi ja see läks niihinge, et terve selle aja ma nutsin täiesti ja ma ei suutnud kuidagi pisaraid tagasi hoida. Kahjuks see kõik on elu, inimesed elavad ja surevad, selline see elu olema peabki. Minumeelest on see film üks parimaid mida ma näinud olen ja ma olen näinud väga palju erinevaid filme. Väga tore, et ma pidin seda vaatama minema, ma ei kahetse seda, kindlasti ma vaatan seda tulevikus veel ja arvan, et minu emotsioonid ei muutu sellega, et olen seda filmi varem näinud. Vaatan ja vaatan ja igakord ta läheb samamoodi hinge. Seda filmi ma soovitaks kindlasti kõigile ja seda ma kindlasti teen ka, sest see on seda väärt! Sigrid Järsk 11B
Don Juan läheb koos Sganarelle'iga hauakambrisse ning ta kutsub komtuuri kuju õhtusöögile. Sganarelle väidab, et kuju noogutas, kuid don Juan ei usu teda. Peale kohtumist oma isa ja donja Elviraga, kes oli otsustanud tagasi kloostrisse minna, algas õhtusöök. Ka komtuuri kuju tuli kohale ning kutsus don Juani enda juurde homme õhtustama. Järgmisel päeval hakkab don Juan teesklema, et ta on oma elukombeid muutnud. Hoolimata vaimu hoiatusest, ei kahetse don Juan oma patte ning välk tabab don Juani. Ta kukub kuristikku, kust tõusevad suured leegid.
" (Marcus Aurelius) Naised arvavad, et kuigi nad ei oska kõike asju teha on nad siiski kõiketeadjad ,,Naisele ja narrile kuulub maailm." (Arthur Schopenhauer) Naises on peidus selline võlu, mis hoiab perekonda koos. Ta on kui piksevarras, mis maandab perekonnaliikmete mured või konfliktid. Naises on peidus alati andestust ja kaastunnet. Ta oskab hoida kodu sellisena, et sinna alati minna tahetakse.Endise USA presidendi abikaasa Barbara Bush on öelnud: ,, Oma elulõpul sa ei kahetse sooritamata jäänud katseid, võitmata jäänud kohtuvaidlusid või tegemata jäänud tehingud. Sa kahetsed aega mida sa ei veetnud oma abikaasa, sõbra, lapse või vanemaga. " Naised nõuavad palju tähelepanu. Üheks näiteks võib tuua, kuidas nad tihti kurdavad oma liigse kehakaalu , liiga priskete või peenikeste jalagade, hõredate juuste või muu sellise üle. Mehed muidugi väidavad selle peale vastupidist, lohutavad neid, ütlevad, et nad on piisavalt saledad ja kenad
hakkama saad. Kodust kaugemal õppides ei ole sul muud valikut. Sa pead endaga ise hakkama saama, sest siis ei ole enam kedagi, kes sinu eest kõik ära teeks ning see muudab sind ka palju iseseisvamaks. Usun, et keegi meist ju tegelikult ei taha elada elulõpuni vanemate rahakoti peal. Kool võib võtta palju, kui ta annab sama palju tagasi. Kõik raha, mille sinna kulutasid võid tagasi teenida ning usun, et kõigil, kellel oli tore kool ja head inimesed tema ümber, ei kahetse, et oma nooruse veetis koolis käies. Kindlasti on parem noorena pingutada ja hiljem hästi hakkama saada kui nooruse maha magada ja pärast muretseda, kuidas hea palgaga tööd leida. .
Kuid samas oli etenduse ülesehitus veidi keeruline ning kohati tundus, et kui ma raamatut poleks eelnevalt lugenud, siis oleksid mõned asjad segaseks jäänud. Kindlasti jäi etendus raamatule alla, kuid ma ei Mokumentaalne - mokumentaarium ehk libadokumentaal (inglise keeles mockumentary) koosneb sõnadest pilkama /mock/ ja dokumentaal /documentary/. "Mokumentaalsus" märgib meediavormi, kus dokumentaalsuse muljet jättes räägitakse asjadest looval ja täiesti mittedokumentaalsel moel. kahetse, et ka selle ära nägin. Kui raamat oli kaasahaarav ning tempot kruviv rokihitt, siis lavalaudadel oli näha ähmast mälestust rokist. Viimane stseen, mis oleks pidanud just selgust tooma, et miks Mihkel Raud on see, kes ta on ja kuhu ta jõudnud on, oli kuidagi eraldi seisev ja arusaamatu. Eesmärk kõik tervikuks siduda jäi täitmata. Naerda ning nalja sai muidugi etenduses palju, sest näitlejad kahtlemata parodeerida oskasid
lõpuni. Kahjuks tekkis mul mõne aja möödudes jällegi tüdimus ning ma hakkasin ootama kontserdi lõppu. Aga kui ma jälgisin teisi kuulajaid, kellest enamuse moodustasid vanemad daamid ja härrad, siis nemad paistsid Hortuse muusikast väga huvitatud olema. Seega oleneb see väga inimesest endast, missugune muusika on talle meelt mööda ning kahjuks pean ma tunnistama, et mind isiklikult vanaaegne muusika eriti ei köida. Hortus Musicuse kontserdil käimist ma ei kahetse, sest sealt sain ma hea ettekujutuse 16.-17. sajandi muusikast, mida mul varem polnud. Kindlasti soovitan kõigil Hortuse kontsertidel käia, kellel vähegi tahtmist ja aega on ning keda vanaaegne muusika huvitab.
