Kui poleks kooli. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

38

doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

elanud inimeste reageeringut kehtinud korrale, selgitada välja, kuivõrd mõjutatud olid tolleaegsed õpilased kehtivast ja pealesurutavast ideoloogiast ehk teisiti öeldes kuivõrd hästi täitis süsteem oma ülesannet. Uurimustöö sisaldab ka ajaloolist lühiülevaadet eesti hariduse ajaloost, hõlmates veidi ka I Vabariigi aegset kooliajalugu. Isikute kommentaarid on pärit Enno Tammeri koostatud 2006. aastal ilmunud mälestusteraamatust "Nõukogude kool ja õpilane". Samuti on luubi alla võetud ajaloo, eesti keele ja matemaatika õpikud läbi aegade, sest oluline sõnum kehtivate poliitiliste suunitluste kohta leidub ka seal. Uurimustöö koostamisel kasutasin ka küsitluslehti, millised esitasin 25-30 12- 23 aastasele isikule. Küsitluslehtede kaudu sain andmeid eri vanuserühmadelt ehk valimis olid põlvkonnad vanuses 17- 20 aastat (), 37- 44 aastat () ja 51-67 aastat ().

Ajalugu

24

pdf

Minu LÜG mälestusraamat

aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga ­ nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli. Kuigi koolimaja oli väga hästi hoitud, siis linnavalitsuse haridusjuhi sõnul nägi Wiedemanni maja teiste renoveeritud koolide kõrval siiski hale välja. Niisiis loodetigi sellele, et riik teeks remondi. Kuid kooli asutamisel tuli leida lahendused paljudele küsimustele: tuli lahutada põhikool ja gümnaasium, praegused koolid reorganiseerida ning teha koostööd kogukonna ja gümnasistidega. Tööd oli palju: ette oli vaja valmistada põhimäärus, valida koolile nimi, koostada õppekava; samuti teha valmis kava riigigümnaasiumi rahastamiseks, leida personal, sõlmida lepinguid ning valida hoolekogu. (Ilves 2010a) Kuid sama aasta septembriks oli riigikooli tulek ikka veel lahtine. Algse eelarve järgi oli Wiedemanni kooli remondiks planeeritud 42 miljonit krooni, kuid valitsus ei olnud veel kooli

Ühiskond

2

docx

Hea töökeskkond

töökeskkondi ja on olnud halbu. Halb töökeskkond oli siis kui käisin ühe inimese juures kiirtööl. Seal oli vaja tuua suure kooli eest 15000 tooli päevas esimesele, teisele, kolmandale ja neljandale korrusele. Pidi tooma kaks tooli korraga ja paigutama need ilusti laudade alla, kohe kui midagi ei meeldinud bossile siis võeti palgast maha. Vahepeal oli nii, et sain terve päeva töö eest kümme eurot, kuid tegelt oli päevas lubatud 80 eurot. Ei olnud just hea koolivaheajal käia teises koolis töötamas kümne euro eest päevas. Mõtlema hakates siis jäin ise rahaliselt miinustesse, sest tulin Kehrast rongiga Tallinnasse, sõitsin trolliga ka veel. Siis terve päeava söök ning suitsud. Aga oli ka paremaid päevi kui see päev. No ikkagi mulle ei meeldinud inimesed kes seal töötasid, sest nad nulisid koguaeg suitsu ja tahtsid et ma neile juua annaksid, sest neil endil ei olnud ja kui midagi küsisin sain sõimu. Raha ei tahtnud boss ka maksta. Koguaeg virises, et jääme kõik

