Planeet Tempe Atmosfäär Magnetväli Pind Vesi Kaaslased g Päev+aastaajad -ratuur 179°C- Äärmiselt hõre Maa omast *Kõrge 176 Maapäeva, Merkuur 427°C (Vesinik, 100 korda metallisisaldusega. Pole Aastaajad olemas heleium,kaalium) nõrgem *Kraatrid ja Jää + mäeahelikud 100 korda * Sarnaneb 117 Maapäeva tihedam Maa kivikõrbega Pole Pole + Sünoodiline aasta Veenu 480 °C omast (96,5% Puudub *Pruunikas värv, ...
Neptuun Neptuun · Kaheksas planeet Päikesest ja diameetri järgi suuruselt neljas. · Nimi Vana-Rooma merejumala Neptunuse järgi. Andmed · Tiirlemisperiood: 164,8 Maa aastat · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1, 0243x 1026 kg · Pöörlemisperiood: 16 h 7 min · Kaaslaseid: 14 · Keskmine kaugus Päikesest: 4 497 mil km · Atmosfääri temperatuur: -235o Kaaslased · Viimane kuu avastati 2013. aastal · 1846. aastal avastati Neptuuni kõige suurem kuu Triton · 1949. aastal leiti Nereid · Suuruselt teine kaaslane Proteus Rõngad Väga tumedad Koostis teadmata Huvitavad faktid · Võib omada tahket tuuma · Külastanud ainult üks kosmoselaev · Nähtav vaid teleskoobis · Koostis sarnane Uraanile Huvitavad faktid
Tiirlemisperiood 87,97 Maa ööpäeva Inklinatsioon 7,004 Füüsikalised omadused Diameeter 4879,4 km (38,252% Maast) Mass 3,303×1023 kg (5,5271% Maast) Tihedus 5,43 g/cm3 Pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi Pinnatemperatuur 452 kelvinit (179 °C) Kaaslaseid null Albeedo 0,10 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur
kaaslane erinevatel aladel erinevad pinnavormid puudub atmosfäär Kallisto: 3000 km hiidsüvend atmosfäär puudub katavad löögikaatrid Europe: pinna värvus valdavalt kollakas sileda pinnaga Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto Jupiteri uurijad Esimesena alustas uurimist Pioneer 1 Seejärel: Voyager 1 (USA) Voyager 2 (USA) Galileo (USA) Vayagerid avastasid enamuse jupiteri kaaslaseid ja pildistasid esimest korda rõngaid. Galileo saatis enne atmosfääri sondi
VEENUS Veenus Veenus o Nimi Vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi o Koidu- ja Ehatäht o Maale lähim planeet o Päikesest teine o Mõõtmetelt sarnane Maale o Kaetud läbipaistmatu kollase pilvekihiga o Palju vulkaane ja mägesid o Kõige tulisem (300-400 km/h) o Peegeldab Päikese valgust 77% (2x rohkem kui Maa) o Pole kaaslaseid Päev-Öö o Orbiit ringikujuline o Pöörlemine aeglane, tiirlemisele vastassuunas o Tiirlemisperiood on võrdne 225 päevaga o Päikeseööpäev 117 päeva o Telg orbiidi tasandiga risti (aastaajad puudu) Veenus ja Maa · On peetud Maa kaksikõeks · Veenus on natuke väiksem kui Maa · Mõlemal täheldatakse mõningaid kraatreid suhteliselt noorel pinnal. · Nii Maa kui ka Veenuse tihedused ja keemilised koostised on väga sarnased.
Peale ebaõnnestunud katset jätkata saadet tavapärasel moel aastal 1996, toodi sari tagasi aastal 2005 Russel T Davies'e poolt, kes oli saate kirjanik ja ülalpidaja esimesed 5 aastat sarja tagasitulekust. Doctor Who'l on ka kõrvalsaated, nende nimedeks Torchwood (2006), The Sarah Jane Adventures (2007), K-9 (2009), P.R.O.B.E. (1994) ning K-9 And Company (1981). Doctor'it on senini kehastanud 11 näitlejat, ning tema kaaslaseid mitmed erinevad inimesed. Dotor'i näitlejate nimekir on järgmine: William Hartnell, Patrick Troughton, Jon Pertwee, Tom Baker, Peter Davison, Richard Hurndall, Colin Baker, Sylvester McCoy, Paul McGann, Christopher Eccleston, David Tennant ning Matt Smith, kes on praegune Doctor, ning seda arvatavasti kuni aasta 2014-ni. Protsessi ühest kehast teise minemist nimetatakse regeneratsiooniks, mis on osa ajalordide elust.
