Cool Jazz Tallinn 2014 Cool Jazz Cool jazz on üks Jazzi liikidest. Kujunes välja 1945-1955. aastate algul bebop'ist U.S.A'st See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Muusikaajaloo esimesed Cool Jazz'i soolod on Miles Davise omad 1947. aastast. Heli See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Hakati kasutama jazz-koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksfon ning isegi metsasarv ja oboe. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 28. september1991 ) Muusikaajaloo esimesed cool dzässi soolod on Miles Davise omad 1947. aastast 1945.aastal aastal mängis ta Charlie Parkeriga kvintetis. Miles Davis ,,Blue in Green" Modern Jazz Quartet Avaldati 1952.aastal John Lewis (klaver,muusika direktor), Milt Jackson (vibrafone), Percy Heath (bass), and Connie Kay (trummidel). THE M...
1940. keskel tekkis uus muusikastiil bebop, mis oli sisuliselt Orleansi stiili kõrgem aste. Suurte bigbändide asemel tulid taas väiksemad ansamblid, improviseerijate roll kasvas oluliselt. Beboppi iseloomustavad kõige enam rahutus ja närvilisus. Koos bebopi levikuga tekkis jazzis esile silplaul ehk catsstiil. Esimest korda jazi ajalood hakkas kujunema olukord, kus domineerivaid stiile ei olnud enam üks vaid mitu, sealhulgas cooljazz ja West Coast jazz. 1950. lõpus kujunes välja cool jazzile ja West Coast jazzile vastanduv suund hard bop ,mis rõhutas taas mastale muusikale omast intensiivsust. Tänapäeava jazz Jazz muusika muutus pidevalt ja üks olulisi muutusi 1960. aastatel oli free jazzi väljakujunemine. Püüti eemalduda reeglitest ja siduvatest vormiskeemidest. Sageli kaasati mõjutusi teistest kultuuridest, eriti Araabia ja India klassikalisest muusikast. Kaudsel moel mõjutasid free jazzi uuendused järgnevate kümnendite jazzmuusikat. 1960
Chicago Jazz Ajalugu ● 1920. aastatel kui New Orleansis meelelahutussektor suleti 1. maailmasõja tõttu, kolis enamik muusikuid Chicagosse leiba teenima. ● Kahekümnendatel oli jazz´i kõrgaeg, millele aitas kaasa fonograafi leiutamine Tunnused Arenes välja New Orleansi ja Dixieland jazzist. Tänapäeval jazzile iseloomulik saksofon, sai Chicago jazziga tavaliseks instrumendiks jazz ansamblites ja koosseisudes. Chicago jazz rääkis rassilisest diskrimineerimisest suurlinna melust. Tähtsuses tõusid solisti soolod loo alguses ja lõpus. Loodel oli pigem bluesi mõjutusi ja rütm oli sujuvam, võrreldes varasemaga Kuulsamad muusikud Joseph Nathan Oliver Ferdinand Joseph LaMothe Duke Ellington ● Joseph N. Oliver hüüdnimega King Oliver oli Ameerika tuntud
Jazz rock 1960.- 1970 aastate jazzi enamlevinud uueks suunaks sai jazzrock. On täiesti loomulik, et 1950 aastate teisest poolest alanud rock 'n 'roll'i võidukäik, mis jätkus ka kuuekümnendatel , ei jätnud mõju avaldamata jazzile. Samas oli laia kuulajaskonna, eriti noorte huvi nihkunud jazzilt rockile. See protsess oli vältimatu. Jazzi ja rocki ühtesulamist (ingl. k fusion ühtesulamine) hakkasid katsetama ühelt poolt noored rockmuusikud, teiselt poolt aga uuendustest huvitatud jazzmuusikud. Nimekaist jazzmuusikuist hakkas esimesena viljelema jazzrocki Miles Davis. Ta võttis oma ansamblisse Inglismaalt USA-sse asunud rockkitarristi John McLaughlini.
