2.1 Kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvude teisendamine kümnendarvudeks. Üldjuhul teisendatakse kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvude täisosa ja murdosa eraldi samade reeglitega. Teiste arvsüsteemide arvude täisosa teisendamine kümnendarvuks. Kahend-, kaheksand- või kuueteistkümnendarvude teisendamiseks kümnendarvuks tuleb selle kohti tähistavad arvud a n korrutada kohakaaludega 2n (8n või 16n) ning seejärel need liita. n on koha number. Kahendarvude kohakaaludeks on arvud 2 n (20 =1; 21 =2; 22 =4; 23 =8; 24 =16; 25 =32; 26 =64; jne) Kaheksandarvude kohakaaludeks on arvud 8 n (80 =1; 81 =8; 82 =64; 83 =512; 84 =4096; jne) Kuueteistkümnendarvude kohakaaludeks on arvud 16 n (160 =1; 161 =16; 162 =256; 163 =4096 jne) 2.2 Teiste arvsüsteemide arvude murdosa teisendamine kümnendarvu murdosaks. Kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendarvude murdosa teisendamiseks
vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. (Registriks nim seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ning taasesitada infot ühe infosõna kaupa. Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti - mäluregister, järjestikku - nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Register koosneb trigeritest, kus iga triger säilitab ühte kahendarvu järku; n-järgulise arvu jaoks peab olema n trigerit
Enamik assemblereid oskab seda teha ka käivitus- või objektifailiks. Teegid ja objektifailid saab ühendada üheks tervikuks linkuri abil. Assembler koodi ei optimeeri, kuna teisendamine assemblerkeelest masinkoodi käib üksüheselt. Igapäevaselt kasutatakse sõna assemblerkood tihti ka assembleri kohta, kuigi nii nimetatakse ka assemblerkeele kompilaatorit 3 Masinkoodi puhul on programmikood kahendarvude jadana ehk binaarkujul. Assemblerkeele puhul on programmikood kirjeldatud parameetrite ja nende lühikeste käskudega, iga assemblerkeelne käsk on tõlgitav üheks või mitmeks sama funktsiooniga masinkoodi käsuks. Kui sama assemblerkeelne käsk on tõlgitav mitmeks masinkoodi käsuks, siis on seda tihti võimalik kirjutada erikujul, kus osutatakse, millist käsku parasjagu kasutatakse. Sellele erikujule tõlgivad koodi ka disassemblerid.
protsessori koosseisu mitu adresseerimiseks on vaja 16- või 26.Mikroprotsessorsüsteemi põhifunktsioonideks on registrit ning juhtautomaat- enamsoonelist siini 16- bitise (mikroarvuti) komponendid: mitmekohaliste kahendarvude mikroprogrammautomaat. * aadressisiini korral saab otseselt sisend-väljund kontroller summeerimine, nende käsuloenduri ülesandeks on adresseerida 216= 65535 baidi = (parallel ja järjestik), katkestuste
Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge
Nende erinevus väljundfunktsioonis. Automaadid võivad olla esitatud · tabelina · graafina · analüütiliste avaldistena 18. OPERATSIOONIAUTOMAAT: REGISTERMÄLU, ALU. Operatsiooniautomaadil on aritmeetika- loogika seade, mis teostab juhtautomaadi poolt lahendatud loogikaülesandeid. ALU (arithmetic- logic- unit) Aritmeetika- loogikaploki põhifunktsioonideks on mitmekohaliste kahendarvude summeerimine, nende nihutamine vasakule või paremale, loogiline eitus (inversioon), loogiline liitmine (disjunktsioon), loogiline korrutamine (konjuktsioon) ning loogiline alternatiiv ehk välistav või. Nende põhifunktsioonide kombineerimisega ning rakendamisega kindlas järjekorras sooritatakse kõiki tuntud aritm- loogikatehteid. Näiteks toimub kahendarvude korrutamine järjestikuste summeerimis- ja nihkeoperatsioonide abil.
