Asutusüksuse paiknemine Eestis Meegomäe küla asub Võru maakonnas Võru vallas. Küla asub umbes 6 km kaugusel Võru linnast. (Eesti Entsüklopeedia 2006) Joonis 1. Meegomäe küla asukoha skeem. Allikas: Maa-ameti geoportaal Asutusüksuse piirid ja skeem käesoleval hetkel Meegomäe küla piirneb põhjast Võru linnaga, lõunast Puiga külaga, idast Kose alevikuga ja läänest Raudsepa külaga. (Kupits Halduspiiride kaardiserver). Joonis 2. Meegomäe küla piirid praegusel hetkel. Allikas: google map Küla kuuluvus varasematesse haldusüksustesse 1917.a. oli Meegomäe küla Saksa nimeks Kasseritz ning Eesti nimeks Vana-Kasaritsa. Kihelkonnaks oli Rõuge, Maakonnaks Võru ning Kubermanguks Liivimaa. Meegomäe on eraldatud Vastseliinast 1588 ja 1592.a. vahel. Alale jääb Vana-Kasaritsa riigimõis. Küla ümber oli okasmets ja paar talu, põllumaad.
Kliki kaardile, ühendades varem märgitud punktid. Joone lõpetamiseks tee topeltklikk. Sinu marsruudi pikkus linnulennult on 21 km Joonista teine joon, kus jälgid liiklusteid, pane sellele joonele nimeks Mööda teid siis on marsruudi pikkuseks – 27 km Vajuta nuppu JAGA - kleebi siia jagamise link: http://pump.regio.ee/kaart/? bookmark=c64bc283b0833301741d8ce929345f65 Puhasta kaart. Ülesanne nr. 3. LISA Ava maaameti kaardiserver http://geoportaal.maaamet.ee/ Sealt Ava Eesti kaart Tutvu portaaliga, esmalt vali vasakult menüüst –Kaardikihtide valik ja legend Lülita välja valikud Katastritunnus ja Lähteülesanne. Sulge ristist menüü. Sisesta otsingukasti Südalinna kooli aadress – Liivalaia 23. Vaata erinevaid kaardivõimalusi – Hübriidkaart, Ortofoto, Kaart, Põhikaart , vali endale meeldivaim. Mõõda koolimaja ümbermõõt ja pindala. Selleks: Vajuta ülapaneelilt nuppu vahemaade mõõtmine
X: 6497733 , Y: 636781 M 1:10000 13 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Kursi_(Puurmani)[15.10.2014] http://et.wikipedia.org/wiki/Kursi_vald[15.10.2014] http://et.wikipedia.org/wiki/Kursi_kirik[15.10.2014] http://et.wikipedia.org/wiki/Kursi_Vabaduss%C3%B5ja_m%C3%A4lestussammas [15.10.2014] http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html[15.10.2014] 14
Enamlevinud mulla osatähtsus Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti põhikaardil on märgitud punase ristiga. 6 Kasutatud kirjandus Eesti muldadest põllumehele. [http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf] Maa-ameti kaardiserver X-GIS. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis] Mullateaduse konspekt ,,Muldade väliuurimine" [http://karuonu.meso.ee/geo/materjalid/muld.htm] Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri [http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf? t=20091211092214] Metsakasvukohatüübid [http://www.hot.ee/sinumets3/sinumets03-08.pdf] Eesti mullastiku ja muldade kasutussobivus [http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf]
Kastikuloo-kuusik, Kastikuloo-sarapik. Leostsunud muldadel (Ko) ja Leetjas muld (KI) sobiks sinlilille kuusik. Enamlevinud mulla osatähtsus Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti põhikaardil on märgitud punase ristiga. Kasutatud kirjandus Eesti muldadest põllumehele. [http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf] Maa-ameti kaardiserver X-GIS. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis] Mullateaduse konspekt „Muldade väliuurimine“ [http://karuonu.meso.ee/geo/materjalid/muld.htm] Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu. 70 lk. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf?t=20091211092214
