Tipiṭaka koostati juba esimesel budismi suurkogul vahetult (umbes kolm kuud) peale Buddha surma ning seda peetakse kõige autentsemaks Buddha õpetuseks. Tänapäeval on Tipiṭaka theravaada koolkonna põhiline pühakiri Tekstid ja koolkonnad Kuna erinevate Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja Buddha poolt antud reeglite kinnipidamise vajalikkusest lahknesid, tekkisid mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. sajandil e.m.a toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda: hinajaana ja mahajaana Selle põhjuseks võib pidada lõhet 'vana' (kes eelistas järgida autentset Buddha õpetust) ja 'uue' (kes polnud nõus järgima kõiki Buddha ettekirjutusi) koolkonna vahel. Uus liikumine hakkas end pikemas perspektiivis identifitseerima mahajaana ehk "suure teena", mis oli teadlik vastandumine ja kriitika mitte-mahajaana
BUDISTLIK ELUVIIS Kloostritradisioonid ja koolkonnad Buddha nägemuses edasisest arenguteest oli kesksel kohal kerjusmunkade- ja nunnade organisatsioon, mis oma olemusega pidi väljendama kõigi inimeste jaoks põhjaliku muutumise vajadust. Seda organisatsiooni nimetatakse sangha'ks. [1] Kuna erinevate Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja Buddha antud reeglite kinnipidamise vajalikkusest lahknesid, tekkis mitu koolkonda. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. sajandil eKr toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda. Buddha originaalsangast eraldunud mungad hakkasid ennast nimetama mahajaanaks (suur sõiduk, tee) ja Buddha originaalsangat halvustavalt hinajaanaks (väike sõiduk, tee). [2] 10 Meditatsioon Meditatsiooni ehk mõtluse ülesanne on meele puhastamine. See seob meditatsiooni
Mungal on kõikide olendite hulgas eriline asend, kuna üksnes temal on väljavaade valgustatuks saada. Munk heidetakse ordust välja, kui ta sugulisse vahekorda astub, midagi mittekingitut, st varastatud asja vastu võtab, inimese tapab või selle surma võimaldab või tõevastaselt kinnitab end üliinimlikke võimeid omavat. 2.Budismi voolud Kuna erinevate Buddha järgijate versioonid tema õpetusest lahknesid, tekkisid ka mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. saj e.Kr toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks peamist suunda: hinajaana ja mahajaana (selle põhjuseks võib pidada lõhet konservatiivsema ja vabameelsema suhtumise vahel Buddha õpetusse ja selle interpreteerimisse). 2.1. Theravaada Theravaada ('vanemate koolkond')(algne nimetus hanajaana), ühks kahest põhilisest budismivoolust, on üks vanemaid budismi koolkondi (konservatiivse budismi koolkond), ainus tänaseni säilinud hinajaana koolkond.
Nad sööksid, jooksid mõõdukalt ja niisuguse dieedi juures võib loota, et nad elavad rahulikult kõrge vanuseni ja pärandavad säärase elu oma lastele." P leiab, et need lihtsad paradiisid ei realiseeru inimeste ahnuse, luksuse, omandihimu, auahnuse, kadeduse pärast. Ihatakse seda, mida pole ja ei hoolita sellest, mis on. Tulemuseks on ühe gruppi tungimine teise alale, nende võitlus maavarade pärast ja sõda. Kaubandus ja rahandus arenevad ja toovad endaga kaasa uusi klassideks jagunemisi. ,,Iga linn on tegelikult kaks linna- üks rikaste ja teine vaeste linn, mõlemad teineteisega sõjas. Ja kummaski osas on omakorda väiksemad osad. P arvates on demokraatia põhiprintsiip- kõigi samaväärne õigus olla ametis ja määrata riigi poliitikat- hukutav, sest inimesed pole kasvatuse abil ettevalmistatud selleks, et valida parimaid juhte ja kõige targemaid kursse. P kaebab, et lihtsate ülesannete- nagu kingategemise- juures me