Esiklaasi taga on läbipaistavad elektroodid, kambrikese taga on teisesuunalised elektroodid, mis aitavad kambrikesi ükshaaval adresseerida. Kambrikeste fosfor, mille abil saab eraldada kolme põhivärvi RGB valgust. Andes elektroodidele pinge, gaas ioniseeritakse plasmaks. Eraldub ultravioletvalgus, mis ergastab fosfori elektronid ja eraldub nähtav valgus. Erinevalt LCD- kuvaritest on iga ekraanivälja punkt valgusalliks ja vaatenurk on lai. 1. Dekooder. Dekooder on ettenähtud kahendarvude dekodeerimiseks. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele vastab dekoodril üks väljund ja seega on dekoodril n sisendi korral 2^n väljundit. Kui dekooderile on lisatud juht-sisend, siis on võimalik keelata dekodeerimist, kui selle väärtus on 0. Dekoodri loogikaskeem. 2. Käsuformaadid 0, 1, 2, 3 ja 1, 5 aadressiga arvutid. Kõikides käskudes on alati käsukood, mis määrab tegevuse, mida tuleb teha ja samuti võib kaasneda infot selle kohta, kuidas leida operandid ja kuhu
Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. George. A. Miller 1956 kirjustas raamat ,,Maagiline number seitse pluss miinus kaks" (,,The Magical Number Seven, Pluss or Minus Two" ta tuvas,et inimese lühimälu maht on piiratud 7±2 ühikuga (st. lühimälu suudab haarata vaid 5-9, enamasti 7 objekti), siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimine.Näiteks arvude jada 642135987 on lihtne meelde jätta kolme kängina: 642, 135 ja 987. Kahendarvude jada 001011101010011 on mugav meeles pidada, känkides seda viieks lõiguks 001 011 101 010 ja 011, millele omakorda vastavalt kaheksandarvud 1 3 5 2 4. (wikipeedia) Eksperimentaalse mälu-uurimise rajaja Hermann Ebbinghaus leidis oma katetes üle saja aasta tagasi, et materjal jääb kokkuvõttes paremini meelde siis, kui õppida seda mitte korraga, vaid osade kaupa. Kindlasti on õppurid sellist seaduspära ka ise tähele pannud: kui hakata õppima eksamiks
Puutepind kinnitatakse piesoanduritele, mis muudavad füüsilise jõu elektrisignaaliks. Mida suurem surve, seda suurem laeng. Survete erinevuse järgi koordinaadid. X. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid Kombinatsioonskeemid on sellised loogikaskeemid, millel ei ole mälu omadusi. Välistav VÕI - y = x1x2 +x1x2 Funktsioni väärtus on 1, kui seisendite väärtused on erinevad ja 0, kui sisendite väärtused on võrdsed. Summaator - Ettenähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. S = A + B. Täissummaator arvestab summeeritavate väärtusi ja sellesse i-ndasse järku tulevat ülekannet ning arvutab summa ja ülekande, mis läheb i+1-sse järku. Poolsummaator arvutab samuti summa ja i+i-sse järku mineva ülekande, kuid ei arvesta nooremast järgust (i-1) tulevate ülekannet. Kahe poolsummaatori põhjal saab realiseerida täissummaatori. Lahutaja - Loogikaskeem kahe kahendarvu vahe leidmiseks