Go perspektiivne boniteet 48/49 lähtehindepunkti M' - boniteet 53 lähtehindepunkti M'' - boniteet 53 lähtehindepunkti MULLA OSATÄHTSUS EESTIS Gleimuldadest on kõige enam levinud leostunud gleimullad, mis moodustavad umbes poole kõikidest gleimuldadest. Viljakad mullad asuvad Järvamaal, valdavalt ka Viru-, jõgeva- ja Raplamaal. Soomuldi leidub kõikjal Eestis, kõige enam Lääne-Eestis, Peipsiärrsel madalikul, Vahe-Eestis ja alutagusel. KASUTATUD MATERJALID Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Astover A., Kõlli R., Roostalu H., Reintam E., Leedu E., Mullateadus. 2012. Eesti maaülikool
Boniteedi määramine LP - 48 lähtehindepunkti LPg - 41 lähtehindepunkti Enamlevinud mulla osatähtsus Näivleetunud mullad (LP) hõlmavad ~6% kogu maafondist ning suhteliselt suure osa põllumaadest (~15%). Maakondadest levinud peamiselt Tartumaal, Viljandimaal ja Põlvamaal, piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas. Kasutatud materjalid 1. Asi, E., Kõlli, R., Laas, E. Põllumaade metsastamine. 2004. Keskkonnaministeerium Tartu. 2. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, (viimati külastatud 29.04.2011) 3. Penu, P., Eesti muldadest talunikele. Kättesaadav: http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf, (viimati külastatud 29.04.2011)
sellest lõuna poole jäävad piirkonnad. Seega on neid kõige rohkem Lääne- Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Põllumaast moodustavad leostunud mullad suurima osa Rakke (56%) ja Järva- Jaani (43%) ümbruses. (Mullateadus 2012) Leostunud (Ko) ja leetjaid (Kl) muldi on Eestis kokku 6,6% ja haritavatel maadel 16%. 7 Kasutatud materjalid 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 2. Alar Astover, Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus [WWW] http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf 3. Alar Astover (2012) Mullateadus, Tartu: Eesti Maaülikool 4. A. Astover, E. Reintam, E.Leedu, R. Kõlli (2013) Muldade väliuurimine, Tartu: Eesti Maaülikool 8
Siinjuures On haritava maana kasutusel 63% muldadest. Enamlevinud On need mullad Järvamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal Ja Viljandimaal. Leetjate Muldade poolest rikkamad piirkonnad on Aravete,Koeru,Pandivere,Järva-Jaani Leostunud mullad- moodustavad 7,6% Eesti muldkattest, põllumajandusmaal on selle osakaal 14%. Levinud peamiselt Kesk-Eestis, kõige rohkem Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Kasutatud kirjandus: 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, (viimati külastatud 09.05.2015) 2. 3. Penu, P., Eesti muldadest talunikele. Kättesaadav: http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf, (viimati külastatud 02.05.2015) 3. Alar Astover.,Mullateadus. Tartu 2012 4. Alar Astover,. Muldade väliuurimine. Tartu 2013
f5c6d7c2257ae90065e4fa. 24.11.2013. Kruuse, K. 2012. Korterite hinnad erinevad Tartus linnaositi tublisti. Tartu Postimees. Kättesaadav http://www.tartupostimees.ee/788476/korterite-hinnad-erinevad-tartus- linnaositi-tublisti. 23.11.2013. Salupere, M. 2004. Tuhandeaastane Tartu nooruse ja heade mõtete linn. Tartu Ülikooli Kirjastus. 23 Tamul. Tartu Ülikooli lugu. Tartu Ülikool. Kättesaadav http://www.ut.ee/et/tartu- ulikooli-lugu. 23.11.2013. Joonis 9. Maa-ameti XGis kaardiserver. Joonis 12. Linde, K. TPM graafik: Tartu kesklinna tulevik aastani 2030. Tartu Postimees. Kättesaadav: http://www.tartupostimees.ee/1623198/tpm-graafik-tartu- kesklinna-tulevik-aastani-2030. 23.11.2013.
Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal. Leetjate muldade poolest on rikkamad piirkonnad Aravete, Koeru, Pandivere ning Järva-Jaani. (Penu P. 2006) Kasutatud allikad 1. ,,Eesti mullastik’’ Eesti Entsüklopeedia. 2002a. http://entsyklopeedia.ee/artikkel /eesti_mullastik 02.05.2014 2. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. ,,Muldade lupjamine’’ http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/muldade-lupjamine#.U2lHF_l_uCq 02.05.2014 3. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 02.05.2014 02.05.2014 4. Maa-amet. ,,Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri’’ 2001a. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf?t=20091211092214 02.05.2014 5. Priit Penu. ,,Eesti muldadest põllumehele’’ 2006a. http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf 02.05.2014 6. Raimo Kõlli, Olav Ellermäe, Indrek Tamm. ,,Eesti mullad maatrikstabelitel ver.2’’
Leetjad mullad (KI) hõlmavad ~2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. Kasutatud materjalid 10 1. Linde, K. Muldade määramise abimees. Kättesaadav: http://www.tlu.ee/~katzz/soils/soil_info.html, (viimati külastatud 23.04.2018) 2. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, (viimati külastatud 23.04.2018) 3. Astover, A. Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. 2005. Tartu. Kättesaadav: http://maad.maad.ee/avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf, (viimati külastatud 23.04.2018) 11
põllumaast. Nende muldade peamiseks levikualaks on Viljandimaa ja Tartumaa. Põllumaast moodustavad gleistunud leetjad mullad suurima osa Kolga-Jaani ja Tänassilma ümbruses. Näivleetunud mullad (LP) moodustavad 5,9% kogu Eesti maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal, täpsemalt 15,1%. Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. [6] [2] Kasutatud kirjandus 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Mullakaart. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (20.04.2017) 2. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Eesti Maaülikool. Tartu, 486 lk. (25.04.2017) 3. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu, 70 lk. (25.04.2017) 4. Maa-amet. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. 2001. Tallinn, 46 lk. (25.04
aastast. 20 10. Allikate loetelu 1. Eesti Riiklik ehitisregister (24.03.2013) [http://www.ehr.ee/v12.aspx? loc=0197&pageNr=1] 2. Eesti kinnisvara korrashoiu internetikeskkond. (24.03.2013) [http://ekhhl.ee/? id=590] 3. Justiitsministeerium (24.03.2013) [http://www.just.ee/4267] 4. KÜ dokumendid 5. Maaameti kaardirakendus X-Gis (24.03.2013) [http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html] 6. Riigi Teataja (24.03.2013) [https://www.riigiteataja.ee] 21 Lisa 2. KÜ Põllu kodukord 22 Lisa 3. Kinnistu toimik 23
Levinud Põhja- ja Kesk-Eesti maastikel. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. [4] Kasutatud kirjandus 1. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli R. (2013). Muldade väliuurimine. Tartu: Eesti Maaülikool. 2. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. (2012). Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Tartu: Eesti Maaülikool 3. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis? app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1122&HEIGHT=655&zlevel=0,5 52500,6505000 4. Astover, A. (2005). Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. http://maad.maad.ee/avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf
topokaardina 1947. aastal. Joonis 7. Topokaart Tartust, valmimisaasta 1947. (Maa-ameti Geoportaal) Lisa 3 sisaldab Joonis 8, millel on sinisete hulknurkadega ära toodud Kesklinna linnajao kultuurimälestised. Joonis 8. Kesklinnas paiknevad kultuurimälestised on ära toodus sinise hulknurgaga.( Maa- ameti Geoportaal) 16 Kasutatud kirjandus 1. Estonica kaardiserver, 2000. Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/pildid/Eesti_haldusjaotuse_kaart/ (Viimati külastatud 13.05.2014) 2. Lott, J, 1974. Tartu Eesti NSV. Perioodika. Tallinn. 3. Maa-ameti Geoportaal. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (Viimati külastatud 13.05.2014) 4. Masing-Jugaste, C, 2014. Suuline allikas. 5. Pullat, R, 1980. Tartu ajalugu. Eesti Raamat. Tallinn. 6
Ma-ilma madest. Koli-Ramat. Wies jaggo. Teine geograafiaõpik eestlastele, khk koolidele, ilmus 4 trükki ja 9500 ex, selles esimene koolikaart Eüropa ja Palästina. Laialt levis 1873 C. R. Jakobsoni kooliatlas. 1883 andis Ado Grenztein välja esimese täpsema eestikeelse kaardi ,,Eestimaa kaart" rahva hulgast kogutud kohanimedega. Aluseks kolmeverstaline topograafiline kaart. 1997 ilmus eesti esimene täielikult arvutiga valmistatud teedeatlas ja hakkas tööle kaardiserver. Suuremad kollektsioonid ja kättesaadavus: · Rahvusraamatukogus on digiteeritud vanad kaardiharuldused, on kirjanduse temaatiline andmebaas ja Eesti Looduse artiklite andmebaas. · Rahvusbibliograafia registreerib Eestis ilmunud ja eesti kohta käivad kaardid. · Ajalooarhiivi kollektsioon: Põllumajanduslikud, geograafilised jms. Vt Ajalooarhiivi kaartide andmebaas, hetkel ei ole kättesaadav. · Halduspiiride kaardiserver Kupits EAA ja Regio koostöö.
· Staatilised kaardid · Metaandmete otsing · Dünaamiline kaardibrauser · Andmete eeltöötlus · Veebi-põhised päringud ja analüüs · Võrguandmete kasutamine Ruumiandmed Eestis · Kaardid: o Eesti Põhikaart o Eesti Baaskaart o Katastri aluskaart o Mullakaart ja mullaandmebaas o Eesti Asustus- ja Haldusjaotus o Muud kaardid o Kitsenduste kaart o Ortofotod · Kaardiserver ühendab endas kõiki Maa-ameti avalikke kaardirakendusi, mida senini on tunutud avalike teenuste nime all ja on kättesaadavad olnud Avalikud Teenused menüüpunkti kaudu. Saadaval on ka teised kaardirakendused. · Kaardiserveri kaudu kasutatavad kaardirakendused: o Maainfo kaardirakendus o Looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus o WAP teenus o Planeeringute kaardirakendus ja detailplaneeringud o Ajalooliste kaartide kaardirakendus
kultuuriteemakaardid (näiteks haridusasutuste kaart, kinokülastuste arvu kaart, telejaamade vaadatavuse kaart jne) ajalooteemakaardid (näiteks Jüriöö ülestõusu kaart, Teise maailmasõja kaart, Euroopa poliitiline kaart pärast Versailles'i rahu jne) Selleks et teemakaardil kujutatu annaks õigesti edasi andmete sisu seda külge, mida kaardi koostaja soovib esile tuua, on tähtis andmete õige rühmitamine. Maa-ameti geoportaal, Kupits (halduspiiride kaardiserver), 195. Algandmete interpreteerimine Kõik GISs olevad andmed on seotud geograafiliste koordinaatidega, st. andmed on kirjeldatud asendiga Maa pinnal mingi koordinaatide süsteemi abil. • Üks tavalisemaid koordinaatide süsteeme on geograafiliste koordinaatide süsteem pikkus- ja laiuskraadidega. Selles koordinaatide süsteemis on asend kirjeldatud ekvaatori suhtes. Pikkuskraadi nulliks on Greenwichi meridiaan. On ka teisi koordinaatide süsteeme
annaabi.ee 
