Tabulatsioon Mõnikord on vaja tekstis paigutada sõnu või tekstiosi kohakuti nagu tabelis (nö tulpadena) või määrata täpselt pikema sõnavahe pikkus. Seda tööd lihtsustavad tabulaatorid. Tabulaatori pikkust saab määrata joonlaual ankrutega. Kui tabulaatori pikkust pole ankrutega määratud, siis kehtivad nö vaiketabulaatorid, mis paiknevad 1/2 tolliste e. 1,27 cm vahedega. Ankru määramiseks klõpsatakse hiirega joonlaual, mille tulemusena ilmub sinna tabulaatorimärk (ankrud). Neid on nelja liiki: vasaktabulaator kohakuti on tekstiosa vasakpoolsed otsad; paremtabulaator kohakuti on tekstiosa parempoolsed otsad; kesktabulaator kohakuti on tekstiosa keskkohad; kümnendtabulaator kohakuti on arvu ühelised. Ankru valimine toimub joonlaua ees oleva nupukesega. Ankru eemaldamiseks tuleb ta joonlaualt lihtsalt ära lohistada
dialoogikastis nupul OK. -1- Tabelduskohad ja süvisinitsiaal – MS Word 2003 Jüri Kormik Mingi moodustatud tabulaatori eemaldamiseks vali loetelus vastav tabulaator ja vajuta nupule Kustuta (ingl. Clear). Kõigi moodustatud tabulaatorite kustutamiseks vajuta nupule Kustuta kõik (ingl. Clear All). Kui tabulaatorid on moodustatud, on nende asukohad näha ka joonlaual: Alustades vasakult poolt, tähistavad need vastavalt vasak- tabelduskohta, kesk-tabelduskohta, parem-tabelduskohta, kümnend-tabelduskohta ja püstjoont. Tabulaatori määramiseks on võimalik ka klõpsates hiirega joonlaual, mille tulemusena ilmub
TALLINNA TEENINDUSKOOL Leevika Vilja 011K Veebipõhised kontoritarkvarapaketid Tallinn 2011 Google docs · Puudub nähtamatute tähemärkide näitamine. · Ei anna kõiki kirjasuurusi panna. On ainult kindlad mille vahel valida. · Halb see et joonlaual on mõõdud tollides, mitte cm-tes. · Automaatselt ei saa kuupäeva, lehekülge jms lisada, seetõttu ei saa footerisse lehekülgede numbrit lisada. · Pilti ei saa juurde kopeerida. · Tabi ei saa muuta. · Salvestamine on lihtne. Ei saa aru kuidas seda faili saab oma arvutisse ümber salvestada ja saata. Think free · Väga office moodi. · mõõdud jälle tollides. · Salvestatud faili uuesti ei ava. Error tuleb ette .