vesinik ja heelium. Atmosfääri alumistes kihtides esinevad pilved, mis on moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest. Pilvekihid on küllaltki keerulise ja kihilise struktuuriga. Arvatavalt asuvad metaanipilved ülemises ja veepilved alumises osas. Vähesel määral leidub atmosfääris ka süsivesinikke. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst. Sarnaselt teiste hiidplaneetidega on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi kaheksa kraadi, mistõttu planeedi põhja- ja lõunapoolus asuvad seal, kus enamikul teistel planeetidel on ekvaator. 1986. aastal Voyager 2 poolt tehtud fotodel on Uraan ühtlaselt sinakasroheline, erinedes Jupiteri ja Saturni atmosfäärides eristatavatest pilvemassiividest ja tormidest. Maapealsete vaatluste ajal on viimastel aastatel märgatud ka aastaaja vaheldumist ja kliimamuutuste kasvu, kuna Uraan lähenes oma pööripäevale
Kuna teda pole veel tundma õpitud, hakatakse teda narrima esmamulje järgi. Teda tundma õppides kaob tasapisi ka tema narrimine ja kiusamine. Aga kuigi see uus õpilane andestab neile selle esmase narrimise, ei unusta ta seda kunagi. Ja kui ta tõesti pääses sellest igapäevasest kiusamisest, jääb tema hinge ikka märk et teda on narritud. Kisatavate hulgas on ka klassis nõrgemad isiksused. Kes ei oska midagi vastu öelda ega ka vastu lüüa. Selliseid kaaslaseid lüüakse ja narritakse igapäevaselt. Sest teatakse, et ta ei suuda vastu hakata. Kiusatavad ei suuda end kuidagi kaitsta ega ka kellelegi sellest rääkida. Sest nad ei usalda kedagi, peale iseenda.Ning nad ei julge täiskasvanutele sellest rääkida. Nad on usu kaotanud teistesse kuna teda pidevalt pilgatakse. Ta ei suuda olla inimeste keskel ega suuda harjuda keskkonnaga, kus on über palju tundmatuid inimesi ning ei suuda nendega sõbruneda
· Kuud: o Saturnil on vähemalt 60 kuud. Enamik neist on väga väikesed 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 on väiksemad kui 50 km. · Saturn on kõige lapikum planeet Päikesesüsteemis. Läbimõõtude erinevus on 10%. Uraan · Kuulub koos Jupiteri ja Saturniga hiidplaneetide hulka. · Esimene teleskoobi abil avastatud planeet. · Sarnaselt teisele hiidplaneetidele on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. · Rõngad: o Praegu tuntakse 13 eristatavat rõngast. Kõik rõngad peale kahe on väga kitsad nende laius on tavaliselt mõni kilomeeter. Rõngad ei tekkinud planeediga samal ajal. · Kõige külmem planeet Päikesesüsteemis. · Kaaslased: o On avastatud 27 looduslikku kaaslast, mis on oma nimed saanud William Shakespeare'i ja Alexander Pope'i teoste tegelaskujude järgi
Veenuse tihedas atmosfääris ära. Kraatrid Veenusel paistavad asuvat kobaras, mis näitab, et suured meteoriidid purunevad tavaliselt enne pinnale jõudmist atmosfääris kildudeks. Veenuse sisemus on arvatavasti väga sarnane Maa omale: Sisemuses asub umbes 3000 km raadiusega rauast tuum ja enamuse planeedist hõlmab sulakivimist ümbris. Veenusel ei ole magnetvälja, arvatavasti oma aeglase pöörlemise tõttu. Veenusel pole kaaslaseid. 5 3. MAA Maa on suuruselt viies ja järjekorras kolmas planeet Päikesest. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka või Rooma mütoloogiast vaid vanainglise ja germaani keelest. Maal on pisut piklikum orbiit ja kiirem pöörlemine kui Veenusel. Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Ta pöörleb ümber enda kujutletava telje. Pöörlemisel teeb Maa
atmosfäär kõige kuumem. Atmosfäär Marsi atmosfääris sisaldub vaid 0.13% hapnikku. Peamiseks Marsi atmosfääri koostisosaks on CO2, mida on atmosfääris 95.3%. Marsi atmosfääris leidub veel teisi gaase: 2.7% N2 ; 1.6% Ar; 0.07% CO; 0.07 ja 0.03% H2O. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires. Kaaslased Marsi kaaslaseid on kaks. Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Võrreldes Maa kuuga on Marsi kaaslased erinevad. Phobos pikliku kujuga ja tema teoreetiline keskmine läbimõõt on 22 km, suurim aga 27 km. Satelliidi tihedus on 2,1 g/cm³, seetõttu sajakilone inimene kaalub seal veid 50 kilo. Phoboselt paistab Marss hiiglasuurena ning pole näha polaaralasid. Orbiidi raadius on vaid 9370 km. Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi. Ühele
Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti Päiksesesüsteemi sünd algas ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi tähtedevahelises ruumis kogunenud gaasipilvest. Täna moodustavad päikesesüsteemi Päike ja tema ümber tiirlevad kehad. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslaseid ning teadmata koguses meteoorset ainet, tolmu, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi, Galaktika, osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad
suurem kui Maal. Saturn Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud seda vana-aja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu.Uraani keemiline koostis on sarnane Neptuunile, erinedes selgelt suuremate gaasiliste planeetide Jupiteri ja Saturni koostisest. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst.Sarnaselt teistele hiidplaneetidele on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h.
tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. · Nagu teistegi hiidplaneetide puhul ei ole vähemalt praegu selge, kas ta pilvekihi all on tahket maapinda. Enamus uurijaid on veendunud, et hiidplaneedid on lihtsalt gaasimullid, mille tihedus keskpunkti suunas kasvab ning keskosas suure rõhu all võib esineda ka tahke faas. · Kaaslaseid on 14 Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes.
1. Maasarnased ehk kivised planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, and Marss Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivist ja metallidest. Nad on suure tihedusega ja neil on tahke pind ning nad pöörlevad aeglaselt. Sellistel planeetidel on vähe satelliite. 2. Gaasilised planeedid: Jupiter, Saturn, Uraan, and Neptuun: Gaasilised planeedid koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Nad on hõredad, paksu atmosfäärikihiga ja pöörlevad kiiresti. Neil on palju kaaslaseid. Suuruse järgi: 1. Väiksed planeedid : Merkuur, Veenus, Maa, Marss and Pluuto. Väikeste planeetide läbimõõt ei ületa 13000 km. 2. Suured planeedid: Jupiter, Saturn, Uraan and Neptuun. Suurte planeetide läbimõõt ületab 48000 km. Merkuur and Pluuto liigitatakse harilikult pisiplaneetide hulka Suuri planeete nimetatakse vahel ka gaasilisteks suurteks planeetideks. Asukoha järgi Päikese suhtes: 1
räägib Raini Pladost, kes põeb samuti ihtüoosi. Film demonstreerib hästi seda, kuidas kõik on inimeses endas kinni. Raini on tegus noormees, olenemata sellest, et talle on mitmed töökohad üles öeldud, on ta täis entusiasmi ning positiivsust. Samuti on ta ihtüoosihaigete liidu, kuhu kuulub 40 inimest, esimees. Raini jutustab oma elust väga optimistlikult, olenemata haigusest on ta leidnud enda kõrvale kaaslaseid ning leiab, et mida aeg edasi, seda kergem on ihtüoosiga elada. Mees aga tunnistab ise, et esimese suhte alguses oli enesehinnang väga madal ning kaldus mõtlema, et kes mind ikka tahab. Siiani on ta kõik suhted ise ära lõpetanud. Raini on vaatamata oma haigusele motiveeritud ning tuleviku suhtes positssivselt meelestatud, tuleb see, mis tulema peab. Iga haiguse puhul on tähtsad lähisuhted, eelkõige mainiksime perekonda. Peremudel võib olla toetav või pärssiv
Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. "Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks." Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need 8 nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. Aastal Luna- 3 poolt
suhtes on 8 kraadi veereb nagu jalgpall oma orbiidil; pöörleb vastupidises suunas tiirlemisele; aastaajad vahetuvad järsult. Neptuun 1. Kuidas avastati Neptuun? V: Uraani liikumises avastati häire ja arvutati välja kui suur võiks olla Uraani taga asuva planeed mass ja trajektoor, mis neid häireid põhjustas; 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? V: Päikesesüsteemi massiivsemaid kaaslaseid liigub Neptuuni pöörlemisele ja tiirlemisele vastassuunas. Pluuto-Charon 1. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. V: kasksikplaneet teineteisele väga lähedal; tiirlevad ümber ühise masskeskme, mille tsentriks ei ole Pluuto, masskese asub Pluuto lähedal; mõlemad on suured lumapallid, mis on kosmilise tolmuga segatud; Charon on 2x väiksem Pluutost; Koostiselt sarnanevad rohkem komeetidega; 2. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti?
