TELLIJA : - Esialgne tarkvara kasutusjuhtude mudel (l�hikirjeldused, diagramm), selle esialgne jaotus funktsionaalseteks alls�steemideks - Iteratsiooniplaan --> n�idata �ra detailimisfaasi kahe esimese iteratsiooni fookuseks olevad kasutusjuhud T�ITJA: - Esimese iteratsiooni fookuseks oleva kasutusjuhu detailne, laiendatud formaadis tekstikirjeldus, kasutajaliidese kirjeldus - T�psustatud kontseptuaalmudel - P�hiobjektide olekudiagrammid - T�psustatud �riprotsess (infovoogudega tegevusdiagrammid) iteratsiooni fookuses oleva kasutusjuhu "�mber" II iteratsionn - Teise iteratsiooni fookuseks oleva kasutusjuhu detailne, laiendatud formaadis tekstikirjeldus, kasutajaliidese kirjeldus - Vastav s�steemi jadadiagramm
.......................................................................... 6 1.1.5 Ärisündmused ja ärikasutusjuhud.............................................................................. 6 1.1.6 Äriolemid................................................................................................................... 7 1.1.7 IS allsüsteemid........................................................................................................... 7 1.1.8 Teise iteratsiooni planeerimine.................................................................................. 7 1.2 Ärimodelleerimine............................................................................................................ 9 1.2.1 Põhiprotsessi(d) kirjeldamine tekstina....................................................................... 9 1.2.2 Ärikasutusjuhtude kontekstidiagramm.................................................................... 10 1.2
analüüsitakse eraldi. Pärast analüüsi hakatakse disainima, allsüsteemid pannakse ühtse tervikuna kokku. Rakendatavus - hullult aeglane, etapid on järjest ja ajamahukad. Ei sobi uue toote disainimiseks eriti kui kiirus loeb, sobib keskkonda, kus sul on maa ja ilm aega. ● Iteratiivne - evulutsioonilisel arendustsükli mudelil põhinev. Süsteemi laiendatakse ja parendatakse mitme iteratsiooni käigus, võimaldab tagasisidet ja kohandamist. Arendamine organiseeritakse lühikesteks, fikseeritud pikkusega miniprojektideks (uusarenduse puhul soovitatakse ühe iteratsiooni pikkuseks 2-6 nädalat, pikem oleks halb motivatsiooni aspekti tõttu ja tagasisisde saamine veniks liiga pikaks, tähtaegasid ei nihutata). Pidev kvaliteedikontroll - testitakse varakult, tihti. Rakendatakse use case-e, kasutatakse UMLi
2.6.2 Teenuse poolt kasutatavad olemid.......................................................................8 1.2.7 IS allsüsteemid...........................................................................................................8 1.2.7.1 Teenust pakkuv allsüsteem..................................................................................8 1.2.7.2 Teenuse poolt kasutatavad allsüsteemid (allsüsteemide teenused).....................8 1.2.8 Teise iteratsiooni planeerimine...................................................................................8 1.3 Ärimodelleerimine............................................................................................................9 1.3.1 Põhiprotsessi(de) kirjeldamine tekstina.....................................................................9 1.3.2 Ärikasutusjuhtude kontekstidiagramm....................................................................10 1.3
