juhiks on närvisüsteem, mis reguleerib oksütotsiini ja adrenaliini abil piima väljutamist udarast (Kiiman, 2011). 1.3 Piimajõudlus Lehmade piimajõudlust ei hinnata ainult saadud piima koguse järgi, lisaks määratakse iga lehma piimast rasva- ja valgusisaldus. Nende alusel saab välja arvutada valgu- ja rasvatoodangu kilogrammides kogu aasta, laktatsiooniperioodi, 305 päeva laktatsiooni ja eluaja kohta. Lisaks tuuakse veel välja rasva- ja valgutoodangute summa (JKK, 2013a). Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t piimatoodang - 7000 kg, rasvaprotsent - 4.0%, piima rasvatoodang - 280 kg, valguprotsent - 3.0%, valgutoodang 210 kg, V+R - 490 kg. Lisaks võetakse proove suhkru, karbamiidi ja somaatiliste rakkude sisalduse kohta. (PIKK, 2014a) 4 2. Lehmade sigimine 2.1. Tõuaretus Selleks, et saada võimalikult palju tulu piima tootmisest tuleb luua terve,
kuue kuu möödumist. Siiani kehtis kohustus märgistada kits 20 päeva jooksul alates looma sündimise päevast. Kitsepidajad peaksid silmas pidama, et tegu on võimalusega, mis ei välista märgistamise jätkamist seni kehtinud 20 päeva jooksul. Enne 10. juulit 2005. aastal sündinud lambaid ja kitsi ei pea uuesti märgistama ega registreerima. Kõrvamärgi kadumise või loetamatuks muutumise korral väljastab JKK loomapidajale sama registrinumbriga kõrvamärgi ehk nn asenduskõrvamärgi - enne 10. juulit sündinud looma puhul ühe kõrvamärgi, alates 10. juulist sündinud looma puhul vastavalt vajadusele kas ühe või kaks asenduskõrvamärki Märgistamisel kinnitatakse lambale kõrvamärk, millel on põllumajanduslooma kordumatu ja eluaegne registrinumber. Lamba kõrvamärk on plastikust ja kollast värvi ning koosneb kahest identsest poolest
Tarbimine kokku -- tarbimine seemne, söödana, samuti tööstuslik tarbimine, inimtarbimine ja kadu. Selgitusi järgnevatel slaididel nähtavatele rühmadele: Värske piima tooted, v.a värske koor*: * Joogipiim, petipiim, hapendatud piim, koor, jogurt ning muud fermenteeritud tooted, piimapõhised joogid, muud piimatooted. ..piim ja petipiim**: ** Joogipiim, petipiim, hapendatud piim, koor, jogurt ilma lisaaineteta. Allikas: Lehmade arv, piim lehma kohta - JKK; Piimatoodang tuh/t ESA Piima toodang (tuh/t), piima kokkuost (tuh/t), piima ja piimatoodete tarbimine kokku (tuh/t) 800 Piima toodang 600 Tuhat/tonni Piima kokkuost 400 200 Piima/piimatoodete
kes on läbinud eelneva veterinaarse kontrolli. 34. aretusmaterjalide iseloomustus Tegevus: a. tõuraamatute pidamine, b. jõudluskontrolli andmete kogumine, c. isasloomade sugulavade asutamine, aretusmaterjali import ja nende kasutamise korraldamine 35. jõudluskontrolli põhimõtted Jõudluskontrolli Keskus on Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv riigiasutus. JKK missiooniks on loomapidajate varustamine usaldusväärsete andmete ja kvaliteetse teenusega tõuaretustöö läbiviimiseks. JKK põhiülesandeks on põllumajandusloomade põlvnemis- ja jõudlusandmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine; riikliku sõltumatu piimakvaliteedi tagamine. JKK tegeleb piimaveiste-, lihaveiste-, sigade- ja kitsede jõudluskontrolliga, loomade geneetilise hindamise ning toorpiima kvaliteedi sõltumatu määramisega