Ühiskond

14

doc

Suguvõsa Lepa koolielu läbi kolme põlvkonna

Pärastpoole hakkas tal jutt juba tulema ning ta rääkis mulle oma koolielust päris pikalt. Seevastu meeldis isale väga pajatada. Aga mina ise ei tahtnud mõnele küsimusele vastata, sest need olid väga isiklikud ja paarile küsimusele ei osanud ma vastata, näiteks milliseid organisatsioone meie kooli tänapäeval on. Uurimustööd, kus peab kedagi küsitlema, pole kerge teha. Sellepärast tahaksingi tänada oma vanaema Meeta Leppa, kes on 75. aastane. Ta käis koolis 65 aastat tagasi ja seda meenutada pole kerge. Sarmuti tänaksin oma isa Aaret, kes rääkis mulle rohkem kui vaja. Tänaksin oma ema Marjet, kes aitas mul teatud lünki täita. Ja viimaks tahaksin tänada oma juhendajat Katre Rünka, kes aitas mul seda uurimustööd koostada ja tegi ettepaneku seda üldse kirjutada. Uurimustöö kirjutamise käigus õnnestus autoril vanaema kuuris sobrada ja leida tema poja Aare Lepa koolielust pilte. 4 2

Informaatika

3

docx

Õppimise tähendus isiksuse ajaloos

Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis

Pedagoogika

20

doc

Nimetu

... Jätkan..Cry// Kristel Kiisk 4 Järgmiselt hetkel ta suudles mind.... "Miks sa seda tegid ?" "Sa oled mulle koguaeg meeldinud, kuid su tibilikkus viskab vahel üle." "Näähh,eks ma püüan muutuda." Marko on elukepp poiss nii et ...ää .. ups ma ei tohi tibi olla.Kui ma aga rääkisin sellest vahejuhtumist Kerlile siis oli tema vastuseks: "Ei ta pole sulle järelikult õige... Su populaarsus langeks ju hullult kui sa enam tibi poleks. Veel oled sa ju rikas. Küllap lunib ta su raha." .Kuid siis tuli mulle hea idee. Teeskleks et mu isa firma läheb pankrotti ning ma jääks puruvaeseks. Täpselt nii ma tegingi . Algul teesklesin, et ema helistab mulle. Siis tegin pähe kohkunud näo ning üritasin välja pigistada võltspisaraid.Kui teiesed seda nägid tulid nad kohe küsima mis juhtunud on . Kui aga vastasin et olen pankrotis ütlesid enamus, aa kahju, ning läksid suvalt minema. Välja arvatud Marko , Kerli ning Kaire

11.klass

16

docx

Nimetu

Kõik raamatute kolm peategelast hakkavad oma probleemide eest põgenema, käies pidudel, juues, proovides narkootikume ning suitsetades. Noored tunnevad, et vanemad inimesed ei suuda neid mõista või ei võta neid tõsiselt. "Te kõik olete värdjad ja sitapead, kes on unustanud, mis tunne on olla noor [...]" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 5). Kooliskäimine ja hariduse omandamine on peategelastel jäänud unarusse. "Kirjaklambritest vöö" (M. Sabolotny) peategelane Kati oli koolis hea õpilane ning pingutas väga, et vanematele muljet avaldada. Paraku ei pannud vanemad tema jõupingutusi tähele ning Kati loobus. "[...] Ei tahtnud enam olla paks nohik ja terve klassi narrimisobjekt. Ükskõik, mida ma tegin, miski ei olnud hea. Üle viskas! Kuid kuna kool oli kõva, ei lubanud vanemad seda vahetada. Siis panin füüsikalabori põlema!" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, kl 21). Hiljem oli kool tema jaoks tüütu ja igav kohustus, nagu ka suurele enamusele tema

Eesti kirjandus

25

doc

Nimetu

........................................................ 23 2  SISSEJUHATUS Selleks, et ilus, tark ja osav olla, peab palju tööd tegema. Esmalt iseendaga ning siis alles tegema tööd, mida armastad. Sest kuidas Sa muidu tead, mida Sa armastad kui seda pole endale enne selgeks teinud? Iseenda proovile panekuks käime me koolis: see on esimene koht, kus me õpime end tundma: kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib ­ esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab. Oma töös uurime Tartu KHK õpilasi ­ nende suhtumist kooli, õppetöösse ja pahedesse.

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)