Koostatud sobitusskeem 3. Valitud sagedus oli meil 5,4 GHz. Avasime TRLi ja selle abil leidsime algparameetrid filtri jaoks elektrilise pikkuse λ/4 juures. Siis hakkame filtrit optimeerima. Joonis 3. Optimeerimise eesmärgid sõltuvalt sagedusest. 2 Optimeerimise tegime järgmiselt: Algselt panin RANDOM funktsiooni otsida sobivad parameetrid, 300 iteratsiooni käigus. Seejärel mitu korda tegin GRADIENT funktsiooniga uuringuid, 10 iteratsiooni. Sai selgeks, et midagi oli valesti. Parameetrid Väärtus (mm) P1 8,9896 P2 8,824 S1 0,2537 S2 0,7614 W1 0,6536
2014 Aine „Süsteemianalüüs“ raamistik Käesolev aine katab: a Zachmani raamistiku 2 ülemist kihti (skoop/sõnastik ja ärimudel); b „Kose mudeli“ arendusetappidest teise (analüüs ehk detailanalüüs) etapi; c RUP/UP iteratiivse arendamise raamistikus 2 ülemist distsipliini (ärimodelleerimine, nõuded). Kui nüüd toome sisse ajatelje ja kolm esimest iteratsiooni (aine praktikatöös rohkem iteratsioone ei jõuta teha, muidu võiks neid rohkem olla), saame aine põhiliste loenguteemade ja praktikatöö ülesannete jaoks raamistiku, mida saab kujutada järgneva tabeliga: M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Aine „raamistik“ tabelina: I iteratsioon II iteratsioon III iteratsioon (Inception) (Elaboration1) (Elaboration2)
Duck tape makes even "no no" sound like "mm mm" 1. Domeenimudel Domeen ==Valdkond. UP (ja RUP) kontekstis me nimetame domeeni mudeliks kontseptuaalsete klassidiagrammide vormis staatilist esitust valdkonna objektmudelist. Iteratiivses arendusprotsessis UP Kui muidu tegelesime ärisüsteemide mõistete ja objektide (registrid) äriprotsesside modelleerimisega, siis nüüd modelleerime neid konkreetse iteratsiooni tarkvara nõuete ja kasutusjuhtude kontekstis suurema täpsusega. Domeenimudelid tehakse peamiselt detailimisfaasis (elaboration) iteratiivselt. Algfaasis tehtav domeenimudeli eskiis on kasulik, kuid tõestamata kvaliteediga. PS. Seda saab teha ka siis, kui äriprotsesse pole eelnevalt kirjeldatud. Põhisammud 1. Identifitseerida kontseptuaalsed klassid, mis on seotud jooksva iteratsiooni nõuetega. 2. Luua esialgne domeeni mudel (just selle iteratsiooni fookuses olevate nõuete ja
o Refactoring - kood puhtamaks köögipoolt, nii et väljast ei oleks muutusi(readability, maintainability etc.) · Paaris programmeerimine o Driver + observer o Vigade esinemissageduse langus 15% kuni 50% o Ei panda kokku professionaali ja algajat, tase enamvähem võrdne o Proovitakse mitmeid paare läbi o Jagatakse teadmisi · Stories o Igas iteratsioonis on üks või enam ,,storie"-t o Igas ,,release"-s on 5-6 iteratsiooni o Ühes projektis on üks kuni mitu ,,release"-t o Üks stoori on üks funktsionaalsus o Stooridele antakse väärtused o Lisatakse uusi stoorisi koguaeg o Stoorid kuuluvad tegelikult kliendile, ning seetõttu peaks klient neid kirjutama o Jagatakse pakkidesse, rasked ja lihtsamad eraldi, antakse väärtused o Aitab ennustada projekti läbiviimise aega · Burn-up ja burn-down graafik
rekurentse võrrandina. Antud juhul jaotatakse lähteülesanne mahuga n kaheks alamülesandeks mahtudega n/2, millest lahendatakse ainult üks(vaadeldakse ühte massiivi poolt) samal meetodil. Kogu lahenduse saamiseks kulub veel f0 sammu, kus f0 ei sõltu n-st. Seega rekurentne võrrand omab kuju: T(n)=T([n/2])+ f0 (nurksulud tähendavad täisosa) (*) Uurime kui suur on lahendatava ülesande (kahendotsingu) maht. Paneme tabelisse kirja iteratsiooni numbri k ja alammassiivi maksimaalse suuruse 0 n 1 (n+1)/2 2 (n+3)/4 3 (n+7)/8 ... ..... k (n-1+2k)/2k Töö lõppedes on meil alammassiivi esimene ja viimane element võrdsed (max=min),
