Prosper Merimee ,,Carmen" Peategelanna Carmen oli teoses kujutatud mustlasena. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tema eksootiline ja võluv välimus pakkus pinget Don Josele, kes ka hiljem teda tulihingeliselt armastama hakkas. Don Jose oli võitlejahingega noormees, kes ei löönud kartma praktiliselt mitte millegi ees. Isegi kodumaalt väljudes ei heidutanud teda võõramaa röövlid, petised ja muu selline. Teose problemaatiline osa algabki hetkega, mil Don Jose kohtub Carmeniga. Carmen kasutas alati ära oma head välimust, tegeledes pettuse, röövimise, huligaansustega. Ta teadis alati, mida tahtis ja tegi kõik, et see saada. Hulljulge, pöörane
I.vaatus: Väljak Sevillas.Läheduses asuvad tubakavabrik ja sõjaväe vahipost.Vahtkonna vahetuse tähelepanu köidab kena neiu Micaela, kes on tulnud otsima don Josed,oma armsamat. Kallimaga kohtumata Micaela lahku Vahtkonna vahetudes saabub Jose. Tubakavabrikus algab lõunatund,väljakule tulevad töölisneiud,nende hulgas kaunis Carmen. Neiu püüab Jose tähelepanu köita,mees mõtleb aga pruut Micaelast. Lahkudes heidab Carmen Josele lille. Saabub Micaela,andes Josele edasi ema kirja.Jose mõtted kanduvad kodukülla armastatud ema juurde. Tubakavabrikust kostub ärevaid hääli-tekkinud on riid,kus peasüüdlane on Carmen. Ülemuse käsul vahistab Jos Carmeni.Josed võluda püüdes tantsib ja laulab neiu Josele seguidillat.Carmen palub end vabaks lasta, tõotades vastutasuks armastust.Armunud Jose laseb neiul põgeneda. II vaatus:Kõrts Sevilla lähedal
" ? 7. Miks tapab don Jose Carmeni? Vastused: 1. Minu arvates vihjab teose moto sellele, et naised on kasulikud vaid voodis ja muul ajal toovad nad ainult pahandust. Mehed armuvad ja ei käitu enam mõistlikult ning see vihjab sellele, et nad(naised) on kasulikud voodis või siis, kui neid lihtsalt enam pole. 2. Don Jose oli pärit rikkast ja uhkest suguvõsast. Ta käis kallis koolis ja temast pidi saama vaimulik. Don Josele meeldis aga sulgpall ning selle käigus juhtus õnnetus, mille tagajärjel oli ta sunnitud maalt lahkuma. Don Jose astus armeesse ning soovis saada kindraliks, kuid ta kohtas Carmenit, kes ajast ta pea segi ning tema läheduses tegi don Jose rumalusi. Mitmete sündmuste tagajärjel oli don Jose sunnitud põgenema ning Carmeni abiga hakkas ta tegelema salakaubaveoga, mis rasketel aegadel viis selleni, et temast sai röövel. 3
teda ning keeldus seda tegemast. Don Jose rääkis minategelasele, kuidas ta tutvus Carmeniga ning millised seiklused nad läbi elasid. Ta rääkis, kuidas Carmen oli temaga käitunud ning lõpus Jose tapab Carmeni. Don Jose matab ta metsa ning hiljem tunnistab, et Carmeni mõrvas. 2. Teose probleemistik ja ideestik Miks Don Jose järgib Carmeni käske? Kuna Don Jose on kõrvuni armunud Carmenisse ning Carmen lihsalt kasutab teda ära. Carmen annab Don Josele lootust, aga kunagi ei tunnista midagi temale või ei väljenda ennast konkreetselt Don Josele. Miks mehed olid nii võlutud Carmenist? Carmenil oli see võõramaalase ilus, mis oli suureks faktoriks. Ilmselt mingeid maagilisi asju kasutas ka, sest ometigi oli ta ju nõid. Tema erines teistest naistest sellega, et ta oli ülbe, enesekeskne ja iseseisev, mis oli selle ajastu kohta väga imelik ja uus. Miks Carmen palus Don Josel teda mõrvata?
