oleks soe: • Nt. Jooksmine, kiirkõnd, kerge aeroobne trenn,hark hüpped • Venitust tehes, ei tohi teha järske liigutusi • Spagaadi harjutamise vahel ei tohi jääda pikki pause • Soojendus on oluline nii vigastuste vältimiseks kui ka sooritusvõime parandamiseks Soojendus • Jalavibutused • Väljaasted • Istes üks jalg põlvest kõverdatud ning teine välja sirutatud, keha painutus ettepoole • Plié venitus • Kükid • Tavaline, sumo • Selili käärvibutused Näited • Sumo kükid • Plié venitus • Selili käärvibutus Venitusharjutused Harkspagaat Vasaku jala spagaat Parema jala spagaat Allikad • https://annestiil.ohtuleht.ee/635112/spagaat -maha • https://juhendaja.ee/venitusi-spagaadi-tege miseks-0576samm0/ • http://bodylab.ee/blogi/Kuidas%20saada %20spagaati%20maha_.html • https://www.youtube.com/watch? v=l6Elnlqp77U • https://www.youtube.com/watch?
·Põlved tõmme kõhu alla trenazööril ·Jalgade tõsted pingil istudes ·Keha hoidmine külgasendis jala tõstmisega ·Külgasendis puusa tõstmine ·Keha hoidmine külgasendis ·Keretõsted kaldpingil ·Kehakeerutamine kangiga Käsivars ·Randmesirutused kangiga pingil pealthaardes ·Randmepainutused kangiga pingil ·Randmesirutused kangiga istudes pealthaardes ·Randmepainutused kangiga istudes Reie esiosa ·Käärkükk kangiga ·Astumised Pingile kangiga ·Käärkükk keharaskusega ·Kükid keharaskusega ·Väljaasted hantlitega ·Kükid hantlitega ·Kükkimine kang rinnal ·Hack-kükk ·Säärte sirutamised trenazööril3 ·Jalapress ·Jalapress plokkmasinal ·Käärkükk Smith kangiga ·Kükid kangiga ·Kükid kangiga harkis jalgadega ·Kükid kummiga ·Poolkükk seina najal ·Üleshüpped ·Käärkükk jalg pingil ·Kükid palliga ·Käärkükk palliga ·Käärkükk kummiga ·Kükk ja surumine kummiga ·Tahaasted hantlitega
Kuid on suur vahe laboris tehtud mõõtmistulemuste ja tegelikkuses toimuvate vaatluste vahel. 5. Sügav kükk on põlvedele ohtlik Põhjusega võib küsida, kust sai alguse müüt sügava küki ohtlikkusest põlvedele? Ehk ei jaksanud mingi tüüp tõsta sama raskust kui keegi teine? Salemi ja Powersi uurimuses uuriti eri sügavusega kükkimise mõju põlvedele. Ilmnes, et sügavamad kui reied põrandaga paralleelselt kükid ei koormanud põlvi sugugi rohkem kui kõrgemad kükid. Ja kuna sügavamad kükid aktiveerivad rohkem lihaseid, ei tohiks kellelgi mingeid valikuraskusi tekkida. Muu tegur, mis põhjustab riski põlvedele, on sääremarjade ja reite suurus. Proovi panna käsi põlveõndlasse ning istu nii sügavale kui kükkides. See ,,kiil" on see, mis teoorias võib põhjustada põlvevigastusi. Kiil on see ala, kus suur reielihas ja suur sääremari kohtuvad. Mõnel ei ole aga nii suuri reisi ega sääri, et nad võiksid erilist probleemi tekitada. 6
Pikamaajooksja vastupidavus. Pikamaajooksjatel kellel on loomulik kiirus väike - on väga tähtis jalgade jõu arendamine - kükid kangiga ja jalgrattasõit. Mida tugevamad on jalad, seda pehmem on jooks, vähem põrutab ja lõhub liigeseid. Jalgade jõu suurenemise arvel toimub jooksu kiiruse edasi arendamine lisaks vastupidavusele. Väga tähtis on teha tasakaalustatud treeningut - et tõuseksid ühtlaselt jõud, jõuvastupidavus, kiirus, kiiruslik vastupidavus, vastupidavus, püsivastupidavus. Väga tähtis on harjutuste sooritamise järjekord. Midagi pole vaja teha rohkem või vähem.