laiba pea alla pandi puuhalg. Nöörkeraamika matused ikka maahauad, aga asustusest eemal. Laibad maetud külili, konksus põlvedega, käed kinni seotud. Mehed maeti vasakule ja naised paremale küljele. Eestlaste etogenees eestlaste päritolu ja kujunemine seda saab uurida geneetika (kuigi sellest ajast luustikke vähe säilinud), arheoloogia (mingis mõttes, aga sellest ei piisa), antropoloogia, keeleteadus (selle seisukohti saab kasutada, leides suguluskeeli, nende jagunemisi, aga need andmed pole täpselt dateeritavad). Eestlaste etogeneesi vanem teooria keelepuuteooria hakkas kujunema 19.saj lõpul, sell kohaselt leidub algkodu, seal kõneldi algkeelt, kui seal rahvaarv kasvas, toimus sealt lahknemine, siis järelikult keel muutus ja toimus jagunemine. Teooria järgi algkodu paiknes Uuralites, sealt liigutigi eeskätt läänepoole, mõned ka ida poole. Põhimõtteliselt see teooria
otsustasid 500 kokku tulnud arahanti Buddha Dhamma (õpetuse) kirja panna. Buddha nõbu nanda, kes oli veetnud kogu oma ordineeritud aja koos Buddhaga, tsiteeris peast Buddha õpetusi ning 500 arahanti kinnitasid selle ehtsust. Esimene suurkogu kestis seitse kuud. Kuna erinevate Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja Buddha poolt antud reeglite kinnipidamise vajalikkusest lahknesid, tekkisid ka mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. sajandil e.m.a toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda: hinajaana ja mahajaana. Selle põhjuseks võib pidada lõhet 'vana' (kes eelistas järgida autentset Buddha õpetust) ja 'uue' (kes polnud nõus järgima kõiki Buddha ettekirjutusi) koolkonna vahel. Vabameelsemat suunda esindas algselt Astahasrik-prajñpramit-stra. Selle pooldajad nimetasid ise ennast mahajaanaks e suureks sõidukiks.
Drosophila eripäraks on tuhandete selgelt eristatavate fenotüübiliste tunnustega mutantide lihtne saamine. Ta on osutunud arengu- ja käitumisgeneetika uurimises asendamatuks. Caenorhabditis elegans ehk varbussi elutsükkel kestab kolm päeva, teda saab lihtsalt kasvatada. On valdavalt hemafrodiitne ehk sama organism moodustab sperme ja munarakke ning viljastumine toimub samas organismis. Kuna uss on läbipaistev, saab temal jälgida rakkude jagunemisi ja organismi arengut. 63. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks? Mus muscukus ehk koduhiir. Sai mudelobjektiks eelkõige asjaolu tõttu, et hiirt kasutatakse laialdaselt biomeditsiinilistes uuringutes, eriti haiguste uurimisel. Oluliseks põhjuseks on see, et erinevalt rotirakkudest osatakse hiirerakke kasvatada koekultuuris, ilma et nad diferentseeruksid. Hiirte mudelit kasutades on saadud
hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Šakjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. 5.4. Budistlikud koolkonnad: Kuna erinevate Buddha järgijate versioonid tema õpetusest lahknesid, tekkisid ka mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 14 Umbes 1. saj eKr toimus budismis lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda: a) Hinajaana (e väike sõiduk ): konservatiivsem suund, mis jäi püsima eeskätt Lõuna- ja Kagu-Aasias. b) Mahajaana (e suur sõiduk): vabameelsem suund, kes leidsid, et
mutatsioonidest oleksid neutraalsed. NT ei eita LV'd, kuid kasutab seda vaid ühes suunas - selleks, et elimineerida kahjulikke mutatsioone. NeoD, erinevalt NT'st, soovib kasutada LV mehhanismi ka mittekahjulike mutatsioonide fikseerumise seletamiseks. NT kohaselt on selleks aga kaugelt valdavalt GT. DNA replikatsioon ei ole ideaalne protsess, tekib vigu sisse (parandab ennast ise) Põhiline idee: mutatsioonid fikseeruvad paremini seal, kus toimub enam rakkude jagunemisi. Seega spermid on palju enama tõenäosusega kohad, kus uued mutatsioonid genereeruvad, sest permid elavad üle väga palju enam rakujagunemise tsükleid kui munarakud. Imetajatel vastavalt ca 200/33. EVOLUTSIOONI EDENDAVAD MEESTERAHVAD See hüpotees on tuntud kui male-driven-evolution. Eksperimentaalseid andmeid on vähe, kuid lindude puhul on tõepoolest näidatud, et vahe permide ja munarakkude muteerumiskiiruses on 2,5-4,5 kordne. Seega hüpoteesil näib olevat tõepõhi all.
