Tartu Kutsehariduskeskus aprill 2010 1 · Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka ning on pehme metall · Sarnaneb hõbedaga, kuid on sellest ligi 4 korda kergem · Sulamistemperatuur 660 ºC · Keemistemperatuur 2519 ºC · Hea elektrijuht elektrijuhtmete valmistamine · Hea peegeldumisvõimega peeglite valmistamine 2 Näited: * Alumiiniumtraat * Alumiinium peegel 3 * Jaapani 1jeenised mündid 4 "Rahakristall" Kuna vesi ei märga alumiiniumi eriti hästi, jäävad kerged alumiiniummündid veepinnale ujuma. Vedeliku pinna kõverdumise tõttu tekkib müntide vahel tõmbejõud ja nad korrastuvad heksagonaalseks (kuusnurkseks) võreks sarnaselt aatomitele kristallides 5 Duocel® avatud pooridega alumiin...
AS Kunda Nordic Tsement Ettevõte asub Kundas, tsementi on seal juba ammustest aegadest tootetud. Keegi ei tea päris kindlalt, kes tsemendi leiutas või kes seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Materjalid Tooraineteks on lubjakivi ja savi ning kütusena kasutatakse põlevkivi ja naftakoksi (kivisöe) segu. Lubjakivi kaevandatakse 6 km kaugusel asuvas Lõuna-Aru karjääris. Savi kaevandatakse 2 km kaugusel asuvas mereäärses savikarjääris, kohale tuuakse kallurautodega. Aidu karjäärist ja Ubja karjäärist kaevandatakse põlevkivi. Põlevkivi tuuakse tehasesse autodega või vagunitega ja süsi laevaga Kunda sadama kaudu. Kipsi tuuakse tsemendi tardumisaja reguleerimiseks, mis tuuakse laevaga Hispaaniast. Turg Kunda Nordic Tsemendi peamised eksportturud on Venemaa, Soome ja Läti
võetud taastuvenergia. Alates 1999.-ndast aastast on põlevkivi kaevandamise maht aina tõusvas joones liikunud. Kuigi energeetilistel põhjustel ei kasutata enam üksnes põlevkivi, siis selle tõusu on tinginud endiselt põlevkivist toodetav pigi, kütteõli jms. Aastaks 2015 on põlevkivi kaevandamine saavutanud oma ülempiiri (15 milj/t aastas). TURVAS Turba praegune kaevandamismaht ületab oma juurdekasvu (400 000- 550 000 t/a). Keskmiselt kaevandatakse aastas ~ miljon tonni turvast. Turvas jaotub kaheks- pealmises kihis olev vähelagunenud turvas (15%) ning alumises kihis olev hästilagunenud turvas (85% + kasutatakse kütteks). Mõlema kaevandamine jaotub ligikaudu pooleks. Eesti suurimad turbavarud asuvad Pärnumaal (kaevandatakse kõige rohkem), Harjumaal, Järvamaal, Ida-Virumaal ning Jõgevamaal. KAEVANDAMISE TASU Ei maksta üksnes kaevandamise, vaid ka kasutamise ning kasutuskõlbmatuks muutmise eest. Hinna määrab VV
laht, mis on Arafura meres ning Yorki neem. Lõunapoolset rannikut uhub Suur Austraalia laht ning loodes Timori meri. Uus-Meremaad eraldab Austraaliast Tasmani meri. Austraaliat ümbritsevad mered ja ookeanid on soojad. Austraalia asub IAustraalia laamal, mis on ühenduses Aafrika, India, Euraasia, Vaikse ookeani ja Antarktika laamadega. Aeg Greenwichi järgi on 8-10 tundi, sest Austraalia asub 8. , 9. ja 10. ajavööndis. Rikkalikest maavaradest kaevandatakse Austraalias kulda ja niklit (eelkõige just Lääne- Austraalias), polümetallilisi ja uraanimaake, boksiiti (Lääne-Queenslandis), rauamaaki (Lääne- Austraalias Hamersley mägedes ja Lõuna-Austraalias Iron Knobis), kivisütt (Ida-Austraalias, naftat ja maagaasi (Lääne- ja Lõuna-Austraalias ning Victoria osariigi rannikul). 97 % kaevandustoodangust tulebki Lääne-Austraaliast. Enamus Austraalia teadaolevast kivisöest
(moreen, liiv, kruus, turvas jne.) b) Pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. PõhjaEesti peapealsetel aladel on õhem. 4) Nimeta tähtsamad Eesti maavarad. V: Põlevkivi, turvas, lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi 5) Millest on tekkinud põlevkivi? Kasutusalad. V: a) Põlevkivi on tekkinud ordoviitsiumi ajastu madalmeres settinud vetikaterikkast mudast. b) Kütus ja õlitoore. 6) Kus ja millist tüüpi kaevandustes kaevandatakse põlevkivi? V: Põlevkivi kaevandatakse nii maaalustes kaevandustes kui ka karjäärides. Näiteks IdaVirumaal. 7) Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad põlevkivi kaevandamisega? V: Põlevkivi rikastamisel jääb üle palju tahkeid jäätmeid. Selle kaevadamisest tulenevad aherainemäed. 8) Nimeta fosforiidi leiukohti. Miks fosforiiti ei kaevandata? V: a) Rakvere, Aseri, Toolse, Tsitre b) Kaevandamise korral seondub põhjavee ulatusliku reostuse ja põhjavee taseme alanemisega Panvivere kõgustikul.
Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.em.ee , Õppeatlas 3, Koolibri 2002, www.ukrbascompany.at.ua ,www.wikipedia.org ,Interneti piltmaterjal Maailma ühiskonnageograafia Metallurgia 1. Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid? 2. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia ja alumiiniumi tootmise paiknemist? 3. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! 4. Jaapanis puuduvad oma arvestatavad metallimaagid, ometi on Jaapan üks suuremaid terasetootjaid maailmas. Selgitage, mis on selle põhjuseks. 5. Mille poolest erineb Põhja ja Lõuna riikide must metallurgia? 6. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? 7. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad metallide tootmisega? (nimeta vähemalt 3) Mis on metallurgia?
Need on muld, mets, veevarud ja toit, aga ka osa energiast (päike, tuul, vooluvee ja biomassi energia). Inimese seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed. Taastumatud loodusvarad on näiteks maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja nad on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Kui mõelda eest loodusvarade peale, siis tuleb esimesena meelde põlevkivi, mida kasutataks suuremalt osalt elektri tootmiseks. Seda kaevandatakse Ida-virumaal. Kokku kaevandatakse neljast kaevandusest: kaks maa alust, ja kaks maa pealset. Seda toodeti eelmisel aastal umbes 15 miljonit tonni. Kuna põlevkivi on Eesti oma energiaressurss, siis oleme suures osas välisenergiast sõltumatud. Kuid sellega kaasneb ka probleeme: näiteks lahtiste kaevandustega rikutakse pöördumatult maapind ja seal kasvav taimestik. Ka allmaa kaevandamine rikub pöördumatult loodust (näiteks jäävad ümberkaudsed kaevud tühjaks jne). Samuti on põlevkivi
seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid.Siseveekogusid kasutatakse transpordiks, palgiparvetuseks, tööstusveeks, kalapüügiks, puhkuseks ja turismiks. Mägedest oma vee koguvad jõed on veerohked ja kiire vooluga,luues väga head võimalused kanuu- ja süstamatkadeks ning parvetamiseks,olles seega samuti ideelseteks turismiobjektideks. Selles riigis võiks esile tuua sise-ja välisjõudude põhjustatud mandriliustikke,moreenitasandikke, mäestikke,kõrgustikke ja oose. Soomes kaevandatakse metallimaake, millest tehakse vaske, tsinki, niklit, kroomi jne. Avastatud on plaattina, tina, uraani ja volframi .Neid hakatakse kohe kaevandama. Aastas kaevandatakse 20 000 kg hõbedat ja 600 kg kulda. Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti, lubjakivi, savi jms. Soomes leidub ka poolvääriskive (kvarts, jasbis, ahhaat, opaal, ametüst). Koola poolsaarel on põlluväetise toorainet - apatiiti. Kemi lähedal asub üks maailma rikkaimaid kroomileiukohti.
Fiibrid ehk kiud · Tselluloos paber, puit, papp · Siid · Puuvill · Plastikud, kummid (naftatooted) süsivesinikud · Lina Metallid · Kasutatakse masinate ja seadmete ehituseks · Raudbetoon ehitusmaterjal · Veel Tootmine · Raud kaevandatakse rauamaaki, rikastatakse, ja saadakse raud · Alumiinium saadakse boksiidist · Vask vasemaagist Teras saadakse rauast, roostevaba, elastne, vastupidav Must metallurgia tegeleb raua ja selle sulamitega (malm, teras) Värviline metallurgia teiste metallide töötlemine
GRANIIT JAANA AUNAPUU TTÜ GRANIIT • ON HALL, ROOSAKAS VÕI PUNAKAS JÄMEDATERALISE STRUKTUURIGA TARDKIVIM • KOOSNEB PÕHILISELT KVARTSIST JA PÄEVAKIVIDEST • VÄÄRTUSLIK EHITUSMATERJAL GRANIIT EESTIS • MAARDU JA NEEME VAHEL • KASUTATAKSE RÄNDKIVE VÕI TOODAKSE SISSE SOOMEST KUIDAS KAEVANDATAKSE GRANIITI? • PLOKKIDE KAEVANDAMISVIISID: LÕIKETEHNOLOOGIA JA SAAGIMINE KOKKUVÕTE • HTTP://WWW.UNGRUKIVI.EE/KIVID/ GRANIIDID/ • EI KAEVANDATA EESTIS! • HTTP://WWW.UT.EE/BGGM/MAAVARA /GRANIIT.PDF • VÄÄRTUSLIK • HTTP://ENSHAUAKIVID.EE/GRANII EHITUSMATERJAL DI-KAEVANDAMISEST-KUNI- MALESTUSMARKIDE- PAIGALDAMISENI/#!MAIN
Majanduse põhiharud on karjakasvatus ja mäetööstus. Põllundus on võimalik ainult Senegali jõe ääres ja oaasides. Kasvatatakse hirssi, sorgot, riisi, maisi, ka maapähklit, maniokki, bataati, köögivilja ja datlipalmi. Peetakse veiseid, lambaid ja kitsi, kaameleid, eesleid, hobuseid ja kodulinde; aastas püütakse u. 50 000 t kala ning kogutakse 5000-6000 t kummiaraabikut. Tähtsaim tööstusharu on mäetööstus, see annab 80% väljaveost. Teatud piirkondades kaevandatakse vasemaaki, kivisoola, kipsi, rauda, vasetitaani-ja uraanimaaki, fosforiiti.Töötleva tööstuse tähtsaimas linnas Nouadhibous asuvad naftatöötlemis-, musta metallurgia ja keemiatehas ning kalakombinaat. On ka tekstiili-, ehitusmaterjali- ,metalli- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Rohkesti tegeldakse käsitööga. Välja veetakse metallimaake, kipsi, kalasaadusi, nahka, eluskarja, kummiaraabikut. Riik ise on sunnitud olulisel määral importima toiduaineid ning kasutama välisabi
Alpide lõunapiiril esineb ka kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. KLIIMA Kliima muutub merelisest (suurel alal rannikul) parasmandriliseks. Äärmises põhjaosas ulatub jaanuari temperatuur mõne kraadi üle nulli, lõuna pool on see kõikjal madalam. Juulis on 16.. 20 kraadi sooja (rannikul jahedam, sisemaal soojem). Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600..800 mm/a. RAHVASTIK Saksamaa on rahvastikult Euroopa suurim riik (kui mitte arvestada Venemaad).