väärtuse muutudes. Oluliselt rohkem kasutatakse sünkroonseid skeeme, sest väärtuste muutmist on lihtsam juhtida ja jälgida. Järjestikskeemi sisemist struktuuri võib vaadelda kahe osana. Funktsioonid, mis määravad väljundute väärtused olenevalt selle hetke sisendite väärtustest ja olekust ning funktsiionid, mis määravad uue oleku olenevalt varasemast olekust. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskeem, mis on ette nähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Kahendarvud on jagatud järkudeks ning kahendarvude liitmisel saadakse tulemus, mis koosneb sammuti järkudest. Summatori loogikaskeemi saamiseks tuleb vaatada vaid ühte järku. Kui teha loogikaskeem ühe järgu jaoks, siis saab ühejärgulisi skeeme kokku ühendades teha n-järgulise summaatori. Summaatori sisenditeks on liidetavad a i ja bi ning ülekanne nooremast järgust ci-1. Väljunditeks on resultandi i-järks Si ja üleminek vanemasse järku Ci
ergastab kambrikestes oleva fosfori elektronid. Kui need elektronid lähevad oma normaalsele energia tasemele, eraldub nähtav valgus. Ekraanipunktide eri värvi alampunktide vahel on vaheseinad, et naabrite vahel ei oleks üksteise mõjutamist. Kujundi kvaliteet on väga hea. Kujundi kuvamiseks kulub väga palju energiat. Pilet 3 1. Dekooder. 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3. RAID ja SSD kettad. Dekooder. Dekooder on ette nähtud kahendarvude dekodeerimiseks, see tähendab, et tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele (n järgulise koodi korral on neid 2) vastab dekoodril üks väljund ja järelikult on dekoodril väljundit. Kuivõrd iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks valjund, on meil seal unitaarkood (1-out-of-2 kood). St, et igas koodis on ainult üks 1. Juhtsisend E võimaldab keelata dekodeerimist, kui ta väärtus on 0.
3. JOONIS1 Kui võtta: Rts = R1 = R2 =.= Rn << Rsis d (trafosidestusega). Oletame: Isis d = 0, siis Its = I1 + I2 +..+ In ; või: Uvälj = - (U1 + 3. JOONIS2 Register on mäluelement mitmebitiste kahendarvude U2 +.+ Un) ajutiseks hoidmiseks. Pikaks hoidmiseks on mälud. Register Vastavalt kaalu teguritele: Uvalj=-(Rts/R1*U1+..+Rts/Rn*Un) koosneb trigeritest. Iga biti jaoks on 1 triger.Kokku on 4 varianti: 4. JOONIS2 emitter coupled logic (emittersidestuses loogika)-
digitaalkujule enne laserkettale salvestamist Dekooder - Seade või programm, mis teisendab kodeeritud andmed tagasi esialgsesse vormingusse. • Tuntud ka kui koodimuundur. Ülesandeks on teisendada ühte koodi teiseks nende koodide omavahelise teisendusreeglite alusel. Näiteks 3-8 dekooder, 8-3 kooder, BCD rakendus 7 LED segmendi dekooder LED displeile jne. Komparaator - Tuntud ka kui võrdlusskeem – ette nähtud kahendarvude omavaheliseks võrdlemiseks. Viimases astmes on vaja edasi kanda võrdsuse signaal. 34. Mis on aritmeetiline ületäitumine? Milliste argumendi väärtuste korral on selle tekkimine võimalik ja millistel „välistatud“? • Liitmisel või lahutamisel peab tulemus mahtuma ette nähtud bittide arvu. Samamärgiliste arvude korral on ületäituvuse tekkimine võimalik, erinevate märkide puhul välistatud. 35. Mitu bitti infot suudab säilitada üks triger? 1 bitt 36