kasutuslood kirjeldavad ärieesmärkide realiseerimist. Üldiselt hõlmab üks Scrumi Sprint mitut ärieesmärki. Kastuslood võib omakorda jaotada ülesanneteks – Taskideks. Kanbanis on oluline Pull- põhimõte. Kanbanis üldiselt Ärieesmärk = MMF (= Potentially Shippable Product Increment Scrumis). XP meetod Agiilse metoodika üks variant. eXtreme pProgramming iteratiivne tsükkel – 1. Vali jagatud värgist mingi osa selle iteratsiooni (release) jaoks 2. Jaga kasutajalood taskideks 3. Planeeritakse release 4. Arendatakse, integreeritakse ja testitatakse tarkvara 5. Release tarkvara (väljalask) 6. Hinnatakse süsteem – kogu tüki funktsionaalsuse koostestimine. 7. Korratakse esimesest punktist kuni tarkvara on valmis. Iteratsiooni pikkus on 1-2 nädalat. Iteratsiooni planeerimise meetingul on kogu programmeerijate tiim,
Vali üks: a. Oodatav kasulikkus b. Strateegiline jiindumine c. Ressurside kättesaadavus d. Projekti suurus / kestvus e. Väärtusahela analüüs Küsimus 1 Tegevuse "Projekti algatamine ja planeerimine" eesmärk on Vali üks või enam: a. Koostada ettevõte strateegiline plaan b. Identifitseerida kasutajad c. Koostada töökirjelduse dokument (Statement of Work) d. Koguda nõuded e. Koostada projekti alusplaan (Baseline Plan) Küsimus 1 Iteratiivne arenduse protsess, kui esimeste iteratsiooni valikul peamiseks argumendiks on arendaja riskide vähendamine – on risk-driven approach, Traditsiooniline arendusprotsess, kus ei ole iteratsioone ja seega pole vaja otsustada, mis on esimene, nimetakse – kosemudeliks, Iteratiivne arenduse protsess, kui esimeste iteratsiooni valikul peamiseks argumendiks on kliendi riskide vähendamine – on client-driven approach Küsimus 2 Lähenemine, mis keskendub andmete liikumisele ja teisendamisele erinevate
Storytelling - Userstory ehk loo rääkimine, mis töö tuleb ära teha, see on kliendi jaoks aru saadav, kaastakse sellesse kliendi poolt valitud spetsialistid, kes hakkavad tarkvara kasutama, Codeborne poolt on samuti arendajad jne juures. Väga suurte projektide puhul on vaja kokku saada ka mitu korda. Iteratsiooni kohtumised - iga nädal, räägitakse läbi projekti detailid, klient täpsustab prioriteedid- me ei hakka kunagi tegema midagi, mida klient pole prioriteediks määranud. Hea kliendi jaoks ülevaateks. Igapäeva töö – stand-up kohtumine, mis on lühike ja sisutihe. Kutsutakse kokku kogu tiim. Iga päeva töö, tootmine-
4. Arvutisüsteemid-tegutsejad joonista teistmoodi kui inimtegutsejad (nt klassi ristkülik aga pane stereotüüp actor juurde) Süsteemi jadadiagramm kasutusjuhu mudeli osana Süsteemi jadadiagramm väljendab tegutsejate poolt genereeritavaid sisend-väljund sündmusi süsteemi jaoks. Süsteemi jadadiagramm on kasutusjuhu mudeli osa, mis näitab “mida süsteem peab tegema”, süsteem on antud juhul must kast. Süsteemi jadadiagramm tehakse detailimisfaasi iteratsiooni nõuete analüüsi osas (tra Kaarel) konkreetsete kasutusjuhtude kohta. Kasutusjuhud kirjeldavad, kuidas kasutajad suhtlevad loodava süsteemiga. Suhtlemise käigus genereerib tegutseja süsteemile sisendsündmusi, nõudes vastuseks operatsioonide täitmist. Konkreetse sisendsündmusega paaris võidakse vaadata väljundsündmust, milleks on sisendsündmuse töötlemise tulemuse(andmed) tagastamine tegutsejale. Süsteemi
26 Lisaks toetab muudatust nõuetes kasutusel olev Scrum metoodika, mis ei püüagi esimese hooga tabada kõikide kasutaja nõuete paika panemist ja nö “kivisse raiumist”. Tellija vaatab üldiselt iga iteratsiooni lõpus üle kas tulemus on sobilik ning vajadusel lepitakse kokku muudatustes. Mis puutub muudatuste haldamisse nõuetes, siis need registreeritakse vastavasse taskihaldussüsteemi kohe kui soov muudatuse jaoks registreeritakse. Muudatuste juurde lisatakse kasutajalugu ning vastuvõtukriteeriumid
Google App Engine Andris Reinman
Pealkiri on vale!