1. Pealkiri, autor - ´´Carmen``, Prosper Mérimée. 2. Peategelased Carmen, don Jose ja arheoloog, kes oli mina-tegelane. 3. Tegevuskoht Hispaanias. 4. Sündmustik Tegevuse esimene pingeline koht oli siis, kui arheoloogi juurde tuli võõras mees. Arheoloog ei teadnud, kes see oli ning kui ta temaga kaasa läks kasvas pinge pidevalt. Kulminatsioon oli siis, kui ta teada sai, et tema ongi see röövel, kellest kõik rääkisid ning pingelangus tekkis siis, kui ta don Josele ära rääkis, et tema teejuht, Antonio, läheb ja kavatseb don Jose ülesse anda. Sellele järgnes konflikti lahendus ehk siis arheoloog läks röövliga kaasa. Teine tegevuse pingestumine toimus siis, kui don Jose arheoloogile jutustas oma vangi sattumise põhjuseid. Ning kui ta jõudis kohani, kus ta ütles Carmenile, et ta tapab ta ära, kui ta temaga koos ära ei sõida. Ning kulminatsiooniks on see, kui ta teatas, et ta lõi Carmeni maha. Sellele järgnes pinge
Carmen ja don Jose saatsid korda palju rööve ja isegi tapmisi. Lõpuks tappis José ka Carmeni enda, kuna soovis, et naine teda armastaks. Carmen teda enam aga ei armastanud ning nõustus sellega, et José ta tapab. Mehele saigi saatuslikuks suur armastus Carmeni vastu. Ta oli lõkusus ning ei leidnud enam tagasiteed. José ainus võimalus oligi jätkata salakaubavedajatega koostööd. Armastusel peab olema alati kaks osapoolt, kuid Carmen ei suutnud oma tunnetega Josele püüdlustele vastata. Carmen tahtis olla vaba ning teha seda mis talle parasjagu meeldis. Mustlanna ei armasta enam Josed ja see tapab naise. Nende elud purunesid. Valelikkus ning pettused võitsid armastause.
Don Jose armumine Carmenisse Manufaktuuris intsident, kus naine hukkub Mees saadeti kuuks ajaks vangi, kust Carmen ta välja aidata üritas Vanglast välja saades puutub don Jose tihedalt mustlannaga kokku Kolmas peatükk Carmen kasutas don Jose'd üha uuesti ära Don Josel tuli Carmenit teiste meestega jagada Carmen ajas Gibraltaris mustlasasju ning don Jose saadetakse asja uurima Mustlanna järjekordse mehe ümber sõrme keeranud Carmen tunnistas don Josele, et armastab teda vähem kui varem Don Jose tapab Carmeni Romantismile iseloomulikud tunnused Rõhutati tundeelu tähtsust - Carmeni armulugu erinevate meestega Looduse ülistamine - peategelane imekaunis looduses avastusretkel Vabaduse igatsus Carmen oli vabaduse nimel valmis ükskõik milleks Traagilise ja koomilise ühendumine Don Jose keeruline elu ja Carmeni muretu ellusuhtumine Kurb ja valulik maailm Don Jose elu rikkus Carmen ära Teose idee
Kogu jutustuse väitel hoiab autor pinget üleval salakaubaveo ja kirgliku armastuse najal. Don Jose on Carmeni pärast loobunud oma ohvitseri ametist, istunud tema pärast isegi vanglas ja lõpuks ühines Carmeni salakaubavedajate pundiga. Terve jutustuse vältel käitub Carmen teiste meestega flirtivalt ja don Jose on sellepärast väga armukade. Konflikt seisnebki selles, et Carmen ei suuda jäägitult pühenduda ainult don Josele ja armub lõpuks ühte härjavõitlejasse. Don Jose raevub sellepeale ja seab Carmeni valiku ette: kas anduda täielikult talle või minna surma. Carmen on aga uhke ja valib surma. Don Jose tapab ta. See on konflikti lahendus. Autor on väga huvitavalt välja toonud pinge languse. Peale konflikti lahedust on eraldi peatükk mustlaste eluviisi ja keele tutvustusega. See jätkab sujuvalt novelli, sest on mustlased on läbiv teema ja on ühtlasi ka novelli lõpetus.