Kõik kümme numbrit tuleks kujutada arvutis erineval viisil, näiteks kümnele erinevale pingetasemele vastavate elektriimpulsside kaudu. See muudaks arvuti ehituse keerukamaks ja kallimaks. Ka oleks vigade esinemise tõenäosus suurem). Kahendsüsteemi aluseks on arv 2. seega on kahendsüsteemi arvud esitatavad arvu 2 astmete abil: 11012 = 1 · 23 + 1 · 22 + 0 · 21 + 1 · 20 = 8 + 4 + 0 + 1 = 1310 Seda esitust kasutatakse kahendarvude teisendamisel kümnendarvudeks. Järgnev tabel näitab tavapärase kümnendsüsteemi ja kahendsüsteemi arvude vahelist seost. Tabelit võiks jätkata sama loogika järgi ka edasi. Kümnend-süsteem 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Kahend-süsteem
t p = 2 () arvu väärtuse N leidmine osutub 2ndarvude jaoks eriti lihtsaks: u u Kuna positsioonilises arvusüsteemis peab olema tema alusega võrdne arv Kuna kahendarvudes ei leidu suuremaid järguväärtusi kui 1, siis i t numbrimärke, siis kahendsüsteemsed arvud koosnevad ainult kahest kahendarvude korral arvu väärtust arvutav avaldis (ehk teisendus t 10ndsüsteemi) lihtsustub nende järgukaalude summeerimiseks, kus asub s numbrist: 0 ja 1. n järguväärtus 1: I Arvusüsteemi aluse muutmisega kaasneb ka järgukaalude muutus, mis näide:
16 /HLGD VHOOH DUYX YllUWXV ²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²² = 111000.1101002 56.810 G 7HLVHQGDGD QGDUY QGVVWHHPL 3 5 113.610 1110 = 1110001.101002 10112 = 1010.010102 10.32710 1010.010102 × 110.012 = 1000000.0111012 = 64.45312510 64.5410 Kahendarvude murdosa ÜMARDAMINE TÄIENDKOOD PÖÖRDKOOD NEGATIIVSETE ARVUDE ESITAMINE arvu esitustäpsus, kui murdosas on n 2ndjärku 0-ga algavat 2ndkoodi ( 0........... ) nimetame otsekoodiks.
1101002 ≈ 56.810 G 7HLVHQGDGD QGDUY QGVVWHHPL 3 5 113.610 1110 = 1110001.101002 10112 = 1010.010102 ≈ 10.32710 1010.010102 × 110.012 = 1000000.0111012 = 64.45312510 ≈ 64.5410 Kahendarvude murdosa ÜMARDAMINE TÄIENDKOOD PÖÖRDKOOD NEGATIIVSETE ARVUDE ESITAMINE arvu esitustäpsus, kui murdosas on n 2ndjärku 0-ga algavat 2ndkoodi ( 0........... ) nimetame otsekoodiks.
Mõjutadaes pingega aineid maski aukudes hakkavad nad helendama. Probleemiks on tavalisest arvuti riistvaras kasutatavast pingest kõrgema pinge vajadus plasma kuvaris. Samuti on probleeme värvide saamisega. Seisev kujund võib põhjustada mõnede punktide läbi põlemist. Pilet 3 1. Dekooder. 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3. RAID ja SSD kettad. Dekooder. Dekooder on ettenähtud kahendarvude dekodeerimiseks, see tähendab, et tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodile (n järgulise koodi korral on neid 2) vastab üks väljund ja järelikult on dekooderil 2 väljundit. Kuivõrd iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks valjund, on meil seal unitaarkood (1-out-of-2 kood). Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid.
