mis on mõjutanud kõige suuremate Euroopa keelte kujunemist. Päris emakeel on ta itaalia ja teistele romaani keeltele. Inglise ja saksa keelele on ta rohkem võõrasema moodi, aga sellele vaatamata on ta mõju ka nende keelte kujunemisele olnud väga suur. Ladina keel kuulub indo-euroopa keelte hulka ja ta sai oma nime latiinide hõimu järgi, kes elasid Latiumis, mis on maa-ala Apenniini poolsaare keskosas. Ladina keele kujunemist mõjutasid naabruses elavad teised itali hõimud, samuti latiinidest põhja pool asuvad etruskid. Kuigi etruski keelt ei peeta indo-euroopa leelte hulka kuuluvaks, oli just selle keele mõju ladina keelesüsteemi ja sõnavara kujunemisele suur. Itali hõimude ja etruskide kõrval kolmandaks tähtsaks mõjutajaks oli kreeka keel, millelt võeti üle tähestik (7.saj eKr) ja keelesüsteemi kirjeldamise põhimõtted. Latiumi keskuseks oli Rooma linn, mis asutati pärimuse järgi 8. saj eKr Tiberi jõe alamjooksule
Marconi1895 jõudis eetrisse esimene raadiosaade.Ataant(1904) Prantsusmaa,UK,RUS. Võtmeriik: Prantsusmaa(FRA). FRA & RUS ei meeldind saksamaa mõjuvõimu kas Euroopas.Prantsusmaa tahtis Saksamaalt tagasi saada Elsassi & Lotringet Inglismaa vajas kaitset Saksamaa eest. Inglismaa liitlaseks oli Jaapan kes soovis Saksamaa Aasia kolooniaid endale. KolmikliitSaksamaa, AustriaUngari,Itaalia. Võtmeriik :Saksamaa. DEU soovis uusi kolooniaid.Nõrgim lüli Itali.20saj kriisid Suurriikide blokkide kujunemine ning nende vahel mõjusfääride jaotamine viis maailma mitmel korral sõja lävele,Balkani ps oli saanud ohtlik piirkond , otseselt ei puudutant see UK,DEU,FRA , aga kuna liidus olid RUS ja AustiraUngariga võis tülidest kasvada euroopat hõlmav kokkupõrge.Nikolai BobrikovSoome saadetud kindralkuberner, tapeti. Venemaal oli tõsine toidu nappus venejaapani sõda (19041905) Venemaa sai lüüa
*albaania keel *Balti keeled: leedu, läti, preisi (surnud keel) *Slaavi keeled: Lääneslaavi keeled:poola, tsehhi, slovaki Idaslaavi keeled: vene, ukraina, valgevene Lõunaslaavi keeled: sloveeni, horvaadi, bosnia, serbia, makedoonia, bulgaaria. *armeenia keel *Indoiraani keeled: bengali, mustlaskeel, hindi, sanskriti (surnud keel), kurdi, osseedi, pärsia, tadsiki *Romaani keeled: itaalia, prantsusmaa, hispaania, portugali, rumeenia, katalaani *Itali keeled: ladina romaani keeled Uurali Keelkond Uurali keelkond: Samojeedi keeled Soome-ugri keeled *Samojeedi keeled: neenetsi, eenetsi, sölkupi, nganassaani, kamassi *Soome-ugri keeled: Läänemeresoome Ugri **ugri keeled: ungari, handi, mansi **Läänemeresoome keeled: Permi Volga Lapi Läänemeresoome ***Permi: komi, udumurdi ***Volga: mari, mordva (ersa+moksa) ***Lapi: lapi e saami
Galeegi keel Tüpoloogiline kuuluvus Indoeuroopa keelkond Itali keelte haru Romaani keelte grupp Romaani keel Lääne- Itali keel Lääne alagrupp- Lääne- Romaani keel Galo-ibeeria grupp- Ibero-Romaani keel Galeegi-portugali keele alagrupp Galeegi keel Räägitakse Galiitsias edela Hispaanias. Kunagine rooma provints Galiitsia hõlmas Galiitsia praegust territooriumi, Põhja-Portugali, Astuuriat, praegust Leoni provintsi ja osa Zamorast, sellepärast räägitakse galeegi keelt ka sealsetes piirkondades. Galeegi keelt räägitakse tänu emigratsioonile veel: · Mujal hispaanias nt Madridis
(meresõda) üle alpide elevantidega hävitasid Kartaago * Roomlaste laevastiku areng - * Rooma sv purustamine * soola külvamine orava printsiip Cannae lahingus 216 eKr * Rooma võit tugevaim riik * Zama lahing 202 eKr - Vahemere lääneosas *Kartaago kaotas latiinid Latiumi maakonna elanikud, kõnelesid ladina keelt samniidid Apenniini poolsaare mägialadel elanud itali hõim sabiinid Kesk-Itaalias elanud hõimurühm gallid keldi hõimud P-Itaalias gladiaatorid ld k "mõõgavõitleja", orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana- Roomas peetud avalikel mängudel amfiteatrites nekropol ld k "surnute linn", etruskide matusepaigad patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kellel olid kliendid; andis kasutada maad patriits muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane; R vab alguses kuulus kogu võim neile