-20C.Lumekate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud,Kesk-Soome idaosas 4kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud.Sademete hulk on 600mm/a,lõunas on enamasti sademeid rohkem kui põhjaosas. Jõed on kärestikulised,rannik ja järvekaldad käärulised,palju leidub lahti ,neemi,poolsaari ja saari.Järvi on üle 50 000-de,paljud neist moodustavad kitsaste väinedega ühendatud järvestuid. Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest väga rikas.Soomes kaevandatakse metallimaake.Avastatud on plaattina,tina,uraani ja volframi.Aastas kaevandatakse 20 000kg hõbedat ja 600kg kulda.Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti,lubjakivi,savi jms.Seal leidub ka poolvääriskive(kvarts,jasbis,ahhaat,opaal,ametüst). Suurem osa rahvastikust on soomlased. 93% kõneleb emakeelena soome keelt, 5,8% peab emakeeleks rootsi keelt. Nii soome kui rootsi keelel on Soomes riigikeele staatus. Erinevalt
kasutamine Suurbritannias leidub rikkalikult erinevaid maavarasid. Sealt võib leida kivisütt, rauamaaki, kivisoola, lubjakivi, kriiti, ränioksiidi, kipsi, kaoliini ehk hiina savi, hõbedat, kulda, pliid ning Cornwalli poolsaarelt on leitud tina. Ka on Suurbritannial ligipääs naftale ja maagaasile. Neid hangib riik Põhjamerest. Kivisüsi, mis oli kord Suurbritannia suurim kaevandussaadus, ei ole tänapäeval enam nii tähtis kui vanasti, kuid seda kaevandatakse endiselt. Kivisüsi kaevandamisalad on ajalooliselt olnud üle Inglismaa, Yorkshirest Kentini kui ka Šotimaal ning Walesis. Tänapäeval on Inglismaal kolm maa-alust kivisüsi kaevandust, millest kaks asuvad Yorkshires ja üks Notthinghamshires ning lisaks neile on ka arvukalt maapealseid kaevandusi. 2007. aastal toodeti Ühendkuningriikides 16 309 730 tonni kivisüsi ja Suurbritanniale kuuluvat kivisüsi varu arvatakse olevat 220 miljoni tonni. Tegelikud varud võivad ulatuda ka miljardi
2)Kips 3)Kaoliini 4)Maagaasi, Põhjameres 5)Naftat, Põhjameres 6)Tina, Cornwalli poolsaarel * Süsi ( taastumatu loodusvara) * Nafta ja maagaas ( taastumatu loodusvara ) Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. * kips,liiv,kruus ja lubjakivi Need on kaubanduslikud mineraalid , mida kasutatakse ehitusmaterjalide tööstustes. Neid kaevandatakse pinnastes karjäärides, kasutatades raskeid masinaid. Olulised on need põllumajanduses ja keraamikatööstuses Ludjakivist tehakse kriiiti. Kõrge kvartsi liiva kasutatakse klaasi valmistamisel. * Karoliin (Hiina savi) kasutatakse keraamikatööstuses ja ka paberitööstuses.
Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika Kliima Vähe sademeid aasta läbi Temperatuur ühtlane Kuiv ja tugevad tuuled Keskmine tempeperatuur 18° C Tuntumad loomad Kaamel Mongoolia liivahiir Kobra Fennek Kaelus-kirileeguan Sarvik-lõgismadu Taimed Põhitaim on kaktus Taimi on väga vähe kuna kliima on kuiv Mullastik Mullad on soolased Punakas pruunid mullad Huumuse vaesed Inimtegevus Nafta kaevandamine Maagaasi kaevandamine Kaevandatakse Põhja Aafrikas ja Araabia poolsaarel Turismindus Kasutatud kirjandus Geograafia õpik, vihik www.neti.ee Looduse Entsüklopeedia
Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa. Asukoht kaardil. Loodus · Asub parasvöötmes. · Põhja-Poola on tasandikuline, riigi lõunaosa aga mägine. · Kõrgeim mägi- Rysy(2499m) · Suurimad jõed- Wisla ja Odra · Suurim järv- niardwy järv (110 km²) Majandus · Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. · Toodetakse elektroonikat, riideid, autosi, busse, helikoptereid ning lennukeid. · Kaevandatakse hõbedat ja tsinki. Rahvastik ja kultuur · Üle 95% elanikkonnast poolakad. · Umbes 60% rahvastikust elab linnades. · Rahvastiku iive 4.11 promilli. · Kirjaoskuse tase on 99% · Tähtsaimaks usuks on katoliku usk(95% elanikkonnast)
Pinnakate Pealiskord Aluspõhi Aluskord Kirjelda Eesti geograafilist asendit Euroopas: Eesti asub läänemere ääres. Eesti põhjanaabrid on soome, lõunanaaber on läti ... Mis on paljand? Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid. Võrdle Kaevandust ja Karjääri Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km). Millised paljandid on eestis? Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.
