Jose Carreras Josep Maria Carreras i Coll on sündinud 5.detsembril 1946.aastal, Barcelonas. Ta on ooperilaulja. Ta on tuntud esitades Verdi-t ja Puccini-t. Ta tegi oma debüütesinemise ooperi laval üheteistkümne aastaselt. Tema vanemad olid Josep Carreras i Soler ja Anatonia Coll i Saigi. Isa oli politseinik ja ema pidas väikest juuksuri salongi. Jose oli emaga väga lähedane ning ema oligi see, kes veendis teda lauljaks hakkama. Teismelisena jätkas ta muusika õppimist ja võttis ka eraldi laulutunde. Esialgu oli tema õpetajaks Francisco Puig ja pärastpoole Juan Raux. Oma isa ja venna soovitusel, kes väitsid, et tal oleks vaja niiöelda „varu karjääri“, sisenes Jose Barcelona Ülikooli keemiat õppima. Kaks aastat hiljem lahkus ta koolist, et keskenduda rohkem laulmisele.
Romaani analüüs: Tegevus saab alguse 1830. aastail Andaluusias, teose lõpus kirjeldab Jose oma elulugu. Tegevuspaiku kirjeldab autor üpris täpselt, mitte liiga põhjalikult. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Kuna tegu on romantismiajastu teosega, siis on see normaalne, et lugejale jääb veidike lindprii tunne. Ülevaade sündmustikust: Rändav geograaf või koguni arheoloog (pole kindel) igastahes on teadlane Hispaanias otsimas Caesar'i viimast lahingupaika (Munda). Ta kahtlustab, et geograafid on selle
In war, there are no unwounded soldiers. Jose Narosky If we see a soldier who has returned from the war with no visible injuries we think he got lucky. But in war there is always injuries, even if we can`t see them. This essay will touch upon soldiers who go through death of friends, companions and even enemies which will leave a big hole in their souls, also soldiers who have died in war and have left behind families and in some cases kids who have to grow up with one parent. Not to mention the wounded
Retsensioon ooperile ,,Carmen" Kerttu Kislõi 11 reaal 15.02.2012 Neljapäeval, 6.oktoobril, käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Georges Bizet ooperit ,,Carmen". Tegemist oli minu teise ooperikülastusega. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, osades Helen Lokuta(Carmen), Mart Madiste(José ), Heli Veskus, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Mart Laur, Aare Saal, Andres Kask, Rauno Polman. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi ja 20 minutit, lauldi prantsuse keeles, kuid sünkroontõlge oli eesti ja inglise keeles. Prantsuse helilooja Georges Bizet'i (25.oktoober 1838 3.juuni 1875) ,...
FRANCISCO GOYA (1746-1828) Francisco Jose de Goya ybLucientes sündis 30.märtsil 1746.a. Zaragoza provintsis Hispaanias. Ta isa oli käsitööline. Goya noorus oli rahutu, ta sattus pidevalt pahandustesse: kord jahtisid teda inkvisiitorid, siis sattus konflikti kakluse pärast. Goya põgenes Madridi, kust ta ühel päeval leiti nuga seljas. Hiljem rändas koos rändtoreadooridega mööda Hispaaniat. Goya kunstnikukalduvused avaldusid varakult.Õppis Zaragozas kohaliku meistri juures, kuid ta enese sõnul olid ta peamisteks õpetajateks Velazquez, Rembrandt ja loodus. Paaril korral üritas Goya saada ka Kunstiakadeemiasse Madridis, kuid edutult. Hakkas koos töötama ühe teise kunstnikuga, kelle õega abiellus. Seejärel asus tööle kuninglikus gobeläänimanufaktuuris, kus lõi hulgaliselt ajaloo teemalisi kartonge gobeläänide valmistamiseks. Samal ajal maalis ka portreid hispaania aadlikest. Goya triumf algas 1780.a., kui ta valiti Kuningliku Kunstiakadeemia...
,,Carmen" Prosper Merimee Küsimused: 1. Millele vihjab teose moto? Sappi täis on iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel kui lamab mulla all ta. 2. Kes oli don Jose, kuidas sai temast röövel? 3. Kuidas leidis aset don Jose ja Carmeni esimene kohtumine? 4. Iseloomusta Carmenit, märgi ära tema rahvus. 5. Miks nimetatakse don Josed teoses kanaarilinnuks? 6. Mida tähendab väljend ,,Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna." ? 7. Miks tapab don Jose Carmeni? Vastused: 1. Minu arvates vihjab teose moto sellele, et naised on kasulikud vaid voodis ja muul ajal toovad nad ainult pahandust. Mehed armuvad ja ei käitu enam mõistlikult ning see vihjab sellele, et nad(naised)
Buendiate suguvõsa Jose Arcadio Buendia Ursula Iguaran Rebeca Jose Arcadio Pilar Ternera Aureliano Remedios Amaranta Santa Sofia de la Piedad Jose Arcadio Aureliano Jose 17 poega 17 erineva naisega Ilus Remedios Jose Arcadio Teine Petra Cotes Aureliano Teine Fernanda del Caprio Jose Arcadio Mauricio Babilonia Meme Aureliano Amaranta Ursula Gaston Viimane suguvõsas
,,Carmen" Prosper Merimee Dramaatilise konflikti arenemine läbi pingestatud piirolukordade. Tegelased Novelli peategelased on temperamente ning veidi isekas neiu Carmen, sihikindel don Jose, Garcia ning Lucas. Peategelaste iseloomustus CARMEN- Vägagi isekas, temperamentne kuid samas väga kaunis neiu. Ta tegeles nõidumisega ja salakaubavedamisega ning meeste südamete võtimisega. Ütles alati kõikidele meestele, et armastab neid, kuid tegelikult pettis neid. Ta armastas ülekõige vabadust ning tahtis olla vaba. Mehed arvasid, et ta on ilus ning eksootiline. Carmen oskas kõige paremini kõik enda kasuks pöörata ning mehed ümber sõrme keerata .