1960.- 1970 aastate jazzi enamlevinud uueks suunaks sai jazzrock. On täiesti loomulik, et 1950 aastate teisest poolest alanud rock'n'roll'i võidukäik, mis jätkus ka kuuekümnendatel , ei jätnud mõju avaldamata jazzile. Samas oli laia kuulajaskonna, eriti noorte huvi nihkunud jazzilt rockile. See protsess oli vältimatu. Jazzi ja rocki ühtesulamist (ingl. k fusion ühtesulamine) hakkasid katsetama ühelt poolt noored rockmuusikud, teiselt poolt aga uuendustest huvitatud jazzmuusikud. Nimekaist jazzmuusikuist hakkas esimesena viljelema jazzrocki Miles Davis, kelle albumit ,,In a Silent Way" (1969) peetakse fusion jazzi esimeseks albumiks.
meelelahutusmuusika, kua paljudel tekkis uus vaatepilt muusikast ning uus jazzi stiil ei olnud kõigile meele mööda, laulud muutusid kinnisemaks. 10. Elektroonilisi instrumendid võeti kasutusele 1960ndate aastate lõpus tänu jazz rockile, elektroonilisi instrumente kasutati ka drum'nd bass jazzis. 11. Muusikud hakkasid tegema vabamaid meloodiaid, mis meeldisid rohkem noortele. 12. Tänapäeva jazzis on stiilid segunenud ning muusika on vaba, iseloomulik tänapäeva jazzile on tohutu stiilide mitmekesisus. 13. Bepop, world jazz, cool jazz. 14. Sving, New Orelansi jazz, dixieland. 15. New Orleans and Hertage festival, Montreali jazz festival. 16. Veenaksin oma sõpra jazzi kuulama nii, et räägiksin kui huvitav ja loominguline ja improvisatsioonirikas see on, jazzil on nii palju erinevaid vorme,et suudaksin kindlasti tutvustada talle mmidagi, mis talle huvi pakuks.
ja ülistav. Mõnus ja ette kujutada, stiilide hulka. ja multifilmide tundeli kuulamine enne et õues lumi On natuke muusikat. Minule e uinumist. sulab. Mõnus on häiriv. Kui ma Palju peale sel See on hea, kuulata ning seda oma kasutatakse muusika, rahulik ja ka enne mõelda, et õues perele kuulata Jazzile vaikne ja eksameid on pole talv, vaid andsin, siis nad omaseid tundekül kaheteist- päikese- ütlesid, et pika huivtavaid mõista se kümnendikul seda paisteline peale tüütab pille. eriti. hea kuulata. kevadilm. ära natuke.
valminud teosed on saanud mõjutust jazz-muusikast, teostes esineb kristlike sümboleid (nt “Ebony Concerto”, “Kuningas Oidipus” 2. Nimeta Gershwini helikeele iseloomulikem joon , mille poolest oli helilooja muusikaajaloos esimene. Too näiteid Gershwin üritas ühendada sümfoonilist muusikat jazziga. Nt “Rapshody in blue”. Kasutas puhkpillide mängimisel jazzile omaseid võtteid. 3. Too näiteid Stravinski „Kevadpühitsuse” uuenduslikkusest. Uus oli etendus väga segane, esines loomalike olendite tõmblusi, balleti ega tantsuteosega ei osatud enam seoseid luua. Süžee asemelolid tantsutseenid, mida seostati arhailise Venemaa paganlike rituaalide kujutamisega. Teos oli täiesti moonutatud ning inimestele pakkus see esialgu palju negatiivset kõneainet. Etenduses oli suur osa ka löökpillidel. 4
kuulus teos "Kuuba uventüür". L:Tuntud on muusikalid: "Lady be good", "Funny Face". Ülipopulaarsed lööklaulud: "The Man I Love", "Mayby", "I got Rythm", "Fascinating". Muusikat läbib ühine idee: thea muss kättesaadavaks igale inimesele, mitte irduda igapäevasest olustikust, mitte ehitada ülepäämatut müüri klassikalise ja kerge muusika vahele. Selle seisukoha najal valmiski enamus teostest, mis tõstis am rahvusliku muusika klassika tasemele. Paneb aluse sümfo-jazzile. "Porgy ja Bess" 1935 Bostonis. Lugu inva Porgy ja prostituudi Bessi armastusest, räpasest rahast, moraalitusest, harimatusest aga ka mustade eriomasest kultuurist, kunstist, muusikast. Sündmused arenevad kaugel Nyst, getos. P ja B ilusa tuleviku rikub kohale saabunud pimp. Raha on see mis paneb B tagasi NY sõitma. Lonkur P otsustab B-d suurlinna otsima minna.
