Peale neid reise algas Vildel erakordselt viljakad loomeaastad, mil ta viis kõikide teiste kohustuste kõrval lõpuni oma suured ajaloolised romaanid ,, Mahtra sõda" , ,, Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,, Prohvet Maltsvet" ( 19021908 ). Kuna Vilde võttis sotsiaaldemokraadina osa1905 aastal toimunud revolutsioonist, siis oli ta sunnitud minema maapakku.Peatunud Helsingis, elanud mitmel pool Saksamaal,Sveitsis ja mujal sooritas Vilde 1911 aastal reisi New Yorki, ta abikaasa Linda Jürmann oli seal mingi lehe toimetaja vms.Vildel oli seal ebameeldivusi ja talle ei meeldinud seal. Seejärel elas ta 1917 aastani Kopenhaagenis.Ta suri lõpuks 26 detsember 1933 ning on maetud Tallinna Metsakalmistule. LOOMING: Esimene periood( 1882 1895). ,,Kurjal teel", ,,Musta mantliga mees" , ,, Karikas kihvti" ; Domineerib seikluslik armastus, väheusutavad aga põnevad sündmused, mõnus huumor
päevalehe ,,Teataja" toimetuses 19011905 ,,Uudised" 1905 ,,Kaak" 1905 1917 ,,Uus ilm" 1905 1917 Estonia dramaturg diplomaat Kopenhaagenis Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa elementaar ja kreiskool Keelteoskus: saksa keel eesti keel vene keel soome keel Abikaasad: A.Kronhau Linda Jürmann Huvialad: näitlemine LOOMING NALJAJUTTUDE KOGUD ,,Tallinna saladused" ,,Kus sandid saia söövad" ,,Naer on terviseks" ,,Kõtistamise kõrred" Need jutukogumikud tõid talle Nalja Vilde hüüdnime. REALISM ,,Raudsed käed" ,,Külmale maale" (eesti kriitilise realismi esimene väärt teos) Vilde kujutab ebavõrdsust ja vastuolusid tolleaegses Eesti külas ja põhjendab kuritegevuse levikut majandusliku viletsusega inimene on olude ohver.
V 1884 pühitseti Otepää kiriklas EÜS-i sinimustvalge lipp. 7 Tuhandeliikmeliseks ühenduseks kujunes Tallinnas tegutsenud kaubalaevaselts Linda (1879–93). Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. Eesti rahvusluse ideoloogia alusepanija, teoloog ning rahvaluule- ja keeleteadlane J. Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline. Teine suund (Carl Robert Jakobson, J. Köler, Mihkel Veske, Mart Mitt jt) oli radikaalsem. Selle juht oli pedagoog, kirjanik, ajakirjanik ja põllumees C. R. Jakobson. Ta asutas esimese eestikeelse poliitilise
hoida, sest kartis vastasrinna rahulolematust. Laulukooride üldjuhiks valiti Johannes Kappel, ,,konservatooriumi õppija ja Peterburi ,,Palme" seltsi eesti osakonna laulujuhataja". Orkestrite juhiks sai Väägvere mees D.O. Virkhaus, ülemaaliselt tuntud ,,pasunakooride isa". Kõnepidajateks valiti peamiselt pastorid. Tervituskõne pidi pidama Eestimaa kindralsuperintendent W. Schultz, tema loobumise korral Rapla pastor C.E. Malm. Jutlusepidajaks valiti M. Jürmann. Altariteenistust pärast jutlust pidi pidama Karuse pastor A. Hörschelmann, loobumise korral Ambla pastor G. Knüpffer. Ilmalike kõnede pidajaks valiti J. Hurt, R. Kallas, H. Wühner ja H. Rosenthal. Piduplats asus Kadriorus ja olevat olnud kolm korda suurem kui Tartu näituseaed, eelmise laulupeo tegevuspaik. Tulevased muusikaüldjuhid avaldasid mõningaid arvamusi toimkonnale. Virkhaus soovis, et pillimehed saaksid esinedes istuda; orkestrid olevat vaja seada poolringi
eespool oli ehitatud hobuserauakujuliselt kõrgendatud ja katusega varustatud lava kuulajate jaoks. Nende viimati nimetatute ja laululava vahel oli avar õu seisvate kuulajate jaoks; siiski oli üsna laululava ette asetatud mõningal määral istekohtigi, kuid need, nagu laululavagi, olid ilma katuseta.” Nagu ka vaimulikul kontserdil esitati laulud kolmes blokis, igas üks pala mängukooride ja 4 meeskooride esituses, osade vahel olid pastorite M. Jürmanni ja V. Eisenschmidti kõned. Pastor Jürmann ütles oma kõnes, et kaks laulupidu on õed, kelle ema on rahvast edasi viiv vabadus; pastor Eisenschmidti pidas rõõmsa ja lustlikku kõne. Pidupäev lõppes osavõtjate pidusöögiga, mida rikkusid lahkhelid rahvusliku liikumise liidrite vahel. Laulupeo viimasel päeval toimusid Vanemuise aias võistulaulmine ja -mängimine ning üksikkooride ja -orkestrite esinemised. Laulukooridest