Prosper Mérimeé, ''Carmen'' Lugu algab sellega, kuidas üks rännumees rändab mööda maad ringi ja ühel päeval peatub oja juures, kus peatub ka kuulus ja tagaotsitav bandiit don Jose. Alguses mehed ei räägi ja rännumehe kannupoiss annab erinevate asjade näol oma peremehele märku, et nad otsemid lahkuks, kuna don Jose on ohtlik. Rännumees aga ei tee sellest väljagi ja pakub don Josele suitsu, mille viimane ka vastu võtab. Koos süüakse ka lõunat ning meestest saavad sõbrad. Vestluse käigus tuleb välja, et mehed suunduvad samasse ööbimiskohta ning koos minnakse sinnagi. Ka teel ööbimiskohta püüab kannupoiss rännumehele selgeks teha, et don Jose on ohtlik, kuid rännumees ei tee sellest seegi kord välja. Kui mehed olid ööbimiskohta jõudnud,
Merimee giid kahtlustas silmapilkselt , et see mees on ohtlik röövel , kuid Merimeed see ei hirmutanud. Selle asemel , et põgeneda, pakkus Merimee mehele sigareid ja toitu. Natukene aega vesteldes ja üksteisega tutvudes, otsustasid nad koos teele asuda. Ööseks otsustasid mehed minna ööbima ühte algelisse onni moodi majja. Peale sööki heitsid mehed magama . Seejärel aga ajas giid Merimee öösel ülesse ja rääkis talle, et mees,kes nendega koos on, on tuntud röövel nimega don Jose Navarro . Giid otsustab röövlist teatama minna , kuna röövli leidjale oli välja pandud suhteliselt suur vaevatasu. Merimee küll üritab enda giidi ümber rääkida, kuid asjatult . Kohe , kui giid on Merimee juurest lahkunud , ajab Merimee don Jose üles ja hoiatab teda, saabuvate meeste eest . Sellise jutu peale, don Jose põgeneb. Merimee läheb meestele vastu ja teatab neile, et Jose põgenes juba kahe tunni eest. Seejärel kuulatakse üle vanaeit, kes neid öösel võõrustas
märkamatu. Otsustas seal peatuda. Teadlane märkas, et lisaks hobustele ja teejuhile on keegi veel seda puhkepaika nautimas. Nimelt röövli sarnane mees. Vööras oli koos hinnalise hobusega. Õnneks või kahjuks ei osutunud ta vaenulikuks. Paari sigariga võluti vööras ära. Kuna öö oli saabumas, otsustati minna Venta del Cuervosse (rongatrahter) üheskoos. Teadlase teejuhis äratas tundmatu vööras, kes endasõnul pidi olema Jose, kahtlust. Rongatrahter oli tõeline urgas! Seal pesitsesid kaks naisolevust: nõgised ning armetuis kaltsudes vana naine ja noor tüdruk. Ränduri teejuht, pidades Joset kuulsaks maanteeröövliks Jose- Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai
Merimee giid kahtlustas silmapilkselt , et see mees on ohtlik röövel , kuid Merimeed see ei hirmutanud. Selle asemel , et põgeneda, pakkus Merimee mehele sigareid ja toitu. Natukene aega vesteldes ja üksteisega tutvudes, otsustasid nad koos teele asuda. Ööseks otsustasid mehed minna ööbima ühte algelisse onni moodi majja. Peale sööki heitsid mehed magama . Seejärel aga ajas giid Merimee öösel ülesse ja rääkis talle, et mees,kes nendega koos on, on tuntud röövel nimega don Jose Navarro . Giid otsustab röövlist teatama minna , kuna röövli leidjale oli välja pandud suhteliselt suur vaevatasu. Merimee küll üritab enda giidi ümber rääkida, kuid asjatult . Kohe , kui giid on Merimee juurest lahkunud , ajab Merimee don Jose üles ja hoiatab teda, saabuvate meeste eest . Sellise jutu peale, don Jose põgeneb. Merimee läheb meestele vastu ja teatab neile, et Jose põgenes juba kahe tunni eest. Seejärel kuulatakse üle vanaeit, kes neid öösel võõrustas
· ooperis oli ka kõneteksti · koomiline ooper · 1597a. - esimene ooper · 1598a.-lavastati "Daphne"(J.Peri) · 1637a.-avalik ooperiteater Veneetsias · 17.saj.keskel-ooperi nime kasutuselevõtt · 17.saj-18.saj I pool-barokkooperi hiilgeaeg · 18.saj II pool-ooperi juht positsioon läheb Itaaliast Austriasse. · 1 tõeline ooperihelilooja oli C.Monteverdi · 17-18saj. Tegutses palju ooperiheliloojaid:A.Scarlatti,G.F Händel,H.Purcell jne. Don Jose Escamillo · tahab Carmenit, kuid Carmen pole tast huvitatud · toredoor · Don Jose konkurent Micaela · Päästab Carmeni Don Jose eest · Don Jose naine Zuniga · ähvardab relvaga · Don Jose konkurent · leitnant tubakavabrikus · ihaldab Carmenit Carmen · tugeva iseloomuga · talle meeldis,et ta oli ihaldusväärne · rõõmsameelne · tema elu ei jäänud kellelegi märkamatuks
Koostaja: Kevin Saarna 30.01.14 Carmen Merimee 1. Teose sisu lühikokkuvõte ''Carmen'' räägib noormehest Don Jose, kes alguses kohtub raamatu minategelasega ja otsustavad koos edasi rännata mööda maad, kuna mehed suundusid samasse ööbimiskohta. Edasi liikus minategelane ööbimiskohast linna ja sealt kohtab ta mustlas tüdrukut Carmen, kes proovib talle tünga keerata. Carmen juhatas ta majja, kus ta kavatses koos Don Josega teda röövida, aga siis avastas Don Jose, et ta teab teda ning keeldus seda tegemast.