Okeaania Austraalia, Mikroneesia Ühendriigid, Fiji, Loodusvarasid nagu plii, Põlisusundid, 2002. aasta seisuga Saartel kasvatatakse: Laevaehitus Levinud on Panus väike, Prantsuse Polüneesia, Kiribati, Marshalli vask, tsink, nikkel ja protestantlus, elab Okeaanias kohv, õlipalm, , vähesel meretransport. sest Okeaania saared, Nauru, Uus-Kaledoonia, Uus- kuld, kaevandatakse üle katoliiklus, 35834670 inimest, kautsukipuu, banaan, määral on eraldatud Meremaa, Palau, Paapua Uus-Guinea, kogu regiooni lääne osa; taoism, see arv jaguneb kakao. metsa- ja ja laiali
kojad. Sellised kojad olid ka juba miljoneid aastaid tagasi elanud ürgsetel algloomadel- kambrilistel. Aegade jooksul on hukkunud kambriliste kodadest kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed. Algloomadest ühed vanimad on ka meredes elavad kiirloomad. Nende ränistunud teos meenutab kujult tillukesi tähekesi, lumehelbeid, okkalisi kerakesi vms kujundeid. Ka väljasurnud kiirloomade teosed on osalenud settekivimite moodustamisel. Neid kivimeid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ning poleerimisel, samuti smirgelpaberi valmistamisel. Algloomad nagu teisedki organismid osalevad looduse aineringes. Planktonisse kuuluvate organismidena on ka parasiite, kes tekitavad loomadel ja inimesel mitmesuguseid haigusi.
Eesti maavarad. Loodusvarad on looduslikud ressursid mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab. Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetataksemaardlaks. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas.
Materjalide leidmiseks ja nende ühte faili kokku panemiseks oli mul aega ligikaudu kaks nädalat seega on võimalik, et ma ei ole väga põhjalikult kirjeldatud mõnede asjade kohta. Aga see lihtsalt näitab kui kokkuhoidlik ma olen- ei taha liigselt printimise jaoks tinti kasutada. 3 Eestis on kahte sorti põlevkivi: kukersiit ja diktüoneemaargilliit. Alrgiliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks, seega kaevandatakse kukersiiti, mida tuntaksegi põlevkivi nime all. Põlevkivi kaevandatakse kõige rohkem Ida-Virumaal. (http:// http://www.galerii.ee, 28.10.2015) 1 Tekkimine Põlevkivi on veekogude põhjas olev orgaaniline settekivim, mis on sinna tekkinud ordoviitsiumi ajastul ligikaudu 400-450 miljonit aastat tagasi. Põlevkivi koosneb primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning füto- ja zooplanktoni
Põhja- Ameerikat kaheks osaks jaotav Kaljumäestik on ühtlasi kogu Ameerika mandri suurim veereservuaar. Nafta ja maagaas: Kaljumäestikus paikneb arvukalt nafta ja maagaasi leiukohti. Põhitootjateks on Wyomingi, New Mexico, Montana, Colorado ning Utah' osariigid. Kivisüsi: Kaljumäestikus paikneb üks läänepoolkera suurimaid kivisöemaardlaid. Kivisöe kaevandamine on siin saavutamas oma täisvõimsust. Mineraalsed maavarad: Mõningates Kaljumäestiku paikades kaevandatakse vaske. Rauamaaki kaevandatakse Wyomingis ja Utah´s. Siin on ka hõbeda-, kulla-, plii ja tsingivarusid. Peaaegu kogu Ameerika Ühendriikide uraanimaak pärineb Kaljumäestikust. Metallidele lisaks leidub Kaljumäestikus ka kaaliumi-, magneesiumi-, kipsi-, lubjakivi- ja dolomiidivarusid. KASUTATUD KIRJANDUS *Loomariigis *Loodusentsüklopeedia *Õpilase entsüklopeedia
Orgaanilist ainet on temas 15-70%. Orgaanilise ainega on seotud põlevkivi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 1450 kcal/kg. Ajalugu Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. Kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes (Estonia ja Viru kaevandused) kui lahtustes karjäärides (Aidu ja Narva karjäärid). Pildid Pilt 1 Tükk põlevkivi Pilt 2 Kohad, kus Eestis on põlevkivi leiukohad Kasutatud kirjandus: http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/geol/pkivi.html
Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Sapropeel on tahkestunud mageveejärvede muda. Sapropeel kujutab endast väärtuslikku toorainet keemiatööstusele oma orgaanilise koostise tõttu. Kuivajamisel saab sapropeelidest koksi, valgustusgaasi, generaatorigaasi, nuuskpiiritust, äädikhapet, puupiiritust, bensiini, petrooleumi, mitmesuguseid õlisid. Minu kodukoha läheduses on 4 karjääri, millest kaevandatakse peamiselt kruusa ja liiva. Kati Kõiv 9a Rõngu Keskkool
· Eestis on juba üle saja aasta masinaid toodetud. · Masinatööstuse peamine tooraine on metall, millest tähtsam on teras, alumiinium ja vask. · Metallist valmistatakse masinaosi ja tarbeesemeid. · Üha enam kasutatakse masinatööstuses plast-ja keraamilisi materjale. · Metalli vajavad laeva-, auto-, lennuki- kui ka aparaadiehitus ja elektroonikatööstus. Kuidas ja kust saab masinatööstus metalli · Metalli sulatatakse matallimaakidest. · Euroopas kaevandatakse rauamaaki Venemaal, Ukraainas ja Põhja- Rootsis. · Enamik Euroopa maagileiukohtadest on tänaseks ammendatud või on seal kaevandamine suurte tootmiskulude pärast lõppenud. · Metalle sulatatakse kivisöeküttega kõrgahjudes. · Värvilise metallurgia ettevõtted rajatakse hüdro- või tuumaelektrijaamade lähedusse. Mida toodab Eesti ja mida Euroopa masinatööstus? · Eestis valmistatakse masinaid, milleks kulub vähe metalli, kuna siin rauamaaki ei kaevandata.