Esimese meioosi profaasis paarduvad kromosoomid alleelidega A ja a ning B ja b. Metafaasis reastuvad nad homoloogiliste paaridena kahel võimalikul viisil, kas A/a B/b või A/a b/B. Sõltuvalt sellele, kuidas on toimunud reastumine, liiguvad anafaasis erinevatele poolustele A ja B alleeliga ning a ja b alleeliga kromosoomid või hoopis alleele A ja b ning a ja B kandvad kromosoomid. Mõlemad võimalused realiseeruvad võrdse tõenäosusega. Pärast meiootilisi jagunemisi sisaldavad pooled gameetidest vanematega identset alleelikombinatsiooni, pooled aga uut (A b või a B). Nii moodustubki heterosügootsetel järglastel (F1 põlvkond) neli tüüpi gameete. Seega tagab kromosoomide lahknemine meioosis geenide sõltumatu lahknemise. 18. Suguliitelised geenid ja nende avaldumine inimesel. Tooge näide. Hemofiilia ja värvipimedus, mis on X-kromosoomi liiteline geen (või mutatsioon). Poistel
Esimese meioosi profaasis paarduvad kromosoomid alleelidega A ja a ning B ja b. Metafaasis reastuvad nad homoloogiliste paaridena kahel võimalikul viisil, kas A/a B/b või A/a b/B. Sõltuvalt sellele, kuidas on toimunud reastumine, liiguvad anafaasis erinevatele poolustele koos A ja B alleeliga ning a ja b alleeliga kromosoomid või hoopis alleele A ja b ning a ja B kandvad kromosoomid. Mõlemad võimalused realiseeruvad võrdse tõenäosusega. Pärast meiootilisi jagunemisi sisaldavad pooled gameetidest vanematega identset alleelikombinatsiooni, pooled aga uut (A b või a B). Nii moodustubki heterosügootsetel järglastel (F1 põlvkond) neli tüüpi gameete. Seega tagab kromosoomide lahknemine meioosis geenide sõltumatu lahknemise. Suguliitelised geenid inimesel X-liitelised retsessiivsed alleelid on märksa kergemini tuvastatavad kui retessiivsed autosoomsed alleelid. Hemofiilia
Esimese meioosi profaasis paarduvad kromosoomid alleelidega A ja a ning B ja b. Metafaasis reastuvad nad homoloogiliste paaridena kahel võimalikul viisil, kas A/a B/b või A/a b/B. Sõltuvalt sellele, kuidas on toimunud reastumine, liiguvad anafaasis erinevatele poolustele koos A ja B alleeliga ning a ja b alleeliga kromosoomid või hoopis alleele A ja b ning a ja B kandvad kromosoomid. Mõlemad võimalused realiseeruvad võrdse tõenäosusega. Pärast meiootilisi jagunemisi sisaldavad pooled gameetidest vanematega identset alleelikombinatsiooni, pooled aga uut (A b või a B). Nii moodustubki heterosügootsetel järglastel (F1 põlvkond) neli tüüpi gameete. Seega tagab kromosoomide lahknemine meioosis geenide sõltumatu lahknemise. Suguliitelised geenid inimesel X-liitelised retsessiivsed alleelid on märksa kergemini tuvastatavad kui retessiivsed autosoomsed alleelid. Hemofiilia
kromosoomid alleelidega A ja a ning B ja b. Metafaasis reastuvad nad homoloogiliste paaridena kahel võimalikul viisil, kas Aa Bb või Aa ja bB. Sõltuvalt sellest, kuidas on toimunud reastumine, liiguvad anafaasis erinevatele poolustele A ja B alleeliga ning a ja b alleeliga kromosoomid või hoopis A ja b ning a ja B kandvad kromosoomid. Mõlemad võimalused realiseeruvad võrdse tõenäosusega. Pärast meiootilisi jagunemisi sisaldavad pooled gameetidest vanematega identset alleelikombinatsiooni, pooled aga uut Ab või aB. Nii moodustubki heterosügootsetel järglastel F1 põlvkond neli tüüpi gameete. Seega tagab kromosoomide lahknemine meioosis geenide sõltumatu lahknemise. 18. Suguliitelised geenid ja nende avaldumine inimesel. Tooge näide. Asuvad sugukromosoomides. Hemofiilia X liiteline retsessiivne tunnus. Kandjatel ei sünteesita vere hüübimiseks vajalikku faktorit
Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. 13. ÄRIÕIGUS (ÕIGUSÕPETUS, PTK. 10, LK. 194-218 Äriõigus ehk kaubandusõigus on valdkond, mis reguleerib isikutevahelisi kaubandussuhteid, kohalduvad tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja sätted. Äriõigus reguleerib kõike äriühingutega seonduvat, nt. äriühingute asutamise ja juhtimise teemasid, koosolekute korraldust, aktsiate/osade müüki, ühinemisi ning jagunemisi, äriregistri toiminguid jpm. Äriõigust reguleerib äriseadustik. 14. PÄRIMISÕIGUS (ÕIGUSÕPETUS, PTK. 12) Pärimisseadus (PärS) reguleerib pärimist seaduse järgi, pärimist testamendi järgi, pärimislepingut ning pärimise käiku jms. Pärimisõiguse reguleerimisvaldkonna võib laias laastus jagada kaheks. Esiteks käsitletakse pärimisõiguses küsimusi, mis tõusetuvad seoses pärija määramisega pärandaja eluajal. Kas ja kuidas teha testamenti
energiidid - äädikakärbse lõigustumisel moodustuvad mikrotorukeste ja mikrofilamentiderikka tsütoplasmaga ümbritsetud tuumad, mis on seostunud tsütoplasmasaarekestega polaarrakud – tulevased sugurakud (meroblastiline, tsentroletsitaalne, superfitsiaalne): I. sügoodi (keskel rebu tsentraalses osas paiknev) tuum jaguneb, teeb läbi rea mitootilisi jagunemisi kuni 256 tuumani (iga jagunemine - 8 min) II. tuumad rändavad perifeeriasse, moodustades rakkude vaheseinteta süntsütiaalse blastodermi III. posterioorse pooluse rakutuumad moodustavad enda ümber membraanid ja neist saavad alguse sugurakud IV. 14. rakutsüklil formeeruvad ühtsed rakkude vaheseinad V. üleminek asünkroonsele lõigustumisele, blastodermi
KLASSIKALINE GENEETIKA 1. Kas tütarkromatiidid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? On, sest nad tekkisid replikatsiooni tulemusel (samad geenid, samad alleelid). 2. Kas homoloogilised kromosoomid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? Ei, sest üks on saadud isalt ja teine emalt. 3. Millisteks osadeks jaotub rakutsükkel? Interfaas (G1, S, G2), profaas, metafaas, anafaas, telofaas (meioosi puhul jagunemisi 2). 4. Mis on mitoosi bioloogiliseks funktsiooniks? Organismi kasv, mittesuguline paljunemine, hävitatud rakkude asendamine; geneetiliselt identsete tütarrakkude saamine. 5. Mis on meioosi bioloogiliseks funktsiooniks? Geneetilise materjali ümberkombineerimine suguliselt sigivatel organismidel. 6. Miksa on mehed geneetiliselt kaitstud, naised aga mitte? Geneetiline konsultatsioon. Naistel munarakkude eellasrakkude arv määratud juba sünnihetkel ja elu jooksul neid juurde ei
järglased Aa Bb. Esimese meioosi profaasis paarduvad kromosoomid alleelidega A ja a ning B ja b. Metafaasis reastuvad nad homoloogiliste paaridena kahel võimalikul viisil, kas A/a B/b või A/a b/B. Sõltuvalt sellele, kuidas on toimunud reastumine, liiguvad anafaasis erinevatele poolustele koos A ja B alleeliga ning a ja b alleeliga kromosoomid või hoopis alleele A ja b ning a ja B kandvad kromosoomid. Mõlemad võimalused realiseeruvad võrdse tõenäosusega. Pärast meiootilisi jagunemisi sisaldavad pooled gameetidest vanematega identset alleelikombinatsiooni, pooled aga uut (A b või a B). Nii moodustubki heterosügootsetel järglastel (F1 põlvkond) neli tüüpi gameete. Seega tagab kromosoomide lahknemine meioosis geenide sõltumatu lahknemise. Suguliitelised geenid inimesel X-liitelised retsessiivsed alleelid on märksa kergemini tuvastatavad kui retessiivsed autosoomsed alleelid. Hemofiilia