tihedaid sidemeid o Esiplaanil autori omad ideaalid autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu o Hinnati huumorit Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju o Kujutati maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust Lugu algab sellega, kuidas üks rännumees rändab mööda maad ringi ja ühel päeval peatub oja juures, kus peatub ka kuulus ja tagaotsitav bandiit don Jose. Alguses mehed ei räägi ja rännumehe kannupoiss annab erinevate asjade näol oma peremehele märku, et nad otsemid lahkuks, kuna don Jose on ohtlik. Rännumees aga ei tee sellest väljagi ja pakub don Josele suitsu, mille viimane ka vastu võtab. Koos süüakse ka lõunat ning meestest saavad sõbrad. Vestluse käigus tuleb välja, et mehed suunduvad samasse ööbimiskohta ning koos minnakse sinnagi. Ka teel ööbimiskohta püüab kannupoiss
kaunist olevust: noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega neiu, kes nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad, ilusa kujuga huuled, valged hambad, ta oli temperamentne, omakasupüüdlik, kuid oma mehele raskel ajal toeks ja truu. Carmeni vabaduseigatsus on üks kirgliku romantismi tunnustest. Romantikutele omaselt hindas Merimee huumorit, lastes mustlasneiul pidevalt naljatleda ja rõmsameelne olla. Peategelane don Jose oli noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ja uhke pilguga. Ometi peitus tema karmi ja enesekindla välimuse taga ebakindlus ja segadus, mees pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta loobus oma põhimõtetest armastatud Carmeni nimel, kelle pärast kaotas don Jose terve mõtlemise. Romantism on tundeline kirjdandusvool- Carmen kiindus tihti. Neiu armus Jose´sse, kui ta veel Ükssilma kaasa oli. Romantiline ja seiklusterohke armulugu viis Carmeni mehe
Peategelanna Carmen oli teoses kujutatud mustlasena. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tema eksootiline ja võluv välimus pakkus pinget Don Josele, kes ka hiljem teda tulihingeliselt armastama hakkas. Don Jose oli võitlejahingega noormees, kes ei löönud kartma praktiliselt mitte millegi ees. Isegi kodumaalt väljudes ei heidutanud teda võõramaa röövlid, petised ja muu selline. Teose problemaatiline osa algabki hetkega, mil Don Jose kohtub Carmeniga. Carmen kasutas alati ära oma head välimust, tegeledes pettuse, röövimise, huligaansustega. Ta teadis alati, mida tahtis ja tegi kõik, et see saada. Hulljulge, pöörane. Nagu teose lõpuski mainitud:
ühest loost, mille naine rääkis talle, kui Merimee Hispaanias käis. Mees ütles: ,,See oli Malaga löömavennast, kes oli tapnud oma armukese ning hiljem pühendanud oma naise eksklusiivselt avalikkusele. [...] Kuna ma olen mõnda aega mustlaselu uurinud, siis tegin ka enda kangelanna mustlaseks." III. Teose tegelaskond Tegelaskond on suhteliselt väike ning selle keskpunktis on Jose ja Carmen. Jutustav tegelane on tüüpiline ning erilised tunnusjooned puuduvad. Kõige omanäolisem tegelane oli ilmselt Carmen tulihingeline ning vembutaja. Ta oli ilusam kui mustlane. Ülejäänud tegelased on kergelt omanäolised, kuid mitte midagi väga ekstravagantset. Ühe suurema grupi moodustavad tegelastest salakaubavedajad, kelle hulka võib lugeda ka Jose ja Carmeni. Väheolulistest tegelastest, keda on vaid kaudselt mainitud,
Naeruvääristas inimesi Jóse Navarro Noor, tugeva kehaehituse ja sünge pilguga mees Andaluusia kardetum röövel Pidas peategelast sõbraks ning üritas teda kaitsta Armus Carmenisse ning tegi tema jaoks kõike Ei suutnud selgelt mõelda Esimene peatükk Mina-tegelane asus Hispaaniasse arheoloogilisele retkele Teel kohtas ta ühes orus Andaluusia kardetuimat röövlit Jóse Navarrot Koos mindi ventasse ööbima Mina-tegelase teejuht Antonio läks varga asukohast teatama Don Jose pääses enne ratsaväe tulekut põgenema Teine peatükk Mina-tegelane peatub Cordobas Kohtab veetlevat neidu nimega Carmen Carmen ostutub nõiaks ning mees laseb tal endale ennustada Tegevust segab tuttav don Jose Don Jose pannakse vangi, mõisteti süüdi kella varguses Mees läheb teda külastama Kolmas peatükk Don Jose jutustab mehele elu pärast enne temaga orus kohtumist Don Jose armumine Carmenisse Manufaktuuris intsident, kus naine hukkub
