· Likvideerimise lihtsus Puudused: · Omaniku kogenematus või ärialaste võimete puudumine · Kapitali hankimise raskused · Personali piiratud karjäärivõimalused · Piiratud eluiga · Omaniku piiramatu vastutus · Funktsionaalsed probleemid · Tulu maxustamise kõrgem tase võrreldes äriühinguga OÜ eelised ja puudused Eelised: · Osaniku piiratud vastutus · Asutamise lihtsus · Juhtimisstruktuur lihtne/ainujuhtimine · Juhtimiskulude kokkuhoid ei pea olema nõukogu · Sobib väikeettevõttele · Puudub auditeerimise kohustus Puudused: · Suurem äririsk tingituna väiksusest · Raskused kapitali kaasamisex · Väixem usaldusväärsus välispartnerite silmis võrreldes AS-ga · Piiratud profesionaalsus juhtimises AS eelised ja puudused Eelised: · Sobib väikeettevõttele ja suurettevõttele · Omaniku vastutus on piiratud tema poolt paigutatud aktsiakapitali nominaalväärtusega
Kulud Materjali kulu 66,000 84,000 Materjali ees tasumine 66,000 Tööjõukulu/palgakulu 80,000 88,000 Palga väljamaksmine (kinnipidamisteta) 80,000 88,000 Müügi- ja juhtimiskulud 8,000 8,800 Müügi- ja juhtimiskulude eest tasumine 8,000 8,800 Üldkulud 28,000 28,000 sh. rent 5,600 5,600 Üldkulude tasumine* Kulum 10,000 10,000 Ärikasum 8,000 1,200 Kasum enne maksustamist 8,000 1,200 Tulumaks
mbineerimine finantsvõimendiga DFL õimendi (DTL – Degree of Total of Combined Leverage omustab müügitulude muutuse mi muutusele: A. Üks keemialabor kasutab aastas 864 kg vajalikku preparaati. Preparaadi säilituskulud moodustava Tellimuskulud on 202 EUR ühe partii kohta. Leidke optimaalse tellimuse maht ning tellimuste arv aa kulud (total inventory costs)? B. Labori juhtkond sooviks praegust varude juhtimiskulude taset vähendada 10% võrra. Selleks ta p alandamise osas. Kui palju peavad tellimiskulud ühe partii kohta vähenema, et varude juhtimise kogu juhul tuleb keemialaboril aasta jooksul esitada? C. Seoses tootmiskulude kasvuga ootab keemialabori juhtkond, et järgmisest aastast tõusevad mä tasemeni võivad säilituskulud tõusta (%-na preparaadi ostuhinnast), et varude juhtimiskulud ei ületak
Kuna paljud näitajad on seotud majandus kriisiga võib väida seda, et ettevõtte juhtkond ei jõudnud nii kiiresti sellele reageerida ja muuta oma põhivara kasutamise poliitikat. Samas ettevõtte juhtidel on kaks võimalust, kas muuta oma põhivara kasutamise poliitikat ja koos sellega võib olla muuta oma tegevus suunda äris, või teha edasi oma tööd oma reziimis ja mõelda sellele kuidas raskel ajal püsima jääda ja loota sellele et majandustõus toob ka näitajate tõusu. Üld- ja juhtimiskulude tase Näitab, mitu protsenti moodustavad need kulud müügitulust ja see iseloomustab, kui efektiivselt ettevõtet juhitakse üld - ja juhtimiskulude summa üld - ja juhtimiskulude tase = müügitulu ×100% (11) Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, ega ettevõtte juhtimise efektiivsus ei vähene