puhmad näiteks (kanarbik, leesikas ja sookail). Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal aastal tekib juurde maksimaalselt 1 mm turvast. Kuna tihedas turbakihis pole piisavalt õhku siis tekibki just turvas mitte muld. Turba kasv on kaa aeglustunud ka tänu kliima soojenemisele. Leiukohad: Turvas on levinud kosmopoliitselt kogu Maal, kuid nad puuduvad Kaug-Põhjas ja kõrbetes. Kõige enam leidub Eestis turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Turvast kaevandatakse Võru, Tartu ja Viljandi ümbruses. Kasutusalad: Meditsiin-turbamuld Keemiatööstus-tõrv, õlid, parafiin, ravimid, värvained Põllumajandus-allapanu loomafarmides, kasvuturvas taimekasvatuses, söödapärmi tootmine Ehitus- palkmajade tihendamine, aknaklaaside vahele. Energeetika- küttematerjal(brikett) Rahvameditsiin- sidumismaterjal vati asemel. Tähtsaim ettevõte: Sangla turvas AS- asub tartumaal, puhjas-tegevusalaks on turvaste, turbabrikketide ja energia tootmine
Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid? - Metallurgia tehnoloogilised etapid on: maagi kaevandamine, maagi rikastamine, tooraine sulatamine, puhta metalli või sulamite tootmine, valtsimine, stantsimine jms. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia ja alumiiniumi tootmise paiknemist - Paiknevad odava elektriga piirkondades või sadamalinnades. Paiknemist mõjutavad ka tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonnanõuded. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! - Seal on odav tööjõud ja maavarade leiukohad, ja siis põhja riigid ei taha oma keskkonda saastada. Jaapanis puuduvad oma arvestatavad metallimaagid, ometi on Jaapan üks suuremaid terasetootjaid maailmas. Selgitage, mis on selle põhjuseks. - Jaapanis metallimaaki pole aga ta ostab odavalt sisse ja siis saab kallimalt terast müüa. Mille poolest erineb Põhja ja Lõuna riikide must metallurgia?
Euroopium Alex lepik Lühitutvustus Lantanoid Väga haruldane muldmetall Pehme ja hõbehall värvus Teistest lantanoididest kõige reaktsioonivõimelisem Oksüdeerub õhuga väga kiiresti Reageerimine veega on sarnane kaltsiumiga Leiualad ja tootmine Puhtalt looduses ei leidu Kaevandatakse maakidena koos teiste lantanoididega Leidub bastnäsiidis ja monatsiidis, samuti ka lopariidis ja ksenotiimis. Varusi kõige rohkem Hiinas, Venemaal ja USA-s Toodavad Hiina ja Venemaa Bayan Obo kaevanduses suured bastnäsiidi ja monatsiidi varud Koola poolsaarel Venemaal leidub lopariiti Eraldamine Mitu erinevad meetodit: 1. Kuumutatakse maaki ja leotatakse happes 2. Sadestatakse Ce välja, Edasi viiakse läbi solvent-ekstraktsioon
väärtusest. Kuigi nafta hind on maailmaturul 2002a'st tõusnud, on sisepoliitilised korratused põhjustanud majanduslangust ning inflatsiooni ja tööpuuduse suurenemist. Rikkus on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt. Tööstuse põhiharusid nafta-ja gaasitööstust kontrollib riik. Tähtsamad nafta-ja maagaasimaardlad paiknevad Maracaibo järve piirkonnas ning kariibi andide ja Orinoco jõe vahelisel alal. Naftat ja maagaasi tarbib keemiatööstus. Guajaana mägismaa põhjaosas kaevandatakse rauamaaki, boksiiti, kulda ja mangaanimaaki. Osa rikastatud rauamaaki veetakse Ciudad Bolivari sadama kaudu välja, osa tarbitakse kohapeal. Kaevandatakse ka kivisütt, teemante, fosfaate, asbesti, asfalti, väävlit, nikli-ja vasemaaki. Haritav maa moodustab Venezuela alast 3%. Suurem osa troopiliste kultuuride saagist saadakse istandustest, toidukultuure kasvatatakse eeskätt talundeis. Oluline koht on aiandusel ning tubaka-ja seesamikasvatusel. Loomakasvatus
A rida 1... Kuidas mõjutab Läänemere elustikku vee madal soolsus? Läänemere elustik on liigivaene. 2. Mis Eesti piirkonnas kaevandatakse põlevkivi? Kirde-Eestis Milleks põlevkivi kasutatakse? Fossiilkütuse tooraine; keemiatööstuse tooraine Too kaks näidet selle kohta, kuidas põlevkivi kaevandamine ja kasutamine mõjutab loodust: 1. Põletamine on kahjulik protsess; saastab loodust (eraldub ohtlikke aineid jne) 2. Kaevandamine kahjustab sealsete looma- ja taimeliikide elu 3. Kõrgrõhuala joonis Nooled vastupäeva. 4. Millist ilma põhjustab tsüklon Eestis? Suvel: Palju sademeid; jahe temperatuur; nõrk tuul