"Carmen" Prosper Merimee Tauri Udras Carmen Raamatu kirjutas Prosper Merimee Avaldati 1845 aastal Merimee oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoleeg Prosper sündi 1803 ja suri 1870 Pariisis Sündmustik Teose jutustaja kohtub ja sõbruneb don Jose`ga Minategelane kohtub Carmeniga, kes tema kella varastab Minategelane kohtub don Jose´ga vanglas, don Jose käest leiti minategelase kell Don Jose jutustab minategelasele oma armuloo Carmeniga Don Jose oli korralik sõdur, kes aitas Carmeni põgenema Don Jose hakkab elama röövli elu Ta armub Carmen´sse Nad abielluvad ning Carmeni armastus mehe vastu lahtub Nad tülitsevad ning don Jose tapab Carmeni Don Jose annab end võimudele üle Minategelane luba don Josed aidata Romantilisuse näited Raamatu algul põgenetakse kaunile aasale Carmenit kirjeldatakse kui ilusaimat ja kordumatut naist
TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Näiteks see, kui Carmen tahtis, et kõik mehed armuksid temasse ja teeksid tema eest tegusi, millesse ta ei tahtnud ennast määrida ja lõpuks kohtas ta don Jose, keda ta tahtis endale ja tahtis, et Jose armuks temasse. Jose armuski alguses temasse, aga Carmen ei olnud siis enam sellest nii meelitatud ja ütles talle, et ei taha enam temaga koos olla jne. Jose ütles, et ta tapab Carmeni ära sellepärast, et Carmen ei taha teda enam ja lõpuks Jose mõrvaski ta. Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 1830-1840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed
tundide andmisega , kohvikupianistina ja teiste heliloojate teostest klaviiride tegemise (seadis orkestriteose ümber klaverile) või teiste heliloojate teoste korrastamisega. Ometi on ta maailma kuulsaima ooperi "CARMEN" autor. Teose menu ta ise ei näinud, sest ooper vilistati esietendusel lihtsalt välja... "Carmen" valmis P.Merimee samanimelise jutustuse põhjal. GEORGES BIZET ooper CARMEN Tegelased : CARMEN mustlanna - METSOSOPRAN DON JOSE seersant - TENOR ESCAMILLO toreador - BARITON MICAELA taluneiu - SOPRAN Salakaubitsejad,mustlasneiud jt I.vaatus: Väljak Sevillas.Läheduses asuvad tubakavabrik ja sõjaväe vahipost.Vahtkonna vahetuse tähelepanu köidab kena neiu Micaela, kes on tulnud otsima don Josed,oma armsamat. Kallimaga kohtumata Micaela lahku Vahtkonna vahetudes saabub Jose. Tubakavabrikus algab
Raamatu kaardistus 1. Prosper Merimee ,,Carmen" 2. Peategelasteks on mustlane Carmen ja hispaanlane don Jose, kõrvaltegelasteks on salakaubavedajad Garcia ja Dancairo. Garcia on ühtlasi Carmeni abikaasa. Tegelastena esinevad veel rännumees, kes on ühtlasi ka jutustaja ja tema kannupoiss. 3. Tegevus toimub Hiapaanias Andaluusias, põhiliselt Cordoba linnas. Tegevuskohtaks on vahepeal ka näiteks Gibraltar. 4. Tegevuse pingestumine toimub siis, kui jutustaja, tema kannupoiss ja don Jose on jõudnud oma ööbimispaika. Peale teiste uinumist läheb kannupoiss
Kairo Antsaar ATP1 Autor: Prosper Merimee Teos: Carmen Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 1830-1840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni
· ,,Matteo Falcone" Näidendid: Romaanid: · ,,Federigo" ,,Jacquerie" ,,Charles IX valitsusaja · ,,Carmen" kroonika" Carmeni Süzee areng Pealkiri: Carmen Teema: armastus ja mustlaste elu Peategelased: Carmen, don Jose Kõrvaltegelased: Garcia ja Lucas Konflikt: Jose armastuse ja veendumuste vahel Lõpplahendus: kaob armastus, kaob moraal Sõnum: armastus keerab kõik pahupidi +1 don Jose läheb sõjaväkke, hakkab ametikõrgendust saama +2 Carmen sooritas kuriteo +3 don Jose lasi Carmenil põgeneda +4 don Jose armus Carmenisse +5 don Juse tappis armukaddushoos oma ülemuse +6 don Jose hakkab salakaubavedajaks +7 Garcia päästetakse vanglast +8 Carmen lahkub, Jose tapab Garcia +9 Carmen armub Lucasesse
Prosper Merimee ,,Carmen" 1. Võõras keda minategelane tiigi ääres kohtas oli Jose Maria. 2. Minategelase teejuht üritas talle öelda, et see mees, kellega koos ta sõi ning kelle kõrval ta magas, oli bandiit, tuntud bandiit Jose Navarro. 3. Teejuht otsustas minna politseisse teatama, et see röövel seal on, sest tema eest oli välja pandud autasu. 4. Minategelane ei kartnud don Josed. Kuid ega ka ei usaldanud. Tema vastu polnud tal midagi. Kõlbas ju koos süüa ja sigarit suitsetada. Võib öelda, et see oli tol ajal hea, et sellele inimesele, kellega koos sööd, ei tehta tavaliselt halba. 5. Räägiti, et naised käisid alasti ujumas õhtuhämaruses ja mehed käisid siis neid