Kõigist Ameerika olustikus levinud afro-ameerika muusikalistest vormidest on bluus jazzile kõige lähemal. Kui töölaulud ja spirituaalid olid põllul ja kirikus kõlavad ühislaulud, siis bluus on eranditult soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid. Kuna sõna blue tähendus inglise keeles on ka "rusutud, nukker, sünge", siis on enamik bluuse nukra alatooniga. Bluus tekkis juba pärast Ameerika kodusõda (1861- 1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjuse kaotamine polnud ilmselt mitte see suur vabanemine, mida põlvkonnad
esitatud lugu”, “üheksandana esitatud lugu”, “esimene lisalugu” ja “teine lisalugu”. Kontserdil ei olnud kava ja duo liikmed tihtipeale oma lugusid ei tutvustanud või kasutasid loo nimeks whatever, mistõttu minu jaoks on paljud lood nimetud. Nimeta lood on uuelt Grandbrothers’i albumilt, mis ilmub alles sügisel. Kontsert oli 21. sajandi jazz ning oli esitatud drum’n’bass jazz žanris. Muusikapalad vastasid 21. sajandi jazzile, sest klaveri külge oli ehitatud juurde palju elektroonikat ja kõik lood olid kontrollitavad arvutiga. Oma ülesehituselt olid kõik muusikapalad huvitavad. Mõned lood algasid rahulikult ja läksid üle kiiremaks ning tantsulisemaks ning osad lood läksid just vastupidi kiirest aeglasemaks. Palju kasutati klaveril mängitud viisijuppide kordusi, mida sai arvutil kergelt muuta, pöörata tagurpidi ja korduma panna. Lisaks klassikalisele tiibklaverile ja kahele arvutile kasutasid esinejad
Viimasel eluperioodil mängib sopransax-i 60-te keskpaiku on maailma juhtivamaid jazzmuusikuid. Töötas välja oma harmoonilise süsteemi (palju kaldumisi ja kiirelt). Tema harmoonia C-As- E-C Liigub oma komponeeringutes vabalt ühest helistikust teise. Uudne sound. Saavutab rahva poolehoiu näitena paheline inimene tubli mees. Valdas vabalt kõiki jazzi stiile. Tema mängus on eneriga. Lause ehitus ja fraseerimine laitmatud, kasutas improvisatsioonides laade. Mõju jazzile on tohutu jäljendajaid palju. Sopransax sai võrdväärseks tänu Coltrane'ile. Elu lõpul tegeles avangardiga. Lood: "Giant Steps", ballaad "Naima" Chet Baker Cooli esindaja läänerannikul koos G. Mulliganiga. Kuulsaks sai trompetistina. Eriti kuulsaks sai siis, kui hakkas laulma. Modelli välimusega. 1952. a. Ilma klaverita kvartett (2 puhkpilli + trummid + bass) 2 Chet Baker (trompet) Gerry Mulligan (baritonsax) Art Blakey (trummid) bass