jaoks. Nende viimati nimetatute ja laululava vahel oli avar õu seisvate kuulajate jaoks; siiski oli üsna laululava ette asetatud mõningal määral istekohtigi, kuid need, nagu laululavagi, olid ilma katuseta.” Nagu ka vaimulikul kontserdil esitati laulud kolmes blokis, igas üks pala mängukooride ja 4 meeskooride esituses, osade vahel olid pastorite M. Jürmanni ja V. Eisenschmidti kõned. Pastor Jürmann ütles oma kõnes, et kaks laulupidu on õed, kelle ema on rahvast edasi viiv vabadus; pastor Eisenschmidti pidas rõõmsa ja lustlikku kõne. Pidupäev lõppes osavõtjate pidusöögiga, mida rikkusid lahkhelid rahvusliku liikumise liidrite vahel. Laulupeo viimasel päeval toimusid Vanemuise aias võistulaulmine ja -mängimine ning üksikkooride ja -orkestrite esinemised. Laulukooridest olid võidukad Kanepi, Tallinna Lootuse ja
järgmise aasta algul Müncheni ning peatselt Stuttgardi. Siin elati kaks aastat, muretseti koguni oma mööbliga korter. Need aastad olid majanduslikult suhteliselt kindlustatud. Saadi honorari uute jutustuste ja artiklite eest eesti lehtedele. 1911 aastal reisis ta Ameerikasse. Ta abikaasa oli eelmisel aastal New Yorki tööle läinud ühte eestikeelset töölislehte toimetama. Tal oli palju sekeldusi maale jõudes ja sealne elulaad ei meeldinud talle kuidagi. Nii tulid Vilde ja Jürmann juba mõne kuu pärast tagasi Euroopasse. Peale seda ilmusid tal mõned iroonilised reisikirjad sellest Ameerika-reisist. Pikemalt jäädi elama Taani,Kopenhaagenisse ja seal meeldis Vildele väga. Rahamured muidugi kimbutasid ka seal. Aastast 1912 pühendas ta oma loomingulise jõu näidendite kirjutamisele ja romaanile „Mäeküla piimamees“. Sellel ajalõigul pühendab ta oma tööd emantsipeerunud naistele mõeldes. Vilde varasemates
väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. Eesti rahvusluse ideoloogia alusepanija, teoloog ning rahvaluule- ja keeleteadlane J. Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline. Ärkamisajal loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu-ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele. 3
,,Kaagile" tegi kaastööd nt kunstnik Nikolai Triik. Arvustab tsaristlikku võimu, kodanlust, aadlit. Ajaleht keelati ära, teadagi miks. Oktoobri keskel Vilded Kopenhaagenis. Jõudnud 1906. aasta oktoobris Kopenhaagenisse, ei mõelnudki Vilde enam, et ta kunagi kodumaale tagasi jõuab. 1907. aasta sügisel läksid Vilded Saksamaale. Pärast lühemaid peatusi Nürnbergis, Berliinis, Münchenis jäädi lõpuks Stuttgarti kuni 1910. aasta kevadtalveni. Siis sai Jürmann kutse toimetada NY ,,Uut ilma", Vilde läks Brüsseli maailmanäitusele, siis parandas Tiroolis tervist ja sgisel asus Viini, kuhu jäi järgnevaks talveks. Peale revolutsiooninovellide kirjutas Vilde sel ajal ka jutustuse ,,Naiseõiguslased", novellid ,,Leib", ,,KupjaKaarli adjustaadid", pamflett ,,Uuel teel", pilejutuke ,,Uued orjad". 1909. aastast pärinevad romaan ,,Lunastus", novell ,,Kuival", satiir ,,Dunkelmannid suguvõsa"
Kunst on üks elu mõistmise vormidest ta püüab teisel teel sellelesamale eesmärgile nagu teaduski. Kunst tahab tunde kaudu sedasama kätte saada, mida teadus mõistuse kaudu. Isu kunsti järele on hinge isu teadmise, arusaamise järele." Eduard Vilde 11 Lisad Lisa 1 E. Vilde (1911) Lisa 2 Vasakult: E. Vilde, L. Jürmann, A. Arak (1914.a) 12 Kasutatud kirjandus 1. Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. Tallinn: Eesti Raamat. 1972 2. Eduard Vilde sõnas ja pildis. Tallinn: Eesti Raamat. 1966 3. O. Kruus, H. Puhvel. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat. 1995 4. Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Vilde, 18.12.2008 5. http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/3teema/kirjandus/eduard.htm, 18.12.2008
