Vikesed tkojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus T OLI KORRALDATUD KONVEIERITEL. Vabrikut viis tlised pikaks ajaks (tpev kestis 1214 tundi) keskkonda, kus kik mras vabriku trtm. Tdtegemine pidi olema vimalikult ratsionaalne, omanik PIDAS RANGET ARVESTUST ning jlgis, ET TLINE KASUTAKS AEGA OTSTARBEKALT Kui agraarhiskonnas sltus ttegemine ilmastikust, rahvakalendri thtpevadest ja usuphadest, siis tstusajastul polnud see enam nnda. tlus Aeg on raha! kujunes juhtmotiiviks. RATSIONAALSUS sai mrksnaks, mis iseloomustas tstushiskonda ldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tnu konveierit ja uute tehnoloogiate kasutuselevtule, asisemaks muutusid vimusuhted ning argielu. Vhenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide thtsus. Ametnike vim ehk BROKRAATIA tugevnes just koos tstushiskonnaga, millele oli omane praktiline mtlemine ja igaklgne kaalutlemine. Tstusajastul HAKKAS TAEG DOMINEERIMA PUHKEAJA LE. Tpev oli pikk
võtnud sõna tõlke-, luule- ja lastekirjandusteoste kohta. Luulekogud: 1964 a. Imus tema esimene raamat “Igal hommikul avan peo,” sisaldab nooruslikku elamus- ja mõtteluulet, mis näitab autori loodustundlikku pilku, lähisuhet vanade traditsioonidega ning avatust laia maailma probleemidele. 1973 a. "Ma kardan ja armastan" 1974 a. "Varjuring ümber tule," J. Smuuli nimeline preemia 1975 a. Selle juhtmotiiviks on inimese vaime väljamurre oma eraldatusest, inimesi ühendavate algseoste (hõim, rahvas, maa, keel jt.) kehtivuse äratundmine ning nende kaudu elu pidevuse ja püsivuse tajumine. 2003 a. "Ajasära" 2009 a. "Mälujuur” Ilmar Lehtpere on tõlginud inglise keelde “The Root of Memory" Lasteraamatud: 1981 a. "Kaarini ja Eeva raamat" 1984 a. "Unenäoraamat" Mõlemas koolieelikutele mõeldus proosateaoses on autor üsna täpselt üles täheldanud lastekõnet,
peetakse õelaks, kuna ta on terava keelega ning paljastab õukondlaste pahesid. Rigolettole plaanivad õukondlased kätte maksta ning plaanitakse röövida tema armuke, keda ta kuulduste järgi varjab linnaäärses majakeses. Rigoletto aga on leidnud endale uue pilkealuse eaka krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone aga neab nii hertsogi, kui ka tema narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Ooperi juhtmotiiviks saavad Rigoletto fraasid ,,Oh häda mull´, mind neednud rauk". II vaatlus toimub Rigoletto majakese juures, mida ümbritseb kõrge müür. Selles majas varjab ta oma tütart Gildat, kes on tema elu mõtteks. Gilda ei tohi kedagi sisse lasta. Gilda aga kohtas kirikus kaunist noormeest ja unistab temast. Teenija abiga saab aga too noormees majja ning leiab tee ka Gilda südamesse. Kui hertsog lahkub kogunevad maja juurde õukondlased, et röövida Rigoletto oletatav armuke
(http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/hd_artn.htm ) Samuti iseloomustavad stiili stiliseeritud lilled ja lehed ning tihti õli meenutav, iriseeritud viimistlus. (http://www.20thcenturyglass.com/glass_encyclopedia/artnouveau_glass/artnouveau_glass.htm ) Uusi ideid ammutati ka Jaapanist (japonime), Põhja-Aafrika ja Kesk-Ida kunstist. (M. Saare) Uus loodusest inspireeritud stiil arenes kahest 19. sajandi Inglismaa liikumisest (Arts and Crafts liikumine ja Esteetiline liikumine), mille juhtmotiiviks oli disaini reform. Arts and Crafts liikumine keskendus käsitööliste ja traditsiooniliste tehnikate tagasitulekule. Esteetiline liikumine edendas sellele sarnast kreedot ,,kunst kunsti pärast", mis oli aluseks mitte-narratiivsetele maalidele (nt Whistler´i Nocturnes). (http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/hd_artn.htm ) Mõiste art nouveau esines esmakordselt 1880. aastatel Belgia ajakirjas L´Art Moderne, et kirjeldada Les Vingt´i töid (20-st kunstnikust koosnev grupp)