Tema üks tuntum pala on nt 'Mood Indogo' BEBOP -Tekkis 40-datel -sõna imiteerib tüüpilist rütmifiguuri, mis esineb antud stiilis. -Stiil ei ole enam sädelev, elegantne tantsumuusika, nagu oli Swing. -väiksemad ansamblid, mis mõjuvad küllaltki lärmakalt. -Pillidega tehakse vilistavaid ja kriiskavaid hääli. -Meloodia muutus keerukamaks, improvisatsioone iseloomustab kiirete passaazidega liikumine ja löökriistade osa on kasvanud. -on mõju avaldanud vokaalsele jazzile, kus teksti asemel on kasutatud improviseeritud häälikuid. Sellist laulmisviisi nimetatakse scat- lauluks. -Charlie Pakerit (altsaksofonist) peetakse bebop'i stiili rajajaks -Dizzy Gillespie (trompetist), viis bebop'i rakendamise suurde orkestrisse. -Kenny Clarke (trummar) ja Thelonious Monk (pianist) olid samuti bebopi teerajajateks. COOL- JAZZ -Tekkis 40-date lõpus - rahulikum, vaoshoitum -kadus senine lärmakus, loobuti pillide kriiskavatest registritest ja valjust mängust.
Tol ajal olid lauljanna lemmikuiks pop-soul ja funk, ansambliga "Con Spirito" esineti peamiselt Tallinna klubides. Sel ajal reisis Hedvig üksi USA'sse, lootuses leida võimalusi teha oma lemmikmuusikat just seal. Kompromissitus manager Ron Eckstine'iga suhtlemisel ning meeletu koduigatsus sundisid lauljatari kiiresti koju tagasi pöörduma. Valikud osutusid õigeteks. Hedvig Hanson Debüütplaat "Love For Sale" koos Eesti parimate jazzmuusikutega avas suuna jazzile. Järgmine album "Let Me Love You" koosnes juba Hedvigi enda lauludest. Edukamad plaadid siiani on olnud "Kohtumistund" (2008), mis tõi Hedvigile taas aasta dzässartisti tiitli ja enne seda ilmunud "Tule Mu Juurde" (2001), mis on Hedvigi esimene eestikeelne plaat ning selle plaadi eest pärjati ta aasta naisartisti ning aasta dzäss- ja bluusiartisti nimetusega, oma eestikeelse albumi ilmumist
Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. 1.1 Jazz liigid Bluus- Afroameerika muusika vormidest on jazzile kõige lähemal bluus. Bluus on eranditult soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid.Kuna bluus (blues) tähendab inglise-keeles nukrust,siis on enamik bluuse nukra või kurva sisuga. Menestrelid- Menestrel ehk prantsuse päritolu rändmuusikud rändasid mõõda riiki ringi ja etendasid oma etendusi.Neid näidendeid etendasid akrobaadid, parodistid, jõumehed ja kääbused. 1.2 Tänapäeva jazzi
Tihtipeale ei kõla see muusikastiil just eriti jazzilikult ja öeldakse isegi, et tegu polekski justkui jazzi liigiga, vaid hoopis iseseisva muusikazanriga, mida pole osatud täpsemalt liigitada. Enne üheksakümnendaid oli jazz levinud rohkem Ameerikas ja Euroopas, kuid laienes siis ka Aasiasse. Kuigi kohad nagu India, Ladina-Ameerika ja Aafrika olid juba enne 1990-ndaid avastatud, kasvas nende tuntus tänu etnomuusikale, eriti tänu etnilisele jazzile, mis sai neis paikades ülimalt populaarseks. Pärast Külma Sõja lõppu suhtuti etnomuusika, eelkõige etno jazzi arendamisse eriliselt entusiastlikult. Etno viitab sõnale etniline ehk rahvapärimusele. Muusika harmoonia võib ju üles ehitada mõnele spetsiifilisele rahvuslikule helilaadile, jazzmuusika omandab siis peale avardunud kooskõlade ka eksootilise kõlavärvingu. Samas valtkonnas on silma paistnud rootslane Jan Johanson, poolakas Zbigniew Namyslowski, ungarlane György