Vilde ja Underi romanss süttis 1900. aastal novembris ning kestis napilt paar nädalat, kuni Marie tõmbab piiri ja lõpetab hetkeks tekkinud kahemõttelise - kahe mehe vahel kahtleva olukorra. 1905. aastal abiellub kirjanik Linda Jürmanniga. Linda Jürmanniga kohtub kirjanik P. Kurvitsa pulmas, kes oli tema kolleegide J. V. Veski ja O. Müntheri vana koolivend. Hiljem töötavad noored ka Tartus ,,Uudiste" toimetajaskonnas koos. Linda Jürmann (1880-1966) pärines Vana- Põltsamaa vallast Viljandimaalt. Tal olid jõukad vanemad, kellel oli talukoht Põltsamaal ja mõis Peterburi lähistel, kus Linda veetis oma lapsepõlve. Aga ta isa hakkas jooma, nii et kaotas mõisa ja talukoha ning läks lahku oma naisest. Väike Linda anti kasulapseks tädimees A. Punga perekonda Vana-Põltsamaal. Ta pandi Põltsamaal ühte tütarlaste erakooli, kus ta paar talve õppis.
2420 2646 Aaltonen Olli Soome 06:21:33 M55 1133 1666 Aamisepp Tõnu Harju 04:02:29 M55 2303 2342 Augasmägi Kaul Lääne-Viru 05:31:40 M55 2222 1581 Elster Kalle Tallinn 05:17:09 M55 1609 1740 Esnar Avo Rapla 04:26:24 M55 1909 1696 Hunt Kalev Pärnu 04:46:26 M55 1132 2235 Jõgi Jaan Võru 04:02:27 M55 2051 1793 Jürmann Ants Tallinn 04:56:24 M55 1454 1783 Kahila Hemmo Soome 04:18:03 M55 2410 2747 Keerdo Endel Tartu 06:16:47 M55 1440 2755 Kisis Janis Läti 04:17:19 M55 1496 1184 Knope Agris Läti 04:20:07 M55 2257 2056 Kolosovskij Michail Leedu 05:22:21 M55 2128 2395 Lapp Jaak Viljandi 05:03:57 M55 1708 1629 Lee Are Tartu 04:31:54 M55
ja Taanis. Vilde naases kodumaale pärast 1917. aasta revulutsiooni.Elu lõpul tegeles Vilde poliitikuna (oli suursaadik Berliinis), kuid siis tõmbus tagasi ja pühendas oma elu kirjandusele.proosa-, näite- ja ajakirjanik. Peale 1927. aastat töötas riigi pressiesindajana Kopenhaagenis (1919) ja saadikuna Saksamaal (1919-1920). 1920. aastatel elas kutselise kirjanikuna Berliinis ja Tallinnas. Oli kaks korda abielus (Antonie Gronau ja Linda Jürmann). Peale esimest purunenud abielu oli armunud noorde Marie Underisse, kuid vastuarmastuseta (Umder hindas teda kui vaid suurepärast kirjanikku). Tema silmahaigusele lisandus veel haige süda. 26. detsembril, 1933 aastal Eduard Vilde suri. Ta matused toimusid 30. detsembril. Looming Eduard Vilde pani eesti rahva lugema. Ta alustas põnevusjuttudega, mida avaldas ajalehtedes järjejuttudena- põnevus, nali, kergus. Ed. Vilde ühiskonnakriitiline suunitlus kujunes välja 1890
Jakob Hurt pidas luteri kirikut rahvakirikuks selles mõttes, et see oli ikka tegelenud evangeeliumi kuulutamisega eesti keeles, samuti eesti keele, kirjasõna ja koolihariduse arendamisega. Eesti soost vaimulikud: Vaimulikud moodustasid kujuneva eesti kõrgharitlaskonna ühe esimese olulise allrühma. Esimesed eestlastest pastorid, rahvusliku meelsusega oli Wilhelm Esenschmidt, Jakob Hurt, Andreas Kurrikoff, Mihkel Jürmann. Pastorite ja abipastorite arv hakkas kasvama 1880. aastatel. Eestlaste seas teoloogia oli väga populaarne, ta oli meditsiini ja juristi all. Suur osa eesti pastoritest olid katiivsed seltsitegelased, toetasid või juhtisid karskusliikumist, soosisid laulu- ja mängukoore, hoolitsesid rahvakooli eest. Sageli olid nad viljakad kirjamehed: kooliõpukute autorid, kalendrikirjanikud, ilukirjanikud, usukirjanduse tõlkijad ja autorid. Uues kirjaviisis ilmus Jakob Hurda Piibel 1889. aastal.