Essee ,,Carmen" Armukadedus tapab armastuse Armukadedus on armastuse suurim vaenlane. Kui armastuse nimel nõutakse absoluutset seotust teisega, kustub armastus kiiresti. Raamatus oli Jose liiga armukade Carmeni suhtes ja see tappiski nendevahelise armastuse. Armastus tekitab hea tunde ja ükski mure ei tundu liiga suur, kui oled armunud. Nii oli ka raamatus. Jose oli meeletult armunud mustlastüdrukusse, kelle nimi oli Carmen. Armumisest kasvab edasi sügav armastus, mida on üldjuhul raske tappa. Armukadedus võib olla üheks põhjuseks, miks armastus hääbub. Jose oli Carmeni järgi hull, võib öelda, et isegi liiga hull. Jose oli armukade kõikide meeste peale, kellega Carmen suhtles. Jose oli tegelikult Carmeni armuke ja ta ei tohiks üldse armukade ollagi, sest Carmen oli teise mehe oma
ühest loost, mille naine rääkis talle, kui Merimee Hispaanias käis. Mees ütles: ,,See oli Malaga löömavennast, kes oli tapnud oma armukese ning hiljem pühendanud oma naise eksklusiivselt avalikkusele. [...] Kuna ma olen mõnda aega mustlaselu uurinud, siis tegin ka enda kangelanna mustlaseks." III. Teose tegelaskond Tegelaskond on suhteliselt väike ning selle keskpunktis on Jose ja Carmen. Jutustav tegelane on tüüpiline ning erilised tunnusjooned puuduvad. Kõige omanäolisem tegelane oli ilmselt Carmen tulihingeline ning vembutaja. Ta oli ilusam kui mustlane. Ülejäänud tegelased on kergelt omanäolised, kuid mitte midagi väga ekstravagantset. Ühe suurema grupi moodustavad tegelastest salakaubavedajad, kelle hulka võib lugeda ka Jose ja Carmeni. Väheolulistest tegelastest, keda on vaid kaudselt mainitud,
4. Ülevaade sündmustikust. Geograafia huviline mees võttis endale teejuhi ja 2 hobust ja läks Montilla ümbrust uurima. Peagi kohtusid nad ühe mehega, kellega senjor suhtlema hakkas, kuid teejuht oli tema suhtes väga umbusklik. Peagi taipas ka senjor, et see salapärane mees on tagaotsitav röövel. Siiski asuti kolmekesi teele Venta der Cuervosse öömajale. Sinna jõudes läks teejuht peale ühist õhtusööki hobustega talli ning senjor ja don Jose jäid ,, katuse alla" . Senjot palus don Josel laulda, mida mees ka tegi. Rahvas hakkas magama jääma, kui tuli teejuht Antonio, kes kutsus senjori oma juurde talli, mille peale don Jose ärritus. Senjor ei pidanud vajalikuks Antonioga välja minna. Hiljem läks ta siiski välja pingile magama ja nägi kuidas Antonio hiilis minema selleks, et don Joset üles andma minna suure vaevatasu eest. Kui teejuht oli lahkunud, läks senjor don Joset äratama, et too põgeneks. Nii ka läks
Columba otsustab kätte maksta.Ta ässitab oma venna üles, et see läheks ja tapaks ära naabrimehe kaks poega. Vend tapapki pojad ära ja peale mõrva Colomba lahkub Korsikast. Paneb end ilust Euroopapäraselt riidesse aga see ei muuda tema tegusi. Colomba näeb enne ärasõitu kurba naabrimeest. Colombal on sellest veel vähe, et mees on niigi inimvare. Ta läheb ja sõimab veel seda meest. ,,Carmen" Tegemist maailmakuulsa looga. Peategelaseks Carmen ja Don Jose. Don Jose on korralik noormees, korralikult perekonnast. Kui pole kohtunud Carmeniga oleks temast vb isegi kindral saanud. Ta on ohvitser. Carmen oli mustlanna. Väga ilus. Suudab pea segi ajada igal mehel. Carmenil on olnud väga karm lapsepõlv. Aga Carmen on tugev isiksus. Don Jose ja Carmen kohtuvad tubakavabrikuga seotud sündmuste kägus. Carmen töötab seal ja haavab ühte naist. Sõjaväelased kutsutakse kohale, et ta arreteerida. Carmen võetakse kinni. Aga kui
kuid Rowena ja Ivanhoe jäid lõpuni kokku. Rowena- väga peen, kena riietus, roosa jumega, naiselik. Prosper Merimee (1803-1870) Oli kunstihuviline, sai keskmise hariduse. Teda huvitas muinsus, kõik see, mis oli seotud teiste rahvaste eluga. Kõige tuntum teos on "Carmen", kuid ta kirjutas ka ajaloolisi romaane prantsuse ajaloost, nt. "Charles IX valitsemisaja kroonika". "Carmen" On tubakavabrik ja sõjaväepost. Tuleb Micaela, et saada kokku Don Josega, aga ei ole Don Jose vahikord ning naine lahkub. Vahetusse tuleb Jose ja väljakule tulevad vabrikutüdrukud, nende seas ka mustlanna Carmen. Carmen viskab Josele lille. Tubakavabrikus tekib tüli, selgub et süüdlaseks on Carmen, kes oli kasutanud ka nuga. Leitnant Zuniga vahistab ta ja käsib Josel teda valvata. Carmen laulab ja tantsib talle kinniseotud kätega, Jose armub ja lubab tal lahkuda. Selle eest läks Jose ise kartsa. Õhtul
Raamatu kaardistamine 1. Pealkiri, autor - ´´Carmen``, Prosper Mérimée. 2. Peategelased Carmen, don Jose ja arheoloog, kes oli mina-tegelane. 3. Tegevuskoht Hispaanias. 4. Sündmustik Tegevuse esimene pingeline koht oli siis, kui arheoloogi juurde tuli võõras mees. Arheoloog ei teadnud, kes see oli ning kui ta temaga kaasa läks kasvas pinge pidevalt. Kulminatsioon oli siis, kui ta teada sai, et tema ongi see röövel, kellest kõik rääkisid ning pingelangus tekkis siis, kui ta don Josele ära rääkis, et tema teejuht, Antonio, läheb ja kavatseb don Jose ülesse anda