jagunemisele, mille käigus tekib kas: RG ja neuron (otsene neurogenees) RG ja vahepealne eellasrakk (basaalne/vahelmine eellasrakk; BP), millest tekivad neuronid BP ja basaalne/välimine radiaalgliia (bRG/oRG), millest tekivad omakorda BP või neuronid BP võivad jaguneda korra sümmeetriliselt (neurogeenne jagunemine) – 2 neuronit BP võivad läbida mõned korrad sümmeetrilisi jagunemisi ennem neurogeenset jagunemist 68. Kesknärvisüsteemi neuronite migratsiooni tüübid (radiaalne, tangentsiaalne migratsioon) radiaalne migratsioon – neuronid (nt neokorteksi glutamaat-ergilised projektsioonneuronid) liiguvad risti ventrikulaarse pinnaga mööda radiaalse gliia jätkeid tangentsiaalne migratsioon – neuronid (nt neokorteksi GABA-ergilised interneuronid) liiguvad mööda trajektoore, mis on paralleelsed
Metafaasis reastuvad nad homoloogiliste paaridena kahel võimalikul viisil, kas A/a B/b või A/a b/B. Sõltuvalt sellele, kuidas on toimunud reastumine, liiguvad anafaasis erinevatele poolustele A ja B alleeliga ning a ja b alleeliga kromosoomid või hoopis alleele A ja b ning a ja B kandvad kromosoomid. Mõlemad 29 võimalused realiseeruvad võrdse tõenäosusega. Pärast meiootilisi jagunemisi sisaldavad pooled gameetidest vanematega identset alleelikombinatsiooni, pooled aga uut (A b või a B). Nii moodustubki heterosügootsetel järglastel (F1 põlvkond) neli tüüpi gameete. Seega tagab kromosoomide lahknemine meioosis geenide sõltumatu lahknemise. Suguliitelised geenid inimesel X-liitelised retsessiivsed alleelid on märksa kergemini tuvastatavad kui retessiivsed autosoomsed alleelid. Hemofiilia
on järglased Aa Bb. Esimese meioosi profaasis paarduvad kromosoomid alleelidega A ja a ning B ja b. Metafaasis reastuvad nad homoloogiliste paaridena kahel võimalikul viisil, kas A/a B/b või A/a b/B. Sõltuvalt sellele, kuidas on toimunud reastumine, liiguvad anafaasis erinevatele poolustele A ja B alleeliga ning a ja b alleeliga kromosoomid või hoopis alleele A ja b ning a ja B kandvad kromosoomid. Mõlemad võimalused realiseeruvad võrdse tõenäosusega. Pärast meiootilisi jagunemisi sisaldavad pooled gameetidest vanematega identset alleelikombinatsiooni, pooled aga uut (A b või a B). Nii moodustubki heterosügootsetel järglastel (F1 põlvkond) neli tüüpi gameete. Seega tagab kromosoomide lahknemine meioosis geenide sõltumatu lahknemise. Suguliitelised geenid inimesel X-liitelised retsessiivsed alleelid on märksa kergemini tuvastatavad kui retessiivsed autosoomsed alleelid. Hemofiilia
vanim. Tipitaka koostati pärimuse järgi juba esimesel budismi suurkogul vahetult peale Buddha surma. Ilmselt aga sisaldab see hulgaliselt hilisemaid lisandusi ja toimetajatööd. Tänapäeval on Tipitaka theravaada koolkonna pühakiri, mis osaliselt kattub ka teiste koolkondade pühakirjadega. Kuna erinevate Buddha järgijate versioonid tema õpetusest lahknesid, tekkisid ka mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. saj e.m.a toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda: hinajaana ja mahajaana. Selle põhjuseks võib pidada lõhet konservatiivsema ja vabameelsema suhtumise vahel Buddha õpetusse ja selle interpreteerimisse. Vabameelsemat ja universaalsemat suunda esindas algselt Astahasrik- prajñpramit-stra. Selle pooldajad ise nimetasid end mahajaanaks e suureks sõidukiks. Mahajaana pooldajad leidsid, et Buddha sõna ei saa olla muutumatu dogma, mida pimesi
annaabi.ee 