Kätekõverdusi kasutatakse sageli selleks, et arendada ülakeha jõudu, plahvatuslikkust ja lihasvastupidavust. Kasutatakse üldkehalise ettevalmistuse treenerite poolt sportlaste peal paljudel spordialadel. 6 Joonis 1. kätekõverused Rippes kätekõverdused on keharaskuse tõstmine maapinnalt kõrgemale kasutades käte- ja seljalihaste jõudu. Joonis 2. rippes kätekõverdused 7 Kükid on jalalihaste jõu abil põlvede kõverdamine nii, et põlved ei läheks üle varvaste. Joonis 3. Kükk 8 Õlavarre kolmpealihase kõverdamine keharaskusel. Harjutust sooritatakse tavaliselt rööbaspuudel või paralleelselt kõrvuti olevate torude peal. Joonis 4. õlavarre kolmpealihase kõverdamine keharaskusel 9 Kõhulihased Joonis 5. kõhulihased 10 3
- Rinnalihased: B rinnalt surumine, F käsikutega lendlemine Biitseps: B püsti kangiga küünarvarrest kõverdamine, F biitsepsmasinal Seljalailihas: B ette/kukla taha tõmbed rippes, F bloki pealt ette7kukla taha kitsalt, laialt istudes Õlalihas: B kangi/käsikutega surumine laia haardega, F käsikutega lendamise erinevad variandid (püsti, kaldus) Esireielihas: B kükid, F pendelmasinal Tagareis: B jõutõmme sirgete jalgadega, F masinal kõhuli sääre üles tõstmine 11) Kirjeldage lühidalt üks mikrotsükkel. - 2 nädalat koleerikul, 1 nädal flegmaatikul raskemat trenni; 1 nädal nii koleerikul kui ka flegmaatikul rahulikumat trenni (seda juhul, kui treenitakse korrapäraselt 3x nädalas) 12) Keskmine ööpäevane energiavajadus spordikaugel mehel ja naisel? - 3000 kcal mehel, 2500 kcal naisel
Ringtreening Lihtsam variant Raskem variant 1. VÄLJAASTE-KÜKID Eesoleva jala põlves on Lisada kätele mingi raskus kükis olles 90kraadine (nt hantlid). nurk, kükki astutakse algasendist puusadelaiusest harkseisust, tagumise jala kand ei toetu harjutuse sooritamise ajal põrandale, keha on sirge. 2. KOLMPEALIHASTE Jalad õlgade laiuselt Selg on täiesti sirge, TREENING harkis. Põlved lõdvestada kõverdage vaid ning veidi kõverdada, kõht küünarnukke, hantel tõmmata sisse, selg sirge. langetada üle pea taha.. Võtta mõlema käega Seejuures sirutada kael hantlist kinni ning t...
Vali järgmiste harjutuste hulgast 4-6 harjutust (ühel päeval vali erinevate värvide seast), vali erinevatel treeningpäevadel erinevaid harjutusi. 3. Põlvetõstejooks: 10 sekundit kiiruse peale, tee seda ühel treeningul 2-4 korda vastavalt enesetundele 4. Kiirjooks: 30-50 m täiskiirusega jooks, tee seda ühel treeningul 2-4 korda 5. Täiskükist üleshüpped: nii mitu korda kui vana oled. Igal uuel nädalal tee 1-2 üleshüpet rohkem, kui eelmisel nädalal 6. Kükid ühel jalal: ühe jala peal nii mitu korda kui vana oled (kindlasti mõlema jalaga). Igal uuel nädalal 1-2 kükki rohkem. 7. Käte kõverdused toenglamangus: nii mitu korda kui vana oled. Igal uuel nädalal tee 1-2 kätekõverdust rohkem 8. Käte kõverdused rippes ehk ,,lõuatõmbed": tee niimitu korda kui vana oled (kui järjest ei jõua tee kasvõi ühe kaupa; kui juba suudad teha järjest oma vanus kordi, siis lisa igal uuel nädalal 1 kordus) 9
siis ei väsi ära samade harjutuste pidevast kordamisest. Üldkehalist treeningut saab sooritada ilma abivahenditeta ning sobib seetõttu väga hästi koduseks treeninguks. Kui tihti sooritada üldkehalist treeningut? Soovitavalt 2-3 korda nädalas, kuid ka ühest korrast nädalas on kasu. Oleneb väga palju inimesest ja tema eesmärkidest. Harjutused Põlvetõstejooks koha peal: Võtke õlgade laiune hark ja tõstke põlvi vähemalt üheksakümne kraadise nurgani. Kõrvale hüppega kükid: Võta õlgade laiune hark, lükka puusad taha ja tee kükk. Hüppa üles ja suuna ennast paremale. Korda. Lamades selili, jalad põlvest kõverdatud ja käed rinnal risti. Tõsta puusad üles ja hoia keha sirgelt, samal ajal siruta ühte jalga-vii see tagasi alla ja korda sama teise jalaga Lamades külili, jalad põlvest kõverdatud tõsta pealmise jala põlv nii kõrgele, kui võimalik. Väldi puusa vajumist ette või taha. Hoia labajalad koos. Toenglamang, näoga põranda suunas