com/et/delavalist/est/uudised/loomade-tervise-tagab-hugieen- farmis/ DeLaval. (2016). Sucsessful calf rearing. Allikas: http://www3.delaval.com/ImageVaultFiles/id_28658/cf_5/Vasikate_pidamine_Annelie s_De_Spiegeleer.PDF Jaarma, K. (19. aprill 2012. a.). Veterinaarnõuded. Allikas: https://www.jkkeskus.ee/assets/tekstid/piimaveised/infop_2012ettevalm_Jaarma.pdf Järvis, T. (6. Jaanuar 2014. a.). Veiste siseparasiidid. Allikas: https://www.jkkeskus.ee/jkk/piimaveised/piimaveiste-j%C3%B5udluskontrolli- kasulik-teave/veiste-siseparasiidid-mai-2009.html Kask, K. (august 2017. a.). Vet-point-kuukiri-2017-august. Allikas: http://veterinaarteenus.ee/wp-content/uploads/2017/08/VetPoint-kuukiri-august- 2017.pdf Katri Pentjärv, H. P. (5. 12 2016. a.). EPJ- praktilisi näpunäiteid noorkarja tervise parandamiseks. Allikas: https://www.jkkeskus.ee/jkk/piimaveised/piimaveiste-j
Näiteks lehmvasikaid ei ole võimalik valida karja täienduseks nende enda piimajõudlusandmete alusel. Seepärast arvestatakse valikul nende eellaste piimajõudlusandmeid. Sugupullide piimajõudluse aretusväärtuse hindamisel kasutatakse sugulaste andmeid, kuna pull ise piima ei tooda. Määrava tähtsusega pullide aretusväärtuse hindamisel on järglaste andmed. Veiste aretusväärtus määratakse Jõudluskontrolli Keskuses (JKK). Aretusväärtus määratakse matemaatilise statistika meetodi BLUP meetodi -abil Pullide hinnatakse veel ka rahvusvaheliselt, kuna neil on järglasi paljudes riikides. Sellega tegeleb rahvusvaheline pullide hindamise organisatsioon INTERBULL, mille keskus asub Uppsalas. Tõuloomade valikut teostatakse pidevalt alates vasika sünnist kuni looma väljaprakeerimiseni karjast. Erinevas vanuses loomi valitakse erinevate kriteeriumide järgi. Valikukriteeriumid määratakse
mullikatel. Pärast poegimist tehakse esimene k.-lüps alates 7. laktatsioonipäevast. Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta ja nende piimast proovi ei võeta. Laudalehele tehakse märge "haige". K-lüpsil määratakse iga lehma piimakogus kg. kümnendiku täpsusega ehk üks koht peale koma (nt 12,1). Piimakoguse määramiseks kasutatakse ICARi poolt heaks kiidetud piimameetrit või elektroonilist piimamõõtmisvahendit, mis on JKKs või JKK poolt volitatud isiku kontrollitud üks kord 12 kuu jooksul, või taadeldud/kalibreeritud kaalu, mis on kontrollitud üks kord 24 kuu jooksul jooksul. Igal lüpsil võetakse säilitusainet sisaldavasse proovipudelisse nõutav kogus piima. Piimaproove tuleb 25-30 min. pärast proovivõtmist loksutada, et konservaine tablett täielikult lahustuks. Pärast teistkordset proovivõttu tuleb piimaproov koheselt läbi loksutada, et piim ühtlaselt konservainega seguneks
lüpsvatel mullikatel. Pärast poegimist tehakse esimene k.-lüps alates 7. laktatsioonipäevast. Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta ja nende piimast proovi ei võeta. Laudalehele tehakse märge "haige". K-lüpsil määratakse iga lehma piimakogus kg. kümnendiku täpsusega ehk üks koht peale koma (nt 12,1). Piimakoguse määramiseks kasutatakse ICARi poolt heaks kiidetud piimameetrit või elektroonilist piimamõõtmisvahendit, mis on JKKs või JKK poolt volitatud isiku kontrollitud üks kord 12 kuu jooksul, või taadeldud/kalibreeritud kaalu, mis on kontrollitud üks kord 24 kuu jooksul jooksul. Igal lüpsil võetakse säilitusainet sisaldavasse proovipudelisse nõutav kogus piima. Piimaproove tuleb 25-30 min. pärast proovivõtmist loksutada, et konservaine tablett täielikult lahustuks. Pärast teistkordset proovivõttu tuleb piimaproov koheselt läbi loksutada, et piim ühtlaselt konservainega seguneks