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz AS Taibu infosüsteem Lõputöö Juhendaja: lektor T. Tammeleht Kohtla-Järve 2010 Töö tabulatsiooniga joonlaual jaTabs aknas. Peale tabulatsioonit kasutage ka Ülesanne Nr. 1. Ametikirja loomine joondamist. Avage fail jaatis.pdf. Avage fail jaatis_toorik.doc, kujundage ta samasuguseks kui jaatis.pdf ja salvestage see selle dokumendi lõpus uuel lehel. Uue lehe lisamine ENTER + CTRL. Ülesanne Nr. 2. Lõputöö teema deklaratsiooni vorm
,,Allkirjastaja nimi", ,,Allkirjastaja ametikoht", ,,Lisa", ,,Adressaat või lisaaadress". 7. Esimesele väljale säti lõigu kohale vahe, tehes paremklõps, vali Paragrapf ja sealt vali Spacing / Before nii, et ta jääks vastavalt standardile 37 46 mm paberi ülaservast. Aknaga ümbriku korral tuleb arvesta akna asendit. Teksti kaugust paberi servast näed püstjoonlaualt. 8. Säti samal viisil lõikude ette vahed (5,2,1,5,2,2 reakõrgust). 9. Säti seosviitade jaoks klõpsuga joonlaual tabelduskoht arvutades: Tekstiala laius = 210-30-15 =165 mm. Viitevälja kaugus = 165-76 = 89 mm. 10. Kasutusmärke ja aadressi teise rea jaoks sea fondi vorminguks suurtähed: Format Font Font All Caps. 11. Säti pealkirjale ja pöördumisele parema veerise markeri vasakule nihutamisega teksti laiuseks pool tekstiala laiusest. 12. Lisa jalusesse (Insert Footer Edit Footer) kontaktandmed, kasutades kirja Times New Roman suurusega 8
Punamütsikesed tulid ja nõudsid kooki moosiga ning lärmasid kõvasti. Kas see lõik on ikka rööpselt joondatud, kui ei ole, siis miks??? Leia viga ja paranda see. Harjutus 6. Siia on tipitud üks lõik teksti. ENTER-it ei vajutata enne kui lõigu lõpul, sest muidu katkestatakse lõik ja alustatakse teist. Ridade vahetamine on teatavasti arvuti töö. Proovi erinevaid taandeid sellel lõigul. Praegu on taandrida umbes 1 cm kaugusel, sest ülemine kolmnurkpiiraja on joonlaual sellel kaugusel. Võta hiirega sellest kinni ja vii ta 3 cm kaugusele. Vii see 2 cm kohale. Mis juhtus? Parempoolne piiraja näitab ära koha, kus kõik read lõpevad. Nihuta seda ette poole ja taha poole, jälgi muutumist! Jäta see siis 12 cm kaugusele. Siia on tipitud teine lõik teksti. Muuda taandelõiku, liiguta alumist vasakpoolset piirajat. Vii see 3 cm kohale. Mis juhtus? Parempoolne piiraja nihuta 10 cm kaugusele. Et tekst näeks kena välja kasuta rööpjoondust.
määramine viiakse läbi 3 katsekehadega mille mõõtmed on 50*50*50 mm (d=50 mm). Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa: katsekeha mõõtudega 50*50*50 eelkoormus = (0,064±0,003) kgf. Kui katsekeha deformeerub eelkoormusega 250 Pa oluliselt siis valitakse eelkoormuseks 50 Pa. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse rakendamist määratakse joonlaual näit d 0 mm- tes. Katsekeha koormatakse ühtlaselt kiirusega d/10 (d=katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Valem 4. =F/S [kPa] - katsekeha koormustaluvus [kPa] F koormus 10%-lisel deformatsioonil [kgf] S katsekeha ristlõikepind [mm2] 4.5.2 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga Kaudsel määramisel lähtutakse katsetatava materjali tihedusest
määramine viiakse läbi 3 katsekehadega mille mõõtmed on 50*50*50 mm (d=50 mm). Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa: katsekeha mõõtudega 50*50*50 eelkoormus = (0,064±0,003) kgf. Kui katsekeha deformeerub eelkoormusega 250 Pa oluliselt siis valitakse eelkoormuseks 50 Pa. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse rakendamist määratakse joonlaual näit d 0 mm- tes. Katsekeha koormatakse ühtlaselt kiirusega d/10 (d=katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Valem 4. =F/S [kPa] - katsekeha koormustaluvus [kPa] F koormus 10%-lisel deformatsioonil [kgf] S katsekeha ristlõikepind [mm2] 4.5.2 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga Kaudsel määramisel lähtutakse katsetatava materjali tihedusest