(http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/hd_artn.htm ) Samuti iseloomustavad stiili stiliseeritud lilled ja lehed ning tihti õli meenutav, iriseeritud viimistlus. (http://www.20thcenturyglass.com/glass_encyclopedia/artnouveau_glass/artnouveau_glass.htm ) Uusi ideid ammutati ka Jaapanist (japonime), Põhja-Aafrika ja Kesk-Ida kunstist. (M. Saare) Uus loodusest inspireeritud stiil arenes kahest 19. sajandi Inglismaa liikumisest (Arts and Crafts liikumine ja Esteetiline liikumine), mille juhtmotiiviks oli disaini reform. Arts and Crafts liikumine keskendus käsitööliste ja traditsiooniliste tehnikate tagasitulekule. Esteetiline liikumine edendas sellele sarnast kreedot „kunst kunsti pärast“, mis oli aluseks mitte-narratiivsetele maalidele (nt Whistler´i Nocturnes). (http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/hd_artn.htm ) Mõiste art nouveau esines esmakordselt 1880. aastatel Belgia ajakirjas L´Art Moderne, et kirjeldada Les Vingt´i töid (20-st kunstnikust koosnev grupp)
pandud XI-XII saj. selle mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. (Valhalla on sõjakangelaste manala, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad.) Nibelungide laul - XII ja XIII saj vahetusest. Räägib nibelungide soo hukust , mis on germaani pärimustes ja lauludes väga vana. Ajalooliseks aluseks on suure rahvasterände aegsed sündmused. Üheks juhtmotiiviks on vasallitruudus valitsejannale, aga ka tervikuna daamide tahte ja võimu olulises rollis. Lugu käib islandi kuningatütre vöö ümber, sest see on tõestusesks et ori võttis talt tema mehe asemel neitsilikkuse ning kõrguse kättemaksus. Beowulf - (X saj alguspool) pajatab sündmustest Taanis ja Lõuna-Rootsis. Rootsi kuningas tõttab appi Taani kuningale kelle maad veealune kolets Grendel oma rüüsteretkede hirmus hoiab. Lugu on keskaja iidseimast käsikirjast, mis on pärit Inglismaalt
Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed tööstused ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne. Oluline oli, et tööaeg saaks kasutatud võimalikult otstarbekalt. Juhtmotiiviks kujunes ütlus ,,aeg on raha!". Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Tugevnes ametnike võim ehk bürokraatia. Tööstusühiskonnale oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Üksluise ja üdini ratsionaalse tööelu kõrvalt hakati otsima
E. Sööt ja Juhan Liiv. Sajandi algul sai ta innustust G. Suitsu ja A. Gailiti teostest, lisaks oli tal ka palju mõttekaaslasi välismaal. Enno loomingulise meetodi määras siiski ära väliskirjandus. Enno arvates oli luule ülesandeks ,,sõnade nõidusliku hurma abil" inimesi ,,jumaliku, ainsa keskuse poole meelitada." Sügavalt elamuslainesse haarava luule poole pürgimine saigi Enno loomingu peamiseks juhtmotiiviks. Trükki jõudsid Enno luuletused esmakordselt reaalkooli päevil, kuid tõsisemalt kiindus ta luuleloomingusse ajarkirjaniku-aastail 1902-1905, kus ta avaldas ,,Postimehes" ja ,,Lindas" umbes 70 luuletust. Samal ajal avaldatud Gustav Suitsu ja Juhan Liivi luuletuste kõrval paistsid silma Enno nõrkused: sisuline ebamäärasus ja hämarus, pealiskaudsus, abstraktne ja ähmane üldlaad, ideeline kitsus ning asotsiaalsus.
· EII Eetilis-intuitiivne introvert ("Humanist", INFJ) · IEE Intuitiivselt-eetiline ekstravert ("Psühholoog", ENFP) · SLI Sensoorselt-loogiline introvert ("Meister", ISTP) Isiksusetüüpide kirjeldused Eetilis-intuitiivne ekstravert EIE Tõsine, globaalsetele probleemidele keskendunud inimene. Näeb maailma dramaatilistes ja isegi traagilistes värvides. Ootab kõikvõimalike ebameeldivusi. Tema juhtmotiiviks on neli nooti Beethovenist ehk saatuse teema. Isiklike probleeme kaldub püstitama ja lahendama üldistatult. Samaaegselt sageli üritab olla kasulik inimkonnale. Kaldub pidevatele kahtlustele ja kõhklustele. Mõnikord on tajutav ümbritsevate poolt kui tasakaalutu, kergesti erutuv isiksus. Näiteks, teda ärritavad kõikvõimalikud liigsed liigutused, ta näeb maailma niigi liiga dünaamilisena. Ei meeldi ilmutada initsiatiivi.