väga väärtuslikud ning neid on vähe uuritud. Kreeka toodab päevas 7946 barrelit naftat, samas ekspordib 181 600 barrelit ja impordib 496 600 barrelit päevas. Järgmise 15-20 aasta jooksul kavatseb Kreeka valitsus suurendada nafta tootmist 250-300 miljoni barrelini. Seda takistavad aga tülid Türgiga, kes nõuab õigusi Egeuse mere üle. Hellas toodab vähesel määral ka maagaasi 1 miljon m3, ent impordib koguni 3,824 miljardit kuupmeetrit kaevandatakse ja eksporditakse. Ateenas, Ptolemaise ja Florina lähistel, Euboia saarel ja Peloponnesose poolsaarel kaevandatakse pruunsütt, mida kasutakse elektrienergia tootmiseks. Lavrio, Larymna ja Stratonikeia lähedal ning Egeuse mere saartel kaevandatakse rauamaaki, Makedoonias ja Peloponnesosel püriiti, Halkidiki poolsaarel, Euboial ja Lesbosel magnesiiti, Aliakmonose ja Teeba ääres kroomimaaki, Milose saarel baariumi, Korintose rannikul boksiiti, Peloponnesose
looduslikult tamme-, pöögi- ja nulumetsad, istutatud on kõige rohkem männikuid. Saksamaa sega- ja lehtmets 10 Saksamaa loodeosas on palju rabasid ning nõmmi. Alpide lõunapiiril esineb ka kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. Saksamaa raba 11 MAJANDUS Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev must metallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise. Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja rauamaagist, neid tuleb juurde importida
Kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Proua Kivisikk omab maatükki IdaVirumaal. Maaparandustööde käigus saab ta teada, et tema maal on väärtuslikku savi, mis on hinnatud ehituses ja keraamikas. Et looduslikud materjalid on moes, hakkab ta vähehaaval savi kaevandama ja tuttavatele müüma. Sedamööda, kuidas tõuseb nõudlus, laieneb ka kaevandamine kuni vaikselt kaevandatakse ka naabri maal. Kui savi otsa saab jääb järele korrastamata songermaa. 1. Milliseid maapõueseaduse punkte proua Kivisikk rikub? 2. Milline karistus teda selle eest ootab? § 67. Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu käigus kogutud materjali esitamata jätmine (1) Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu käigus kogutud materjali esitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.
kasvades 1994. aastal peaaegu 11%. Kaubandus on Austraaliale tähtis. Kaubaeksport oli 1994. aastal kokku 47,7 miljardit dollarit, umbes viiendik riigi sisemajanduse kogutoodangust. Austraalia importis 1994. aastal 50,1 miljardi dollari eest kaupa. Ameerika Ühendriigid on Austraalia suuruselt teine kaubanduspartner, jäädes maha ainult Jaapanist. USA on Austraalia suurim kaubaimpordi allikas (10,9 miljardit 1994. aastal). Rikkalikest maavaradest kaevandatakse Austraalias kulda ja niklit, polümetallilisi ja uraanimaake, boksiiti, rauamaaki, kivisütt. 97 % kaevandustoodangust tulebki Lääne- Austraaliast. Peaaegu kõikjal leidub õli ja maagaasi ning seda ka kaevandatakse tegelikult üle kogu kontinendi. Austraalias kaevandatakse 12% kogu maailmaturu kullast. Rauamaak omab olulist rolli nii kaevandustööstuses kui ka ekspordis.. Peaaegu kogu kaevandatav rauamaak eksporditakse Jaapanisse, Hiinasse ja Indiasse.
METALLURGIA VÄRVILISE METALLI KASUTAMINE JA TOOTMINE Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Eraldavad metallurgid on huvitatud peamiselt kolmest voolust: algainest (maak), kontsentraatidest (väärtuslik metallioksiid/sulfiid) ning jäätmetest. Värviliste ainete maagid sisaldavad tavaliselt mitmesuguseid komponente, mistõttu ühes maardlas kaevandatakse sageli mitut metalli. Värvilist metalli kasutatakse palju nt. igapäevaelu tarbeesemete jaoks toidualumiiniumnõud, alumiiniumpurgid, foolium. Värvilisi metalle on aga palju ning igalühel omad keemilised ning füüsikalised omadused. Enamusi neist kasutatakse ehituses lennuki -ja laevaehituses, torudena, radioaatoritena jm. Üks vanimaid värvilisi metalle, vask, on olnud kasutuses juba Eesti mõistes enne muinasaega.
Bioloogia 8 klass Arvestustöö Vetikad, bakterid, algloomad. Kõik organismid koosnevad .......................... . Rakud paljunevad ............................ teel. Nii moodustub ............... rakust ...................uut rakku. Viirused koosnevad ................................... ainest ja seda ümbritsevast ............................... kattest. Paljunemiseks vajavad viirused teiste ......................... rakke. Seega on viirused rakusisesed ..................... . Viirused ohustavad kõiki elusorganisme, põhjustades .............................................. . Inimene kaitseb end viirushaiguste eest 1) ................................................................, 2)..................................................................... vaktsineerimisel viiakse kas surnud või nõrgestatud viirusosakesi. Bakterid on enamasti ...................