{% endifnotequal %} Esimene näide kontrollis kas muutuja pealkiri väärtus on võrdne stringiga "Minu koduleht" ning teine kontrollis vastupidist, et muutuja väärtus oleks midagi muud. Tsüklid Tsüklid on realiseeritud sarnaselt Pythoniga võtmesõnaga FOR. Tsükkel käib läbi massiivi ning omistab iga iteratsiooni käigus järgmise massiivi väärtuse elemendile. {% for element in massiiv %}Elemendi väärtus: {{element}}
{% endfor %} Tsüklites saab kasutada ka täiendavad tsükliga seotud väärtusi, mis annavad teada kui kaugel parasjagu tsükli täitmisega ollakse. Muutuja Selgitus forloop.counter Loendur, mis näitab hetke iteratsiooni numbrittagatud piisavalt suure varuga, võib eeldada pingete ja paigutiste lineaarset seost. Projekteerija ülesandeks on enamasti antud pinnasetingimustes ja koormuste juures leida vajalikud talla mõõtmed. Üldjuhul toimub see järk-järgulise lähenemise teel. Valides ette mingid tõenäolise talla mõõtmed, kontrollitakse seejärel kandevõimet ning vajaduse korral kontrollitakse mõõtmeid kuni on täidetud vajalikud tingimused. Real juhtudel on seda iteratsiooni võimalik lihtsustada ja talla vajalikud mõõtmed otseselt määrata. 3.2. PINNASE OMADUSED. OSAVARUTEGURID. Pinnase omaduste arvutusväärtused Xd tuleb määrata otseselt või normväärtuse Xk kaudu valemiga Xd = Xk / m kus m on pinnase omaduse osavarutegur. Pinnase omaduste normväärtused määratakse katseandmetest piisava ettevaatlik-kusega leitud keskväärtusena. Statistiliselt väljendatuna tähendab piisavalt
See on jagatud neljaks osaks: „vaja teha“ (arendused, mida on vaja teha või parandada), „tegemisel“ (kui kindel ülesanne või viga on juba arendaja käes), „testimisel“ (kui valminud arendus on jõudnud testija kätte) ja „tehtud“ (sinna lähevad kõik valminud arendused ja parandatud vead, mis läbisid edukalt testimise). Sprindi lõpus analüüsib meeskond ühiselt, mis läks sprindi jooksul hästi, mis halvasti ja mida järgmises sprindis teisiti teha. Uue iteratsiooni alguses on koosolek, kus osalevad kõik meeskonna liikmed. Koosoleku sisu jagatakse kolmeks osaks: 1. eesmärgid (mida on vaja saavutada antud sprindi jooksul) 2. alustamine (kui aega jääb, alustatakse nende arendusega) 3. Iga meeskonnaliige annab oma hinnangu selle arvestusega, et eesmärk saaks tehtud enne sprindi lõppu. Iga nädala aja tagant toimub meeskonna lühikoosolek, mis toimub alati samal ajal ja samas kohas
16 Eristatakse kahte klassi digitaalfiltreid [41]: rekursiivsed ja mitterekursiivsed. Mitterekursiivse filtri iga väljastatav väärtus sõltub jooksvast ja eelnevatest sisendväärtustest. Rekursiivse filtri väljund põhineb eelnevatel väljundväärtustel ja jooksval sisendväärtusel. Tähistades sisendväärtused (mõõtetulemused) xk ja filtri väljastatavad väärtused yk, kus k on iteratsiooni järjekorra number, saab mitterekursiivset filtrit kirjeldada valemiga Mitterekursiivse filtri üheks sageli kasutatavaks variandiks on kaalumata libiseva keskmise filter (ingl unweighted moving average filter), mida sageli nimetatakse ka lihtsalt libiseva keskmise filtriks. Seda võib lugeda keskmist väärtust arvutava filtri edasiarenduseks ning kirjeldada valemiga Mõõtetulemuste arv, mille keskmist väärtust arvutab filter, on n. Filtri töö käigus
teiste võrkude ligipääsetavuse ning ligipääsu maksumuse ja meetrika kohta. Maksumus ja meetrika on määratud hüpete arvu, ühenduse kiiruse, maksimaalselt lubatava koormuse ja võrgu muude sisseprojekteeritud parameetritega. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima (madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra algoritmi ning värskendavad teisi marsruuterieid ainult siis, kui nende endi marsruutimistabelid muutuvad. // Iteratiivne pärast k iteratsiooni teatakse vähima kuluga teed k sihtkohta. ==> EHK Graafi põhjal seletades: graafid on ruuterid ja nende vahelised lülid näitavad milline ruuter millise naaber on. Igal lülil on oma kindel hind. Graafi tipp, millest alustatakse, märgib endale üles tee hinnad otseste naabriteni. Kui otsesed naabrid ei olda, siis märgitakse hinnaks lõpmatus. Järgmisena pöördutakse naabri poole, kelleni oli tee kõige odavam.