vasak jalg ja tõsta parem puusa kohale, paremal jalal tõmba varbad enda poole. o Suru puusad koos sirge jalaga lae suunas, jälgi, et sirge jalg ei kiiguks vaid oleks fikseeritult puusa kohal. Väljaastekükid o Kükki laskudes jälgi, et põlv ei ulatuks üle varvaste joone ning mõlemas põlves oleks täisnurk. o Varbad ja kannad on ühel joonel ning põlve ja põranda vahele jääb 710 cm, mida sügavamale laskud, seda suurem mõju. Kükid o Lai harkseis, varbad väljapoole. o Jälgi, et põlved ei ületaks varvaste joont. Lasku otse alla, nagu istuksid toolile. o Hoia selg kogu harjutuse ajal sirge. NB! Üksnes paarist harjutuse tegemisest ei piisa, harjutusi tuleks sooritada seeriatena. Tõhusaim harjutuste seeriate arv on kaks kuni kolm ning harjutuskorduste arv 816!! Kuidas teha lihaseharjutusi õigesti? o Tee harjutusi rahulikus tempos
Üldine soojendus algab aeglase jooksuga (mõne lühikese kõnnipausiga), kuni nahale ilmub higi. Tavaliselt joostakse vähemalt 5-15 minutit. Kehatemperatuuri tõusuga (higistamine) muutuvad lihased elastsemaks. Pärast jooksu sooritab enamik sportlasi spetsiaalselt valitud harjutusi eelkõige nendele lihasrühmadele, mille soojenemine on ebapiisav. Tavalisteks harjutusteks on käte ja õlgade ringitamised, käte vibutused, kerepöörded ja – painutused, väljaasted, kükid jne. Selleks vastavalt ala spetsiifikale valitud harjutused sooritatakse kindlas järjekorras. 5 Venitamine-treeningu oluline osa Venitamine ei ole väga populaarne. Kindlasti on kõik kuulnud, et pärast trenni tuleks kergelt venitada, kuid mõnikord on meil kiire, teine kord lihtsalt soovime, et järgmisel hommikul mõnus lihasvalu eelmise päeva trenni meelde tuletaks ja seega jätame venitamata. Venitamisel
Vastupidavuse tõstmise eesmärgiks on inimese füüsilist võimekust kasvatada. Vastupidavuseks võib nimetada ka kehalist võimet, mis on vajalik alustatud staatilise ja dünaamilise pingutuse jätkamiseks teatud aja vältel, tegevuse efektiivsust vähendamata.Selleks, et pikamaajooksudes või üldse spordis vastu pidada, tuleb teha trenni ja seda tuleb teha õigesti. Lisaks tuleb osata ka õigesti puhata. kellel on loomulik kiirus väike-on väga tähtis jalgade jõu arendamine-kükid kangiga ja jalgrattasõit. Mida tugevamad on jalad, seda pehmem on jooks, vähem põrutab ja lõhub liigeseid. Jalgade jõu suurenemise arvel toimub jooksu kiiruse edasi arendamine lisaks vastupidavusele. Väga tähtis on teha tasakaalustatud treeningut - et tõuseksid ühtlaselt jõud, jõuvastupidavus, kiirus, kiiruslik vastupidavus, vastupidavus, püsivastupidavus. Väga tähtis on harjutuste sooritamise järjekord. Midagi pole vaja teha rohkem või vähem
P ü si enne s ü nnitust vormis · Püsi enne sünnitust vormis · Harjutused vereringele (Niinimetatud veenipumpamise harjutused) · Harjutused kõhulihastele · Harjutused krampide vältimiseks 7 Mõned harjutused Kükid 1. Seiske sirgelt, jalad õlgade laiuselt harkis, käed viidud kõrvale, peopesad allapoole, sõrmed koos, küünarnukid sirged. 2. Astuge parema jalaga samm tagasi (näiteks meetri jagu), kanda põrandalt tõstmata. Kõverdage vasakut põlve nii, et see asuks täpselt kanna kohal. Ärge lükake puusasid taha, aga sirutage selga. Kontrollige lähteasendi õigsust: peate nägema oma vasaku jala varbaid ning tundma teatavat pinget ja venitust kõikides parema jala lihastes.
