uue usu nimeks sai Islam- "kuuletumine, alistumine". Islami usu viis sammast Usk Palve Palmus Paastumine Palverännak Araablastest Araablaste kaudu levis Euroopasse, kompassi tundma õppimine, püssirohi ja muud uued sõnad- nt. madrats, alkohol, siirup ja suhkur. Araabia keel on suurima kõnelejate arvuga semiidi keel. MUUSIKA Araabia tuntumad pillid on fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin. Rebekk Käsitrumm Harmonium Tamburiin Heliloojad Esimesed nimepidi tuntud heliloojad Araabia muusikaloos on Leonius ja Perotinus. Araabia hip-hop Esimesed bändid tekkisid 1990 aastal. Üks tuntumaid bände on Klash. Araabia electronica Electronic dance music on muutunud väga populaarseks. Tuntum artist on Richii. Ta on esitanud loo nagu nt "Ana Lubnaneyoun". Araabia rock Pole nii tuntud maailmas, aga
ehk lembelaul. Sisuks armastus, aga ka Maarja kultus, poliitika. Rüütlilaulikuid nimetati: Trubaduurideks, Truväärideks, Minnesingriteks. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand.Rüütlilaulu peamised alaliigid olid: Armastuslaulud ehk südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema Kangelaslaulud ehk muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13
saj. - Prantsusmaal ja Saksamaal. 6.Kuidas nimetati rüütlilaulikuid? 15.Nimeta kekaegseid pille! - Trubaduurid, Lõuna-Pransusmaal - fiidel - Minnesingerid, Saksamaal -rebekk - harf (keelpillid) 7.Nimeta vanu kultuurrahvaid ja - põikflööt tragöödiate autoreid! - trompet - Muinas Egiptus - käsitrumm - Mesopotaamia -tamburiin - India - Hiina - Vana-Kreeka - Vana-Rooma - Sophokles - Euripides - Aischylos 8.Mis oli kreeka kultuuri alg- ja lõpp- perioodi muusikatarbimise vahe? - Alg-perioodi muusikatarbimine oli kultuslike kombetalitluste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. - Lõpp-perioodi muusikatarbimine oli ainelist rikkust omavate inimeste elustiili
LISA 2 Liikumismäng Tantsivad savikujukesed Mängu eesmärk: Lapsed suudavad tunnetada trummimängu rütmi ning selle lõppemisel kiirelt reageerida. Lapsed suudavad oma keha muusika lõppemisel kontrollida ning hioda oma asendit, olles tasakaalud kuni muusika taas algab. Lapsed oskavad loovalt ning mänguliselt kehastuda etteantud teemadeks. Vajalikud vahendid: Käsitrumm (Selle puudumisel võib ka näiteks pulkadega vastu tooli lüües rütme luua). Mängu kirjeldus: Mängu juht(õpetaja või valitud õpilane) teatab, kelleks või milleks peavad savitükid(mängus osalevad lapsed) muusika kuulmise jooskul kehastuma. Kui mängujuht hakkab trummi mängima, liiguvad lapsed vastavalt kuuldud muusika rütmile mööda ruumi ringi, samal ajal vormides end ette antud kujuks. Kui muusika seiskub,
teenistuses, keskaja lõpul koondusid linnamuusikute tsunftidesse häälsusmitme-ühe- või Valitsevale ühehäälsusele lisandus lihtne mitmehäälsus (organum). Kirikumuusikas 8. saj.-st orel. Ilmalikus muusikas fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, tromboon. pillid käsitrumm, tamburiin. Vaimulikus muusikas gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus muusikas rüütlilaul, vormidzanrid, instrumentaalne tantsuvorm estampii. Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu autor anonüümne; esimesed nimepidi tuntud autorid Leoninus ja Perotinus (12./13. saj.). heliloojad
