jutlustama Damaskuses 1. MISJONIREIS (A. 45-49) • Es. misjonireisi tegi Paulus Küprosele. • Teel läbi Galaatia püüdis ta jutlustada ka juutidele, kuid need olid tema suhtes tõrjuvad 2. MISJONIREIS (A.51-54) • Unes nähtud nägemus juhatas teda Filippi linna ja seal jõudis evangeelium esmakorselt Euroopasse • Ateenas pidas ta oma kuulsa jutluse "Tundmatust Jumalast„ • Seejärel veetis poolteist aastat jutlustades Korintoses • Pärast Efesuse külastamist pöördus ta Jeruusalemma tagasi. 3. MISJONIREIS • See misjonireis viis ta esmalt uute Väike-Aasia kirikute inspekteerimisele • Kaks aastat viibis ta Efesuses, kuid pidi lahkuma vihaste hõbeseppade survel, kes ei saanud enam müüa jumalanna Diana kujukesi • Läbi Ahhia, Makedoonia ja Mileetose jõudis ta Jeruusalemma, kus
kogudusekirikutes oli see sageli jäetud unarusse, sest vaimulike ordude liikmed elasid üsna luksuslikku elu. Selle tagajärjel tekkisid alates 12. sajandi lõpust kerjusmungaordud, mille hulgast on tuntumad frantsisklase ja dominiiklaste ordud. Algselt ei tohtinud kerjusmungaordudel olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest, sellepärast rändasid nad palju ringi harides usuliselt kirjaoskamatuid kristlasi ja jutlustades nii paganate kui ka ketserite pööramiseks. Aja jooksul eemaldusid kerjusmungaordud oma algsest vaesuse põhimõttest, kogudes annetustest suuri varandusi. Selle vastu tekkis ordude sees protestiliikumisi, mille pooldajad lõid omaette orduharusid, paljud kloostrid läksid üle rangemale elukorraldusele. Eri ordude kloostrite ühine roll oli raamatute ümberkirjutamisel. Ümber ei kirjutatud mitte einult teoloogilisi töid ja pühakirju, vaid ka muid teadusharusid puudutavaid
Nii saigi alguse suur kirikulõhe. Paavsti kuuria – paavstile allus hulgaliselt ametnikke, kes tegelesid kõikvõimalike küsimuste lahendamisega ja moodustasid üheskoos omamoodi õukonna. Indulgents – ehk patulunastuskiri. Ketser – paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks. Inkvisitsioon – katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks. Kerjusmungaordud – rändasid kerjates ja jutlustades ringi. Hussiidid – Jan Husi vaadete pooldajad Legaat – maakondade asemikud keda paavst lähetas. 2.Too 5 erinevust, mille poolest erines katoliku kirik õigeusu kirikust. Läänes Idas Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast Püha Vaim lähtub vaid Isast Armulaual said ilmalikud vaid leiba kõik said nii veini kui leiba Hapendamata leib hapendatud leib
Liivimaal. Ta lubas ristisõtta minejatele vabastust pattudest. Muuhulgas kirjeldas ta ka liivlaste kombeid, kes "austavad mõistmatuid loomi, haljendavaid puid, selget vett, rohelisi taimi ja ebapuhtaid vaime. 12. sajandi lõpuks olid Euroopas paganateks jäänud vaid Soome ja Baltikumi rahvad ning seetõttu oli nende sunniviisiline ristimine ka peaaegu paratamatu. 1199. aastal nimetati aga uueks Liivimaa piiskopiks Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa-retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1202. aastal rajas Theodrich Läänemere idakalda ristiusku pööramise eesmärgil Mõõgavendade Ordu, mille tugikohaks sai Riia. 1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, kuna väidetavalt olevat nad röövinud Pihkvasse suunduvate saksa kaupmeeste varad. Rahumeelsele kokkuleppele ei jõutud, lima sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt
tuleriitu, mis oli mõeldud nõidadele (Le Roi Ladurie, 1975). Mis aga sundis talupoegi ühinema erinevate ,,ketseri-liikumistega", isegi siis, kui hirm tuleriitade ees paisus suureks? Võib-olla oli see hirm saatana ees. Keskaegses uskumuses kurat näiteks teadis kristlaste eksimus, ka neid, mis oli mõttes sooritatud ja jäänud pihil üles tunnitamata. Kurat võis nad aga kellegi teise kaudu paljastada. (Saard, 2005). Äkki ühinedes valdeslastega, loobudes rikkustest, liikudes ja jutlustades, ei puutunud neid kurat. Loobudest varast, ehk ka mustadest ja patustest mõtetest ei saanud kurat neid enam kätte? Kokkuvõtlikult saab öelda, et keskaja talupoeg kartis nälga ja näljaga kaasas käivaid epideemiaid, ta kartis oma isandat, kes tihtipeale tõukaski ta nälja äärele. Ta kartis nõiaprotsesse, sest kadedaid keeli võis olla kõikjal, ta kartis ka inkvisitsioonikohust, sest ketserina ei meeldinud ta kirikule
iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja varju. Hoidsid ju pastorid rahvast pimeduses ja kurnasid talupoegi kui ehtsad feodaalisandad, jutlustades samal ajal kuuletumisest ülemaile. Kreutzwald ja "Kalevipoeg" Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoja" koostamist. Mõtte algatajaks oli Faehlmann, kes alustas ka materjali kogumist. Osalt Faehlmanni suutmatuse tõttu ühendada katked terviklikuks teoseks, teisalt ka sõbra surma tõttu 1850. aastal, võttis ülesande õpetatud Eesti Seltsi palvel enda peale Kreutzwald.
1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis (ad locum Rige) lahing, kristlased võitsid küll selle, kuid Bertold hukkus. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla. 1199. aasta kevadel nimetati uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa-retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1200. aasta teisel poolel saabus ta Väina suudmesse, kus rajas 1201. aastal Riia linna. 1202. aastal rajas endiselt Liivimaal aktiivselt tegutsev Theodrich Läänemere idakalda ristiusku pööramise eesmärgil Mõõgavendade Ordu (ametlik nimi: Kristuse Sõjateenistuse Vennad), mille tugikohaks sai Riia. Piiskop Albert suutis liivlased 1206. aastaks enamjaolt alistada, latgalitest said
Jeesuse sõbrad ja perekond teadsid, et ta suri ristil. Enamik jüngritest põgenes, kuid naised jäid risti alla, kuni ta suri. Nad olid hämmastunud, kui Jeesus ilmus nende ette peale surma äravõitmist. Jeesust kujutatakse hoidmas punase ristiga lippu. See on ülestõusmise sümbol ning sageli lehvib see pühapäeviti kirikus. See on ka Püha Jüri lipp. Kirik koosneb neist inimestest, kes vastanud Kristuse kutsele jätkata maailmas tema tööd. Nad järgivad tema eeskuju õpetades, jutlustades ja teisi teenides, eriti neid, kes kannatavad puudust, olles Kristuse käed, jalad ja keha selles maailmas. Kirik on paigaks, kus inimesed saavad palvetes Jumalat ülistada, paluda temalt abi ja mõtiskleda tema sõnade üle pühakirjas. Paljudes kirikutes on teatud ala või kabel, kus säilitatakse muude tegevuste ajal vaikus. Meie Isa palve: Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi! Sinu riik tulgu, Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal! Meie
