Mittesuguline paljunemine- pärilik inf ühelt vanemalt Eoseline eoste e. Spooride kaudu (seened, samblad, sõnajalad) Vegetatiivne pooldumine - bakterid, ainuraksed pungumine - pämseened, hüdra sibulatega - tulp, sibul, liilia võrsikutega - mustsõstar, tikker võsunditega - maasikas juurevõsud - lepp, vaarikas mugulatega - kartul risoomidega - orashein, piparmünt pistoksad - mustsõstar, paju Tähtsus: võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühesuguseid järglasi Suguline paljunemine Munarakk e. Ovolüüt (haploidne kromosoomistik) seemenrakk e.spermatosoid (haploidne kromosoomistik) Sügoot e. Viljastatud munarakk (diploidne kromosoomistik) Kehaväline viljastamine -kala, kahepaikne, küpseb vähe sugurakke
22. Millel põhineb taimede eoseline paljunemine? Sporangiumites valmivad haploidsed eosed mis vabanedes kantakse tuulega edasi. Sobivale kasvukohale jõudes hakkab eos idanema ning areneb eelleheks, mille pinnal toimub viljastumine ja hakkab kasvama uus diploidne sporofüüt 23. Kas sõnajala sporofüüt on haploidne või diploidne? Diploidne 24. Missugused on kõige sagedamini kasutatavad vegetatiivse paljundamise viisid põllumajanduses ja dekoratiivaianduses? Mugulad, sibulad, risoomid, juurevõsud, pookimine, pistikud 25. Mis on pistik? Millised pistikud on olemas? Võsu osa, mida kasutatakse uue taime saamiseks vegetatiivsel teel suvine pistik , rohtne ja talvine pistik puistunud
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4
· külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ka juurtel millest arenevad välja juurevõsud (vaarikas, astelpaju) · õiepung---Õiepungad on tihti kasvupungadest suuremad ja seal paiknevad õiealgmed. · kasvupung---sisaldab taime vegetatiivseid osi: võrse- ja lehealgmeid. · segapung--on soomustega kaetud liitpung milles on nii õie-kui ka võrsealgmed. LEHED · lehekaenal--koht varre ning lehe ülapoole (leherootsu ülapoole) vahel. Lehekaenlast kasvavatest pungadest (külgpungadest)arenevad külgharud või õied või õisikud.
nõuetele. Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 1,3m kõrgust peapuuliigi taime ja keskmine läbimõõt on 6cm, ümberarvestamisel tuleb proovitükil lugeda iga puuligi taimede arv, kesmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik olulised puud, külvikultuuris tuleb igal külvilapil loendada iga kõrgeim puu. Kännuvõsude korral loetakse ühekännuvõsud ühe puuna, juurevõsud loetakse kõik eraldi. Igale puuliigile määratakse keskmine kõrgus ja suurematel puudel kõrgus (Kõrgus üle 1,3m) ka keskmine diameeter. Igale puuliigile tuleb määrata tekkeviis(Külv, istutus, seemne tekkeline, kännuvõsu, juurevõsu). Noorendikule tuleb määrata koosseisu valem ja planeerida järgmised metsanduslikud tööd. Edukuse ehk kasvamamineku protsent määratakse ainult külvatud või istutatud liigile
lagedat ala asustada? männi ja kuuse seemneaastad ei ole igal aastal, seemnete lenduvus on pioneerliikidel parem, kuuse ja männi kasvu pikkus on esimestel aastatel väike, mänd ja eriti kuusk on pikka aega stressis kõrreliste konkurentsi tõttu kamardunud pinnasega alal, kuuske kahjustavad oluliselt lagendikel hiliskülm ja päikesekõrvetus, rohundite varis langeb okstele ja jääb okaste taha kinni. pioneerliikidest lehtpuud ja/või nende juurevõsud varjutavad oluliselt okaspuude järelkasvu, okaspuude järelkasv süüakse loomade poolt ära (kärsakad, hiired jt.) Miks lehtpuud hõivavad lageda ala, raiesmiku? haab ja hall lepp paljunevad edukalt juurevõsudest, teised lehtpuud kännuvõsust, pioneerliikidel on praktiliselt igal aastal seemneaasta ja seemneid on rohkesti, seemned on kerged ja tuulega hästi kaugele kantavad, pioneerliikide seemikud on kiirekasvulised,
Fotosüntees toimub taime rohelistes osades. Enamasti taimelehtedes. Fotosüntees on vajalik kuna, taim saab sealt endale toitaineid. Taimed ise toodavad hapnikku, mida läheb vaja neile endile kui ka teistele imetajatele. Kui taimed hapnikku ei saaks, siis ei saaks nad ka fotosünteesi teha. 7.Mis on vegetatiivne paljunemine? Nimeta vegetatiivse paljunemise viise. Too näiteid taimedest. (73) Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad juurest, varrest või lehest. Juurevõsud- nt. Põldohakas, vaarikas. Risoom- nt. Maikelluke, orashein Sibul- nt. Küüslauk, nartsiss Mugul- nt. Kartul Võsundid- nt. Maasikas, hanijalg. 8.Mis on õis? Õie osad. Mis ülesanne on igal õie osal looduses? (77) Õis on õistaimede paljunemise organ, mis koosneb tolmukatest ja/või emakast, mida ümbritseb õiekate. Õie osad: tolmukad, emakas, kroonleht, tuppleht Emaka ülesanne on paljunemine. Tolmukates valmivad tolmuterad. Kroon-ja tupplehed kaitsevad õit. 9.Mis on tolmlemine