Kuna üles kirjutati vaid liturgilist muusikat, siis ilmalikust muusikast keskajal on palju vähem informatsiooni. 11. sajandi lõpul sai Provence'is alguse rüütlilaul. Selle peamised liigid on kangelas- ja armastuslaulud. Rüütlilaule peas meenutades tuleb mul kohe ette seal kõlanud värisev hääl. Kirikus kasutati keskajal muusika saatmiseks orelit, ilmalikus muusikas aga peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp trakdaad tekkis 10. sajandil. Kokkuvõtteks ütlen, et muusika on olnud alati inimeste elus tähtsal kohal. Seda näitab juba see, et ka keskajal suhtuti muusikasse pühendumuse ja austusega. Muusika on alati inimeste elusid täiendanud tujusid rõõmsamaks teinud, tantsima pannud ja ka usku ülistada aidanud. Ja just keskaja muusika on ju see, millest hakkas kõik edasi arenema ja selle
tekste Greogriuse koraalideks. Ilmalik muusika - esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Näited muusikast Varakeskaja muusika : https://www.youtube.com/watch?v=6GRLRm9oKUM Hiliskeskaja muusika : https://www.youtube.com/watch?v=V2zc1TLML1k Keskaja pillid ja heliloojad Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidle, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusika ajaloos on Leonius ja Perotinus. Helinäidised 1. harf: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/harp2.mp3 2. plokkflööt: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/kortholt.mp3 3. põikflööt 4. šalmei: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/mshawm.mp3 5. trumm, tamburiin 6
jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autorid Leoninus ja Perotinus ( 12. ei olnud iseseisvat rolli Ilmalikes muusikuteks ( organum) . trompet, käsitrumm, draama, motett. saj) (missa); eri soost rüütlilaulikud; tamburiin. Ilmalikus muusikas muusikahariduse algul õukonna rüütlilaul,
Kangelaslaulud muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulikuid nimetati Trubaduurideks Truväärideks Minnesingriteks Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olidgoljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj
organum. Motett oli algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti, mis tekkis mitmehäälse organumi kõrvale. Peagi motett täiustus ning selleks võis olla erinev rütm,erinev tekst erinevates keeltes ning erineva sisuga(vaimulik,ilmalik). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ning nii saigi uue nimetuse - motett. 10. Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said uue tuule tiibadesse mitmed tänapäeva tuntud ja armastatud muusikainstrumendid; orel, flööt, viiul. Näit; fiidel oli poogen pillmillel oli lamedapõhjaga kõlakast. rebekk oli ümara põhja pooliku pirni kujulise kõlakastiga.
rüütlikultuuris lausa austusega ümbritsetud. Rüütlilaulude teemadeks oli armastus, kangelasteod ja kangelased. Tuntuimateks rüütlilaulikuteks olid Bernart de Ventadorn Lõuna-Prantsusmaal, Adam de la Halle Põhja- Prantsusmaal ja Walther von der Vogelweide Saksamaal. Kirikus kasutati keskajal muusika saatmiseks orelit, ilmalikus muusikas aga peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp trakdaad tekkis 10. sajandil. Mitmehäälsuse tüüpideks olid veel burdoon, mis on saatehääl ja mida mängitakse mõne lihtsa pilliga; parafoonia, milles dubleeritakse sama meloodiatmingi intervalli võrra; ja heterofoonia, mis on ühe meloodia, pisut erinevate variantide kooskõla. Gooti ajastu muusika langeb 1150 kuni 1250 aastasse. Gooti ajastu silmapaistvaim koolkond oli Notre-Dame'i koolkond
· Kangelaslaulud muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulikuid nimetati · Trubaduurideks · Truväärideks · Minnesingriteks Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii.