Tema sulest on ilmunud veel ajaloolised romaanid ,,Zakerii" ning pärtliöö sündmusi kirjeldav ,,Charles IX valitsusaja kroonika" ja palju teisigi tuntuid teoseid. Bizet' ooperis estiatud jutustus ,,Carmen", mille kirjutas Merimee, pärineb aastast 1845. Teos annab hea ülevaate tolleaegsete Hispaania mustlaste kommetest ja iseloomust. Tegevuse keskpuntis on kolm peategelast : mustlanna Carmen Helen Lokuta, kapral Don Jose Mart Madiste ja toreadoor Escamillo Jassi Zahharov. Carmen, kõigi meeste ihaldusobjekt, on üsnagi nooruslik, kirglik ja muidugi ilus. Ta kasutas oma ilu meeste võrgutamiseks ning ta oli harjunud saama oma tahtmist. Laulus ,,Habaneera" tuleb välja tema arusaam, et armastatust ei saa peale sundida ega taltsutada. Tema tujud on kiiresti vahelduma ning samamoodi on tal lugu armastusega. Kui ta ühel hetkel armastab kedagi, siis järgmine päev võib ta teda juba vihata
Nende suurte heliloojate vaated osutusid prohvetlikeks - lõpuks muutis publik Carmeni üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks. Sisu Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet Carmeni pearolli metsosopranile. Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. ,,Carmen" koosneb 4-st vaatlusest.
Armastus ja traagika ,,Carmenis" Mustlasneiu Carmen ning kuulus röövel don Jose on justkui sattunud lõpmatule takistuste rajale. Neid on haaranud keeruline armastus ning metsikud kired, kuid nad on tegelevad liiga erinevate asjadega, et olla koos õnnelikud. Vastanduvad hea ja kuri ning kõike seob ebausk ning silmakirjalikkus. Carmen on metsiku iseloomuga ning don Jose ei suuda teda ohjata, kuna nende vahel on palju pettusi ja valelikkust. Mustlanna Carmen oli noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled ning valged hambad. Tema veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Ükski mees ei suudaks sellise naise suhtes ükskõikseks jääda ja nii ei suutnud ka don Jose
Sada aastat üksildust Autor: Gabriel Garcia Marquez Sisu: Palju aastaid hiljem, kui kolonel Aureliano... See oli savist linn nimega Macondo. Seal linnas käisid mustlased, kes alati midagi endaga kaasa tõid. Üks kord tõid nad magnetid. Kuna ta isa Jose Arcadio Buendia oli alkeemik oli ta neid huvitatud. Ta ostis need ära ja käis majast mjja seda näitamas kuidas kõik kadunud asjad ka välja tulevad... hiljem tahtis ta sellega kulda maa põuest kätte saada, kuid ainuke mida ta sai oli raudrüü. Varsti tõid mustlased ( nimega Melquiades) luubi, millega kõik põlema pandi. Siis pidi muidugi ka Jose selle saama , ta katsetas sellega nii palju et oleks isegi maja põlema pannud. Tema naine Ursula Iguaran oli muidugi mõista väga murelik
Ühel hetkel ütleb ka mehele, kes on temasse armumise äärel, et tahab temaga koos olla ning teisel hetkel ta juba jookseb endalegi teadmata suunas ja ütleb mehele, et ei saa enam temaga koos olla. Kui mehega on kõik korras, käitub Carmen temaga ükskõikeselt, kuid kui mehega on midagi juhtunud, on ta väga hoolitsev ja teeb kõik, mis suudab, et mees kiiresti terveks saaks. Carmen oli küllaltki traagiline naine. Kui midagi juhtus, arvas ta kohe kõige hullemat. Näiteks kui Don Jose oli ära tapnud inimsese, oli Carmen kindel et ei saa ega taha Josed enam kunagi näha. Hiljem, kui ta enam Josed ei armastanud, oli ta valmis pigem surema, kui koos Josega elama hakkama. Don Jose on noor mees, keda tuntakse teoses kui suurt röövlit, keda kõik kardavad. Enne kuritegevusega seotud elu elamist oli Don Jose hea mees ning ega ta nüüdki tahtnud röövlielu elada, kuid ta pidi sellega leppima, kuna talle tundus see ainus viis Carmeniga koos olla. Ta oli
Teos räägib noorest mustlannast, kes oli oma välimuselt palju kenam kui kõik teised tema rahvusest. Ta oli neiu, kes rabas enamikku noormehi ja pani neid endasse armuma esimesest silmapilgust. Carmen oli oma iseloomult väga kaval ning salapärane. Ta oli valmis inimesi petma, isegi röövima ja tegeles ka salakaubandusega. Ta suutis oma hea väljanägemisega saavutada kõike, mida vaid soovis. Nii nagu kõik teisedki, armus temasse ka don Jose. Jose soovis nii väga Carmeniga ühist õnne saavutada, et oli valmis selle nimel isegi röövima ja tapma. Kuid ta ei saanud Carmenit endale ning see kaotus viis ta Carmeni mõrvale. Ta sattus vanglasse, kuhu tuli teda külastama Merimee ning jutustas talle oma loo saatanast Carmenist. ,,Carmenis" anti ka ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Mulle meeldis raamatu sisu, see andis mulle väga palju uusi teadmisi mustlaste kohta
