lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud 1 kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage möönev kõneviis jussiiv Jss kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik - jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan
aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage möönev kõneviis jussiiv Jss kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik polaarsus jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan
· omastav 2- sina 2 - teie · osastav 3- tema 3- nemad · sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest. Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGUSÕNAD ( tegumood ) : · isikuline · umbisikuline Umbisikuline » Kõneviisid » olevik- mida tehakse kindel- olen lihtminevik- mida tehti käskiv õpi, õppige täismin. - mida on tehtud kaudne- tegevat, olevat ennemin. - mida oli tehtud tingiv- laulaks VERBI PÕHIVORMID: · oleviku ainsuse esimene pööre, mina vorm. · ma-tegevusnimi · da- tegevusnimi · tud- keksõna isikuline- nud ; v -- kesksõnad
Pöördelised vormid e finiitsed vormid 1. Pöördekategooria 1) ainsuse 1. pööre, lõpp -n (tee/n, hakka/n); 2) ainsuse 2. pööre, lõpp -d (loe/d, seleta/d); 0 (käi, too); 3) ainsuse 3. pööre, lõpp -b (jaluta/b); 4) mitmuse 1. pööre, lõpp -me (tee/me); -m (teh/ke/m); 5) mitmuse 2. pööre, lõpp -te (käi/te); 0 (käi/ge); 6) mitmuse 3. pööre, lõpp -vad (hakka/vad); -d (käi/si/d). 2. Kõneviisikategooria 1) kindel kõneviis e indikatiiv. Tunnuseta; 2) tingiv kõneviis e konditsionaal, tunnused -ksi (kui järgneb pöördelõpp, käi/ksi/n); -ks (sõnavormi lõpus (tee/ks, satu/ks); 3) käskiv kõneviis e imperatiiv, tunnused -ge (tul/ge), -ke (teh/ke), 0 (too); 4) kaudne kõneviis e kvotatiiv, tunnus -vat (käi/vat, seis/vat); 5) möönev kõneviis e jussiiv, tunnused -gu (ol/gu, vii/gu); -ku (teh/ku, haka/ku). 3. Ajakategooria 1) olevik e preesens
*Oleviku kesksõnad: -v, -tav *Mineviku kesksõnad: -nud, -tud, -dud *Des-vorm: -des, -tes, -es *Ainsuse 1. pööre: -n *Ainsuse 2. pööre: -d, 0 *Ainsuse 3. pööre: -b, 0 *Mitmuse 1. pööre: -me, -m *Mitmuse 2. pööre: -te, 0 *Mitmuse 3. pööre: -vad, -d *kindel kõneviis: tunnust pole * tingiv kv: -ksi, -ks *käskiv kv: -ge, -ke, -gu, 0 * kaudne kv: -vat * möönev kv: -gu, -ku *olevik: -b, -kse, -va(d), -v *lihtminevik: -si, -is, -i, -s *täisminevik: olen elanud *enneminevik: oli olnud *üldminevik: tunnus puudub
Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular ja mitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus). Tunnused on mitmusel de-mitmus ja vokaalmitmus. Kolmel sõnal – jalge, silme, rinde – ka e-mitmus. Ainsusel tunnused puuduvad. 9. Pöördekategooria liikmed. Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Pöördsõna vormid võivad olla: a) Finiitsed – võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja selles avalduvad kategooriad b) Infiniitsed – normaaljuhul ei saa lauses iseseisvalt öeldisena esineda ning kategooriad saavad väljenduda vaid puudulikult. Tunnused: da-tegevusnimi, vat-tegevusnimi, ma-tegevusnimi, kesksõnad, des-vorm.
nimi d, mis (ainsuses ja mitmuses) käändele vastavad 1. Nimetav Kes? Mis? Tüdruk Tüdrukud 2. Omastav Kelle? Mille? Tüdruku Tüdrukute 3. Osastav Keda? Mida? Tüdrukut Tüdrukuid 4. Sisseütle Kellesse? Millesse? Tüdrukuss Tüdrukutess v Kuhu? e e 5. Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Tüdrukus Tüdrukutes 6. Seestütle Kellest? Millest? Tüdrukust Tüdrukutest v Kust? 7. Alaleütle Kellele? Millele? Tüdrukule Tüdrukutele v Kuhu? 8. Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Tüdrukul Tüdrukutel 9. Alaltütle Kellelt? Millelt? Tüdrukult Tüdrukutelt v Kust? 10 Saav Kelleks? Milleks? Tüdrukuk Tüdrukutek . s s
1. Nimetav Kes? Mis? Tüdruk Tüdrukud 2. Omastav Kelle? Mille? Tüdruku Tüdrukute 3. Osastav Keda? Mida? Tüdrukut Tüdrukuid 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Kuhu? Tüdrukusse Tüdrukutesse Kohakäänded 5. Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Tüdrukus Tüdrukutes 6. Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Tüdrukust Tüdrukutest 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Tüdrukule Tüdrukutele 8. Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Tüdrukul Tüdrukutel 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Tüdrukult Tüdrukutelt 10
KÄÄNETE TABEL Käände nimi Küsimus Näide: ains ; 1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus PEAKÄÄNDED KES SA OLED? KELLE OMA SA OLED? KEDA SA OTSID?
Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud – need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina, nt laeva/ga. Nullmorfeem – morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus (ARV), olevik vs minevik (AEG), nominatiiv vs partitiiv (KÄÄNE), kindel vs käskiv kõneviis (KÕNEVIIS) Nullmorfeemi asemel kasutatakse ka terminit varjatud morfeem. Jäänukmorfeem – aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride kadudes tekib keelde uusi morfoloogiliselt liigendamatuid sõnu, mis võivad kunagi olla kuulunud mingi täistähendusliku sõna vormiparadigmasse, kuid on hiljem jäänud morfoloogiasüsteemist välja = leksikaliseerumine
tüves kaasa samasuguse vokaaliteisenduse oo → öö, uu → üü naguda-tegevusnime tunnuse a liitumine, nt `joo/ma : `juu/es, `söö/ma : `süü/es. 30. Kesksõnad Kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab tegevust omaduse või seisundina. Seetõttu on kesksõna sõnaliigilt lähedane omadussõnadele ja saab esineda täiendina, nt tõusev päike, praetud kartulid. Verbikategooriatest seostub kesksõna aja ja tegumoega, nt tõusev päike (suhteline olevik, isikuline tegumood), praetud kartulid(suhteline minevik, umbisikuline tegumood). Kuna olevikus ja minevikus on kesksõna tunnused ja süntaktilised kasutusvõimalused erinevad, on mõttekas eristada eesti keeles kaht kesksõna – oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna –, millel kummalgi on isikulise tegumoe vorm ja umbisikulise tegumoe vorm. 31. Pöördekategooria Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret, mis avalduvad pöördetunnustena
• (juured ja) tüved vs afiksid Afiksite liigid paiknemise alusel sõnas: • Prefiks e. eesliide- eba+viisakas • Sufiks e. juurele v. tüvele liituv sõnaosa, järelliide. - jalga+de+le+gi • Tsirkumfiks e. diakriitiline märk vokaali kohal - saksa ge+mach+t • Infiks e. siseliide- akadi 6. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria on üks hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Grammatiliste kategooriate morfoloogilised väljendusviisid: Sünteetiline väljendusviis- afikatsioon e. aglutinatsioon (sh. reduplikatsioon); fusioon e. Fleksioon Analüütiline väljendusviis Substantiivi kategooriad: Arv- näitan sõnaga seotud objektide hulka
struktuurist: leksikaalsetest morfeemidest e tüvedest ja grammatilistest morfeemidest e morfoloogilistest formatiividest, s.o tunnustest ja lõppudest. Need morfoloogiasüsteemi põhiüksused võivad varieeruda. Ühe ja sama sõna tüvi võib eri grammatilistes vormides esineda mitmel fonoloogilisel kujul, nt õpik ~ õpiku, puu ~~ pu/i/d, saba ~ sappa, soolane ~ soolase ~ soolas/t, sepp ~ sepa ~ seppa ~ sepp ’i, uus ~ uue ~ uut ~ uude, padi ~ padja ~ patja ~ patj u ~ padj’u/1, luge/ma ~ loe/me, kat/ma ~ katt ’a ~ kata/vad ~ kae/takse. Morfoloogiasüsteemi kirjeldus peab andma ülevaate ka selle süsteemi funktsioneerimisest, st iga sõna iga vormi moodustamisest ja analüüsimisest. Ta peab näitama, kuidas paikneb iga tüvevariant kogu vormistiku ulatuses, st missugusest tüvevariandist missugune vorm moodustatakse. Peab
1. Nimetav Kes? Mis? Tüdruk Tüdrukud 2. Omastav Kelle? Mille? Tüdruku Tüdrukute 3. Osastav Keda? Mida? Tüdrukut Tüdrukuid 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Kuhu? Tüdrukusse Tüdrukutesse Kohakäänded 5. Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Tüdrukus Tüdrukutes 6. Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Tüdrukust Tüdrukutest 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Tüdrukule Tüdrukutele 8. Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Tüdrukul Tüdrukutel 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Tüdrukult Tüdrukutelt 10