10 Kuna mõlema arvutuse puhul on tulemus (toote lõpphind) sama, ei oma vahet kumba strateegiat hinnakujundamisel rakendada. Ülesanne 6. Täisomahind ja osaomahind Ettevõte toodab ja müüb aastas 15 000 tooteühikut, kusjuures otsene materjalikulu on 8 €/tk, otsene tööjõukulu 7 €/tk, tootmise üldkulu muutuvosa 2 €/tk ja müügikulu muutuvosa 3 €/tk. Tootmise üldkulu püsiosa kokku on 15 000 €/aastas ja müügi ning juhtimiskulude püsiosa 30 000 €/aastas. Leida müügihind tootele, kui firma: a) kasutab täiskulu menetlust 50% hinnalisandiga, b) kasutab osakulu menetlust 35% hinnalisandiga. Kui suur on ettevõtte poolt soovitud kasum (st kasutage võimalust leida ka ise hinnalisandi protsendid, kui neid ei oleks ette olnud antud)? Täiskulumenetluse puhul kasutatakse hinnalisandi protsendi arvutamiseks järgmist valemit: 𝐸𝐵𝐼𝑇 ∗ +𝑀𝐶+𝐺𝐶 (4
1) tsentraliseerimine kontroll juhtimise üle keskpunktis 2) detsentraliseerimine kontroll võimalikult madalal tasandil, kliendile võimalikult lähemal Teatud situatsioonides on vaja organisatsiooni tsenraliseerida ja teatud olukordades detsentraliseerida. Detsentraliseerimise liigid: · võimu hajutamine (ruumiliselt) · võimu delegeerimine TSENTRALISEERIMINE DETSENTRALISEERIMINE 1) Funktsioonide koondamine juhtimiskulude 1) Mitmekesisus võimalik võtta vastu vähenemine olukorrale vastavaid otsuseid 2) Poliitiline vastutus langeb tippadministraato- 2) Võimaldab omaalgatuslikkust uuendused rile juhtimispotensiaal 3) Väldib seaduste normide erosiooni, tagab 3) Adapteerumisvõime organisatsiooni kontrolli aktuaalsete probleemide valdkonnas paindlikkus
peavad kinni maksetähtaegadest ja vastavalt sellele tegutseda o Põhivara käibekordaja näitab kui efektiivselt kasutati põhivarasid müügitulu genereerimisel ning ta väljendab mitu korda käibivad põhivarad aasta jooksul o Põhivara käibekordaja = müügitulu / põhivara keskmine maksumus o Kapitalimahukamates toomisharudes on põhivara käibekordaja väiksem ja vastupidi o Üld- ja juhtimiskulude tase iseloomustab kui efektiivselt ettevõtet juhitakse o Üld- ja juhtimiskulude tase = üld- ja juhtimiskulude summa/müügitulu*100% o Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, kas ettevõtte juhtimise efektiivsus väheneb 24 Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad: o ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja
maksetähtaegadest ja vastavalt sellele tegutseda o Põhivara käibekordaja näitab kui efektiivselt kasutati põhivarasid müügitulu genereerimisel ning ta väljendab mitu korda käibivad põhivarad aasta jooksul o Põhivara käibekordaja = müügitulu / põhivara keskmine maksumus o Kapitalimahukamates toomisharudes on põhivara käibekordaja väiksem ja vastupidi o Üld- ja juhtimiskulude tase iseloomustab kui efektiivselt ettevõtet juhitakse o Üld- ja juhtimiskulude tase = üld- ja juhtimiskulude summa/müügitulu*100% o Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, kas ettevõtte juhtimise efektiivsus väheneb · Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad: o ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuuri o Võlakordaja näitab kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital o Võlakordaja = kohustused / kogupassiva