Ar=200,59 amü Füüsilised omadused[2] Halb soojusjuht Keskpärane elektrijuht Normaaltingimustes vedelal kujul Välimus[2] Elavhõbe on läikiv hõbevalge metall. Normaaltingimustes vedelal kujul. Voolab laiali kas üliaeglaselt või üldse mitte. Foto:[6] Skeem:[7] Kaevandamine[3] Elavhõbe on looduses üliharuldane Leidub kinevarina(HgS) Suurimad leiukohad on Hispaanias Enamus kaevandusi on praeguseks suletud Enim kaevandatakse elavhõbedat veel Hiinas ja Kõrgozstanis Vanad suletud kaevandused on tugevalt saastatud Kasutus[4] Termomeetrid Baromeetrid Hambatäidistes(Minevikus, praegu keelatud) Luminofoorlambides(päevavalguslampides ) Kosmeetikas Kloori tootmine Ohud[5] Elavhõbe ja enamus seda sisaldavaid aineid on ülimalt mürgised. Elavhõbedat tohib kuumutada ainult õhukindlas ruumis või tõmbekapis. Kõige ohtlikumad on elavhõbeda orgaanilised
ja Marsh of Poitou. Piirkond on lõgatud Ida-Läänest Loire jõega. Tänu on rikkalikust loodusest on see piirkond on kuulutatud World Heritage for Humanity Site by UNESCO, mis kirjeldas seda kui "kultuurmaastiku erakordne ilu." Pays de la Loire on hulgaliselt väikesi talumajapidamisija, kuid seal piikonnas aretatakse palju veiseid ja lehmi millest hiljem valmistatakse liha ja piimatooteid. Atlandi ookeani rannik on number üks kalapüügi ja meresõidu ülesannetega sadamad. Rauda ja uraani kaevandatakse Pays de la Loire, ja tööstused toodavad mootorsõidukite, laevade tekstiili. Ajalooliselt Pays de la Loire jagati provintsideks:Brittany,Anjou,Maine ja Poitou (nüüd Poitou-Charentes). 2005.aasta seisuga on kõige rohkem külastatud: 1. Loire-Atlantique - 1,208,761 2.Maine-et-Loire -754,997 3.Vendée -587,162 4.Sarthe -551,971 5.Mayenne -297,854
järgi merkuuriumi nime all. Füüsilised omadused Halb soojusjuht. Keskpärane elektrijuht. Normaaltingimustes vedelal kujul. Välimus Elavhõbe on läikiv hõbevalge metall. Normaaltingimustes vedelal kujul. Voolab laiali kas üliaeglaselt või üldse mitte. Kaevandamine Elavhõbe on looduses üliharuldane. Leidub kinevarina(HgS). Suurimad leiukohad on Hispaanias. Enamus kaevandusi on praeguseks suletud. Enim kaevandatakse elavhõbedat veel Hiinas ja Kõrgostanis. Vanad suletud kaevandused on tugevalt saastatud. Kasutus Termomeetrid. Baromeetrid. Hambatäidistes. Kosmeetikas. Kloori tootmine. Ohud Elavhõbe ja enamus seda sisaldavaid aineid on ülimalt mürgised. Kõige ohtlikumad on elavhõbeda orgaanilised ühendid nagu näiteks metüülelavhõbe. Elavhõbe mõjub peamiselt närvisüsteemile.
Loomastik 3 Austraalia- kuukabarra, kukkurkaru, känguru, kukkurkurat, kukkurhunt, vombat, nokkloom, sipelgasiil, mitmed papagoi liigid, mürgised maod Rahvused Brasiillased, ameeriklased, hiinlased, austraallased, uusmeremaalased Inimtegevus Asustus tihe Kasvatatakse nisu, maisi, puuvilla, tubakat, suhkruroogu, maguskartulit, sojauba, maapähklit, puuvilju, teed, riisi Püütakse merevähke, söödavaid karpe Hiina lõunaosas kaevandatakse kivisütt, metallimaake; kagu-Austraalias kivisütt, Floridas fosforiiti Arenenud tööstuspiirkonnad Populaarsed puhkepiirkonnad Keskkonnaprobleemid Ekvatoriaalsete vihmametsade hävimine Parasvöötme metsade muutumine liigvaeseteks majandusmetsadeks Looduskeskkonna koormamine Liigne metsade maharaiumine Põllumaade väljakurnamine Väetiste jäägid Kasutatud kirjandus http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-32-1
· Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks · Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks · Juurestik ulatub tihti väga sügavale, et vett kätte saada. Ulatuvad kuni 10ne meetri sügavusele · Sukulendid koguvad vee lehtedesse, juurtesse, viljadesse. Kasutavad põuaperioodil INIMESED · Maailma kõige hõredama asustusega loodusvöönd · Suured on naftaja gaasivarud · Kaevandatakse teemandit, kulda, uraani · Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega · Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides Moolok Kaamelid Kõrberebane Meesipelgad
kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Kasutamine Vaske kasutatakse peenraha vermimisel, sest need peavad siis kaua vastu ja on tugevad. Vask on tuntuim ja levinuim värviline metall, millest tehakse ka elektrijuhtmeid ja münte. Kööginõusid ja ornamente jne. Vase valmistamine Vase maak kaevandatakse ja seejärel jahvatatakse terakesteks. Maak segatakse veega ja jahvatatakse kuulveskis väikesi osakesi sisaldavaks lobriks. Lobrit kuumutatakse ahjus, et saada sellest jämedat metallilist vaske. Seejärel vask puhastatakse elektrolüüsi abil nii, et saadakse üle 99,9 %-ne puhtus. Vase tootmise viimane järk koosneb vase sulatamisest ja valamisest valuplokkideks, varbadeks, kangideks ja valtstoorikuteks. Pildid Kasutatud materjal WWW.GOOGLE
Eesti Maavarad Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid kasutatakse enamasti
eripõlemissoojus 8–24 MJ/kg. Pruunsöe orgaanilises aines on süsinikku 60– 80%, hapnikku ja vesinikku vähem. Pruunsöe kuumustaluvus ulatub 10 kuni 20 MJ/kg. Kuna see on madala kütteväärtusega, siis pruunsöega on mõttetu kaubelda ning seda eksportida. Lõppude lõpuks pole pruunsöel mingeid kindlaid aineprotsente, sest sõltuvalt asukohast, need varieeruvad. PRUUNSÖE KAEVANDAMINE Pruunsütt kaevandatakse LõunaAafrikas, Saksamaal, Indias ja Venemaal jne. Suurim pruunsöe tootja on Latrobe Valley Austraalias. Selle toodang moodustab 20% kogu maailma pruunsöest ning 98.5% Austraalias kaevandatavast pruunsöest. PRUUNSÖE KAEVANDAMINE PRUUNSÖE KASUTAMINE Pruunsütt kasutatakse keemiatööstuse toorainena ning kasutatakse elektrijaamades. Kuna see kütus sisaldab hulganisti orgaanilisi
maapinnast pisut kõrgemale. 5) Miks on tundras ja metsatundras palju soid? Suvel õhuke pinnasekiht sulab, aga sügavamalt külmunud pinnas ei lase vett sügavamale imbuda. 6) Miks ei kasva tundras puid? Puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike kasvuperiood ja igikelts. 7) Mille poolest erineb metsatundra tundrast? 8) Milliseid maavarasid leidub tundras? Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. 9) Millega tegelevad inimesed tundras? Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. 10 ) Millise on peamised keskkonnaprobleemid? Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud järved ja jõed. Asulate ümbruses vana kola ja taara 11) Mille poolest erineb Euroopa tundra P.-Ameerika tundrast? Talv on seal märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. 12) Pingo ?