sajand. 18301840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, seeeest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga'ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes elades lahtub Carmeni armastus Jose vastu ning talle ennustatakse surma
Seda tänu raamatule, mis andis päris põhjaliku ülevaate mustlastest, kuigi neljas peatükk oli minu meelest ebavajalik. Samuti meeldis teose moraal armastusel on imeline oskus inimestel pead segi ajada. (,,Tema rassi (mustlastele) inimestele on vabadus kõik ja nad paneksid kas või linna põlema, kui see säästaks neile päeva vanglas.") 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Eriti pani mind kaasa mõtlema selle teose moraal. Don Jose oli täiesti aus ja hea inimene ning tal oli lootus seersandipaeltele. Hetkest, mil ta nägi Carmenit, armus Jose temasse, millest sai alguse Jose allakäik. Ta liitus salakaubitsejatega ning tappis inimesi. Kõik need teod oli Josele väga vastumeelsed, kuid see võimaldas tal koos olla Carmeniga, mida ta nii väga ihkas. (,,Kelmiks võib muutuda endale märkamatult.") 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks?
hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. Bizet'i portree Carmen Tegevuskohaks on Hispaania. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Ooperis hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Hiljem Carmen lakkab armastamast Josed ja kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. Habanera http://www.youtube.com/watch?v=8w9yJdkeryI Tänan tähelepanu eest!
Carmen on helilooja Georges Bizet ooper, tema enimtuntud teos, mis valmis 1875. aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.Tegemist on suur vormiga Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. Minule meeldis see ooper väga, kuna on huvitav vaadata, mis toimub suurel laval ja kuidas
Trompetikontsert(Aleksander Arutjunjan) Norman Verte Kontsertiino nr 21(Julien Porret) Marek Solomontsuk , klaveril Kaisa Laasik Sentimentaalne valss(Franz Schubert) Ingmar Nõmmann Neiu läheb tantsima , Minu isamajakene(rahvaviisid) Kaarel Taavet Saretok Muti metroo(Riho Päts) Andreas Kalvet Die Würde(Georg Philipp Telemann) Robert Lehtma Kavatiin(Karol Kurpinski) Laur Keller, klaveril Kaisa Laasik Anmut(Georg Philipp Telemann ) Jose Antonio Page Ramirez Cantabile et Scherzetto(Philippe Gaubert) Taavi Viljat Aaria(Georg Friedrich Händel) Robert Lehtma Trompetikontsert Es-duur I osa : Allegro con spirito(Johann Nepomuk hummel) Märt Metsla Pavaan, op 50(Gabriel Faure) Mart Aus Sonaat trompetile ja klaverile III osa(Karl Pilss) - Simmu Vasar Napoli tants Laur Keller, klaveril(Pjotr Tsaikovski) Kaisa Laasik Bagatell(Bertrand Moren) Taavi Viljat
OOPER Mis on ooper? Ooper on muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst enamasti lauldes. See ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutatavat kunsti, tantsu ja muusikat. Carmen(ooper) Helilooja: Georges Bizet Tegelased : otse rahva hulgast (vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt jne) ja peategelased : Carmen, Jose ja Escamillole. Tegevuskoht: Hispaania Lühike sisu kokkuvõte See on armastuslugu ühest mustlasneiust nimega Carmen ja seersandist nimega Josest. Carmen on selline tüdruk, kes ei tunnista armastuse silmakirjalikkust. Ta kingib oma südame härjavõitlejale. Jose ei suuda sellega leppida ning nõuab surma ähvardusel, et Carmen tema juurde tagasi tuleks. Carmen pole sellega nõus ja Jose tapab ta. Selline näeb välja algne Carmen 1896
suurust. Tsaikovski ennustas sellele suurt tulevikku: ,,Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas".Ja tal oli õigus, sest ,,Carmenist" õhkub tõelise elu hingust, kirge, vabadust ja dünaamikat.Nende suurte heliloojate vaated osutusid prohvetlikeks ning lõpuks muutis publik Carmeni üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks. Ooperi tegevus toimub Hispaanias .Sisult on ,,Carmen"väga traagiline . Värvikal taustal hargneb mustlanna Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu . Carmen on väga ilus , temperamentne ning ka isekas tüdruk.Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose ´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta.