Näiteks juurepistikutega, haljaspistikutega, võrsikutega, põõsa jagamise teel, tehakse mikropaljundust ja ka seemnetega. Juurevõsudega paljundamine on kõige tavalisem ja lihtsam võimalus. Olenevalt sordist ja kasvuoludest areneb juurte lisapungadest rohkem või vähem juurevõsusid. Taime kasvu lõppedes ( septembri lõpus või oktoobri alguses) kaevatakse nad välja ja sorteeritakse. Seda tööd võib teha ka kevadel, aga sel juhul alles siis kui nad on 15-20 cm pikkused. Juurevõsud pannakse peenrasse tihedusega 5*5 cm järelkasvama või istutatakse ümber nõuistikute saamiseks. Päikesepõletuse eest tuleks noori istikuid varjutada ja mõned korrad päevas piserdada. Vaarikaistikutele on kehtestatud riiklik standard ( EVS 753:1998 ). Selle järgi ei tohi olla istikutel viirushaigusi, vaarikalesta, kedriklesta ja vaarika- pahksääse pahkasid. Paljasjuursete istikute juurestik peab olema hästi arenenud, narmasjuurtega, maapealse osaga tasakaalus
Paljunemine / suguline mittesuguline / vegetatiivne eostega 1. Vegetatiivne paljunemine: · vanim paljunemisviis · vähene pärilik muutlikkus · paljunemine ühest vanemorganismist · ei toimu sugurakkude valmimist ega viljastumist vegetatiivselt paljunevad: · bakterid pooldudes · taimed juurevõsud, lehed, võsundid, mugulad, sibulad jm · loomad hulgijagunemine tuum jaotub mitmeks osaks jaguneb paljutuumne rakk. 2. Eoseline paljunemine: · pärilik muutlikkus suurem kui vegetatiivsel paljunemisel. · üks vanem eostega paljunevad: seened, samblad , sõnajalgtaimed. 3. Suguline paljunemine: · 2 erisoost vanemorganismi · Sugurakud · Toimub viljastumine · Sugurakkudes kromosoomide arv väheneb poole võrra. · Järglaste muutlikkus kõige suurem.
millel on mehhaanilisi kahjustusi, rebendeid jne. Kui oksad on liiga rippuvad ja raskendavad puu all oleva muru või peenarde hooldamist, tuleb vajadusel puu tüve pikendada ehk rippuvad oksad täiesti ära lõigata. Hoolduslõikuse käigus lõigatakse ära ka vesivõsud [oksal, tüvel või juurekaelal olevast uinuvast1 või lisapungast2 arenenud tugevakasvuline (pikkade sõlmevahede3 ja suurte lehtedega) püstine võrse (oks)]. Juurevõsud, mis arenevad välja puu juuresüsteemist, kaevatakse labidaga välja ning eemaldatakse. Lisa: 1. Tüvel või mitmeaastase oksa sõlmekohal paiknev puhkeolekusse jäänud pung, mis võib hakata arenema palju aastaid hiljem ( nt ülalpool olnud pungade hävimse korral) 2. Juurel, lehel või vanemate okste koorel asuv pung; vigastatud kohas kallusest (puittaime vigastatud koha ümber koore servas vallina tekkinud algkude) arenenud pung 3
virgiinia toomingas, lumimari, läikiv hõbepuu, osad enela liigid, äädikapuu. 27.04.2016 Marje Kask 60 Juurevõsudega paljundamine 2 · Juurevõsude teket soodustab juurte vigastamine (nt peale mullaharimist või ümberistutamist). · Juurevõsu eraldatakse emataimest sügisel või varakevadel, kui taim on puhkeolekus. · Juurevõsusid ei tohi välja tõmmata, sest see vigastaks noore taime ja emataime juuri. · Sügisel väljakaevatud juurevõsud istutatakse peale välja kaevamist uude kasvukohta ( või puukooli kosuma). · Väga pikad võsud võib tagasi lõigata. · Haiguste vältimiseks kaevata välja kevadel. Siis on võsud lühikesed, 10-20 cm pikkused. 27.04.2016 Marje Kask 61 Juurevõsudega paljundamine 3 · Labidaga kaevates lõigatakse esmalt läbi emataime poolt rõhtjuur, seejärel ümber juurevõsu 5-10 cm kauguselt. · Vaarikatel võib väljakaevamisel tütartaime
kaevatakse istikud lahti ja eraldatakse emataimest. Nii tasub paljundada näiteks pärnaliike ja –sorte. 4) Paljundamine juurevõsudega. Juurevõsuks nimetatakse võrset, mis on tekkinud taimel allpool mullapinda oleval juurel asuvast lisapungast. Juurevõsu annavad näiteks hõbepappel, harilik lumimari, harilik sirel, läikiv hõbepuu, paljud enelad, äädikapuu jt. Palju juurevõsu tekib pärast juurte vigastamist näiteks mullaharimise käigus. Juurevõsud eraldatakse emataimest terava labidaga lüües – soovitavalt 1 aasta enne lõplikku väljakaevamist. Peab aga silmas pidama, et kuigi paljud liigid on suutelised andma juurevõsu, ei ole juurevõsuga paljundamine üldjuhul siiski otstarbekas. Seda tasub teha vaid juhul, kui teised meetodid ei anna tulemusi või on liiki (sorti) vaja paljundada väga väikeses mahus. Kindlasti aga sobib juurevõsudega paljundamine