hakanud keegi midagi ütlema, kõik said aru, et kui ei taha, siis ei taha. Samas ei pruugi kõigi tuttavad olla sellised, ja võidakse hakata ähvardama. Sellisel juhul oleks targem lihtsalt lõpetada suhtlemine nende inimestega ning elada edasi ''puhtana''. Siiski olen ka mina tarvitanud vahel alkoholi, aga seda lihtsalt proovimise pärast ja mitte sellistes kogustes, et ise enam aru ei saaks, mida ma teen. Samuti ei sundinud mind selleks keegi, see oli täielikult minu enda otsus ja ma ei kahetse seda. Umbes kaks aastat tagasi proovisin ka esimest korda suitsu ning selle järel ei saa ma mõista enam inimesi, kes ütlevad, et see rahustab, ja nad suudavad pakkide kaupa suitsetada. Seadusega keelatud narkootilistest ainetest oleks siiski targem hoiduda.
Minu jaoks oli veidi üllatav asjaolu see, et lõpus ei kõlanudki ,,Thriller" ega ,,Billie Jean". Arvasin kindlalt, et lugu lõpeb ühega neist hittidest. Viimaseks looks oli hoopis lugu ,,Heal the World", mis räägib, nagu pealkirigi ütleb, maailma parandamisest. Seda lugu laulsid kõik lauljad koos ning lavale tulid ka Dave Bentoni tütred, kes oma noorele eale vaatamata laulsid väga hästi. Kontsert oli lõppkokkuvõtes super ja ma ei kahetse absoluutselt, et sinna läksin. Lauri Pihlapi ja Uku Suviste silmapaistmatuse korvasid Jana Kase jalustrabav esitus ja Semiiri poolt korraldatud võimas show. Oli näha, et ka ülejäänud publik jäi mälestuskontserdiga rahule, sest juba enne eelviimast pala tõusis rahvas püsti ja kaks viimast lugu saadeti kätemere õõtsumisega. Läksin kontserdile, kuna pärast popikuninga surma hakkasin tema lugusid kuulama ja tema muusika meeldis mulle väga. Kuulan Michael Jacksonit siiamaani
Retsensioon Detsembris käisin vaatamas ooperit "Carmen" Rahvusooperis Estonia. Osades mängisid Oksana Volkova, Luc Robert, Heli Veskus, Jassi Zaharov jt. Selle ooperi on loonud helilooja G. Bizet ning libreto kirjutasid Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy. Ooperist olid mul kõrged ootused ning ma ei pidanud ka pettuma. Ooperi tegevuskohaks oli Hispaania. Laval olid inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Ooper rääkis mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi José armastusloost. Carmen oli ilus, temperamentne ja isekas tütarlaps. Tema tunded muutusid kergesti, lõpuks maksis see talle ta elu. Sisu oli huvitav, tegevuste muutus oli hästi lavastatud oli kerge jälgida ning arusaadav. Raskeks tegi kindlasti see, et etendus oli prantsuse keelne, kuid näitlejad suutsid sellele vaatamata olukorrad välja mängida. Ka...
Vahepeal polnud kuulda näitlejate häält, sest orkestri hääl kõlas neist tugevalt üle ja ka kostümeerimata inimesed ajasid segadusse. Kokkuvõtlikult arvan, et oleksin esietendusest saanud veelgi parema elamuse, sest seal oleks muusikaline ja lavaline pool veel kõvasti vürtsi juurde andnud ja kuigi leidus mõndasid häirivaid asjaolusid, siis sellest hoolimata oli ,,Rigoletto" väga põnev ja äratas minus huvi ning on kindlasti üks tolle aja kuulsamaid suurteoseid. Kindlasti ei kahetse seda, et selle ära nägin ning soovitaksin ka teistele. Ursula Potivar Tamsalu Gümnaasium, 12. klass