Tartlased jäid passiivseks. Valitsus püsis 24. veebruarini, siis sissetungisid Saksa väed. Päästekomitee ei pääsenud Tallinnast välja, enamlased võtsid kontrolli üle liikluse. Päästekomitee saatis iseseisvusmanifesti laiali maakonna linnadesse (Pärnu, Tartu, Paide). Pärnu, 22. veebruar koosolek. Lahkuvad enamlased ja vene sõjavägi. Koosolekule saabus August Jürmann. Eesti vabariik on loodud rahvatahtel. Eesti iseseisvuse väljakuulutamist Eesti maapäeva vanematekogu poolt. Ning võeti erapooletu seisukohta välisriikide vastu. Pärnu, 23. veebruaril saabus Pärnusse iseseisvusmanifestid, mida kleebiti igale poole linnas ning saadeti laiali. Endla seltsimajja kogus palju rahvast. Hugo Kuusner luges avalikult iseseisvusmanifesti. Iseseisvusmanifesti trükiti nii palju, et saabus ka teiste linnadesse. Viljandisse saabus iseseisvusmanifest 24. veebruaril
tegevus laienenud mingil määral ka Põhja-Eestisse (osa Talurahvaliidust sulas kokku EML-ga). Maarhvaliidu peamiseks nõudmiseks oli hoolitsemine põllumajanduse arendamise eesti ja jõukama talurahvahuvide eest seismine. Maarahvaliidu olukord oli valimiste eest sellevõrra keerulisem - tema vaieldamatu liider Päts oli olnud AV peaminister ja tema nimega seostati kõiki Vabadussõja-aegseid piiranguid. Lisaks Pätsile kuulus Maarahvaliidu juhtide hulka ka Jaan Teemant, Hünerson ja August Jürmann. Maarahvaliidu vaateid väljendas ajaleht "Maaliit". Järgmine, parem-tsentristlik, oli Eesti Rahvaerakond, välja kasvanud 1905. aastal loodu Eesti Rahvameelsest Eduerakonnast. Eesti Demokraatliku nime all tegutses ta ennekõike Lõuna-Eestis. Siiski 1917. aastal oli tekkinud Demokraatliku erakonna aseaine ka Põhja-Eestis - 1919. a alguses Eesti Demokraatlik ja Eesti Radikaalne erakond ühinesid ja võtsid omale nime Eesti Rahvaerakond - kogu Eesti rahva huvide kaitsjad
12.02.2007 Tartu 137 Haug, R. – Lauk, T. 3.07.2007 Tallinn Hendriksson, J. – Lauk, T. 20.11.2004 Helsingi Jakobi, A. – Lauk, T. 14.04.2007 Tallinn Jansen, E. – Lauk, T. 12.07.2003 Tallinn Juttus, E. – Lauk, T. 10.11.2006 (tel. intervjuu) (434 4625) Juttus, E. – Lauk, T. 13.01.2007 Viljandi Juurikas, T. – Lauk, T. 19.11.2006 (tel. intervjuu) Jõgi, E. – Lauk, T. 22.05.2007 Tallinn Jürmann, H. – Lauk, T. 17.03.2007 (tel. intervjuu) (652 43 74) Karmo, M. – Lauk, T. 10.01.2008 (tel. intervjuu) (668 07 51) Kiiver, M. – Lauk, T. 4.03.2007 (tel. intervjuu) Kroon, P. – Lauk, T. 23.10.2003 Tartu Kroon, P. – Lauk, T. 13.04.2005 Tartu Kõlar, E. – Lauk, T. 23.10.2003 Tartu Kõlar, E. – Lauk, T. 17.03.2007 Tartu Kõlar, H. – Lauk, T. 18.03.2007 Tartu Laren, K. – Lauk, T. 15.08.2003 Tallinn Laren, K. – Lauk, T. 18
annaabi.ee 