· Kangelaslaulud- muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see,et kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on : · 12.saj trubaduur- Bernart de Ventadorn · 13.saj.truväär- Adam de la Halle · Minnensinger- Walther von der Vogelweide Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide- fiidel,rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm,tamburiin- saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid : orel, flööt, viiul. Kuulasin selliseid laule rüütlilaule : Bernart de Ventadorn-i lauludest · http://www.youtube.com/watch?v=I9gzaauL67s · http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA · http://www.youtube.com/watch?v=0ZFftUigXTA Adam de Halle · http://www.youtube.com/watch?v=W4-ilOMFIbg http://www.youtube.com/watch? v=V7BAgUwVNvE&NR=1 http://www.youtube
Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. . . Pillid keskajal Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. harf plokkflööt põikflööt šalmei trumm, tamburiin organum lauto šohvar rebekk psalteerium serpent tenorkornet
kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. 11. Keskaegsed pillid VAATA TÖÖLEHTE!!!!!! · Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide saatel - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin, orel, flööt, viiul, positiiv, portatiiv, lauto, psalteerium, rataslüüra, torupill, salmei · Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. 12. Renessanssajastu üldiseloomustus ja muusikaelu VAATA TÖÖLEHTE!!!! Ligi 10 sajandi jooksul oli Euroopa inimese maailmapildi keskteljeks olnud kristlikreligioon, pea kogu elukorraldus oli sellest tulenev. 14-15 saj muutus eurooplase mõttemaailm aga üsna põhjalikult
st orel. Ilmalikus klavessiin (tsembalo); vioola, tsello, kontra- klassikaline muusikas fiidel, rebekk, lauto, viola da gamba, bass, tähtsaimaks soolo- sümfooniaorkestri harf, põikflööt, trompet, viola da braccio; pilliks sai viiul. koosseis, populaarseks pillid käsitrumm, tamburiin. plokkflööt, pommer, Konstrueeriti põikflööt soolopilliks sai klaver dulcian, krummhorn; ja fagott, populaarsed ka trompet, tromboon, plokkflööt ja fagott. tsink; täiuslikemaks Esimesed katsed teha
5. 13. saj iseseisev roll (missa). Muusikahariduse keskusteks kloostrid; noodikirja sünd. mungad. Ilmalikus muusikas: fiidel, rebekk, harf, liturgiline draama, motett, liturgiline missa. persoon anonüümne; esimesed nimepidi tuntud Ilmalik laul ja pillimuusika olid osa rüütlikultuurist õukonnas. Ilmalikeks muusikuteks eri soost rüütlilaulikud. põikflööt, trompet, käsitrumm, Ilmalikus muusikas: rüütlilaul, instrumentaalne autorid: Leoninus, Perotinus. Algul olid nad õukonna teenisuses, keskaja lõpul tamburiin. tantsuvorm estampii. koondusid linnamuusikute tsunfidesse.
1) dooria - ehitati üles RE astmelt e. D-st 2) früügia - ehitati üles MI astmelt e. E-st 3) lüüdia - ehitati üles FA astmelt e. F-st 4) miksolüüdia - ehitati üles SOL astmelt e. G-st Igal helilaadil on kaks tugiheli: 1 - finalis e. toonika 2 - tenor e. dominant 16. saj. rahvuslikus muusikas kujunesid välja tänapäeval kasutusel olevad mazoor ja minoor helilaad. Pillid. Heliloojad PILLID Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. HELILOOJAD Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. Keskaegne koolisüsteem Keskajal kujunes välja kooli korraldus tänapäevases tähenduses: tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid. Tähtis roll oli kloostritel, sest kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid.
Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Trummi sarjakujulise kere ühele poolele on pingutatud looma-, eelistatavalt koeranahk. Keres olevaisse aukudesse kinnitatakse tärisevad kettakesed. Trummi mängitakse lühikese puupulgaga või käega. Kogu Eestis on trumm levinud ansambli saatepillina. Setus on tuntud vene päritolu väike puuben, millel on nahaga kaetud ainult üks külg. Rütmipill trumm (enamasti väike tamburiinikujuline käsitrumm) levis alles 19. sajandi lõpupoolel. Ülemeelikus tujus lisati viisipillile saateks kõikvõimalikke naljapille, nagu näiteks luuavars, millega kraabiti tuhaga üleriputatud põrandat või vaadipõhja. Praegusel ajal kogub vanade kultuuritraditsioonide jätkamine aina rohkem popullaarsust. Sellest annavad tunnistust rahvamuusika- ja folklooriüritused üle kogu Eesti (Viljandi pärimusmuusikafestival, Võru folklooripäevad, Põlva FolkFest jpt), pillimeeste kokkutulekud