Jagunemine: sünkroonsed (takteeritavad), asünkroonsed. Sünkroonsetel trigeritel toimub väljundi ümberlülitus taktiimpulsi saabudes, asünkroonsetel koheselt. On olemas: Asünkroonne RS-triger, Sünkroonne RS-triger, JK-trigerid ei oma määramatuse seisu, D-triger (delay - viivitus) – kasutatakse sagedusjaguritena, T-triger – loendussisendiga triger 67. Mis on register? Register – trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks, säilitamiseks ja väljaandmiseks. Iga biti salvestamiseks on vajalik eraldi triger. Rööbitise sisendiga ja väljundiga register – mäluregister. Register, millesse info sisestamine ja väljastaine toimub järjestikku nimetatakse nihkeregistriks. 68. Mis on kooder? Kooder on elektro-mehaaniline seade, mis muundab võlli pöördenurga või nurkkiiruse analoogsignaaliks või digitaalkoodiks
taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8, 16, 24, ja 32 bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0seade (reset). Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti mäluregister, järjestikku nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine.Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule, arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada ja rööpregistriteks
n Oli valitud n = 2; Väljundeid on 2 = 22 = 4 Y0 = 1, kui X0 = 0, X1 = 0 Y1 = 1, kui X0 = 1, X1 = 0 Y2 = 1, kui X0 = 0, X1 = 1 Y3 = 1, kui X0 = 1, X1 = 1 6.5.4. Koodimuundur. Koodimuundur muundab ühe kahendarvu teiseks kahendarvuks. Nende kahendarvude pikkused on üldjuhul teineteisest sõltumatud. Dekooder oli selline koodimuundur. Tõelisi koodimuundureid: 1) Arvutist tuleb tähe ASCII-kood (American Standard Code for Information Interchange); ekraanile ilmub tähe kujutis. Vajalik vastav koodimuundamine. 2) Kassaaparaadist saame arvu BCD- koodis (Binary Coded Decimal), indikaatorile ilmub vastav arv. Vajalik koodimuundamine BCD 7- segmendikood. 7-segmendiline indikaator. Kümmendnumbri BCD- kood on 4-bitine
τ= või fi = = 2 f max , (1.1) 2 f max τi kus f max on signaali spektri harmooniliste komponentide suurim sagedus. Juhul kui impulsi parameetrid ei ole määratletud, sisaldab üks impulss ühe biti informatsiooni, s. t impulsi olemasolu võib lugeda signaaliks 1 ning selle puudumise signaaliks 0. Kahe impulsiga opereerides saab edastada 22 = 4 bitti infot jne. Mitmebitiseid impulsisignaale saab kodeerida kahendarvude koodiga ning neid nimetatakse arvsignaalideks. Digitaaltehnikas kasutatakse kõige enam 8-, 10-, 12- või 16-bitiseid arvsignaale, mille infosisaldus on 28 = 256, 210=1024, 212 = 4096 ja 216 = 65536 bitti. 1.1.2. Kodeerimine, dekodeerimine ja koodide liigid Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine sellekohase reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks. Arvsignaale moodustatakse kodeerimisega. Eri arvusüsteemidele vastavad erinevad koodid
Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. (Registriks nim seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ning taasesitada infot ühe infosõna kaupa. Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti - mäluregister, järjestikku - nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Register koosneb trigeritest, kus iga triger säilitab ühte kahendarvu järku; n-järgulise arvu jaoks peab olema n trigerit
Demultipleksoris on 1 andmesisend, juhtsisendid ja mitu andmeväljundit. 2.5. ALU – Aritmeetika-loogika seade Kombinatsioonskeem, mis teeb teatud hulga aritmeetika- ja loogikaoperatsioone (baasoperatsioonid) protsessoris otse riistvaras. Iga operatsiooni jaoks on ALUs oma loogikaskeem. ALU-l puudub mälu omadus. Alu on kahejärguline. Kõikide järkude realiseerimiseks on identsed loogikaskeemid ja järgulisuse suurendamiseks tuleb neid paralleelselt rohkem ühendada. 2.6. Dekooder Kahendarvude dekodeerimisel tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele vastab dekoodril üks väljund ( n sisendi korral 2n väljundit). Kuivõrd iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks väljund, on väljundis unitaarkood. St, et igas koodis (tõeväärtustabelis igas reas) on ainult üks 1. 2.7. Koodimuundur Teisendab ühe koodi teiseks nende koodide vahel kehtivate teisendusreeglite järgi. 3 3