numbriklahviga (ingl. NumPad) vaid põhiklahviga (ülemine rida). Kirjalikes töödes on reeglina nõutud reavahet 1,5. Järgmise kahe nupuga, kohe peale eraldajat, määrame number- ja täpploendi (vastavalt vaikeseadetele); sellisel juhul loetakse ühe punkti alla terve lõik. Sellest lähemalt juba järgmine tund. Edasi järgmise kahe nupuga saad vastavalt kas vähendada või suurendada lõigu taanet (vaiki- misi poole tolli ehk 1,27cm võrra). Lõigu taanet saad määrata ka joonlaual olevate eriliste liugurite abil neid lohistades. Kui haarata kinni ülemisest „tagurpidi kolmnurgast“ ja seda lohistada, siis määrame esireataanet (ingl. First Line Indent); kui aga haarata kinni alumisest „õigetpidi kolmnurgast“ (jälgi, et ei haaraks kinni „nelinurgast“) ja seda lohistada, siis määrame lõigutaanet (v.a esimene rida; ingl. Hanging Indent); alumise neljanurkse liuguri (ingl. Left Indent) abil saab määrata terve lõigu taanet korraga
Kui palju nihutada, see tuleb valida kastikesest By. Spacing - määratakse ära, kui palju tühja ruumi jäetakse lõikude või ridade vahele. Before - tühja ruumi hulk enne lõiku. After - tühja ruumi hulk peale lõiku. Line Spacing - valida, kui palju ruumi jäetakse ridade vahele. Preview - Teie valitud lõiguformaadi näidis. Lõigutaanded Lõigu teksti saab taandada tema paigutamiseks eemale ülejäänud tekstist. Joonlaual taandamiseks märgitakse lõik, mida soovitakse taandada ja seejärel nihutatakse taandusmärgid horisontaaljoonlaual soovitud kohta. esimese rea taandus (First Line) lõigu (ülejäänud ridade) vasak taandus (Hanging) kogu lõigu vasak taandus (Left Indentation) kogu lõigu parem taandus (Right Indentation Format menüü Paragraph käsuga saab seada lõigu taandustele täpsemad mõõtmed
Raketi töökindluse tagamiseks on vajalik kontrollsüsteemi olemasolu. Kontrollsüsteemid on kas aktiivsed või passiivsed. Nendevahelisi erinevusi ning seda, kuidas nad töötavad, selgitame hiljem. Kõigepealt on tähtis aru saada, mis teeb raketi töökindlaks. Kõikidel asjadel, olenemata nende suurusest, massist või kujust, on punkt, mida nimetatakse massikeskmeks. Massikese on see punkt, kus kogu keha mass on tasakaalus. Proovi leida see punkt joonlaual, asetades see sõrmel tasakaalu. Kui joonlaud on mõlemast otsast ühesuguse paksuse ja tihedusega, siis massikese on täpselt joonlaua keskel. Kui joonlaud on tehtud puust ning joonlaua ühte otsa on löödud nael, siis raskuskese ei asu enam keskel, vaid joonlaua naelapoolses otsas. Rakettide puhul on massikese oluline seetõttu, et ebakindel rakett paiskub ümber just selle punkti ümber
miseks lohistada joonlaualt ära Tabelduskoha seadmiseks joonlaual: 1. valige sobiv tabeldusmärk (joonlaua vasakul servas klõpsates, joonisel on valitud kümnend- tabelduskoht (Decimal Tab)); 2. klõpsake hiirega joonlaual sobivale kaugusele (arvule, tabelduskoht lehe vasakust servast). 16 Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