Põgeneb politsei eest jne. 11. Carmeni pärast sooritab don Jose õige mitu kuritööd. Kõigepealt juba valvurina, lasi ta müüri katkisest kohast, kus ta vahti pidas salakaubavedajad läbi. Edasi hakkas ta ise salakaubavedajaks. Ning lõpuks tappis don Jose Carmeni mehe ja hiljem ja Carmeni enda. 12. Carmen võlus don Josed oma tantsuga ja pilkudega. Carmen oskas armastada ning see meeldis mehele. Ta oli kirglik naine. Eriti meeldisid don Josele Carmeni jalad ja jasmiinilõhn. Mitte kellelgi polnud nii ilusaid jalgu kui Carmenil. 13. Carmen oli kena naine. Mitte küll ilu ideaal. Tal olid fantastiliselt inusad jalad. Ta oskas hästi riides käia vastavalt olukorrale. Ta oskas ka hästi maskeeruda. Ta tunded muutusid kiiresti. Kord armastas oma endist meest, siis armastas palavalt don Josed, kuid see jahtus ning Carmen hakkas läbi käima ka ühe härjavõitlejaga.
(,,Tema rassi (mustlastele) inimestele on vabadus kõik ja nad paneksid kas või linna põlema, kui see säästaks neile päeva vanglas.") 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Eriti pani mind kaasa mõtlema selle teose moraal. Don Jose oli täiesti aus ja hea inimene ning tal oli lootus seersandipaeltele. Hetkest, mil ta nägi Carmenit, armus Jose temasse, millest sai alguse Jose allakäik. Ta liitus salakaubitsejatega ning tappis inimesi. Kõik need teod oli Josele väga vastumeelsed, kuid see võimaldas tal koos olla Carmeniga, mida ta nii väga ihkas. (,,Kelmiks võib muutuda endale märkamatult.") 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Ei saa öelda, et vihastas, kuid pahaseks tegi Carmeni käitumine. Ta lollitas ja võrgutas kõiki mehi, et vaid ise ära elada. Ühel ja samal ajal oli tal olemas armastatu ning ka päris oma mees, kes ei olnud kunagi üks ja sama isik
Ta hakkas salakaubavedajaks. Oli mestis salakaubitsejate kambaga mille pealikuks või juhiks oli Dancairo. Jose't võeti kurjategijate poolt lahkesti vastu, talle meeldis salakaubitseja elu rohkem kui sõduri: nüüd oli Josel kallim, raha, vabadus ning isegi südametunnistuse piinad ei vaevanud. Kuid nii värviliseks olud ning suhted ei saa jääda. Elu juhtivaks jõuks on muutus ning miski ei kesta igavesti ühesugusena. Dancairo teatas Josele, et Carmen oli saanud hakkama suure julgustükiga, nimelt päästis ta oma romi (abikaasa) Tarifa vanglast. Jose võttis selle uudise nördimusega vastu. Varsti nägigi Jose Carmeni uut kallimat Garcia Ükssilma, to oli ehtne kaabakas. Järgmisel päeval neid rünnati, enamus kamba liikmeid jooksid laiali jättes kõik maha. Garcia, Carmen, Jose, Dancairo ja üks poiss Remendado ei kaotanud pead. Viimane neist sai
· Tapab Carmeni · varastab Mida ütleb, mõtleb: · seisab enda eest väljas · ,,Olin nõrk ja kutsusin ta tagasi." Mida ütleb, mida mõtleb: · ,,Mul oli raha ja mul oli armastus." · ,,Vabadus on mulle kõige tähtsam." Kuidas muutub: · Ütles don Josele, et see tapaks · alguses oli korralik, aus · Ütleb meestele, et armastab neid aga · muutus armukadedaks tegelikult petab ta neid · muutus agressiivseks Kuidas muutub: · lõpus kahetses oma tegusid · algul armastab don Josed Mida teised arvavad: · hiljem tõrjub don Josed