5. Harjutused kerele ja küljele – planking küljel 6. Harjutused kätele – Kätekõverdused. 7. Harjutused kõhule – kõhulihased. Jalad 90 kraadise nurga all, topispall/hantel jalgadel, tee kolmestes seeriates. 8. Harjutused seljale – lama selili, vaheldumisi tõmba jalad endale kõhu peale. 9. Venitusharjutused – Kerepöörded. Istukil, vastasjalg ja vastaskäsi. 10. Hüpped, so. üldkoormavad harjutused – hüppega kükid 9. Liikumismäng(ud) tunni põhiosas - kiiruse arendamine. Reguleerimine, varieerimine. LINNUKAUPMEES. Linnukaupmees e õpetaja paneb igale mängijale ühe linnu nime. Kull tuleb oma pesast välja ja hiilib ümberringi ning hüüab ühe linnu nime. Nimetatu peab jooksma ümber torbiku oma kohale tagasi. Kull püüab teda tabada. Tabatud linnu viib kull oma pessa, hakkavad koos püüdma. 1) Mingi hetk vähendan maa-ala.
Kergejõustikutreeningu üldine soojendus algab aeglase jooksuga (mõne lühikese kõnnipausiga), kuni nahale ilmub higi. Tavaliselt joostakse vähemalt 5-15 minutit. Kehatemperatuuri tõusuga (higistamine) muutuvad lihased elastsemaks. Pärast jooksu sooritab enamik sportlasi spetsiaalselt valitud harjutusi eelkõige nendele lihasrühmadele, mille soojenemine on ebapiisav. Tavalisteks harjutusteks on käte ja õlgade ringitamised, käte vibutused, kerepöörded ja –painutused, väljaasted, kükid jne. Praktikas on juurdunud küllaltki efektiivne lihaste soojendamise järjestus: algul harjutused kätele ja õlavööle, seejärel kerelihastele ja lõpuks puusa-, reie-, sääre- ja pöialihastele. Selline lihaste „läbitöötamine“ ülalt alla võib korduda mitmel korral. Võimalik on ka ringmeetod, kompleks 6-8 harjutusest (8-12 kordust igaühes), mõjutades erinevaid lihasgruppe, kõike korrates 3-4 korda.
möödudes möödudes Vastata küsimustele. Vastused esitada lisalehel koos tööga . 5 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 1. Formuleerige järeldus antud laboratoorse töö kohta? Kükid tõstavad vererõhku rohkem kui palli pigistamine. 2. Kas hindaksite saadud katsetulemuste järgi end terveks ning töövõimeliseks inimeseks? Millest lähtute? Jah. Pulss taastus 3 minuti jooksul mõistliku tasemini. 3. Mis on vererõhk? Mis väärtusega on normaalne vererõhk? Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel
puusad. Iseloomulikud on ka suured rinnad, kitsad puusad ja peenikesed jalad. Balansi saavutamiseks tuleb rõhku pöörata alakehale. Kardiotreening stepper on heaks vahendiks põletamaks kaloreid ning vormimaks jalgu. Sobilik on ka kaldega jooksulint, kuid vältida tuleks ellipsit. Jõutreening suurendamaks jalalihaseid, keskendu kvaliteetsele reie-nelipealihaste treeningule. Baasharjutused peaksid moodustama põhilise osa jalgade treeningust: kükid, jalapressid, sirgete jalgadega jõutõmme. Vormivad harjutused nagu sirutused ja väljaasted on head harjutused treeningu lõpus. Kasuta keskmisi/suuri raskuseid ja korduste vahemikku 6 8. H-kuju H-kujuga naine on atleetliku kehaehitusega, kuid on suure vöökoha ning laiade õlgadega ning ebasümmeetriline. Keha on nn.kandiline. Need, kellele on iseloomulik H-kuju, saavutavad sümmeetria eelkõige vöökohta kitsendades.