Ühelt poolt on tegu revolutsiooni tipuga, selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning efektiviseeriti riigivalitsemine. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest. Revolutsioonilise valitsuse kohuseid hakkas täitma Rahvapäästekomitee, mille juhiks sai M. Robespierre. Kui Robespierre hakkas ka temaga mittenõustuvaid kaaslaseid revolutsiooni vaenlasteks tembeldama, siis süvenes vastasseis ta hirmuvalitusele ning 1794. aastal arreteeriti ta ning hukati. Nii kukutati jakobiinide diktatuur. 4 Terror jakobiinide diktatuuri ajal Revolutsiooni taandumine ja lõpp Revolutsiooni taandumine algas jakobiinide diktatuuri kukutamisega. Pehmendati
Titan on Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe atmosfäär. 15. Neptuuni välisilme ja tema kaaslase Tritoni erinevus teistest suurtest planeetidest. Neptuun on üsna sarnane Uraaniga. Maapealsestest teleskoopidest näeme Neptuuni kui üht sinakat ketast. Esinevad pilvevööndid. Planeedilt on leitud nö Jupiteri laigu külm analoog- Suur Tume Laik. Neptuuni üks kaaslastest, Triton on Päikesesüsteemi üks massiivsemaid kaaslaseid ning liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Arvatakse, et esmaslt ei pruukinud Triton kaaslane olla. 16. Mida on teada Pluuto kohta? Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümberkääbusplaneediks.
Atmosfääri alumistes kihtides esinevad pilved, mis on moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest. Pilvekihid on küllaltki keerulise ja kihilise struktuuriga. Arvatavalt asuvad metaanipilved ülemises ja veepilved alumises osas. Vähesel määral leidub atmosfääris ka süsivesinikke. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst. 9 Sarnaselt teistele hiidplaneetidele on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi kaheksa kraadi, mistõttu planeedi põhja- ja lõunapoolus asuvad seal, kus enamikul teistel planeetidel on ekvaator. Tuule kiirused planeedil võivad ulatuda kuni 250 m/s (900 km/h). Uraanil on 27 kuud. Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan,
armastavad teineteist ning neile ei ole vajab kedagi paremat. Täheteadlased väidavad, et kõik armastus on tähtedesse kirja pandud, ajaloolised usuvad, et armastus on müstiline, seletamatu asi. Mõned teadlased räägivad, et armastus on täielik jama, väljamõeldis. Iga inimese jaoks on armastus erinev, väljendub erinevalt. Mõned tunnevad, et just see inimene on tema elu armastus ning elavad elu lõpuni koos, mõned aga otsivad seda õiget, vahetades pidevalt enda kaaslaseid. Vahel nad ei leiagi seda õiget. Siis jäävad nad üksi või on kellegagi, keda nad tegelikult ei armasta ning elavad lihtsalt harjumusest koos. Muidugi, on ka armastust, mis ei tähenda seda, et sa peaksid temaga koos elama. Sa ju armastad enda vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi vahel isegi lemmiklooma. Võib-olla armastad sa mõnda kuulsust, kes on bändis laulja, või hoopis mõnda raamatu tegelast? Sa võid armastada enda mängukaru, sa võid armastada mingit kindlat juttu
Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust.Maal on ka üks kaaslane- Kuu. "Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks."Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis.Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. Aastal Luna- 3 poolt. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 1. 40 Maakoor 2. 10- 400 Vahevöö ülaosa 3. 400- 650 Ülemineku piirkond 4. 650-2700 Vahevöö alaosa 5. 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 6. 2890-5150 Välimine tuum 7
Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. "Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks." Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. Aastal Luna- 3 poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu.
Põhjustab suuri keeristorme. 2.6. Saturn Saturni kutsutakse ka Päikesesüsteemi juveeliks tänu oma suurejoonelisele rõngassüsteemile. Suuruselt on ta teine planneet Päikesesüsteemis. Järjekorras on ta alates Päikesest kuues ja tema keskmine kaugus Päikesest on 1 426 725,4 km. Efektiivne temperatuur on -178 kraadi. Tema atmosfääris on 93% vesinikku ja 5% heeliumi, lisaks veel metaani, veeauru, ammoniaaki, etaani, fosfiini. Saturnil on ka palju kuusid/ kaaslaseid. Suurim nendest on Titan. Saturn on samuti gaasiline hiidplannet nagu Jupitergi. Arvatavasti on tal ka väike kivisüdamik, mis on ümbritsetud metallilise vesiniku kihiga. Ta kiirgab rohkem energiat, kui saab tegelikult Päikeselt ja on ainukene planeet, mille tihedus on väiksem, kui veel. Saturni rõngad on laiad, aga kokkusurutud ja koosnevad loendamatust hulgast erineva suurusega jäätükkidest. Lisaks leidub seal ka veel kivimipuru. Neid rõngaid leidub ka
Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. "Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks." Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. Aastal Luna- 3 poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu.
Meie jaoks tähistab päikesetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. (Allikad 5, 8, 10) Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. (Allikad 5, 8, 10) Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. aastal (Luna-3, NL). Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu
annaabi.ee 