maksetähtaegadest ja vastavalt sellele tegutseda o Põhivara käibekordaja näitab kui efektiivselt kasutati põhivarasid müügitulu genereerimisel ning ta väljendab mitu korda käibivad põhivarad aasta jooksul o Põhivara käibekordaja = müügitulu / põhivara keskmine maksumus o Kapitalimahukamates toomisharudes on põhivara käibekordaja väiksem ja vastupidi o Üld- ja juhtimiskulude tase iseloomustab kui efektiivselt ettevõtet juhitakse o Üld- ja juhtimiskulude tase = üld- ja juhtimiskulude summa/müügitulu*100% o Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, kas ettevõtte juhtimise efektiivsus väheneb · Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad: o ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuuri
maksetähtaegadest ja vastavalt sellele tegutseda o Põhivara käibekordaja näitab kui efektiivselt kasutati põhivarasid müügitulu genereerimisel ning ta väljendab mitu korda käibivad põhivarad aasta jooksul o Põhivara käibekordaja = müügitulu / põhivara keskmine maksumus o Kapitalimahukamates toomisharudes on põhivara käibekordaja väiksem ja vastupidi o Üld- ja juhtimiskulude tase iseloomustab kui efektiivselt ettevõtet juhitakse o Üld- ja juhtimiskulude tase = üld- ja juhtimiskulude summa/müügitulu*100% o Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, kas ettevõtte juhtimise efektiivsus väheneb Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad: o ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuuri o Võlakordaja näitab kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital o Võlakordaja = kohustused / kogupassiva
Põhivara käibekordaja = müügitulu/ põhivara 7) objektiivsuse printsiip raamatupidamise on ortogonaalne müra alamruumi omavektoriga, mis keskmine maksumus. aruandes esitatav informatsioon peab olema võimaldab arvutada Pisarenko pseudospektri Üld ja juhtimiskulude tase = juhtimiskulud/ müügitulu. neutraalne ja usaldusväärne 8) konservatiivsuse printsiip RAHA AJAVÄÄRTUS 9) avalikustamise printsiip
müügitulu põhivara käibekordaja = põhivara keskmine maksumus Kapitalimahukamates toomisharudes on põhivara käibekordaja väiksem ja vähem kapitalimahukates on see suurem. Tavaliselt kasutavad ettevõtte juhid seda näitajat, et võrrelda põhivara käibekordaja muutust eelnevate perioodidega ja veenduda, et põhivarade kasutamise intensiivsus ei vähene. Üld- ja juhtimiskulude tase näitab, mitu protsenti moodustavad need kulud müügitulust ja see iseloomustab, kui efektiivselt ettevõtet juhitakse üld - ja juhtimisku lude summa üld - ja juhtimiskulude tase = ×100% müügitulu Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, ega ettevõtte juhtimise efektiivsus ei vähene
(millega oleks võinud midagi muud peale hakata - nt. välja rentida või kasutada mõne teise toote ladustamiseks). Võtmeküsimus on, et altematiivkulude rahavood peavad väljendama netorahavoogusid, mis saadakse, kui projekti vastu ei võeta. Jällegi analüüsitakse rahavoogusid ettevõtte kui terviku seisukohast nii projekti vastuvõtmise kui ka tagalükkamise puhul. 7) Otsusta, kas üldkulud on tegelikult juurdekasvulised Ka juhtimiskulude puhul on tarvis veenduda, et uue projektiga seotud üldkulude muutused oleksid kindlasti juurdekasvulised. Kui suured on üldkulud - küte, valgustus, rent - uue projekti vastuvõtmise puhul ja kui suured tagasilükkamise puhul. Sageli pole nende kulude seostamine ühe kindla projektiga võimalik. Seega küsimus pole selles, kui palju projekt saab kasu üldkulude kasutamisest, vaid selles, kui palju üldkulude rahavoog kasvab seoses projekti elluviimisega.