Selle peamised liigid on kangelas- ja armastuslaulud. Rüütlilaulikuid nimetati eri paikades erinevalt. Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks ja Saksamaal minnesingeriteks. Kangelaslaulud olid eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Tuntuim kangelaslaul on 11. sajandist pärit ,,Rolandi laul".Ilmalikus muusikas kasutati muusika saatmiseks peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. 4)Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandi lõpuni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Selle nimetus tuleb itaaliakeelsest sõnast "renaissance ", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg. Kirjanduses ja muusikas on selged ilmalikkuse süvenemise tendentsid. Kõik uus ilmnes siitpeale ilmalikes zanrites
Rüütlilaulikuid nimetati: · Trubaduurideks- Lõuna- Prantsusmaal, kõige peenem stiil, palju kaunistusi · Truväärideks- Põhja- Prantsusmaal · Minnesingeriteks- Saksamaal Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alles 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide- fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin- saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Renessanss (14.- 16. sajand) Renessanss ehk taassünniajastu Euroopas. Euroopas hakkasid majanduselus toimuma muutused, Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised, huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 16
motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motett ei jäänud ka ainult kolmehäälseks, vaid 15.-16. saj. loodi isegi selliseid motette, mille hääli oli üle poolesaja. Motetist kujunes keskaja muusika lemmikzanr. · Pillid keskajal Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. RENESSANSS · Sissejuhatus 14.saj. muutis Euroopat ja eurooplasi põhjalikult. Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Ilmalikustamine, mis iseloomustas Euroopa vaimukultuuri ikka enam, võis tähendada ka kriitilist, või koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes. Ilmalikustamise märgid 14
Koosmängu hakati Eestis laiemalt harrastama uuema muusika leviku tõttu 19. sajandil. Varasemal ajal mängiti kokku vaid torupilli ja viiulit või kahte viiulit. 19. ja 20. sajandil oli levinud viiuli ja kandle koosmäng, vahel lisandus lõõtspill. Mitme viisipilli koosmängimine mõjutas ka muusikalist mõtlemist senisest olulisemaks muutusid täpsed helikõrgused, nendel põhinevad kooskõlad ja kindel vorm. Rütmipill trumm (enamasti väike tamburiinikujuline käsitrumm) levis alles 19. sajandi lõpupoolel. Ülemeelikus tujus lisati viisipillile saateks kõikvõimalikke naljapille, nagu näiteks luuavars, millega kraabiti tuhaga üleriputatud põrandat või vaadipõhja. Rütmi- ja mürapillina võis kasutada muidki abivahendeid: ahjuuksi, kausse, pudeleid jms. Rahvapärasele musitseerimisele eesti külas avaldas suurt mõju muusikaseltside asutamine 19. sajandi viimasel veerandil. Seltside juurde
Kiviehituses kogemused puudusid, siis ei ehitatud võlve ega kupleid puitlaed. Kiriku põhiplaan oli ladina rist. Skulptuur oli tähtsusetu. Kasutati luunikerdusi raamatukaante kaunistamisel. Eriti toredatele käsikirjadele tehti reljeefsed kuld-ja hõbekaaned, millel sätendasid vääriskivid ja pärlid. Ja rikkalike reljeefkaunistusi tehti ka tarbeesemetele. Keskaegsed pillid: kasutati enamasti Araabia päritolu pille fiidel, rebekk, harf(keelpillid), põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin. Portatiiv kaasaskantav orel, organistrum Iirimaalt pärit; klahvidega ning näeb välja nagu kitarr; dulcimer Ungarist pärit; nagu kannel, aga pulkadega mängitakse. Pilet nr. 15 Ristiusu kiriku teke ja areng Lääne-Euroopa keskaegne kirik on katoliiklik (kr. k katholikos - üleüldine), esimesed kristlikud kogudused juba 1. saj apostlite poolt rajatud, kristlus algselt Rooma riigis taga kiusatud
» hüüdis üks mees ja lennutas talle katkise kruusi vastu rindu. «Läksid mu naisest ainult mööda, kui ta last kandis, ja kohe sündis tal kahe peaga laps!» «Ja minu kassil sündis kuue käpaga poeg!» kirus üks vanamoor ja viskas teda katusekiviga. «Juua!» hüüdis Quasimodo hingeldades kolmat korda. Sel silmapilgul nägi ta, kuidas rahvas kahele poole astus. Rahva seast eraldus noor kentsakas riides tütarlaps. Teda saatis väike kullatud sarvedega kits ja tal oli käes käsitrumm. Quasimodo silm hakkas kiirgama. See oli sama mustlastüdruk, keda ta eelmisel ööl oli katsunud röövida; nüüd aimas ta hämaralt, et ta selle kallaletungimise pärast karistust kannabki. See ei vastanud aga hoopiski 224 tõele, sest karistust kandis ta ju ainult sellepärast, et ta niisama kurt oli kui ta kohtumõistjagi. Ta ei kahelnud sugugi, et mustlastüdruk tuleb siia, et talle kätte maksta ja hoope jagada nagu kõik teisedki.
annaabi.ee 