informatsiooni teiste võrkude ligipääsetavuse ning ligipääsu maksumuse ja meetrika kohta. Maksumus ja meetrika on määratud hüpete arvu, ühenduse kiiruse, maksimaalselt lubatava koormuse ja võrgu muude sisseprojekteeritud parameetritega. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima (madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra algoritmi ning värskendavad teisi marsruuterieid ainult siis, kui nende endi marsruutimistabelid muutuvad. // Iteratiivne – pärast k iteratsiooni teatakse vähima kuluga teed k sihtkohta. ==> EHK Graafi põhjal seletades: graafid on ruuterid ja nende vahelised lülid näitavad milline ruuter millise naaber on. Igal lülil on oma kindel hind. Graafi tipp, millest alustatakse, märgib endale üles tee hinnad otseste naabriteni. Kui otsesed naabrid ei olda, siis märgitakse hinnaks lõpmatus. Järgmisena pöördutakse naabri poole, kelleni oli tee kõige odavam. Vaadatakse üle tema
Arenduse elutsükkel on mudel, mida kasutatakse tarkvara kvaliteedi tõstmiseks. Nõuete analüüs määrab süsteemi nõuded, analüüsides seda, kuidas süsteem rahuldab kasutajate vajadusi. Tarkvaraprotsessi mudelid näitavad, kuidas arenduses vajalikke tegevusi järjestada. Protsessimudel prototüüpimisega on, hea meetod, kui klient ei oska oma soove selgelt kirjeldada. Tarkvaraprotsessi spiraalmudel erineb teistest mudelitest selle poolest, et sisaldab projekti riskide hindamist iga iteratsiooni sees. Tarkvaraarenduse lineaarne mudel ehk koskmudel on mõistlik lähenemine, kui nõudmised on selgelt ja hästi kirjeldatud. Inkrementaalne tarkvaraprotsessi mudel on hea meetod, kui töötavat programmi on ruttu vaja. Millistes tarkvara elutsükli faasides saab kasutada CASE-vahendeid? Analüüs, kavandamine, teostus, hooldus. Väikeste programmeerimistööde juures ei ole CASE-vahenditest mingit kasu VALE
Teavik = Teavik = tühistatud väljastatud Teavik saabub tagasi Raamatukokku Teaviku tellimine Teavik = ebaõnnestus tagastatud Tellimus lõpetatud Joonis 33 Tellimuse olekudiagramm 3 Arhitektuurivaade Infosüsteemi arendamise esimese iteratsiooni käigus luuakse andmebaasi ja rakenduse prototüüplahendus, kasutades andmebaasisüsteemi Oracle. Andmesisestaja töökoht Failiserver Süsteemihalduri töökoht Ethernet Laenutaja töökoht Varukoopiad
Kallimaid asju üles ei märgita. Ning jätkatakse samal põhimõttel, kuni on teada odavaimad teed alguspunktist teistesse punktidesse. Link state marsruutimisalgoritm - Baseerub Djikstra algoritmil, eeldusena on kõigile võrguseadmetele teada võrgu topoloogia, kõik seadmed omavad sama infot. Arvutatakse vähima kuluga tee ühest võrgusõlmest kõigisse teistesse, saadakse ruutimistabel selle võrgusõlme jaoks. Iteratiivne pärast k iteratsiooni teatakse vähima kuluga teed k sihtkohta. 29. Distance vector marsruutimisalgoritm Omadused: Iteratiivne (jätkub kuni ükski sõlm infot ei vaheta), ise-lõpetav (ei ole mingit signaali, mis selle seisma paneks), asünkroonne (sõlmed ei pea ühes rütmis töötama), jagatud (iga sõlm vahetab ainult oma naabrite vahemaade hinnanguid teiste sõlmedega). Distance vectori marsruutimisalgoritm põhineb Bellman-Ford võrrandil. Igal sõlmel on oma kauguste tabel (Distance Table)
Mingis suvalises punktis y(j) kujutab ta endast osatuletiste veeruvektorit. grad = = Funktsiooni gradient on suunatud funktsiooni kiireima kasvamise (tõusu) sihis. Gradiendile vastassuunalist vektorit nimetatakse antigradiendiks, mis on suunatud kiireima languse sihis. Selle järgi saab hinnata, kui kaugel ollakse iteratiivse arvutuse käigus optimumist. Kui piirangud ei sega, on optimumi kohas gradiendi pikkus 0. Gradientmeetodi algoritm: 1. Antakse ette iteratsiooni nr j=1 ja lähtepunkt y1(j), y2(j), ..., yn(j) 2. Arvutatakse gradient grad(y(j)) 3. Arvutatakse gradiendi pikkus |grad| 4. Kontrollitakse optimumi tingimuste täitmist. Kui piirangud puuduvad, siis kontrollitakse gradiendi pikkust |grad| , ette antud täpsus 5. Kui tingimused on täidetud, siis LÕPP. Kui ei, siis edasi. 6. Arvutatakse uus lahend järgmisele iteratsioonile tingimusel 7. j = j+1 ja jätkamine punktist 2. 26