Oleks suurepärane leida enese seest avastamata jõud ja vägi, seda kuulata ja targemini tegutseda, kas see ei olegi mitte maagia. Nagu juba öeldud, taoistlik tarkus tundub kohati kerge, kui suuta ideed mõista sügavamalt, et peab enda sisse vaatama ja kulgema harmoonias ümbrusega, kuid reaalselt ei ole see sugugi nii lihtne. Kõik peab loomulikult tulema, vägisi ei saa inimene vastuseid leida. Taoism kasutab erinevaid võtteid elu parandamiseks. Näiteks üheks taoismi juhtmotiiviks on olnud pikaealisus otsingud, seda on alkeemikud proovinud saavutada ning keegi ei oska kindlalt ütelda kaua nad siis elanud on. Samuti kasutatakse meditatsiooni ja intuitsiooni, kõik jällegi millegi parandamiseks. Samuti on hiinlased kasutanud hulganisti amulette, mis pidavat kaitsma kurjade vaiude eest ning ühtlasi tooma jõukust ja õnne. Nagu mitu korda tekstis olen väitnud, usun, et meiegi peaksime taoismi tarkusest õppima ja
Pascal tundis tema jaoks looduses ülevaima- inimmõistuse jõudu ja võimu, kuid erinevalt ratsionalistidest tundis ta hästi ka selle nõrkusi. Ei saa väita, et Pascal oli nende nõrkuste ülemlaulikuks. Pigem oli ta tundlik registreerija nagu täpne baromeeter. Ta ei olnud kiretu fikseerija, vaid kasutas tervet tunnetegammat: kibestumust, nostalgiat, valu, solvumist, kurba hämmingut ja irooniat. Juhtmotiiviks on siin sügav paradoks, vastuolu ja sobimatus, mis valitseb mõistuse üleva loomuliku väärikuse ning selle reaalsete nõrkuste vahel. Just sellepärast, et vastavalt oma aja vaimule oli Pascal inimmõistue tõstnud liiga kõrgele, rabaski selle ebatäiuslikkus teda nii tugevasti. "Inimese kogu väärkus on ta mõtlemises, kuid mis mõte see on? Kas pole see mõte loll? Järelikult on mõte oma loomult imetlusväärne ja võrratu. Et teda põlata, selleks peaks tal olema kummalisi vigu, tal
ängistava õhustiku. Kõige selle juures säilitas usutavuse. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule. Poe loomingut iseloomustavad 3 peamist tunnust: * oskus luua lummav õhustik; * oskus olla usutav (ei kasuta kõrvalisi jõude); * oskus viia lood ootamatute pöördepunktideni. Poed on peetud nii geeniuseks kui ka närvihaigeks. Nimiluuletus "Kaaren" kõlaefektid, siseriimid, kordused, juhtmotiiviks surm ning armastus, millel lasub surma ja ängistuse vari. The most obvious symbol is, of course, the raven itself. When Poe had decided to use a refrain that repeated the word "nevermore," he found that it would be most effective if he used a non-reasoning creature to utter the word. It would make little sense to use a human, since the human could reason to answer the questions (Poe, 1850). In "The Raven" it is important
Vabrikutöö viis töölised pikaks ajaks (tööpäev kestis 12–14 tundi) keskkonda, kus kõik määras vabriku töörütm. Töödtegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et tööline kasutaks aega otstarbekalt. Kui agraarühiskonnas sõltus töötegemine ilmastikust, rahvakalendri tähtpäevadest ja usupühadest, siis tööstusajastul polnud see enam nõnda. Ütlus „Aeg on raha!” kujunes juhtmotiiviks. Ratsionaalsus sai märksõnaks, mis iseloomustas tööstusühiskonda üldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine.
Temagi värsikeeles paistab silma tugev tsiteeriv ja stiliseeriv alge, mis viitavad uusromantilis- juugendlikule ja rahvaluuleomasele kujundivarale, mida katkestavad, lõigustavad ja võõritavad pidevalt mitmesugused ekstreemsed kehalised tajumused ja ,,naturalistlikud" seigad. Kultuurilis-sõnalise ja kehalis-bioloogilise valdkonna piir paistabki olevat tema luule üks keskseid pingejooni. Valdavalt erootilise alatooniga luule, mille juhtmotiiviks on jõhkruse ja õrnuse, agressiooni ja eneseloovutuse, naudingu ja valu, armastuse ja hävinguiha lahutamatus (see on teinud tema luulest tõlgendusainese psühhoanalüütilise kallakuga lähenemisviisidele). Bioloogilise naisidentiteedi avaldused ning katked feministlikust sõnavarast segunevad järskude vaatepunktivahetuste ja ,,mehelike" rollimängudega. Säärase ,,sootaguse" värsikeele üheks eelduseks on muuhulgas eesti keele grammatilise sootuse ärakasutamine.