Eelised: loob parema analüütilise atmosfääri, annab tippjuhtkonnale parema pildi võimalustest, kaasab alamastme juhte, seostab võimalusi ja vajadusi ress. Puudused: aeganõudev, nõuab head koordin. ja koolitust, eeldab detailset kuluarvestussüsteemi. Ettevõtte koondplaan. Koondplaan (koondeelarve) - kokkuvõte firma eesm. kõigi allüksuste suhtes. Eesm. peavad olema eraldi välja toodud müügi- ja tootmismahu, müügi-, tootmis-, finants- ja juhtimiskulude osas. Koondplaan koosneb: 1) põhitegevusplaanist - algab müügiplaani koost. ja lõpeb plaanilise kasumiaruande koost.; 2) finantsplaanist - sisaldab invest. plaani, plaanil. rahavoogude aruannet ja plaanil. bilanssi. Müügiplaan - käsitl. e/v tulude peam. allikat. 26 Plaaniline kasumiaruanne - bilansiga tihedalt seot. per. tulemiarvestus, mis annab ülevaate maj.a tegevustulemi (kasum, kahjum) tekkimisest. Sisald
kõrgema tahte terviklikkus või selle kiire ja kindel elluviimine. • Tsentraliseerimise eelised: ◦ Selged käsuahelad ◦ Suureneb koordineeritus ◦ Juhi võim on motivatsiooni allikaks ◦ Organisatsiooni esindamine on selgelt määratletud ◦ Organisatsioonide eliidid mõistavad üksteist ◦ Kollektiivse osutamise puuduste vältimine ◦ Funktsioonide koondamine e juhtimiskulude vähenemine ◦ Poliitiline vastutus langeb tippadministratsioonile ◦ Väldib seaduste, normide erosiooni, tagab kontrolli aktuaalsete probleemide valdkonnas ◦ Välistab ebaühtlase arengu allorganisatsioonides • Tsentraliseerimise puudused: ◦ Oht, et tulud jaotatakse kogu süsteemi peale ühesuguste reeglite järgi ning ei võeta arvesse mõne piirkonna liikmete suhteliselt suuremat tegevuse efektiivsust 3
esimeeste Alfred Kadastiku ja Kalju Pukka juhtimisel tõusta Eestimaa tunnustatud majanditeks (Järva-Jaani kolhoos. Koost. K. Arusalu. Kirjastus, 1995 , lk 4, 6 lõik). 1970. aasta algul võeti suund suurmajandite loomisele. 26. veebruaril 1971 ühinesid ,,Külvaja", ,,Bolsevik" ja ,,Ühendus". Ühinenud suurmajandi nimeks sai ,,Ühendus", Esimeheks valiti Kalju Pukka. Algas keeruline ja vastuoluline areng, kus ilmnesid mitmed negatiivsed nähtused juhitavuse vähenemine, juhtimiskulude suurenemine, väikeste kolhooside vahepeal väljakujunenud ühe pere tunde kadumine. 1975. aasta oli ,,Ühenduse" kolhoosi viimane tegevusaasta. Stagnatsiooniperioodile omane gigantomaania pani ta 4. veebruaril 1976 paari ,,Õiguse Võidu" kolhoosiga. Selleks ajaks oli ,,Õiguse Võit" tugeval finantsmajanduslikul tasemel, ,, Ühendus" aga tõsistes rahalistes raskustes. Ühendatud majandi nimeks sai Järva-Jaani kolhoos,
hinnatuks – pelgalt juhtimisoskusest ei pruugi piisata. 2. Millal on mõttekas võim tsentraliseerida? Millised on võimu tsentraliseerimise eelised ja millised on puudused? Millistes situatsioonides on avaliku sektoris võimu tsentraliseerimisel suurim mõju? Tsentraliseerimine e kontroll juhtimise üle keskpunktis. Teatud situatsioonides on vaja organisatsiooni tsenraliseerida ja teatud olukordades detsentraliseerida. Võimu tsentraliseerimise eelised : funktsioonide koondamine ehk juhtimiskulude vähenemine; poliitiline vastutus langeb tippadministratsioonile; väldib seaduste, normide erosiooni, tagab kontrolli aktuaalsete probleemide valdkondades; välistab ebaühtlase arengu allorganisatsioonides. Puudused : Kuna otsused võetakse vastu kõrgemal tasemel, addressaadist kaugemal, on keerulisem võtta vastu täpselt olukorrale vastavaid otsuseid. Kuna otsustussüsteem põhineb rohkem hierarhial ning madalamal tasemel toimub