1881, avaldas käsiraamatu "Tarviline õpetus Maja-aia pidamisest" ( Tartu 1881). Sama aasta algul kutsus C. R. Jakobson ta Viljandisse "Sakala" abitometajaks. 1882. a. maikuus hakkas Kõrv välja andma ajalehte "Valgus", mis juhendus algul "Sakalale" lähedasest programmist, kuid muutus 1887. aastast alates tsaarivalitsuse reaktsioonilise poliitika ülistajaks ja vestuse pooldajaks. J. Kõrv reetis rahvusliku liikumise huvid, jutlustades kõige selgrootumat allaheitlikust tsaarivõimule ja eesti rahvuse kadumist ning kutsudes üles siirduma "Keisrli usku"(mida ta ise ei kavatsenud teha). Pärast C. R. Jakobsoni surma oli ta "Sakala" vastutavaks toimetajaks , kuni aastani 1885 , kuigi lehe toimetas peamiselt Rosalie Jakobson. Algul kavatses Kõrv küll pärast "Valguse" käima saamist "Sakala" toimetajaks tagasi minna, kuid ei leidnud endale sobivat asemikku "Valguse" juurde. Ka tekkis tal lahkhelisid Jakobsoni pärijatega. 1882
vähe, elatus enamus õppejõude kuulajatelt saadavast honorarist.Ajapikku muutus kokkuleppeline honorar kindlaks õppemaksuks, millest vabastati vaesemad ja eritit usinad üliõpilased. Üliõpilastel enamasti puudusid raamatud. Õppejõududele oli ettemärgitud kindel loengute plaan. Keelatud sõnaline dikteerimine. Vahetevahel saatsid aadlikest üliõpilased enese asemel kirjaoskaja teenri, kes kõik ilusti kirja pani. Nõuti et õppejõud esineks vabalt ja ilmekalt, nagu kirikus jutlustades. Tudengite seas aga olid rohkem hinnatud dispuudid.Dispuute ehk teaduslikke vaidlusi peeti kõigis teaduskondades, kõige sagedamini aga filosoofia- ja usuteaduskonnas. Samuti toimus teaduslik vaidlus promoveerimise ehk teadusliku kraadi andmise puhul. Tolleaegsete arvamuste kohaselt olenes õppejõu teadlasemaine eelkõige oskusest vaielda. Üliõpilaseks võeti kogu õppeaasta jooksul.Ametlikule immatrikuleerimisele järgnes mitteametlik vastuvõtmine üliõpilaspere liikmeks
Ka Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule. Juulis 1198 üritas Bertold vallutada Riia linnust (od locum Rige) Liivimaal, lahing küll võideti, kuid Bertold sai lahingus surma. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema. Neile jäi endiselt vaid Üksküla. 1199. aastal nimetati aga uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa-retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1200. aasta teisel poolel saabus ta Väina suudmesse, kus rajas 1201. aastal Riia linna. 1202. aastal rajas Theodrich Läänemere idakalda ristiusku pööramise eesmärgil Mõõgavendade Ordu (ametlik nimi: Kristuse Sõjateenistuse Vennad), mille tugikohaks sai Riia. Piiskop Albert suutis liivlased 1206. aastaks enamjaolt alistada, latgalitest said aga Mõõgavendade ordu liitlased ja nad lasid end samuti ristida. 1208
kujunes sellest konfliktist kodusõda. 1820 sõlmiti rahu, kuid stabiilne valitsus jäi tekkimata. Järgnes anarhia, mida raskendas sõda Brasiiliaga 18251828 Uruguay (Banda Oriental) pärast. 1819 võeti vastu Argentina liitriigi põhiseadus. 1829 sai Buenos Airese provintsi kuberneriks rikas caudillo Juan Manuel de Rosas. Rahva toetusel laiendas ta oma võimu Ühendprovintsidele, mida hakati nimetama Argentina Konföderatsiooniks (1826. aastast Argentina Vabariik). Endiselt föderalismi jutlustades jäi ta diktaatoriks 1852. aastani. Sel ajal sunniti liberaalsed poliitikud (Domingo Sarmiento, Esteban Echeverría) eksiili minema. 1833 hõivas Suurbritannia Argentina sisekriisi ära kasutades Falklandi saared. Rosase ajal anti taas luba tegutseda jesuiitide ordule. Kuigi Rosas oli föderalist, tegi ta oma võimu kindlustamiseks lõpu provintside separatismile. Samal ajal kasvas provintside ühtsus võitluses diktatuuri vastu.
dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. 20. Johannes Blankenfeld -oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop. 21. Melchior Hoffmann ja tema tegevus - oli saksa reformatsioonitegelane ja anabaptistide juhte. 1523. aasta lõpus või 1524. aasta alguses siirdus Hoffmann Tartusse. Seal hoidis ta esialgu madalat profiili, tegeledes avalikult vaid kasukavalmistamisega ja jutlustades salaja reformatsioonimeelsete linnakodanike kodudes. Teda toetasid mitmed Suure Gildi ja Mustpeade Vennaskonna liikmed. 1524. aasta lõpus, kui Tartu piiskop Johannes Blankenfeld, kes oli samaaegselt ka Riia peapiiskop, Tartust lahkus, alustas Hoffmann avalikke jutlusi. 22. Esimesed eestikeelsed trükised - 1525. aastal ilmusid Lübeckis esimesed eestikeelsed trükised protestantlike jutlustega, kuid need hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535
See organiseeritud viletsus, keeldumine oma ehitistest, majadest ning raha või varude kogumisest tulenes soovist täpselt jäljendada Kristuse maist elu. Ei läinud kaua, kui Franciscuse ümber oli koondunud grupp noori Assisi mehi. (Lawrence 2001: 246-248) Nimelt Franciscuse täielik loobumine varast, sealhulgas oma jalanõudestki, ning siiras patukahetsemisjutlustamine mõjutas paljusid, ka neid, kes Assisis olid tema üle alguses naernud. Koos liiguti ringi jutlustades, kerjates, aga ka rõõmsalt lauldes. 1206. aastaks oli Franciscusel 12 kaaslast, kuid veel ei oldud kindel ordu. Vendade arv Franciscuse ümber aina kasvas ning kui Franciscus seda nägi, koostas ta endale ja vendadele lühikese ja lihtsa reegli. Selles kasutas ta peamiselt evangeeliumi sõnu. Veidike lisas ta ka muid ettekirjutisi, mis olid ordu eluks vajalikud. Nüüd aga sooviti vendade kogukonnale hankida ka paavsti luba. Tollane paavst oli Innocentius III, keda on nimetatud keskaja
1913 aastal asutas Roht koos H. Visnapuuga kirjandusliku rühma, kes andis välja albumid ,,Moment Esimene" (1913) ja ,,Roheline Moment" (1915); ,,Momendi kirjastusel ilmus ka Rohu esimene novellikogu ,,Igaveses labürindis" (1913). Tema varasemat loomingut on mõjustanud poola dekadentlik kirjanik S. Prazybyszewski ja vene sümbolist K. Balmont ning F. Sologub. ,,Igavese labürindi" eessõna ründab ülbelt kehtivaid ilu- ja moraalitõekspidamisi, jutlustades ohjeldamatut individualismi: kunstis ei maksvat ükski seadus ega moraal. Ka seda kogu novelle läbib teisi inimesi mitte arvetsava indiviidi ,,vabaduse" kultus. Novellide tegelasteks on vaimuaristrokraadid, kes peavad end ühiskonnast absoluutselt sõltumatuks ning ülistavad üksindust looduse keskel. Kunstiliselt on need elutud, hingetud ,,paberist inimesed", nagu märkis F. Tuglas. Kui ka järgmine novellikogu ,,Üksinduse meeleolud"
esiteks ära eesti keele, mis võimaldas neil talurahvaga lähemalt ja vahetul suhelda, tänu millele lõid nad kergesti siinse rahvaga sideme ja võitsid nende usalduse.21 Väidetavalt murdsid hernhuutlased eestlaste ja lätlaste vihavaenu kõikide sakslaste vastu. Algul vihati, pilgati ja teotati ka vennastekoguduse vendi kui sakslasi. Vennad aga suhtusid kohalikku rahvasse ühes nende paganliku ohvrikultusega tõsiselt ning muutsid Jeesuse vereohvrist jutlustades nende meelsust.22 Eelpool kirjutatu soosis põlisrahvusest vennakeste usulis- kultuuriliselt lõimumist hernhuutlastega. Vennastekoguduses toimunud eestlaste ja sakslaste integratsiooni soosis ka asjaolu, et Saksamaalt saabunud hoolekandjad ja hernhuutlastest baltisaksa aadlikud vaatasid vähemalt palvemajades rahvuslikest ja seisusevahedest mööda ning väärtustasid hingehoidliku töö kaudu inimlikku lähedust. Niisugust vaimulikul osadusel 18 R. Põldmäe, Vennastekoguduse kirjandus, 31.