toime,mis pärandub järglastele ning suurendada põllumaj.loomade ja lindude reaktsioonivõimet. Aretusväärtuse üheks komponendiks on iga tunnuse majanduslik väärtus,mis enamasti väljendab toodangu hinda hetkel või tulevikus.Veiste aretusväärtuse hindamine-põlvnemisindeksina-eellaste aretusväärtused.piimajõudlus-SPAV järgiSigade aretusväärtuse hindamine-täiskasvanud sigu ei mõõdeta ega kaaluta. Andmed JKK-s aretusväärtuse arvutamine BLUPmeetodil. Hinnatakse küljepeki paksus,seljapikimalihase läbimõõt,arvutatakse tailihasis.Valikuedu-R=h2*i*p/L standardhälvetes väljendatakse valikuedu sel juhul,kui tahetakse võrrelda kahte erinevat populats. Millel on sama suur standardhälve,kuid erinev keskmine tase.absoluutühikutes,kui püütakse selgitada saadud
õigsus, veterinaartõendi õigsus,venduda, kas müüdavad piima ja lihasaaduse pärinevad tervelt loomalt. Karjakontroll algdokumentidesse: sünni-või karjatoomise kuupäev, märgistamine,põlvnemine,seemendamise ajad,poegimise ajad vasika sugu ja sünnimass,piimatoodang,piimarasva-ja valgusisaldus ja toodang laktatsioonide järgi ja eluaja kohta. Jõudluskontrolli arvestus, iga aasta tehakse aastaraamat ja andmed kantakse jkk-sse. Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustamine. Lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14kuu jooksul. Rasvkoed paiknevad:nahaalune rasv,lihastevaheline rasv,lihastesisene rasv,sisemine rasv. Veiste realiseerimine lihaks: üle 3a vanused,kuni 3 a vanused esmapoeginud,3kuu kuni 3 a mullikad,14 päeva kuni 3kuu vanused vasikad. Lihajõudluse hindamine (E-ekstraU-väga heaR- heaO-keskmineP-lahja hindamise olemus- lihakusklassid) kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja
Igal lüpsil võetakse säilitusainet sisaldavasse proovipudelisse nõutav kogud piima. 28. Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. 29. Veiste märgistamine ja nudistamine. Sündinud vasikas peaks märgistama 20päeva jooksul. Märgastamata loomi ei tohi karjat välja viia.Vasikad on soovitav nuudistada 3-6nädala vanuselt kui sarvealged on pähklisuurused. 30. Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus Kõik karja andmed esitatakse JKK , andmete alusel teostatakse veiste jõudluskontrolli, mis on reguleeritud Tõuaretuse Seadusega, mis jõustus 25,06,1995. 31. Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustamine Noorvesite lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel.Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses.Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. 32. Veiste realiseerimine lihaks ja lihajõudluse hindamine (EUROP hindamise olemus)
vilomix.fi/et/tooted_seedetrakti_tervise_tagamiseks-elektroluudid · http://rotaks.ee/product/josera-lactostart-ketoosi-valtimiseks-poegimisperioodil/ · http://www.milkproduction.com/Library/Scientific-articles/Animal-health/Dairy-cow-health-and-metabolic-disease-relative-to-nutritional- factors/ · http://aps.emu.ee/terminid/index.php/index/3.xhtml · http://dutrion.ee/et/tooted/dutribalance/ · file:///C:/Users/Sigrid/Desktop/atsidoosi_jaotus.pdf · https://www.jkkeskus.ee/jkk/piimaveised/piimaveiste-j%C3%B5udluskontrolli-kasulik-teave/aflatoksiinid-ja-m%C3%BCkotoksiinide- sidujad-september-2004.html · http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/sootmise-alused/toitained/vitamiinid#.WCBpa_p97Dc · http://www.crossgatesfarm.co.uk/shop/apple-cider-vinegar-animal/ i? iv iis ni b isa se ne bu