seejärel sooritab maksimaalse kiirusega üleshüppe). Kõiki neid faktoreid tuleb arvestada sõudjate jõutreeningute planeerimisel. Samas toimub sõudjate jõutreening põhiliselt isotoonilises lihastöö rezhiimis. Jõutreeningute aluseks on mõiste ühe korduse maksimum (1 KM), mis on maksimaalne ületatava vastupanu suurus, mida sportlane jõuab ühes korduses tõsta. Kolm põhilist harjutus, mida sõudjad jõu arendamisel kasutavad on kangiga kükid, kangi rinnalevõtt ja kangi vastu lauda tõmme. Kõik need harjutused on tõstekangiga sooritatavad, ei nõua erilist aparatuuri ja kasutavad kõiki sõudmises vajaminevaid lihaseid. Aastane jõutreeninguprogramm sõudmises hõlmab kolme põhilist perioodi: hüpertroofia, maksimaalse jõu ja võimsuse perioodi. Iga järgmine periood põhineb eelmisel, seega ei saa alustada uut perioodi ilma eelnevat läbimata.
2. Hantlite tõsted küljele-Seisa püsti ning võta mõlemasse kätte hantlid, kõverda küünarnukid 90 kraadise nurga all ette ning tõsta hantlid külgedele üles. Hoia asendit 3 sekundit ning korda. 3. Õlaringid tahasirutusega-Seisa käed küljel, hantlid käes. Tee õlaring taha ning kohe lükka mõlemad käed nii taha kui saad. Hoia asendit 3 sekundit ning korda. Seda harjutust tehes on eriti tähtis, et su selg oleks sirge ning pea vaataks otse ette. Jalad ja puusad. 1. Kükid seina najal-Seisa selga ja istmikku vastu seina surudes, tõsta käed külgedele ja vastu seina, nii et küünarnukid on 90 kraadise nurga all, sõrmed suunatud üles ja suru lisaks ka õlad vastu seina. Nüüd seda poosi hoides libista end mööda seina alla sooritades kükki ja seejärel tagasi üles. 2. Jalgade sirutamine taha-Toeta õrnalt kätega vastu seina ning siruta ühte jalga taha. Kõhu ja selja tugevdamine 1. Superman-Heida põrandale kõhuli
"Plangu" hoidmine(*2) 3x1 min Kõverdatud jalgadega puusa tõsted(*3) 3x20 Intervalltreening jooksulindil 10 min(1 min spurt, 2 min taastus) 5 min taastav kõnd 4. päev - Puhkus Seeria 5. päev - Kardio+alakeha Seeria 5 min soojendus jooksulindil 5 min sörki Kükid fitnesspalliga(*4) Väljaaste, hantlid käes 3x15 Harkkükk, hantel käes(*5) 3x15 Jalgade kõverdamine trenazööril kõhuli 3x15 Sörk 10 min Taastav kõnd 5 min 6. päev - Vabal valikul aktiivne tegevus(30 min kepikõndi, Seeria ujumist, sörki vms) 7
minuti vältel. Sellised harjutused aitavad treenivad lihaste vastupidavust kui nad saavad pinget sest harjutuse ajal on lihased pinges. Jalgdaele saab teha lihaspinge vastupidavust tehes raskusega kükke. Jalad peaks minema sügavusele nii et nad oleks põlve kohat 90 kraadi . Raskus peaks olema kangiga õlgadel ning raskust määrab iga sportlane ise oma võimete järgi. Kükke tuleks tehs 20 korda ning 3-4 seeriat. Kükid raskusega hoiavad jala lihased pinges ning treenivad nende taluvust pinge eest mida jalg sporti tehes saab. Kui jalalihas ei ole vastupidav siis võivad tulle kergesti vigastused nagu lihaserebendid ning lihasevenitused. Kindlasti tulevad lihasvastupidavusele kasuks ka kõhulistele ning kätele tehtavad harjutused. Nende treenimiseks on parim teha laialdaselt levinud harjutusi istessetõuse ning kätekõverdusi. Istessetõus peab väljanägema nii , et jalad on õhus ning 90 kraadi ning selg
kes sel hetkel seal olid langevad mängust välja. Välja langenud mängijad liituvad selle sama hiirelõksuga. Mängu käigus kasvavad hiirelõksud suuremaks ning lõpuks võidab mängija, kes kõige viimasena alles jääb. Tee nr. X Osavõtjate arv: Vähemalt 2, soovitavalt rohkem. Mängu käik: Mängujuht mõtleb välja neli tegevust ja nummerdab need ära. Need neli numbrit on ühtlasi ka käsklused. Tegevused võivad olla ükskõik missugused (kükid, kätekõverdused jne.). Mängujuht loeb aeglaselt ette, mis number ja tegevus kokku käivad ja tehakse ka prooviring. Mängija langeb välja, kui sooritab antud numbrile vale tegevuse/liigutuse. Kalamees Osavõtjate arv: Soovitavalt vähemalt 4 Mängu käik: Mängijad valivad ühe enda seast niinimetatud “kalameheks”, kelle mänguvahendiks on hüppenöör. Kalamees on keskel ja teised ringis tema ümber.