Prosper Mérimeé, ''Carmen'' Lugu algab sellega, kuidas üks rännumees rändab mööda maad ringi ja ühel päeval peatub oja juures, kus peatub ka kuulus ja tagaotsitav bandiit don Jose. Alguses mehed ei räägi ja rännumehe kannupoiss annab erinevate asjade näol oma peremehele märku, et nad otsemid lahkuks, kuna don Jose on ohtlik. Rännumees aga ei tee sellest väljagi ja pakub don Josele suitsu, mille viimane ka vastu võtab. Koos süüakse ka lõunat ning meestest saavad sõbrad. Vestluse käigus tuleb välja, et mehed suunduvad samasse ööbimiskohta ning koos minnakse sinnagi. Ka teel ööbimiskohta püüab kannupoiss rännumehele selgeks teha, et don Jose on ohtlik, kuid rännumees ei tee sellest seegi kord välja. Kui mehed olid ööbimiskohta jõudnud, panid nad hobused talli ja läksid majja, mida pidasid vana naine ja tema lapselaps. Majas mängis
jõuguga. Koos lindpriidega muutus smuugeldamine juba vargusteks. Jose sai küll olla mõnikord koos Carmeniga, aga mustlanna keskendus pigem jõugule. Samuti kogu selle aja jooksul, mil ta jõugus oli , sai Jose teada, et Carmen on abielus. Mõne aja pärast liitus ka Carmeni abikaasa jõuguga. Jose meelitas Carmeni abikaasalt välja nugadega kakluse ja kakluse võitis Jose. Peale seda, kui Jose oli tapnud Carmeni mehe , sai Carmenist Jose naine. Kuigi Carmen ütles Josele tihti , et mees meeldib talle rohkem kui varem , polnud Jose sellega päris rahule. Natukese aja möödudes hakkas Carmenile silma üks noor ja edukas mees, kelle nimi oli Lucas. Jose oli armukadedusse peaaegu suremas ja ta palus teisi jõugukaaslasi, et need koos temaga Ameerikasse tuleksid ja ausat elu alustaks. Samas peatükis öeldakse ka oluline lause : `` Carmen jääb igavesti vabaks ``. Kõige eest, kuidas Carmen oli
Tema nimi oli Jose. Carmen märkas teda, ning viskas teda tähelepanu saamiseks lilleõiega. Sellest ajast alates oli Josel raskusi muule keskendumisega. Ta tähelepanu koondus tahest tahtmata Carmenile, kuna Carmen võrgutas meest mesijutu, tantsude ning imeilusate lauludega. Sealt saigi alguse armulugu Jose ning Carmeni vahel, mis meid terve loo vältel saadab. Peale Josed tuleb Carmeni ellu härjavõitleja Escamillo. See aga ei sobinud Josele, sest Carmen oli ta truudus murdnud. Nõnda armukadetsedes Jose läbi ooperi ka kulgeb. Näitlejatest rääkides, siis kõige enam meeldis mulle, kuidas Aleksandra Kovalevits oma karakterilt Carmenit nii oskuslikult edasi andis. See, kuidas Kovalevits oma välimuse ning lauluoskusega täpselt mustlasnaist meenutas, mõjus mulle nii ehtsalt, nagu oleksin ise 142 aastat ajast tagasi rännanud ning vaataksin kõige ehtsamat "Carmen"'i esietendust.