Maalambakasvatajate Selts, mille eestvõtjaks on A.Ä. Idvand. Kihnust pärit lammastel on jäme vill, vastsündinud talled sünnivad mustadena ja vanuse kasvades muutuvad järjest hallimateks. Kihnu maalambaid ei ole tõuna tunnustatud. EESTI LAMBATÕUGUDE JÕUDLUS Tehakse jõudluskontrolli. Jõudluskontroll on loomade põlvnemise ja toodangu pidev jälgimine, fikseerimine. Jõudluskontrolli korraldab Eesti Lambakasvatajate Selts (ELaS). Pässu haldab Jõudluskontrollikeskus JKK. Jõudluskontrolli eesmärgiks on selliste näitajate määramine, mis on majanduslikult kõige tähtsamad: uttede poegimisandmed, tallede arv poeginud ute kohta, tallede sünnimassi, tallede 100 päeva mass. 100 päeva mass on looma kasvu iseloomustav näitaja. Jõudluskontrollis on andmed täielikud loomade põlvnemise kohta. Andmeid ei registreerita villa toodangu ja villa kvaliteedi kohta praegusel hetkel. Talle 100 päeva mass valgepealisel on mõnevõrra kõrgem kui tumedapealisel
a) standardkontroll-lüps, b) vahelduv kontroll-lüps, c) lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil. Lisaks piimakoguse mõõtmisele võetakse iga lehma piimakogusest igal lüpsikorral piimaproov sisaldusainete (rasva-, valgu- ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu) määramiseks. Proov võetakse vahetult pärast lüpsi hoolikalt segatud piimast. Kontroll-lüpsi lehed ja proovikastid viiakse analüüsimiseks ja andmetöötluseks Jõudluskontrolli Keskusesse (JKK). 28. Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. 29. Veiste märgistamine ja nudistamine. Kõik loomad peavad olema märgistatud eluaegse kordumatu numbriga. Loomade märgistamine on vajalik selleks, et: 1)jõudlusandmeid täpselt registreerida 2)eristada looma teistest kogu eluea vältel 3) tagada loomade jõudlus- ja põlvnemisandmete õigsus 4)elusloomade müümisel saaks ostja veenduda veterinaartõendi õigsuses looma tervisliku seisundi kohta
tööpäeva jooksul arvates sündmuse toimumise päevast. Sündmuse all mõistetakse märgistamist, ostmist, müümist, eksportimist muul viisil tasu eest või tasuta üleandmist, kadumist, tapmist loomapidaja oma tarbeks ja hukkumist. Märgistuse kadumisel või loetamatuks muutumisel on loomaomanik kohustatud täitma vastava vormi ja saatma selle PRIA-le 1 tööpäeva jooksul. JKK väljastab 20 tööpäeva jooksul loomaomanikule uue kõrvamärgi, millel on looma endine registrinumber ning loomaomanik peab kinnitama uue kõrvamärgi loomale 7 tööpäeva jooksul pärast selle JKK-st välajstamist. EU liikmesriikidest imporditud põllumajandusloomal (v.a. lammas ja kits) säilitatakse eksportiva riigi registrinumber, millega loom kantakse Eesti registrisse. Väljaspoolt EU-d imporditud