Tabel joondatakse lehekülje keskele. Tekst joondatakse veergudes vasakule. Tekst algab taandeta. Ühte ja samasse veergu kantud arvandmed peavad olema ühesuguse täpsuse ja mõõtühikuga. Arvandmed joondatakse veeru keskele. Kümnendmurde joondatakse komakoha järgi. Selleks aktiveeritakse veerg ja valitakse (korduva vajutamisega) joonlaua vasakul serval asetsev punktiga joondamisnupp (Decimal Tab ┴.), mis klõpsatakse sobivasse kohta joonlaual (hiirega saab tema asukohta kohendada). Tabeli järgi kirjutatakse viide andmete allikale ja/või märkused ja selgitused märgis- tatud andmete juurde (reavahe 1,0). Järgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik. Tabel 7. III tsehhi toodang 2003. aastal (tuhandetes kroonides) Toodang Kvartal Summa toolid lauad
Tekst joondatakse veergudes vasakule. Tekst algab taandeta. Ühte ja samasse veergu kantud arvandmed peavad olema ühesuguse täpsuse ja mõõtühikuga. Arvandmed joondatakse veeru keskele. Kümnendmurde joondatakse komakoha järgi. Selleks aktiveeritakse veerg ja valitakse (korduva vajutamisega) joonlaua . vasakul serval asetsev punktiga joondamisnupp (Decimal Tab ┴ ), mis klõpsatakse so- bivasse kohta joonlaual (hiirega saab tema asukohta kohendada). Tabeli järgi kirjutatakse viide andmete allikale ja/või märkused ja selgitused märgis- tatud andmete juurde (reavahe 1,0). Järgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik. Tabel 7. III tsehhi toodang 2003. aastal (tuhandetes kroonides) Toodang Kvartal Summa toolid lauad
ristiettenihke limbi või piirikuid. Laia sisesoont treitakse algul risti-, seejärel pikiettenihkega. Sisesoone laiust ja kaugust ava otsast kontrollitakse nihiku või sablooniga. Soone läbimõõt tehakse kindlaks seinapaksuse mõõtmise teel. Esmalt võetakse välistastriga seinapaksus a enne treimist ja kantakse üle joonlauale. Nüüd viiakse tastri üks kombits soone põhja, muutmata seejuures kombitsate asendit, teine kombits näitab siis puksi välispinnale asetatud joonlaual soone koha seinapaksust. Soone läbimõõt arvutatakse valemiga : d = D 2h, kus D on puksi välisläbimõõt. Täpsemalt saab soone läbimõõtu mõõta nihikuga, millel on erimokad.Nihikul loetud mõõtmele a tuleb lisada kaks mokapaksust. D = a + 2h. Treimisel kasutatavad määrde ja jahutusvedelikud. Metallide treimisel eraldub suurel hulgal soojust. Lõikepiirkonna kõrge temperatuur kiirendab tera kulumist ja halvendab töödeldava pinna kvaliteeti.
Puistu elementide mõõtmine Et teada saada puistu mahtu, selleks on vaja määrata iga puu maht puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel juurekaelast; puu kõrgus Puu diameetri mõõtmine o Metsaklupiga 1,3 m kõrguselt o Klupp peab olema puutüvega risti o Vajadusel nt. teadusliku tööga võetakse tüvelt kaks mõõdet Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid Täpsusklupil on joonlaual jaotused kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega, 0 punkt algab liikumatust haarast Ümardatud klupil on skaala ümardatud kas 2 või 4 cm jämedusastmeni Ümardatud klupiga mõõtmisel loetakse viimane arv, mille jaotus on nähtav klupi liikuva haara alt Praktikas kasutuses 4 cm astmega klupp Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil Instrumendiks lihtrelaskoop Oluline, et mõõteava ja lati (nööri, keti, vms) suhe on 1:50