omaks võtta. Ta hakkas salakaubavedajaks. Oli mestis salakaubitsejate kambaga mille pealikuks või juhiks oli Dancairo. Jose't võeti kurjategijate poolt lahkesti vastu, talle meeldis salakaubitseja elu rohkem kui sõduri: nüüd oli Josel kallim, raha, vabadus ning isegi südametunnistuse piinad ei vaevanud. Kuid nii värviliseks olud ning suhted ei saa jääda. Elu juhtivaks jõuks on muutus ning miski ei kesta igavesti ühesugusena. Dancairo teatas Josele, et Carmen oli saanud hakkama suure julgustükiga, nimelt päästis ta oma romi (abikaasa) Tarifa vanglast. Jose võttis selle uudise nördimusega vastu. Varsti nägigi Jose Carmeni uut kallimat Garcia Ükssilma, to oli ehtne kaabakas. Järgmisel päeval neid rünnati, enamus kamba liikmeid jooksid laiali jättes kõik maha. Garcia, Carmen, Jose, Dancairo ja üks poiss Remendado ei kaotanud pead. Viimane neist sai põgenemises
jõuguga. Koos lindpriidega muutus smuugeldamine juba vargusteks. Jose sai küll olla mõnikord koos Carmeniga, aga mustlanna keskendus pigem jõugule. Samuti kogu selle aja jooksul, mil ta jõugus oli , sai Jose teada, et Carmen on abielus. Mõne aja pärast liitus ka Carmeni abikaasa jõuguga. Jose meelitas Carmeni abikaasalt välja nugadega kakluse ja kakluse võitis Jose. Peale seda, kui Jose oli tapnud Carmeni mehe , sai Carmenist Jose naine. Kuigi Carmen ütles Josele tihti , et mees meeldib talle rohkem kui varem , polnud Jose sellega päris rahule. Natukese aja möödudes hakkas Carmenile silma üks noor ja edukas mees, kelle nimi oli Lucas. Jose oli armukadedusse peaaegu suremas ja ta palus teisi jõugukaaslasi, et need koos temaga Ameerikasse tuleksid ja ausat elu alustaks. Samas peatükis öeldakse ka oluline lause : `` Carmen jääb igavesti vabaks ``. Kõige eest, kuidas
arestist ja on kindel, et noormees tuleb tema juurde. Zuniga üritab Carmenile külge lüüa, ent tüdruku mõtteid köidab vaid Don José. Kunded tervitavad innukalt matadoor Escamillot (Jassi Zahharov). Mees laulab toreadoori laulu ja teeb samuti Carmenile silma.Kuid Carmen keedub tema lähenemis katsetest. Salakaubavedajad Dancairo ja Remendado selgitavad oma plaane Carmeni ja tema sõbrannadega. Carmen keeldub nende ettepanekust, kuna ta suudab mõelda ainult Josele. Saabub rahvaviisi laulev José ja nad jäävad Carmeniga kahekesi. Carmen ärritab Joséd juttudega oma tantsimisest. Siis tantsib ta üksnes mehele, ent neid segavad kaugelt kostvad trompetihelid, mis kutsuvad sõdureid tagasi kasarmusse. Kui José hakkab lahkuma Carmen ägestub ja mees on sunnitud naisele oma andumust kinnitama. Carmen ütleb, et kui José teda tõeliselt armastab, siis liitub ta salakaubavedajatega. Mees keeldub ja astub uksest
o Kujutati maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust Lugu algab sellega, kuidas üks rännumees rändab mööda maad ringi ja ühel päeval peatub oja juures, kus peatub ka kuulus ja tagaotsitav bandiit don Jose. Alguses mehed ei räägi ja rännumehe kannupoiss annab erinevate asjade näol oma peremehele märku, et nad otsemid lahkuks, kuna don Jose on ohtlik. Rännumees aga ei tee sellest väljagi ja pakub don Josele suitsu, mille viimane ka vastu võtab. Koos süüakse ka lõunat ning meestest saavad sõbrad. Vestluse käigus tuleb välja, et mehed suunduvad samasse ööbimiskohta ning koos minnakse sinnagi. Ka teel ööbimiskohta püüab kannupoiss rännumehele selgeks teha, et don Jose on ohtlik, kuid rännumees ei tee sellest seegi kord välja. Kui mehed olid ööbimiskohta jõudnud, panid nad hobused talli ja läksid majja, mida pidasid vana naine ja tema lapselaps