jõudepunkt asub dünaamilise I(U)-läbivkarakteristiku algusest vasakul. Siis on väljundahela jõudevool null. Siin < /2 ja kasutegur on kuni 85 %. Seda reziimi kasutatakse suure võimsusega ning selektiivkoormusega lõppastmetes. Koormuse selline iseloom võimaldab tunduvalt vähendada väljundsignaali mittelineaarmoonutust, mis siin on suurem kui B-klassi reziimis. [vaata | 22. Kahendarvude ja signaalide koodid. muuda] Binaarkood, heksakood, Gray kood, BCD kood. Arvude teisendamine ühsest koodist teise, NRZ-kood, I 2C-kood, NRZI-kood. NRZI-koodi kasutamine optilistes mäludes. NRZ-koodi teisendamine Manchesteri koodi XOR lülituse abil. Impulsside kestvus- ja positsioonikood (PWM ja PPM). PWM signaali formeerimine komparaatorlülituse abil, PPM signaali formeerimine PWM signaali baasil. <
Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. (Registriks nim seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ning taasesitada infot ühe infosõna kaupa. Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja 11 järjestikku. Rööbiti - mäluregister, järjestikku - nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Register koosneb trigeritest, kus iga triger säilitab ühte
Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. 11 (Registriks nim seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ning taasesitada infot ühe infosõna kaupa. Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti - mäluregister, järjestikku - nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Register koosneb trigeritest, kus iga triger säilitab ühte
suuruseks. Tuleb genereerida analoogväärtus, mis on proportsionaalne iga kahendarvu bitiga ja need kokku liita. Mida suurem on kahendarv (rohkem 1sid), seda suurem on väljundpinge. Omaette probleem on nende summeeritavate osapingete valik, et saada võimalikult täpne analoogpinge. 13 V 1. Võrdlusskeem. Võrdlusskeem on kahendarvude võrdlemiseks, millel on 2-3 väljundit: G – greater, L – lower, E – equal. Tihti väljund E puudub, kuna kui G ja L on mõlemad 0, peavad arvud olema võrdsed. Kahejärgulise võrdlusskeemiga saame võrrelda suvalise järgulisusega kahendarve. 2. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel. Pinumälu üks rakendusi. Kui toimub pöördumine, salvestatakse käsuloenduri sisu pinumälusse, mis osutub ka (põhiprogrammi juurde) tagasipöörde aadressiks. Kui
11112 =1510 111112 =3110 1011112 =4710 1111112 =6310 123 10 = 1 ⋅ 100 + 2 ⋅ 10 + 3 ⋅ 1 = 123 10 Seega täisosa ees ja murdosa järel asuvad '0'-d ei mõjuta arvu väärtust: Kuna kahendarvudes ei leidu suuremaid järguväärtusi kui 1, siis kahendarvude korral arvu väärtust arvutav avaldis lihtsustub 123.45 10 = . . . . 00000123.450000000 . . . . 10 nende järgukaalude summeerimiseks, kus asub järguväärtus 1: Mõiste arvu väärtus on eranditult seotud ainult 10ndsüsteemiga. 1010112 = 1 × 25 + 0 × 24 + 1 × 23 + 0 × 22 + 1 × 21 + 1 × 20 = "Väärtuse leidmine" ja "10ndsüsteemi teisendamine" on sünonüümid.
Ühesuunalise puhul bitijadale pannakse üks bitt otsa, mis ütleb kas ühtede arv on paaris või paaritu. Juurde lisatav bitt on 0, kui ühtede arv on paaritu ja bitt on 1, kui ühtede arv on paaris. Kui üks bitt moondub, siis me avastame vea, kui kaks bitti moonduvad, siis me ei avasta viga. Samuti 3, 6 ja 8 biti moondumise korral ei avasta. Kahesuunalise puhul võetakse arvesse nii vertikaalsed, kui ka horisontaalsed bitid. 2) Kontrollsumma Võetakse kogu paketti, kui 16 bitist kahendarvude jada, mis liidetakse kokku, pööratakse ühed nullideks ja nullid ühtedeks ning tekib konrollsumma. Vastuvõtja teeb samasuguse liitmise ja kui tulemuseks on kõik ühed, siis ta ütleb, et see pakett on korras. Liidetakse kokku, saadakse summa, mis inverteeritakse ära ja mis omakorda läheb paketiga kaasa. Vastuvõtja teeb sama liitmise ning peab saama sama tulemuse. Kui summa ja inverteeritud summa kokku annavad kõik ühed, siis tähendab, et pakett on korras suure tõenäosusega.
annaabi.ee 