n6udmistele.KoormustaluvuseDe6ramineviiakse Hbi kehadega,mille m66tmedon umbes50x50 mm. Katsekehaasetatakse pressialumisetesurveplaaclile,tsenheeritakse ning viiakse sujwassekokkupuutesseprssi[lemise plaadiga-Katsekehakoormatakse eelkoormusega 250i 10 Pa: katsekeham66tudega5Ox5Ox50 mm - eelkoormus=(0,064 t 0,003)kgf.Kui katsekehadeformeerubeelkoormusega250 Pa oluliselt, siis valitakseeelkoormuseks50 Pa Pealeeelkoomrusemkendamistmatuatakse joonlaual algnait damittimhites-Katsekehakooroatakseiihtlasekiirusegad/10 (d=katsekeha deformatsioonini.ning paksus)mmlmin kuni katsekeha10plo-lise fikseeritaksemanomeetririiit. Koomrustaluvusarvutataksevalenist or. = i , [eo] , tus oro - katsekehakoormustalwus [kPa]; F - koormus l07o-lisel defonnatsioonil;S katsekeharisddikepind. SoojusisolatsioonimateialikoorErustaluvusarvutataksekui aritrneetilinekeskrninekolme katsekehakatsehrlemusest-
- tuleb klupp asetada risti tüve püstteljega, nii et klupi joonlaud puutuks vastu tüve, st. klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga. - klupp peab olema puu tüvega risti. - tavaliselt mõõdetakse igat puud üks kord, kui aga tegemist on täpsema mõõtmistööga näit. teadusliku tööga või on tegemist ebakorrapärase tüvega, võetakse kaks lugemit (enamasti kaks omavahel risti olevat lugemit). Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid. Täpsusklupil on joonlaual jaotused kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega. 0 punkt algab klupi liikumatust haarast (mõõdetakse puu tegelikku diameetrit). Ümardatud klupil on skaala ümardatud kas 2 või 4 cm jämedusastmeni, skaalal jaotused 2 või 4 cm kaupa. Ümardatud klupil on 0 punkt skaalal viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse. Puid klupitakse (mõõdetakse) enamasti kahekesi, st. üks inimene mõõdab diameetreid ja teine paneb need kirja. Diameetrite märkimisel kasutatakse nn. “tippimist”
kõige parem on kaalukausside ja vihtidega kaal, aga sobib ka muu kaal, kus on kauss, kuhu patsient istuma panna. Nukkude pikkuse mõõtmiseks on vaja ka metallmõõdulinti või joonlauda. Nüüd võib patsientide uurimine alata! Kaaluge iga patsient üle ja mõõtke ta pikkus. Pikkuse mõõtmiseks pange joonlaud või mõõdulint seinaga õige nurga alla põrandale ja asetage nukk põrandale pikali, nii et pea jääb vastu seina. Pange nuku jalgade taha kaart ja vaadake, kuhu selle serv joonlaual jääb - murdosadega pole tarvis jännata. Märkige tulemused tervisekaardile - siin võib laps vajada teie abi. Kui lapsel on arstiriistad, võib ta nukke ka kuulata, neil kurku vaadata ja neile süsti teha. Võrrelge tulemusi ja pange nukud kaalu ja pikkuse järgi ritta. PANEME ASJAD KOTTI See lihtne tegevus juhib laste tähelepanu sõna algusele. See on üks laste püsiva lemmiku, luuremängu vorme, kuid selline, mida vanematel on kergem taluda. mida teha
metskõrkjas jne. Mätastel salumetsadele tagajärjel vajub turvas kokku ning puude lugemit). Metsakluppe on 2 tüüpi: iseloomulikud taimed: püsik-seljarohi, ussilakk, juurekaelad ning juured jäävad maapinnast täpsusklupid ja ümardatud skaalaga koldnõges, leseleht, lillakas. Samblarinne pisut kõrgemale. Et mulla pealmises kihis ei ole klupid. Täpsusklupil on joonlaual jaotused katkendlik: tüviksammal, tähtsamblad, enam liigniiskust, levivad seal kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega. 0 punkt algab kaksikhammas jne. Rohkem levinud Kirde-Eestis, arumetsadele iseloomulikud taimed ja kasvukoha klupi liikumatust haarast (mõõdetakse puu 1% metsadest. tüübi saab kindlaks teha vaid mulla tegelikku diameetrit). Ümardatud klupil on