Testimise eesmärkide, tegevuste ja meetodite paikapanemine Sisendid: Projekti üldplaan, visioon, nõuded, kasutusjuhud (kui on), Väljundid: Testiplaan Testimise tegevused peavad olema kooskõlas projekti üldise plaaniga ning täitjaorganisatsiooni töökorraldusega. Näiteks kui tarkvaraarendus toimub iteratsioonidena, siis koostatakse esmane projektiplaan arenduse alguses ning täiendatakse seda vastavalt iga iteratsiooni plaanile. Spetsiifiliste testimise alamtegevuste jaoks on võimalik koostada ka alamplaane (näiteks testimise automatiseerimise plaan, jõudlustestimise plaan, skaleeruvuse testimise plaan). Peamises testiplaanis kirjeldatakse sel juhul alamplaanide eesmärgid ning loomise tähtajad. Esimeseks tegevuseks testimise planeerimisel on projekti olemasoleva dokumentatsiooniga tutvumine millise (milliste omadustega) süsteemiga on tegemist
Eesmärgid võivad olla erinevatel tasanditel (“kastikesed”). Eesmärgi mudel on üks viis nõuete esitamiseks. “pilvekesed” on mittefunktsionaalsed nõuded. 133. Kanban vs Scrum Kanbani võimalikud eelised Scrumi ees : ● Lihtsus! ● Puudub suurte Backlogide haldamine ● Puudub “time boxing” Sprint Backlogide jaoks iga iteratsiooni kohta ei ole öeldud, et selle iteratsiooni jaoks on nii palju aega ● Puuudub arendamise edukuse hindamine ja mõõtmine Scrum vs Kanban ● Kanban limits WIP per workflow state, while Scrum limits WIP per iteration ● Scrum Board is reset between each iteration ● Scrum prescribes crossfunctional teams, while Kanban could have specialised teams
0,5γ′sγNγ/γR B + [(q′sqNq + c′scNc)/ γR – dkγk]B – V1 = 0 Kuupvõrrandist võib B leida järk-järgulise lähenemise teel leida seosega V1 Bi +1 = ( 4.6) a3 Bi + a4 kus Bi on alglahend ja Bi+1 täpsustatud lahend. Järgmisel iteratsioonisammul võetakse täpsustatud lahend alglahendiks. Iteratsiooni korratakse kuni Bi+1 ja Bi erinevus on küllalt väike. Esimesel sammul võib alglähendiks võtta Bi = V1 a4 . a3 = 0,5γ′sγNγ/γR a4 = [(q′sqNq + c′scNc)/ γR – dkγk] 15 Juhul kui vundamendile mõjub vertikaalkoormuse V kõrval ka moment M ja horisontaaljõud H, tuleb üldjuhul leida vundamendi mõõtmed järk-järgulise lähenemise teel kuni on täidetud põhitingimus Vd ≈ Rd. Otstarbekas on leida esialgu vundamendi
TÄIEVOLILINNE ( VOLITATUD LEPINGUTE KAUDU ) ESINDAJA · FIRMASISENE . TEMA MEESKOND. KUI ON VABA RESSURSS JA KOMPETENTS · NÕUNIK ( FIRMAVÄLINE ) : TÖÖETTEVÕTU KORRALDUSE SKEEM, LEPINGUTE ETTEVALMISTAMINE, VÕISTUPAKKUMISE DOKUMENDID ( KUI TELLIJAL ON VABA TEHNILINE RESSURSS ). · PROFESSIONAALNE EHITUSE JUHTIMISE FIRMA ( TERVE TELLIJA KOGU TÖÖ PAKETT KAASAARVATUD JÄRELEVALVE) EELPROJEKTI FAAS - MITU ITERATSIOONI LÕPEB OMANIKU NÕUDMISTE FORMULEERIMISEGA : · PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ( KASUTATAKSE KONSULTANDI ABI ) · TÖÖETTEVÕTU KORRALDUSSKEEMI VALIK 3.TÖÖETTVÕTU (HANKE ) KORRALDUS 3.1. ÜLDINE 8 ISETEGEMINE: LUBATUD PEREELAMU VÕI TALUHOONED ( nii kavand kui ka ehitus ) TEENUSE HANKIMINE : * EHITUSE TELLIMINE · KAVANDAMINE · EHITAMINE