kasvuga traumade esinemise sagedus. Puberteedieelsel Puberteedieelsel perioodil on laste peamine jõu arenemise mehhanism kesknärvi- perioodil on süsteemi ja lihaskonna koostöö paranemine. See omakorda määrab treeninguva- laste peamine jõu arenemise hendite valiku. Laste jõu arendamiseks on soovitav rakendada koormusena nende mehhanism kesk- enda kehamassi, nagu näiteks kükid, lamades kätekõverdused ja lõuatõmbed. Ka- närvisüsteemi ja sutatava harjutuse ulatus peaks toimuma liigutuse koguulatuses. Selgroo ühtlase lihaskonna koostöö koormamise ja hilisema traumaohu vältimiseks on oluline vastaslihasgruppide paranemine. See (kõht-selg; parem-vasak) tasakaalustatud areng. Koormuste suurusest on olulisem omakorda määrab õige tehnika. Suurenda koormuseid alles pärast õige tehnika omandamist. treeninguvahendite
Personaaltreeneri töös on põhiliselt vaja aidata jooksjaid baastreeningul (lihas jõu, lihasvastupidavuse, koordinatsiooni, aeroobse ja anaeroobse vastupidavuse ja painduvuse suurendamiseks,) ning jõu-ja võimsusharjutustega (Maksimaalse võimsuse arendamisel kasutatakse harju tusi 55– 85% intensiivsusega enda maksimumist (1 KM = 1 kordusmaksimum). Põhi vahenditeks on klassikalised tõsteharjutused (rebimine, tõukamine, rinnalevõtt, jõu tõmme jms), erineva sügavusega kükid lisaraskusega, selili surumine..) 1. Milline jõuvõimete liik (liigid) on teie valitud spordialal peamine? tagatakse üldkehalise ettevalmistuse vajalik tase; • arendatakse nende lihasgruppide jõudu, mille jõud määrab edu valitud spordi alal; 2. Millised on isokineetilise režiimi negatiivsed küljed? Spetsiaalselt aparatuuri ei ole alati saada (Isokineetilise režiimi sisu seisneb selles, et spetsiaalse aparatuuriga muudetakse automaatselt liigutuste välist vastupanu
liigese. Selliselt toimivad kõik jalalihased üheaegselt, takistades siirdumisjõude põlveliigeses nii nagu see toimub avatud kineetilise ahela harjutuse korral. Nt. kükitamisel harjutatakse kõiki lihastööviise (ekstsentriline, kontsentriline, isomeetriline). Suletud keti harjutustes on koormus patellofemoraalliigesele väikseim. ACL patsientidele ei soovitata avatud kineetilise ahela harjutusi postoperatiivses perioodis. HARJUTUSED POSTOPERATIIVSELT Madalale tasapinnale astumised Kükid kummilindiga Veloergomeeter Harjutused tasakaalulaual MÕNE NÄDALA MÖÖDUDES Sõudeergomeeter Rattasõit väljas 47 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Ujumine, jooksmine
annaabi.ee 