Nende hulgas oli loodud ekspressiivseid laule kuntstiväärtuslikele tekstidele.Rokkmuusika kogemus andis talle võimaluse kogeda kontakti publikuga.See muusika tõi Erkki-Sven Tüürile Tartu muusikapäevadel esimesed loomingupreemiad.Esimese preemia sai ta 1980 aastal "Sümfoonia seitsmele esitajale" eest.Juba 1990 aastal sai ta suuri loomingutellimusi tervest maailmast.Ta on kogu maailma enim mängitud nüüdisheliloojaid.Tema teoseid plaadistab ECM. ECM on maailmas suurimaid jazzile ja kaasaegse süvamuusika plaadikompanii.Tüüri muusika on mitmesine nii zanrilt kui koosseisult.Ta on kirjutanud vokaalsümfoonilisi suurteoseid,oratooriume ja missasid.Peeter Lilje mälestuseks kirjutas Reekviemi 1994 aastal.Tema tähtsam viimaste aastate töö on ooper "Wallenberg". Kriitikud peavad Tüüri muusikat kompositsioonitehniliselt väga meisterlikuks,emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks.Tema teoseid ei saa liigitada tonaaklseks ja atonaalseks-püüab neid ühendada.Selle
Paljud vaimulikud laulud hakkasid kuuluma Ameerika olustikku. Neegrid laulsid spirituaale sageli töö juures ja puhkhetkedel, väljaspool otsest seost usuliste talitustega. Juba 19 sajandi viimasel kolmandikul jõudis spirituaal kontserdilavale. Silmapaistvaim spirituaalide esitaja oli Mahalia Jackson (1911-1992). 5. BLUES. Kõigist ameerika olustikus levinud afro-ameerika muusikalistest vormidest on blues (eesti k. bluus) jazzile kõige lähemal. Kui töölaulud ja spirituaalid olid põllul ja kirikus kõlavad ühislaulud, siis blues on eranditult soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid. Blues tekkis juba pärast Ameerika kodusõda (1861-1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjuse kaotamine polnud ilmselt mitte see suur vabanemine, mida põlvkonnad allasurutud orje olid oodanud ja paljudes spirituaalides palavalt palunud. Tekkisid vabade palgatööliste
- Võrreldes bebopiga rahulikum ja emotsionaalselt vaoshoitum. - Puhkpillid keskmises ja madalas registris, kõla mahe ja tuhm. - Ebatavalised pillid (oboe, flööt, vibrafon jt). - Palad pikemad ja toetusid aranzeeringule. - Mitme helistiku samaaegne kasutamine ja kindla helistiku puudumine. - Miles Davis, Lester Young, Modern Jazz Quartet Hard bop - Hard- raske, vali - Kujunes välja 1950. aastate keskel New Yorgis vastukaaluks cool jazzile. - Võib käsitleda kui bebopi traditsioonide taaselustamist. - Ühendab endas rhythm’n’blues’i, gospelit, bluusi ja mustanahaliste soovi taaselustada jazz’i afroameerika algeid. - Iseloomulik: kaasakiskuv rütm, ülevoolav meloodia ning trompeti ja saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. - Ansambli koosesisu kuulusid: klaver, saksofon, trompet, tromboon, kontrabass ja trummid.