Oli kunstihuviline, sai keskmise hariduse. Teda huvitas muinsus, kõik see, mis oli seotud teiste rahvaste eluga. Kõige tuntum teos on "Carmen", kuid ta kirjutas ka ajaloolisi romaane prantsuse ajaloost, nt. "Charles IX valitsemisaja kroonika". "Carmen" On tubakavabrik ja sõjaväepost. Tuleb Micaela, et saada kokku Don Josega, aga ei ole Don Jose vahikord ning naine lahkub. Vahetusse tuleb Jose ja väljakule tulevad vabrikutüdrukud, nende seas ka mustlanna Carmen. Carmen viskab Josele lille. Tubakavabrikus tekib tüli, selgub et süüdlaseks on Carmen, kes oli kasutanud ka nuga. Leitnant Zuniga vahistab ta ja käsib Josel teda valvata. Carmen laulab ja tantsib talle kinniseotud kätega, Jose armub ja lubab tal lahkuda. Selle eest läks Jose ise kartsa. Õhtul kõrtsis saab Carmen teada, et Jose vabaneb kartsast ning veenab teda endaga mägedesse minema. Vahepeal satub Jose vastuollu Zunigaga, kes Carmeni järele ihaleb ning Jose otsustab kaasa minna Carmeniga
aga nüüd nii, et noor mees on kinni võetud ja vangikongis. Jose räägib minategelasele loo. Noort meest ootab ees hukkamine. Jutustab, et hinge kergendada. Jose räägib, kuidas kohtus Carmeniga ja kuidas aitas põgeneda. Kuidas C ta ümber oma sõrme keeras jne. Juhtub nii, et kuna Jose on C-sse nii armunud ja kirglikult armastab seda (alguses tundub, et C armastab vastu) siis Don Jose karmeni pärast alandatakse reameheks. Kuna Carmen pole Don Josele truu, siis Carmeni jaoks pole piire. Carmen on isepäine, teda ei saa taltsutada. Don Jose saab halva üllatuse osaliseks, kui ta näeb teda koos oma ülemusega. Jose tapab ülemuse. Ta on ise väga vapustatud oma teost. Nüüd on ta mõrtsukas. C aitab tal põgeneda ja organiseerib talle uue elu salakaubavedajana ja röövlina. Saadab mägedesse. Jose on nüüd lindprii. Nüüd ilmub välja õige mees Ükssilm. Jose tapab ükssilma ära. Tuleb idee sõita ära koos Carmeniga ära Ameerikasse
ööbik", "Emajõe ööbik" 22) P. Merimee ,,Carmen" kui romantiline teos. Peategelanna Carmen oli teoses kujutatud mustlasena. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tema eksootiline ja võluv välimus pakkus pinget Don Josele, kes ka hiljem teda tulihingeliselt armastama hakkas. Don Jose oli võitlejahingega noormees, kes ei löönud kartma praktiliselt mitte millegi ees. Isegi kodumaalt väljudes ei heidutanud teda võõramaa röövlid, petised ja muu selline. Teose problemaatiline osa algabki hetkega, mil Don Jose kohtub Carmeniga. Carmen kasutas alati ära oma head välimust, tegeledes pettuse, röövimise, huligaansustega. Ta teadis alati, mida tahtis ja tegi kõik, et see saada. Hulljulge, pöörane