Jaapan Janar Järmut KE17 VIKK Üldandmed Rahvaarv- 127 110 047mlj (2015.a seisuga) pindala- 377 835 km² Maastik- Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Asukoht- Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse Ookeani Aasia rannikut. Riigikeel- Jaapani keel Pinnamood ja maavarad Jaapanit peetakse üsna kesiseks riigiks maavara suhtes. Jaapanis on vähemaavarasid. Energeetilistest maavaradest kaevandatakse naftat. Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Riigi majandus Jaapani rahaühik on jeen. SKT- 4601,461 mld USD(2014.a seisuga) Erasektori ja valitsuse koostöö, tugevtööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsiooni ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused on aidanud Jaapanil pärast teist Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivatetööstusriikide hulgas.
E. van Arkel ja J.H. de Boer 1925.aastal. Füüsilised omadused: · Kerge, tugev, puhtana läikiv, valge metall. · Väikese tihedusega, suhteliselt plastiline · Kõrge sulamispunkt, madala elektri- ja soojusjuhtivusega. Keemilised omadused: · Võimeline taluma lahjendatud väävel ja vesinikhapet. · Lahustuv kontsentreeritud hapetes. · Termodünaamiliselt reageeriv. Leidumine ja füsioloogiline toime · Looduses laialt levinud, kuid ainult ühendeina. · Nt ; ilmeniiti kaevandatakse Edela- Norras. · Leidub vääriskivides, elusorganismides, pinnases ja taimedes, jõgedes ja järvedes, vees, liivas jm. · Ti osaleb immunoloogilistes protsessides. · Toidu ja joogiga saab inimene ööpäevas 0,8 mg Ti. Kasutamine · Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad. Neid tarvitatakse raketi- ja lennutööstuses, laevaehituses. · Titaaniühendeid kasutatakse keraamika- , kiudaine- ja
Samuti on seal väga palju erinevaid linde. Euroopas elavad selles vöötmes metskitsed, hirved, halljänesed, metsnugised ja koprad. Põhja- Ameerikas skungid ja pesukarud. Kaug-idas aga pruunkarud, hundid, leopardid ja ussuuri tiigrid. Inimtegevus Metsavööndis inimasustus on väga tihe. · Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus · Põllumajandus, teravilja-ja piimatootmine. Põllumajanduseks kasvatatakse nisu, otra, kartulit ja rukist · Maavarade kaevandamine- kaevandatakse näiteks kivisüsi ja rauamaaki · Kalandus · Lõuna osas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini Keskkonnaprobleemid · Veekogude reostumine · Tööstusjäätmed · Õhusaastus tööstuspiirkonnas · Veeressursside ammendumine Parasvöötme sega-ja okasmetsas asuvad sellised jõed nagu Doonau, Mississippi, Missouri ja Rein, järvedest on olemas Suur Järvistu ja Balaton. Eesti kuulub segametsavööndisse: Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti
pärines 470 meetsi sügavusest. põlevkivi Kukersiit e põlevkivi on olnud läbi aegade üks Eesti olulisemaid maavarasi olnud. kollakas kuni peaaegu must settekivim sisaldab orgaanilist ainet kerogeeni kütteväärtus 5-20 MJ/kg Vanimad põlevkivimaardlad moodustusid 450-500 miljonit aastat tagasi madalamatest veeorganismidest Põhiosa Eestis kaevandatavast põlevkivist kasutatakse elektrijaamade kütteks, vähemal määral põlevkiviõli tootmiseks Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes kui lahtistes karjäärides. Kukersiit e põlevkivi kaevandamine Majad mis asuvad kaevanduse läheduses muutuvad ohtlikuks(mõranevad) Peale maavarade kätte saamist augud jäetakse lahtisena. (kinni kaevamine on lisatöö ja kulukas) http://www.youtube.com/watch?v=dJtnOaSB2Z0 Kamber kaevandamine Viru kaevandus asub Jõhvi linnast ja Kohtla-Järve linna Uus-Ahtme linnaosast veidi lõuna pool, Jõhvi-Tartu maantee ääres
annaabi.ee 