Järgmisel sammul saame: yh1 (2) 0.13 , y h 2 (2) 0.14 . Väljundkihi neuronite sisendite kaalukoefitsiendid: w112 (3) = 0.4 + 5 0.21 0.13 0.54 ; w212 (3) = 0.74 + 5 0.21 0.14 0.89 Peidetud kihi neuronite sisendite kaalukoefitsiendid: w111 (3) = 0.93 + 5 0.21 0.4 0.2 1.0 w121 (3) = 0.54 + 5 0.21 0.74 0.2 0.70 w211 (3) = -0.2 + 5 0.21 0.4 0.3 -0.074 w221 (3) = 0.27 + 5 0.21 0.74 0.3 0.50 Väljud pärast kolmandat iteratsiooni: y (3) (0.2 1.0 - 0.3 0.074) 0.54 + (0.2 0.7 + 0.3 0.5) 0.89 0.178 + 0.258 0.44 . Seega, närvivõrgu viga: e(3) = y (3) - y d = 0.44 - 0.40 = 0.04 Nüüd närvivõrgu väljund on isegi suurem, kui vaja, vaid tema absoluutväärtus oluliselt vähenes. Viga sai positiivseks ja järelikult vea pöördlevi meetodi järgi hakkavad närvivõrgu parameetrid natuke muutuma teises suunas. Jätkates protsessi, väheneb viga ka edaspidi. Kui
7 Kohvi joogid 8 Kokteilid 9 Alkohol 48 4. Süsteemi tehniline arhitektuuur 4.1 Esmane prototüüp Infosüsteemi arendamise esimese iteratsiooni käigus luuakse andmebaasi ja rakenduse prototüüplahendus, kasutades andmebaasisüsteemi Oracle. Prototüübis realiseeritakse kõik projektis käsitletud töökohad. See testitakse projekti autorite poolt eesmärgiga koguda täiendavaid nõudmisi rakenduse funktsionaalsuse kohta. 4.2 Töötav süsteem Avalik
Järgmisel sammul saame: yh1 (2) 0.13 , y h 2 (2) 0.14 . Väljundkihi neuronite sisendite kaalukoefitsiendid: w112 (3) = 0.4 + 5 0.21 0.13 0.54 ; w212 (3) = 0.74 + 5 0.21 0.14 0.89 Peidetud kihi neuronite sisendite kaalukoefitsiendid: w111 (3) = 0.93 + 5 0.21 0.4 0.2 1.0 w121 (3) = 0.54 + 5 0.21 0.74 0.2 0.70 w211 (3) = -0.2 + 5 0.21 0.4 0.3 -0.074 w221 (3) = 0.27 + 5 0.21 0.74 0.3 0.50 Väljud pärast kolmandat iteratsiooni: y (3) (0.2 1.0 - 0.3 0.074) 0.54 + (0.2 0.7 + 0.3 0.5) 0.89 0.178 + 0.258 0.44 . Seega, närvivõrgu viga: e(3) = y (3) - y d = 0.44 - 0.40 = 0.04 Nüüd närvivõrgu väljund on isegi suurem, kui vaja, vaid tema absoluutväärtus oluliselt vähenes. Viga sai positiivseks ja järelikult vea pöördlevi meetodi järgi hakkavad närvivõrgu parameetrid natuke muutuma teises suunas. Jätkates protsessi, väheneb viga ka edaspidi. Kui
Kas staatilised või dünaamilised: Staatilised – võimalikud teed muutuvad harva. Dünaamilised – võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. 31. Link state marsruutimisalgoritm Baseerub Djikstra algoritmil, eeldusena on kõigile võrguseadmetele teada võrgu topoloogia, kõik seadmed omavad sama infot. Arvutatakse vähima kuluga tee ühest võrgusõlmest kõigisse teistesse, saadakse ruutimistabel selle võrgusõlme jaoks. Iteratiivne – pärast k iteratsiooni teatakse vähima kuluga teed k sihtkohta. 32. Distance vector marsruutimisalgoritm Igal sõlmel on oma kauguste tabel (Distance Table). Tabelis on nii palju ridu, kui on võimalikke sihtpunkte antud sõlmest ning tulpasid sama palju, kui naabersõlmi antud sõlmel on (hoitakse kõikvõimalikke kaugusi (ruutimiskulusid) DX(Y,Z) = kaugus X-st Y-sse, kui Z on järgmine samm). Iga iteratsiooni käigus leitakse minimaalne tee ruuterist X ruuterisse Y
Näitab filos. diskursuse dekonstruktsiooni. Kirjandus antud juhul dekonstrueerib filosoofia. 7. Derrida. Dekonstrueerimise põhimõisted, näited. D käsitleb luuleloomingule omaseid momente nagu kordus ja tähenduse hajumine, tehes seda Mallarme luule näitel. Polemiseerib J.A. Richardiga, kelle käsitlus on temaatiline ja tüüpiline luuleanalüüs, kus tuuakse välja korduvad motiivid ja poeetilised teemad. Derrida polemiseerib eelkõige semantilise korduse e iteratsiooni kontseptsiooniga (et kordused loovad struktuuri, konstruktsiooni). D järgi kordus seotud just tähenduse hajumisega. Korduses kaotab märk oma identiteedi, seostudes alati uue kontekstiga. Dissémination – semantiline hajumine, mis ei võimalda mingit tervikut konstrueerida. Ei saa kõneleda rangest temaatilisest arengust. Kordus pole teksti konstitueeriv, vaid dekonstrueeriv element. Dekonstruktsioon seostub tähenduse edasilükkamise, nihke, pikendamisega (différance)
'.$currentIndex.' = '.$Fn.'