5.2. Muusika Tänapäeval on Ameerikas kujunenud välja popmuusika zanr" Rütm ja bluus", mis on saanud inspiratsiooni dzässist, bluusist ja gospelist. Algselt esitasid seda afroameeriklased. Rhythm and blues'ist on välja arenenud rock'n'roll, soul, funk ja reggae. Rhythm and blues', mille nimetamiseks kasutatakse sageli lühendit R&B, on 1940ndail aastail alguse saanud afroameerika popmuusika zanr. Seda terminit hakkasid kasutama kõigepealt plaadifirmad omaaegse "urbanistliku", jazzile baseeruva rütmimuusika kohta, mille sihtgrupiks olid USA linnades elavad afroameeriklased. See termin on kandnud oma olemasolu ajal ka mitmeid erinevaid tähendusvarjundeid - 1950ndate alguses ühendati rhythm and blues'i sageli bluesiplaatidega. 1950-ndatest edasi - olles oma panuse andnud rock'n roll'i arengule -hakati terminit R&B kasutama muusika kohta, mis arenes välja ning samal ajal ka sisaldas endas electric blues'i, gospelit ja souli
2.Nat King Cole Ain't Gonna Study War No More (Every Time I feel The Spirit, 1959) Vinüül 3.Nat King Cole Go Down, Moses (Every Time I feel The Spirit, 1959) Vinüül 4.Mahalia Jackson Walk In Jerusalem (Greatest Hits) Vinüül 5.Mahalia Jackson Nobody Knows The Trouble I've Seen (Greatest Hits) Vinüül 8 BLUES Kõigist ameerika olustikus levinud afro- ameerika muusikalistest vormidest on BLUES jazzile kõige lähemal. Kui töölaulud ja spirituaalid olid põllul ja kirikus kõlavad ühislaulud, siis blues on algselt(sel ajal ka eranditult) soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid. Blues tekkis pärast Ameerika kodusõda (1861- 1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjuse kaotamine polnud ilmselt see suur vabanemine, millest töölauludes ja spirituaalides räägiti. Pärisorjuse kaotamine tõi kaasa suured nälgimised, mis viisid lausa surmani
andsid inspiratsiooni ka sarnase muusika tegemiseks. Psühhedeelse muusika alguseks võibki pidada Bob Dylani 1966. aasta maikuus ilmunud duubelalbumit ,,Blonde on Blonde". Kuna tollane populaarmuusika seisnes enamjaolt lühikestes, vaid 2-3-minutilistes lookestes, erines too kauamängija oma voolavate lauludega oluliselt. (Wikipedia. Psychedelic Rock. [www]) Pikad, improvisatsioonilised lood olid senini olnud iseloomulikud eelkõige free jazzile, mitte rokkmuusikale, mille juured piirdusid kantri ja bluusiga, aga nüüd sai jazzilik jam omaks pea igale psühhedeelsele bändile. Kui jazziartistid pidasid oluliseks meisterlikkust, siis psühhedeelikud rõhusid meloodiale ja meeleolude tabamisele. Tõtt- öelda tehtigi alguses psühhedeelset muusikat LSD-pidude taustamuusikaks. Kuna psühhedeelne rokkmuusika sai oma ,,ametliku" alguse San Franciscos, kuhu olid 1960
Joonis 12. Muusika kuulamine lõõgastumise eesmärgil 5.13. Muusikastiilide eelistused lõõgastumise eesmärgil Küsitlustest selgus, milliseid muusikastiile eelistavad inimesed lõõgastumiseks. 25 Joonis 13. Muusikastiilide eelistused lõõgastumise eesmärgil Vaadeldud tabel on kõige ühtlasem: kõrgeima valitusega stiil on jazz - arvatavasti jazzile omase mõnusa karakteri ja rütmi tõttu, mille saatel on hea lõõgastuda. Huvitav on see, et lõõgastumiseks kasutatakse palju räppi, hoolimata tema hoogsatest rütmidest. Lõõgastumiseks kasutatakse ka linnulaul, rohkem pole loodusmuusikat küsitlustes välja toodud. 5.14. Muusika kuulamine, et ennast välja elada Küsilustest selgus, et üllatavalt suur osa inimestest kasutab muusikat selleks, et ennast välja
annaabi.ee 