Raku areng-esm heledam osa ja lehtpuudel torukujulised sooned.Vedelike voolu piki tüve nim elutunnused protoplasmas.Kambiumi elusrakk koosn rakuseinast ja transpiratsiooniks,osa vett on vajalik ka fotosünteesiks.Rakud säil endas vett rakutuumast.Tuum sisald pärilikkuse kandjaid.Raku kasvades tekivad kohesioonijõuga.Kui soovitakse mõned puud eemaldada,mille mahasaagimise protoplasmas vedelikuga täidetud õõnsused e vakuoolid.Raku pooldumine- korral tekivad juurevõsud,siis kasut rõngaskoorimist,mille käigus mitoos algab tuuma jagunemisega.Tuum peeneneb keskelt,mood 2 eemaldatakse puutüve alumises osas koorelt korp ja niin,siis puu kuivab rakuplasmat omavat tuuma,enne eraldumist tekib vastmoodustunud tuumade ära.Tüve ehitus-Puitmaterjali parimad omadused on pikikiudu.Radiaalsuunaks vahele õhuke kile,millest areneb välja vahelamell,mis on sideaineks 2 nim keskelt säsist puu väliskihtide suunas
................................................... 25 HARILIK SIREL............................................................................................................................26 Iseloomustus............................................................................................................................... 26 Pookimine .......................................................................................................................27 Juurevõsud..................................................................................................................................27 HARILIK LIGUSTER................................................................................................................... 28 Iseloomustus............................................................................................................................... 28 Tagasilõikamine................................................................
kuuseokstega. Pookealuseks määratud taimed (mille juurekael vähemalt 6 mm jäme) istutatakse istikutekooli kevadel varakult. Taimede reavahedeks jäetakse 90-100 cm. Ridadesse istutatakse taimed 30-35 cm vahekaugustega. Teine variant on see, et seemned võib külvata ka otse puukooli istikute osakonda. Siis eavahed jäetakse laiemad, 85-100 cm ja muld peab olema väga hea. Järgneval suvel taimed silmastatakse. (Kiislar 1969) Juurevõsudest paljundamine Paljundamiseks mõeldud juurevõsud tuleb sügisel või kevadel ettevaatlikult terava labidaga emataime küljest välja kaevata, nii et emataime juurestik ei saaks viga. Sügisel väljakaevatud juurevõsud säilitatakse talvel muldkraavis ja istutatakse kasvukohale kevadel esimesel võimalusel. Väiksemad istutatakse peenrale 20 cm vahedega ritta ja sügavamale kui nad enne kasvasid. Ridade 27 vahe peaks olema 60-70 cm
kuumust ja auru- või õhuliikumist, et puitu kuivatada. Kuivatatav materjal staabeldatakse vagunentidesse, et kambris kiiresti materjali vahetada. Looduslikult kuivatamine e rõngaskoorimine- lai koorekiht kooritakse kasvavalt puult võimalikult maalähedasest osast ja võimalikult võrapoolsest osast. Nii lõikatakse ära toitemahlade liikumine niine kihis ja puit hakab kuivama. Kasutatakse liikide eemaldamiseks, mille maha saagimisel tekivad kännu ümber tülikad juurevõsud (haab,hall lepp,pappel). Maha langenud puul oodata lehtede ära langemist ning siis notideks lõigata- vahepealsel ajal võivad tekkida putukkahjustused. Virnades kuivatamine- Kõrge temperatuuri mõju- kõrgel temp. kuivatamisega muutuvad puidu mehaanilised omadused kehvemaks võrreldes tava temp. kuivatatud puiduga. 80...100°C juures 16 ööpäeva absoluutselt kuiv puit kaotab survetugevusest pikkikiudu 5-10%, löögisitkust 15-30%. Kõige rohkem on seda täheldatud tammel, vähem männil
õhukeseseinalistest kevadpuidu rakkudest. Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet erilised torukujulised sooned. Kui soovitakse lasta puul ära kuivada, siis on vaja eemaldada puutüve alumises osas koorelt ainult korp ja niin. Sellise rõngaskoorimisega lõigatakse ära toitainete juurdepääs juurtele ja puu sureb nälga. Meetodit kasutatakse selliste puuliikide eemaldamiseks, mille mahasaagimisel tekivad kännu ümbruses tülikad juurevõsud. Näitena võib tuua haava, halli lepa ja erinevad papliliigid. _____________________________A. Roos______________________________ 4 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ 2. Tüve ehitus 2.1 Puu kolm põhisuunda Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad.