Vabrikutöö viis töölised pikaks ajaks (tööpäev kestis 1214 tundi) keskkonda, kus kõik määras vabriku töörütm. Töödtegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et tööline kasutaks aega otstarbekalt. Kui agraarühiskonnas sõltus töötegemine ilmastikust, rahvakalendri tähtpäevadest ja usupühadest, siis tööstusajastul polnud see enam nõnda. Ütlus ,,Aeg on raha!" kujunes juhtmotiiviks. Ratsionaalsus sai märksõnaks, mis iseloomustas tööstusühiskonda üldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos
identiteet väljenduvad enam religioossetes kategooriates ning inimese käitumine muutub religioossemaks. -Religiooni tähtsuse suurenemine tähendab seda, et usulised motiivid muutuvad inimese jaoks olulisemaks. Motiivi all mõeldakse psühholoogias põhjust, mis paneb käituma. See tähendab, et midagi religiooni dimensioonidest (seisukohad, tunded, kuuluvus, rituaal) saavad inimese tegutsemise põhjuseks. Pöördumise tulemusena võib religioon saab inimese juhtmotiiviks. -Pöördunud inimene hakkab eksistentsiaalseid küsimusi mõtestama usulistes kategooriates. Elu tervikuna omandab religioosse tähenduse, argist ja igapäevast hakatakse tõlgendama igavikulisest perspektiivist lähtudes. Identiteeti võib mõista kui inimese isiklikku vastust küsimusele, kes ma olen. -Pöördumine tulemusena muutub religioon inimese identiteedi oluliseks osaks. Seda identiteeti võidakse väljendada usulise traditsiooni (kristlus, islam jne),
Kuigi näidatakse Cidi vaprust, ei avane lahinguepisoodides kangelaste iseloomud. Cidis rõhutatakse pigem tema inimlikkust kui kangelaslikkust. Suure osa teosest hõlmabki kangelase eraelu. Cid pälvib rahva armastuse suuremeelsuse, sõbralikkuse, usaldusväärsuse ning lihtsuse toel. Germaani kangelaslauludest kuulsaim ,,Nibelungide laul" pärineb 12. ja 13. sajandi vahetusest. Kuna teos valmib rüütliromaani levimise ajal, on laulu üheks juhtmotiiviks daamikultus. Ajalooline alus teosele olid suure rahvasterände aegsed sündmused, kuid ka germaani hõimude omavahelised võitlused. See kauge ajalugu oli põhjalikult segunenud müütidega, mis ,,Nibelungide laulus" ei olnud aga enam niivõrd 'toored' ega arhailised nagu ,,Edda" müüdid. Sellest tulenevalt tekivad huvitavad kontrastid: näiteks käivad laulu kangelased vagalt kirikus, samas kasutab kangelane Siegfried maagilist võlukuube.
erakollektsioonides. �Talvemaastik linnup��nisega� on �ks paljudest koopiatest, mille Pieter Brueghel noorema ateljee maalis Pieter Brueghel vanema maali j�rgi �Maastik linnup��nise ja uisutajatega� (1565, Musees Royaux des Beaux-Arts de Belgique, Br�ssel, Belgia, nr 8724). Imekaunis talver��mude k�llane maastik Brabanti k�laga ja uisutajatega j��l on filosoofiliselt s�mboolne stseen, mille juhtmotiiviks on elu l�hiajalisus. �petlaste s�nul s�mboliseerib linnup��nis lindude l�ksulangemist ja kadu ning uisutajad �rnal j��l ja j��auk viitavad m�tlematule ettevaatamatusele. Samuti on arvatud, et kaks musta varest taevas v�ivad ennustada surma, mis luurab hooletuid uisutajaid niisama nagu p��nis, kuhu langevad �nnetud linnud. Filosoofiline on ka Pieter Brueghel vanema originaali j�rgi valmistatud kuulus grav��r �Uisutamine P�ha
sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna. "Tamerlan ja teisi luuletusi" (1827) Byronist mõjustatud Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kõlaefektid, siseriimid. "Kaaren ja teisi luuletusi" (1845). Nimiluuletus "Kaaren" kõlaefektid, siseriimid, kordused, juhtmotiiviks surm ning armastus, millel lasub surma ja ängistuse vari. WALT WHITMAN (1819-1892) Esimene Lääne luuletaja, kes kasutas riimita vabavärssi. Pigem XX saj ekspressionismi laadis looming. Sündis Long Islandi saarel farmeri peres. Haris end ise. Tegi tööd vaid hädapäraseks äraelamiseks. Kodusõja alal töötas sanitarina sõjaväehaiglas. Teda inspireerisid USA võimas loodus ja aina kiirenev ühiskonnaelu. Vabadusaateline loodusfilosoofia. Kuulutas kõikide
annaabi.ee 