Nädal aega hiljem selgus asjaolu, et Pedro on üks koletu mõrva kahtlusaluseid, aga Pedrol oli mõrva ajaks veekindel alibi, nimelt osales ta mõrva toimumise ajal soomusveoki röövis, mille eest ta ka 10-aastat vanglas viibis. Ta küsitles mehi, kes olid siiani kokkupuutes maffiaga, kuid tulutult. Ta ei pidanud pikalt mõtlema, et selgitada välja mõrva põhjus. Ta arvas, et selleks on narkoraha. Ühel päeval tunnistajaid küsitledes tuli välja, et Eduardo oli mehele nimega Jose Killer suure summa raha võlgu. Pedro ühendas punktid ning sai aru, et Jose ongi mõrvar ja seda just raha pärast. Eriüksus, Pedroga eesotsas vahistaid Jose oma korterist söögilaua tagant. Natukese aja pärast rääkis Jose, et Eduardo andis enne oma surma talle oma kalli, modifitseeritud Chevrolet Impala võla katteks. Samuti oli Josel mõrva ajaks alibi, ta osales ühes baarikakluses, mille pärast ta ka politsei jaoskonnas viibis. Sellega läks Pedro versioon loost vett vedama
,,100 aastat üksildust" Gabriel Garcia Marquez Tegemist on maagilise realismiga - kujutatakse tegevust ja süzeed võimalikult realistlikult, kuid on lisatud vürtsi andmiseks maagilisi võimeid. Selles raamatus on omavahel põimunud realism ja nn ulme - esineb nii armastust, viha, kurbust, maagiat jpm. Raamat räägib Buendiade hõimust, mida terve raamatu jooksul oli kujunenud 7 põlvkonda. Räägib kahest peategelasest Jose Arcadio Buendiast ja Ursula Iguaranist, kes lähevad enda kodulinnast Riohachast minema ning rajavad enda linna Macondo. Räägib inimeste elamisest seal, nende omavahelistest suhetest, räägib ka kodusõjast liberaalide ja konservatiivide vahel, millesse Macondo linn on haaratud. Raamatu algab linna rajamisega ning lõpeb selle hävinemisega. Autor on raamatut seostanud Colombia ajalooga ( välja arvatud maagia). Raamat räägib
"Carmen" Bizet ise nimetas oma ooperit koomiliseks, kuna seal esineb sisus ka kõnet. "Carmeni" tegelik sisu on aga traagiline. Ooperi aluseks on Prosper Merimee samanimeline jutustus. Tegevuskohaks on Hispaania ja selle tegelased on vabrikutest, küladest, mustlaslaagritest, salakaubavedajad, härjavõitlejad jne. Ühesõnaga otse rahva hulgast. Peateema on mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose traagiline armastuse lugu. Juba sissejuhatusest alates läbib ooperit ühendava lõimena kirglik traagilise kiindumuse teema. Carmen on ilus, temperamentne ja veidike isekas neiu. Keerukana ja vastuolulisena on ta enda ümber põhjustanud palju vaidlusi ja tülisi. Peale Jose armastamist kingib hoopis oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose ei suuda leppida sellega, et ta on Carmenist ilma jäänud ja üritab teda erinevaid moodusi kasutades tagasi võita
Dirigendiks oli Jüri Alperten, kes on tuntud Eesti pianist, muusikapedagoog ja dirigent. Kunstnikuks oli Liina Keevallik, kes on omandanud doktorikraadi Eesti Kunstiakadeemias ja Pariisi 8. ülikoolis. Lavastajaks oli Brit ooperi ja teatri lavastaja Walter Sutcliffe. Ooper “Carmen” jutustab loo 19. sajandi Sevillast ja seal keerlevatest sündmustest. Nimelt on see lugu mustlastüdrukuks Carmen, kes armub tohutult noorde kapralisse Don Jose. Vaatamata sellele, et Don Josel on kodus haige ema ja noor neiu, kes teda armastab, suudab Carmen teda end jumaldama panna. Paraku ei lõppe see hästi ning noor kapral satub tema pärast vangi. Kuid sellega ei lõppe probleemid, nimelt tapab Don Jose armukadedushoos Carmeni ning jääb ootama oma vahistamist. Lavastajatöö oli väga huvitav ning teose sisu hästi edasi antud, sest tundsin, et vaatamata sellele, et olin kava eelnevalt läbi lugenud, polnud see tegelikult vajalik
MUUSIKA: "Carmen"- Esietendusel (1875) vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele üksmeelselt hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. Sisult on "Carmen" traagiline. See on tänapäeva populaarsemaid oopereid. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. Giuseppe Verdi (1813-1901) ELULUGU: Suurimaid ooperi heliloojaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