ja kategooriad Morfoloogiline kategooria e grammatiline kategooria e muutekategooria on morfoloogiliste tunnuste kujul vormistuvate üksteist välistavate tähenduste klass. Kategooria liikmed on üksteist välistavad tähendused, mis ühe kategooria siseselt väljenduvad erinevate tunnuste abil. Morfoloogilised kategooriad Käändsõna morfoloogilised kategooriad: kääne, arv, võrdlus, sugu, topik Pöördsõna morfoloogilised kategooriad: arv, isik, aeg, kõneviis, aspekt, tegumood Morfoloogilised kategooriad Kääne e kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. Eesti keeles on käändekategoorial 14 liiget: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Morfoloogilised kategooriad Käändekategooria liikmeid mujal:
sama, muu; Omadussõna asesõnad misssugune, oma, iga; Arvsõnade asesõnad mitu, kõik, kogu, mõni. Pöördsõnad ehk tegusõnad: Tegusõnad väljendavad tegevust, tegevuse olemist või tegemise alustamist. Kaks põhiküsimust on mida teeb? ja mida teha? Eesti keeles on neli kõneviisi (viies on ka olemas, mõõnev kõneviis) kindel, tingiv, kestev ja kandev kõneviis. Eesti keeles puudub grammatiline tulevik, sest seda väljendab oleviku abi. Eesti keeles on kaks aega: -olevik -minevik Minevik o Lihtminevik (kirjutasin) o Täisminevik (olen kirjutanud) o Enneminevik (olin kirjutanud) Eesti keele kaks kõne: -jaatav (kr. töötab kaasa) -eitav (kr. ei tööta kaasa) Kaks tegumoodi: -isikuline tegumood (poisid jooksevad staadionil)
Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina. 6) Nullmorfeem morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus, olevik vs minevik, nominatiiv vs partitiiv, kindel vs käskiv kõneviis jne. Nullmorfeemi asemel kasutatakse mõnikord ka terminit varjatud morfeem. Nullmorfeem avaldub ka käskiva kv ainsuse 2. pöördes: tee, käi, samuti osastava käände lõpus pesa-tüüpi sõnadest. 7) 1 Jäänukmorfeem aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride
PRT Koolonit – morfeemreal kui morfeemipiire ei peeta vajalikuks märkida Pariet ielu ületa:INF tänav:SG:ACC ‘tänavat ületama, üle tänava minema’ Veel põhimõtteid: Märgitakse vaid sõnavormis eksplitsiitselt väljendatud kategooriaid, millel on selge lõpp või tunnus Mõningaid markeerimata kategooriaid, millel ei ole morfoloogilist tunnust (nt verbide olevik, käändsõnadel ainsus ja nimetav kääne), ei pea glossima Glossitakse omastav kääne, mis sageli avaldub tüvemuutusena, ja ilma lõputa imperatiiv Pan-i-n lambi põle-ma. Pane-PST-1SG lamp.GEN pole-INF2 Pane lamp põle-ma! Pane.IMP.2SG lamp põle-INF2 Kui näide on liiga pikk, tuleb seda murda nii, et näiterida ja morfeemtõlkerida jääksid
Kaassõna tänu tähendus on üldistumas põhjuse tähenduseks, kaugenedes oma leksikaalsest allikast; sellega kaovad kasutuspiirangud: põhjustaja ei pea olema elus ega aktiivne, tagajärg ei pea olema positiivseks hinnatav. Kujunenud grammatikaüksused võivad edasi grammatikaliseeruda ehk regrammatikaliseeruda: nende ümbermõtestumine toob kaasa nihkeid grammatika süsteemis. Nii on eesti imperatiivi 3. pöördest kujunenud uus kõneviis jussiiv: mina tehku, sina tehku jne. Ka eesti kaudne kõneviis (tegevat) on oleviku kesksõna partitiivivormi regrammatikalisatsiooni tulemus. Kuna kirjakeel on loomult konservatiivne ja grammatikalisatsioon kujuneb ennekõike kõnekeeles, siis tekitab grammatika evolutsiooniline uuenemine enamasti vorme, mis korrektsesse kirjakeelde ei sobi (vä-küsimus, tänu ja läbi tähendusnihked jne). 3 4. Kuidas on tekkinud vokaal õ eesti keelde? Enne 1000 AD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