on kaalukausside ja vihtidega kaal, aga sobib ka muu kaal, kus on kauss, kuhu patsient istuma panna. Nukkude pikkuse mõõtmiseks on vaja ka metallmõõdulinti või joonlauda. Nüüd võib patsientide uurimine alata! Kaaluge iga patsient üle ja mõõtke ta pikkus. Pikkuse mõõtmiseks pange joonlaud või mõõdulint seinaga õige nurga alla põrandale ja asetage nukk põrandale pikali, nii et pea jääb vastu seina. Pange nuku jalgade taha kaart ja vaadake, kuhu selle serv joonlaual jääb - murdosadega pole tarvis jännata. Märkige tulemused tervisekaardile - siin võib laps vajada teie abi. Kui lapsel on arstiriistad, võib ta nukke ka kuulata, neil kurku vaadata ja neile süsti teha. Võrrelge tulemusi ja pange nukud kaalu ja pikkuse järgi ritta. MEELESPEA toas laste arv piiramatu aeg: 1 tunnist poole päevani abi vajalik ei määri VAHENDID Tervisekaardid ja pliiatsid Köögikaal, soovitavalt vihtidega Metallmõõdulint või joonlaud (selgete numbritega)
klupi joonlaud puutuks vastu tüve, st. klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga. Klupp peab olema puu tüvega risti. Tavaliselt mõõdetakse igat puud üks kord, kui aga tegemist on täpsema mõõtmistööga näit. teadusliku tööga või on tegemist ebakorrapärase tüvega, tehakse kaks lugemit (enamasti kaks omavahel risti olevat lugemit). Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid. Täpsusklupil on joonlaual jaotused kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega. 0 punkt algab klupi liikumatust haarast (mõõdetakse puu tegelikku diameetrit). Ümardatud klupil on skaala ümardatud kas 2 või 4 cm jämedusastmeni. Ümardatud klupil on 0 punkt skaalal viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse. St. 4 cm jämedusastmega klupil algab skaala 2 cm-st ja skaalal on numbrid 4 8 12 16. 2 cm jämedusastmeni ümardatud klupil algab skaala 1 cm-st. ja skaalal on numbrid - 2 4 6 8 jne.
Kluppimisel tuleb klupp asetada risti tüve püstteljega, nii et klupi joonlaud puutuks vastu tüve, st. klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga. Klupp peab olema puu tüvega risti. Tavaliselt mõõdetakse igat puud üks kord. Kui aga tegemist on täpsema mõõtmistööga näit. teadusliku tööga või on tegemist ebakorrapärase tüvega, tehakse kaks lugemit (enamasti kaks omavahel risti lugemit). Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid. Täpsusklupil on joonlaual jaotused kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega. 0 punkt algab klupi liikumatust haarast (mõõdame puu tegelikku diameetrit). Ümardatud klupil on skaala ümardatud kas 2 või 4 cm jämedusastmeni. Ümardatud klupil on 0 punkt skaalal viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse. Näide: Kui on 4 cm jämedusastmega klupp, algab skaala 2 cm-st ja skaalal on numbrid 4 8 12 16; Kui on aga ümardatud 2 cm jämedusastmeni, siis skaala algab 1 cm - 2 4 6 8 jne.
kümneliste ja üheliste kohta arvus, võiks lasta kirjutamisel kasutada kahte erinevat värvi (nii tahvlile kui ka vihikusse kirjutamisel). Numeratsiooni õpetamise perioodil on vaja anda ka harjutusi hulga, arvu ja numbri vahelise seose kinnistamiseks. Näiteks õpetaja kutsub mõned õpilased tahvli juurde. Annab neile ülesande järgmiselt. Üks õpilane moodustab arvu 15 arvutuspulkade abil, teine märgib tabelisse erinevate värvidega, kolmas võtab arvelaual, neljas näitab joonlaual, viies kirjutab tahvlile, kuues leiab arvudereas ja näitab. 41. Tüüpilised vead ja raskused liitmise ja lahutamise oskuse omandamisel 20 piires. Liitmisvead: Liitmine on tehetest kõige kergem, seal on vähem vigu kui lahutamisel. - Algteadmiste puudulikkusest tulenevad vead. - Järguületuse viga laps lisab ühelised kümnelistele meeles peetavaks arvuks ja kümnelise kirjutab üheliste summa kohale. - Unustab lisada kümnelise.
annaabi.ee 