';
echo 'F'.$currentIndex.' % 19 = 0';
?>
Ühe tsükli läbimist nimetatakse iteratsiooniks. Näiteks järgmise programmi puhul arvuti käivitab tsükli koodi kolm korda (while
tsükkel teeb kolm iteratsiooni):
Näide
itertsioon nr. '.$a;
}
?>
Juhul, kui mingil hetkel me soovime kohe jätkata järgmise iteratsiooniga - continue käsk on meile abiks. Näiteks meil on vaja
väljastada kõik arvud vahemikus 0...100, mis jaguvad kolmega:
Näide
Y ( k ) = CX ( k ) + DU ( k ) kus on teada maatriksid: 4 2 1 = , = , C = [2 1] , D=0 - 3,5 - 4 - 1 0 1, k = 0 algolek X (0) = ja sisendsignaal u (k ) = 0 0, k 0 Lahenduskäik Meetod A (iteratsiooni meetod, kasutades olekumudelit) X (k + 1) = X (k ) + U (k ) h(k ) = CX (k ) Kuna tegemist on impulsskajaga, siis väljundsignaali tähistasime mitte üldkujul Y (k ), vaid h(k ). Kuna D = 0, siis olekumudeli teine võrrand lihtsustus. k = 0; x(1) = X (0) + U (0) = 4 2 0 1 1 0 - 3,5 - 4 0 + - 1 1 = - 1 ; h(0) = CX (0) = [2 1] = 0
Dijkstra algoritm: ● Võrgu topoloogia, linkide maksumus teada kõikidele sõlmedele (node). See saavutatakse “link state broadcastiga” (? ehk siis vist “räägivad” omavahel). Kõikidel sõlmedel on sama info. ● Arvutab väikseima võimaliku maksumuse ühest sõlmest (“source node”) kõikidesse teistesse sõlmedesse. -annab edastustabeli (forwarding table) sellele sõlmele. ● Iteratiivne: Pärast k iteratsiooni teab vähimat maksumust k-destinatsioonidele Dijsktra algoritmi notatsioon. Algoritmi valem/kood, kuidas asi toimib. Paar näidist (piltiega lihtsam aru saada): Jälgi nooli ja neid numbreid Näide 2: See tabel vist on suht tähtis, et proovige aru saada, kuidas see toimib Jubinad arvutavad kõige lühema marsruudi igasse sõlme, kus algussõlmeks on “u”. Tulemus on järgmisel pildil koos edastustabeliga. Pm lisad iga kord ühe marsruuteri juurde, a la meil on vaja jõuda u - w
ning neid tuleb teha korraga. Materjalivoogude liikumist, hoiustamist, laoruumi, lao tehnoloogiaid ja tehnikat tuleb kavandada ühel ajal, minnes ligikaudsetelt väärtustelt järk-järgult üle täpsematele väärtustele ja parema kooskõla leidmisele eri komponentide vahel. Ühe komponendi muutmine toob enamasti kaasa ka mitme teise komponendi muutumise, mistõttu parema tervikliku tulemuse saavutamiseks oleks vaja kasutada iteratsiooni ehk kordamist, kasutades muutunud andmeid. Primaarseks komponendiks on seejuures materjalivoog. Lao asukoht Lao asukoha valik on ühteaegu nii teadus kui ka kunst. Otsustamine sisaldab prioriteetide kaalu- mist, kriitiliste punktide määratlemist ja välistamise protsessi. Igal asukohal on tavaliselt mingid eelised ja puudused, mistõttu sisaldab lõplik valik tavaliselt teatud kompromisse. Laonduses toodetakse sarnaselt tootmisettevõtetega lisaväärtust
väärtustele ja parema kooskõla leidmisele eri komponentide vahel. Ühe komponendi muutmine toob enamasti kaasa ka mitme teise komponendi muutumise, mistõttu parema tervikliku tulemuse saavutamiseks oleks vaja kasutada iteratsiooni ehk kordamist, kasutades muutunud andmeid. Primaarseks komponendiks on seejuures materjalivoog. Lao asukoht Lao asukoha valik on ühteaegu nii teadus kui ka kunst. Otsustamine sisaldab prioriteetide kaalu- mist, kriitiliste punktide määratlemist ja välistamise protsessi
annaabi.ee 