Väikesed roosad kellukjad õied asuvad tipmistes ja külgmistes peajates õisikutes. Sügisel valmivad valged kerajad marjataolised kaheseemnelised viljad, mis püsivad kaua põõsal isegi pärast lehtede langemist. Viljad on veidi mürgised. Karmimatel talvedel võib esineda külmakahjustusi, kuid taastub hästi (Hiie 2008). Lumimari on oma väikeste lehtede, peenikeste okste ja tiheduse tõttu hea hekipõõsas korrapäraseks hekiks, kuid tema puuduseks on järjest eemaldamist nõudvad juurevõsud (Sarapuu 2000). 29.2. Istutamine Eelistab lubjarikast pinnast (Hiie 2008), kuid kasvab ka kehval mullal (Sarapuu 2000). Talub varju ja õhusaastet. Istutatakse iga 30...40 cm tagant (Calmia Istikuäri OÜ). Talub hästi puude juurekonkurentsi ja varju, seetõttu saab kasvatada teda ka suurte puude all ja läheduses (Lumimari 2011). Samuti talub hästi kärpimist ja ümberistutamist (Sarapuu 2000). 29.3. Hooldus
tagasi nii, et kärpimislõige jääks viimase aasta puidu sisse ning alles jääks ka üks pungapaar. Pungadest kasvavad ees ootaval suvel noored võrsed, mille tippudesse tulevad õisikud. Mõneti meenutab aedhortensia lõikus nudipuude iga-aastast hooldust. (Maaleht) 4.9.4. Paljundamine Puishortensiat on lihtne paljundada haljaspistikute ja võrsikutega. Sobivas kasvupaigas kasvab hortensiapõõsas ise tasapisi laiemaks, paljundamiseks tuleb lihtsalt mõned servapoolsed juurevõsud välja kaevata. See hortensialiik kasvab ja õitseb paremini poolvarjus, kus muld on niiskem. Hästi mõjub talle neutraliseerimata rabaturbast mults, mis teeb mulla ka veidi hapumaks. Vanemad põõsad kipuvad harvendamisest hoolimata lamanduma, neile on heaks naabriks ja toeks mõni tugevakasvuline põõsas. (Aialeht) 4.10. Hydrangea paniculata Aedhortensia 4.10.1. Kirjeldus Kodumaal on aedhortensia (Hydrangea paniculata) pigem madalam puu või kõrge
Väikesed roosad kellukjad õied asuvad tipmistes ja külgmistes peajates õisikutes. Sügisel valmivad valged kerajad marjataolised kaheseemnelised viljad, mis püsivad kaua põõsal isegi pärast lehtede langemist. Viljad on veidi mürgised. Karmimatel talvedel võib esineda külmakahjustusi, kuid taastub hästi. Lumimari on oma väikeste lehtede, peenikeste okste ja tiheduse tõttu hea hekipõõsas korrapäraseks hekiks, kuid tema puuduseks on järjest eemaldamist nõudvad juurevõsud. Istutamine Eelistab lubjarikast pinnast, kuid kasvab ka kehval mullal. Talub varju ja õhusaastet. Istutatakse iga 30...40 cm tagant. Talub hästi puude juurekonkurentsi ja varju, seetõttu saab kasvatada teda ka suurte puude all ja läheduses. Samuti talub hästi kärpimist ja 63 ümberistutamist. Hooldus
annaabi.ee 