Pahed, mis nurinat tekitasid eemaldati kirikust. Vaimulikud, samuti nunnad ja mungad pidid elama eeskujulikku elu. Paavstiks võis saada vaid tõesti väärikas mees. Harimatud vaimulikud, või need, kes häbistasid vaimuliku seisust eemaldati halastamatult. Paavst Paul III elustas 1540.a uuesti inkvisitsioonikohtu. Koostati keelatud raamatute nimekiri. Võimsamaks relvaks reformatsiooni vastu sai Jesuiitide ordu, nn Jeesuse selts. Põhiliselt ordu tegutseb rahvamasside mõjutamisega, jutlustades. Ordul oli sõjaväeline iseloom- ordut juhtis kindral. „Eesmärk pühitseb abinõu“ makjavellism-võimaldas võidelda nende õpetuste vastu, mis olid katoliikluse vastu. KALVINISM Saab alguse Šveitsist, Jeal Calvini järgi. Väga palju Luterlusest ei erine. UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga
Arvan, et Vaheri "meie" hõlmab eelkõige monumendi teisaldajaid, võibolla ka üldse võõrahirmus eestlasi. See "tugevdumine" õhutas vihkamist rahvustunnuse alusel, sundis inimesi uutele kahtlustustele, külvas usaldamatust ja püüdis juurutada Eesti oma Patriot Act'i, pronksiööpaketiks ristitud seadusemuudatuste kogu. Teisisõnu: rahutused panid ühiskonnagruppe veelgi enam kapselduma ning andsid indu nendele, kes kodanike turvalisust jutlustades tahtnuksid Eestit politseiriigiks muuta. Aprilliööd ajasid end relvastama, sundisid poliitikuid ja repressiivorganeid oma seljatagust kindlustama. Kuid ühiskonnale tähendas see nõrgestamist. Ja aprillimäss pani Eesti ennast nõrgestama. Pronksmees kui sümbol Tõnismäe ausammas oli eelkõige muidugi sümbol (hoolimata valitsuse katsetest teda "hauatähiseks" pisendada). Kindlasti ei olnud sel sümbolil sellist ühest tähendust nagu ametlik retoorika või siis äärmuslikumad
hilisema Riia linna kandis (ad locum Rige) lahing, mille kristlased küll võitsid, kuid Berthold langes. Esialgu kindlustati kristlaste poolt Üksküla ja Holm ning liivlaste seas hakkasid aktiivselt tegutsema preestrid, kuid varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla. 1199. aasta kevadel nimetati uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa- retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1200. aasta teisel poolel saabus ta Väina suudmesse, kus rajas 1201. aastal Riia linna. 1202. aastal rajas endiselt Liivimaal aktiivselt tegutsev Theoderich Läänemere idakalda ristiusku pööramise eesmärgil Mõõgavendade Ordu, mille tugikohaks sai Riia. Piiskop Albert suutis liivlased 1206. aastaks enamjaolt alistada, latgalitest said aga 1208. aastaks Mõõgavendade ordu liitlased ja nad lasid end samuti ristida. Latgalite
Võtnud pühade eelőhtul vastu Vasknarvast saabunud ristikäigu ning teeninud hommikul Jumalikku Liturgiat, pidas isa Karp jutluse ka eesti keeles, jagades rahvale ka religioosse sisuga raamatuid ja brošüüre. See avaldas eestlastele sügavat muljet, tõmmates ligi ka luterlasi, kes väljendasid soovi edaspidigi taolisi jutlusi kuulata. Halvale ilmale ja halbadele teeoludele vaatamata leidis isa Karp Tiisik aeg-ajalt ikka tee Pühtitsasse, teenides kabelis, jutlustades suurele hulgale palvetajatele, kes olid kaugelt kokku tulnud. ( Eesti Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg ) 12 KUREMÄE PÜHA TAMM Legendaarne tamm asub Ida- Virumaal Illuka vallas Kuremäe kloostri juures. Seda tuntakse mitme nime all– Kloostri, Kuremäe ja Püha tammena. Arvatakse ka, et tegemist on viimase puuga, mis alles jäänud eestlaste muistsest hiiekohast.
tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja varju. Hoidsid ju pastorid rahvast pimeduses ja kurnasid talupoegi kui ehtsad feodaalisandad, jutlustades samal ajal kuuletumisest ülemaile. Kreutzwald ja "Kalevipoeg" Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoja" koostamist. Mõtte algatajaks oli Faehlmann, kes alustas ka materjali kogumist. Osalt Faehlmanni suutmatuse tõttu ühendada katked terviklikuks teoseks, teisalt ka sõbra surma tõttu 1850. aastal, võttis ülesande õpetatud Eesti Seltsi palvel enda peale Kreutzwald.
Kaastunnet ja halastust (mida ülistas Rousseau metsiku inimese juures) on Nietzsche käsitluses vaid orjade ja nõrkade viis, kuidas teostada oma võimutahet, olla omakasupüüdlik ning selle tulemusena nõrgeneb kogu ühiskonna teovõime. Aegade algusest saadik toimunud vastandumine tugevate ja nõrkade, tarkade ja rumalate vahel on võimaldanud inimesel areneda, luua midagi väärtuslikku, tõusta kõrgemale loomadest, luua tsivilisatsiooni. Kristlus püüdis kõike seda pea peale pöörata jutlustades halastusest, viletsate ja väetite toetamisest ja muust sellisest. Kristliku moraali seisukohast on vooruslikud alandlikud ja teiste teenimisele pühendunud inimesed, kuid sellised inimesed ei ole kunagi olnud ühiskonnaelu edasiarendajateks. Nietzsche arvates püütakse kristliku moraali ja väärtushinnangutega maha suruda tugevaid ja aktiivseid inimesi, kes võiksid ühiskonda edasi arendada ning asetada nad ühele pulgale keskpärase massiga
koosseisus. Ainult siis, kui kõik varblased juba katustelgi sirtsuvad sellest, et lähimad valimised toovad võidu teisele parteile, jooksevad endiste parteide sambad, mis on neid seni ehtinud, mehiselt üle teise leeri, s.o. selle partei leeri või sellisesse suunda, mis nende arvestuste kohaselt peaks endale enamsoodsama positsiooni välja võitlema. Sooritades sellise pöörde, ei koonerda need põhimõttetud inimesed, jutlustades põhjatute fraasidega "moraali" teemadel. Tavaliselt nii ka juhtub: kui rahvas mingist parteist niivõrd otsus-tavalt eemale pöördub, et igaühele on selge, milline hävitav kaotus seda parteid ootab, siis algab suur jooksmine. Need parlamendirotid jätavad parteilaeva maha. See jooksmine pole ajendatud südametunnistuse käsust, ta ei toimu heast tahtest, ta on selle lihtsa "läbinägelikkuse" tulemus, mis võimaldab sellisel parlamendilutikal just õigeaegselt maha jätta
annaabi.ee 