· ICAR International Commitee Animal Recording rahvusvaheline jõudluskontrolli komitee. Töötab välja jõudluskontrolli reeglistikku. Kontrollib iga liikmesriigi vastavust. Eesti sai 2006.a õiguse kasutada ICARi templit. Juhtivad riigid USA, Holland ja Saksamaa. · INTERBULL ICARi alamorganisatsioon. Peakorter Uppsala Rootsi Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikool. Eesti liige 1995.a. President Reinhard Reents Saksamaa. Kaivo Ilves (JKK) revident. Pullide rahvusvaheline hindamine: iga riik eraldi ühiste reeglite järgi, ühine hindamine iga riigi skaalal. · IRCC International Red Cow Club iga IRCC liige aktsepteerib ajakirja ,,The Red Cow" kui oma rahvusvahelist publikatsiooni, saab tasuta ajakirja, maksab liikmemaksu 120 austraalia dollarit. Võib kopeeruda teiste IRCC liikmetega ja avaldada materjali punasest tõust,
1951 Eesti Lontkõrvalist Tõugu Sigade Riiklik Tõulava 1957. a Kehtna Seakasvatuse Kontrollkatsejaam 1991 likvideeriti Eestis riiklikud tõulavad ja moodustati Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusõhistu ja Eesti Peekoni Tõugu Sigade Aretuskesksu 1999 a moodustati EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU AJALUGU RAAMATUST VAADATA!!! TÕUD!!! Taani landrass, Inglise suur valge, Hiina sead, Eesti sead. JÕUDLUSNÄITAJAD JKK KODULEHELT JUURDE VAADATA!! ARENGULUGU VÕIKSIME TEADA!! 56. Eesti suur valge seatõug. Eesti suur valge siga. Eesti kohalike maasigade parandamiseks importisid suurpõllumehed juba 19. saj. II poolel mitmeid kultuurseatõuge, eriti musti ja valgeid inglise sigu. 1914. aastal Viljandis toimunud põllupidajate koosolekul hinnati parimaks inglise suur valge siga. Sihikindla aretustöö alguseks võib lugeda I maailmasõja järgset aega, kui inglise suurt valget siga hakati rohkesti sisse
ja 2. neljandiku vahelise mõttelise joone ristumiskohta (vt joonis ). Kuna see kõrva osa, kuhu EID märk kinnitatakse, on paksem, siis on sellise kõrvamärgi kinnitamine füüsiliselt raskem kui tavalise kõrvamärgi puhul. · EID märgiga on võimalik märgistada ka juba tavapäraste kõrvamärkidega märgistatud veiseid. Sellisel puhul tuleb Jõudluskontrolli Keskusele esitada loomade registrinumbrid, millistele soovitakse EID märki ning JKK tellib kõrvamärkide tootjalt registrinumbritele vastavad EID märgid. EID märk kinnitatakse lisamärgisena tavapärase kõrvamärgi kõrvale looma vasakusse kõrva · Elektroonilistel kõrvamärkidel on mitmeid eeliseid. Kui farmitehnoloogia toetab EID lugemist, siis ei ole edasisel karja majandamisel enam vaja noorloomadel ja lehmadel kasutada kaela riputatavaid respondreid. Loom identifitseeritakse EID märgi kaudu
BkJ
jtowg#~ '+/##?=#__
~wcwnou[K#Hx#j#r##
~kK.j#?
#uEfkm##+#{[ a#8=+##;Oa1f/
~e#$]z#5=5-
wE#>l#'###~P#_#>#S#^Zn#±x.]"t5$T
##mQ9s I#zK^Vfmm}]g((IY.i}?
#
&&'05!+'789:?'1.36",').%,22 !#%!(#.*3'''!&&'4%60.3&.*3 8((0%;3'<"='' '3)&'50('")0"'%+7,$"&#'7&7+#6'(*55')051'*-'!*F&'0-.' %+!"'&/' GH'7+-")!2' 'D"')0!')&5.'1+#'")&'50!"'1&('.&%0.&!'0-.'*"'*!' 8#+0.56' 0!!$7&.'")0"' *"' (*55'%+-"*-$&'"+' 0,,56' 1+#' !+7&' "*7&'@;+#: .+-'<++#&A2 !(0+4%!%'''!&&',"#$6"$% #"&60",'0%"2.#%33'''!&&'$6.2%2'$0(=&4 #"&60",'3%,%*&.(#'''!&&'&4%(0/'()'%1(,6&.(# #%%2'''!&&'#%%250%26*&.(#'&4%(0/ FGHEE!IA# JKK !""#$%"#&'()*!+ (,"*%-+ + + !"# $%&'"()*#()#+,%-,.# $/0# $1# '# )0,'.2# )0'0,# 3,*."*/(0()/4# 52# '#)0'0,# $1# .,6%(7'0($"# 8'99,.# '#!""## 3:/"; &,%<# 0:(%)0<#,08=4=# # >"#$%.,%# 0$#%,0/%"#0$#0:()#)0,'.2# )0'0,# (0# */)0# 5,; F :'7,# '66%$6%('0,92# ?(0:# %,)6,80# 0$# )$*,# ,"7(%$"*,"0'9# $5+,80# 8'99,.#0:,#6$)(0(7,# &$'9#3,'0("$$.<#.%("-("&#?'0,%4=# #@:,#6:2)($; 9$&(8'9# ",,.# ()# 0%'")1$%*,.# ("0$# '# 6)28:$9$&(8'9# .%(7,<# )("8,# $"92# 0:,# ",%7$/) #)2)0,* #-"$
annaabi.ee 