Don Jose on kuulus röövel, endine sõdur. Konfliktiks on see et Jose on armastuse ja veendumuste vahel. Lugu algab sellega, kuidas üks rännumees rändab mööda maad ringi ja ühel päeval peatub oja juures, kus peatub ka kuulus ja tagaotsitav bandiit don Jose. Alguses mehed ei räägi ja rännumehe kannupoiss annab erinevate asjade näol oma peremehele märku, et nad otsemid lahkuks, kuna don Jose on ohtlik. Rännumees aga ei tee sellest väljagi ja pakub don Josele suitsu, mille viimane ka vastu võtab. Koos süüakse ka lõunat ning meestest saavad sõbrad. Vestluse käigus tuleb välja, et mehed suunduvad samasse ööbimiskohta ning koos minnakse sinnagi. Ka teel ööbimiskohta püüab kannupoiss rännumehele selgeks teha, et don Jose on ohtlik, kuid rännumees ei tee sellest seegi kord välja. Kui mehed olid ööbimiskohta jõudnud, panid nad hobused talli ja läksid majja, mida pidasid vana naine ja tema lapselaps
23. P. Merimee ,,Carmen" kui romantiline teos. Peategelanna Carmen oli teoses kujutatud mustlasena. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tema eksootiline ja võluv välimus pakkus pinget Don Josele, kes ka hiljem teda tulihingeliselt armastama hakkas. Don Jose oli võitlejahingega noormees, kes ei löönud kartma praktiliselt mitte millegi ees. Isegi kodumaalt väljudes ei heidutanud teda võõramaa röövlid, petised ja muu selline. Teose problemaatiline osa algabki hetkega, mil Don Jose kohtub Carmeniga. Carmen kasutas alati ära oma head välimust, tegeledes pettuse, röövimise, huligaansustega. Ta teadis alati, mida tahtis ja tegi kõik, et see saada. Hulljulge, pöörane.
Teda taheti vangi panna, Jose saadeti teda politseisse viima. Josel hakkas Carmenist kahju, seega lasi naisel põgeneda, aga see jättis pleki tema teenistusele. Carmen oli väga võrgutav ja müstiline, nad said kokku pärast seda mitu korda ja neil arenes romaan. Jose armastas teda, aga Carmen kasutas Josed ära. Lugu läks teravamaks, kui Jose otsis jälle Carmenit, aga kohtas ohvitseri ukse peal, kes oli samamoodi Carmeniga aega veetnud. Carmen valetas Josele, et kasutas ohvitseri ära ja armastab tegelikult Josed. See jutt ei rahuldanud Josed, Jose tappis ohvitseri ära temast oli saanud mõrtsukas ja ta läks röövlikampa, kus ka Carmen osaline oli. Tegelesid salakaubandusega, aga tuli välja, et Carmenil oli röövlikambas mees olemas. Jose tappis ka selle mehe ära. Carmen hakkas pärast Josed vihkama. Carmen varastas ju minajutustajalt kella ja Carmen meelitas sama mehe enda juurde. Jose
Annab oma romaanides väga täpse kirelduse ravast. On tõlkinud ka teisi, peamiselt Venemaa, romantikuid. Merimee ,,Carmeni" analüüs Lugu algab sellega, kuidas üks rännumees rändab mööda maad ringi ja ühel päeval peatub oja juures, kus peatub ka kuulus ja tagaotsitav bandiit don Jose. Alguses mehed ei räägi ja rännumehe kannupoiss annab erinevate asjade näol oma peremehele märku, et nad otsemid lahkuks, kuna don Jose on ohtlik. Rännumees aga ei tee sellest väljagi ja pakub don Josele suitsu, mille viimane ka vastu võtab. Koos süüakse ka lõunat ning meestest saavad sõbrad. Vestluse käigus tuleb välja, et mehed suunduvad samasse ööbimiskohta ning koos minnakse sinnagi. Ka teel ööbimiskohta püüab kannupoiss rännumehele selgeks teha, et don Jose on ohtlik, kuid rännumees ei tee sellest seegi kord välja. Kui mehed olid ööbimiskohta jõudnud, panid nad hobused talli ja läksid majja, mida pidasid vana naine ja tema lapselaps
annaabi.ee 