müügitulu põhivara käibekordaja = põhivara keskmine maksumus Kapitalimahukamates toomisharudes on põhivara käibekordaja väiksem ja vähem kapitalimahukates on see suurem. Tavaliselt kasutavad ettevõtte juhid seda näitajat, et võrrelda põhivara käibekordaja muutust eelnevate perioodidega ja veenduda, et põhivarade kasutamise intensiivsus ei vähene. Üld- ja juhtimiskulude tase näitab, mitu protsenti moodustavad need kulud müügitulust ja see iseloomustab, kui efektiivselt ettevõtet juhitakse üld - ja juhtimisku lude summa üld - ja juhtimiskulude tase = ×100% müügitulu Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, ega ettevõtte juhtimise efektiivsus ei vähene
müügitulu põhivara käibekordaja = põhivara keskmine maksumus Kapitalimahukamates toomisharudes on põhivara käibekordaja väiksem ja vähem kapitalimahukates on see suurem. Tavaliselt kasutavad ettevõtte juhid seda näitajat, et võrrelda põhivara käibekordaja muutust eelnevate perioodidega ja veenduda, et põhivarade kasutamise intensiivsus ei vähene. Üld- ja juhtimiskulude tase näitab, mitu protsenti moodustavad need kulud müügitulust ja see iseloomustab, kui efektiivselt ettevõtet juhitakse üld - ja juhtimisku lude summa üld - ja juhtimiskulude tase = ×100% müügitulu Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, ega ettevõtte juhtimise efektiivsus ei vähene
müügitulu põhivara käibekordaja = põhivara keskmine maksumus Kapitalimahukamates toomisharudes on põhivara käibekordaja väiksem ja vähem kapitalimahukates on see suurem. Tavaliselt kasutavad ettevõtte juhid seda näitajat, et võrrelda põhivara käibekordaja muutust eelnevate perioodidega ja veenduda, et põhivarade kasutamise intensiivsus ei vähene. Üld- ja juhtimiskulude tase näitab, mitu protsenti moodustavad need kulud müügitulust ja see iseloomustab, kui efektiivselt ettevõtet juhitakse üld - ja juhtimisku lude summa üld - ja juhtimiskulude tase = ×100% müügitulu Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, ega ettevõtte juhtimise efektiivsus ei vähene
Süsteemi paindlikkus eeldab: reservide olemasolu alternatiivsete lahendite olemasolu Integreeritud hindamispõhimõtete süsteem Süsteemi eesmärkidest tulenev tulemuste (väljundi) hindamisel on otstarbekas anda hinnang erinevate parameetrite koosmõjust lähtuvalt. Eeltoodust tulenevalt saame anda igale parameetrile hinnangu kas aja või rahaühikutes või nende funktsioonina. Transpordisüsteemi tasakaal Kulude optimeerimine (minimiseerimine Juhtimiskulude optimeerimine (min) Teenuste kvaliteet Riskide minimiseerimine Ajakulude optimeerimine (minimiseerimine) Seotud kapitali optimeerimine Teenuste tase Süsteemi paindlikkus kohanemisvõime Transpordisüsteemid 4 Unimodaalne transport so üks veoviis, üks või enam vedajat, vastutuse määravad veodokumendid Intermodaalne transport rohkem kui üks veoviis, üks vedaja, erinevad veodokumendid määravad vastutuse jagunemise ja määra.
tulemusi. Selle tõttu saab neid näitajaid kasutada kogu juhtimise, vaid teatud määral ka selle kui süsteemi üksikute elementide efektiivsuse hindamiseks. Samal ajal on võimalik välja töötada juhtimissüsteemi üksikosade iseärasusi (plaanimise, organisatsiooni struktuuri, infosüsteemide ja töötajate motiveerimise ning kontrollimise süsteemi jm efektiivsust). Juhtimissüsteemi enda efektiivsuse üldistavate näitajate hulka võiks lugeda eelkõige järgmised: 1) Juhtimiskulude osa toodangu omahinnast (üldkuludes). 2) Juhtimispersonali osakaal kogu personalis. 3) Tehniliste juhtimisvahendite osakaal seadmete kogumaksumuses. Kuna ettevõtte sisekeskkond on lõppkokkuvõttes samuti juhtimise tulemus (nagu juhtimissüsteem isegi), ei saa ettevõtte diagnoosimisel jätta tähelepanuta ka selle mõju organisatsiooni üldseisundile ja põhiliste (tootmis-,
annaabi.ee 