sanskriti, tänap. hindi, urdu, bengaali jne., mustlaskeel) · tohhaari keel (hääbunud, räägiti kuni 7. saj. Kesk-Aasias Hiina Turkestanis) · heti keel (hääbunud, räägiti Anatoolia impeeriumis) · armeenia keel · illüüria ja albaania keeled (Balkani ps. piki Jugoslaavia rannikut) · balti keeled (läti, leedu, preisi - 17. saj. hääbunud) · slaavi keeled · kreeka keel · germaani keeled · keldi keeled (gaeli, bretooni) · itali keeled (> romaani keelerühm) · mitmesugused vähem levinud ja vähem tuntud keeled - traakia, früügia, lüükia jne. Romaani keelte sugulus Franz Bopp, Rasmus Rask, Jacob Grimm. Friedrich Diez: Romaani keelte grammatika (1836 1843), Romaani keelte etümoloogiline sõnaraamat (1853). it. fatto, hisp. hecho, pr. fait, rum. fapt it. latte, hisp. leche, pr. lait, rum. lapte it. notte, hisp. noche, pr. nuit, rum. noapte. it. /-tt-/, hisp. /-ch-/, pr. /-jt/, rum. /-pt-/. ld
nagu Sveits, Vatikan, San Marino, 4. Itaalia keele leviala on väga suur, sest kõnelejaid on nii Euroopas, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, kui ka Lõuna-Ameerikas. Suurem osa kõnelejaid on Euroopas. 5. Nagu eelnevalt öeldud on itaalia keele algkeeleks ladina keel, millest hakkasid lahku kiskuma erinevad romaani keeled umbes 9.-10. sajandil koos itaalia keelega. Itaalia keeles leidub sugemeid hääbunud itali keeltest, germaani keeltest ja araabia keelest , hilisemad laenud on pärit prantsuse keelest ja teistest Lääne-Euroopa keeltest. Itaalia keele murded, põhja- ehk galloitaalia, Toskaana, kesk- ja lõunamurded, erinevad üksteisest suurel määral. Kirjakeelt on kujundanud Toskaana ehk Firenze murde alusel Dante, Petrarca ja Boccaccio ning uuemal ajal on seda mõjutanud pealinna Rooma uuendused keeles. 6. a) Itaalia keel on väga vokaalide rohke ning sellest tingituna väga pehme kõlaga.
portugali, oksitaani, katalaani+itaalia põhjadialektid) Oluline eristav joon: mitmuse tunnus, tegusõnade 2.pöörde tunnus Ibero-Romaani keeled(portugali, galeegi, hisp, katalaani) Gallo-Romaani keeled(oksitaani, franko-provanssaali, prantsuse) Italo-Romaani keeled (retro-romaani, sardi, itaalia, dalmaatsia) Balkani-Romaani keeled (rumeenia) 6. Rahvad ja nende keeled Apenniini poolsaarel 1. at. e.Kr. Venetid, keldid, messaapid, liguurid, sikulid, itali rahvad, etruskid. Itali rühm: umbri keel, oski keel, volski. Latiini-faliski rühm: faliski, ladina keel 7. Rahvad ja nende keeled Euroopas 1. at. e.Kr. Keldid, ibeerid, keltibeerid, idagermaanlased, läänegermaanlased 8. Suured Vahemereriigid enne Rooma impeeriumi Kreeka, Foiniikia, Kartaago, Etruski linnade föderatsioon 9. Rooma ajaloo etapid Rooma kuningriik 753-509 eKr (Rooma asutamine 21.04.753 eKr) Rooma vabariik 509-31 eKr Rooma impeerium 31eKr-476pKr 10
Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr (roomlased nimetasid gallideks keldi hõime). Gallid olid juba varem asunud Po jõe tasandikule (tänapäeva Põhja-Itaalias) ja vallutasid nüüd lõunasse tungides Rooma. Linna rüüstavatest ja põletavatest sissetungijatest vabanemiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Pärast sellest rüüstest toibumist alustas Rooma võitlust Kesk-Itaalia mägismaal elava sõjaka itali hõimurühma samniitidega. Roomlased pidasid nende vastu kolm rasket sõda. Kuigi samniite toetasid etruskid ja gallid, õnnestus roomlastel lõpuks neist jagu saada. Nii samniidid kui ka etruskid alistati Rooma võimule, gallid aga tõrjuti tagasi Po tasandikule. Roomast sõltumatuks jäid veel Lõuna-Itaalia kreeka linnad eesotsas Tarasega. Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres
Vallutuste käigus omandatud jumalad Uute alade vallutamisega võeti omaks ka teiste rahvaste jumalaid. Vallutatud alade jumalaid austati tavaliselt samamoodi nagu rooma jumalaid. Paljudel juhtudel paigutati uued jumalad Roomas uutesse pühamutesse. Linna elama asunud võõramaalastel lubati jätkata oma jumalate kultust. Peale Castori ja Polluxi tõid vallutused Itaalias rooma panteoni nähtavasti ka Diana, Minerva, Herculese, Venuse ja teised, vähemad jumalused, kellest mõned olid itali jumalused, teised algselt pärit Vana-Kreekast. Tähtsad rooma jumalused samastati lõpuks antropomorfsemate kreeka jumalate ja jumalannadega, kellelt võeti üle ka atribuudid ja müüdid. Et mõned templid olid pühendatud Roomale, siis on oletatud, et oli olemas Roma-nimeline jumalus. Tegelikult on see üksnes retooriline allegooria, riigi sümboolne personifikatsioon, mis ilmus kõigepealt Rooma müntidele (nummus) (269 eKr) ning hiljem Locris (Calabrias) 204 eKr.
Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi algul oli Rooma üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis nende sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr. Pärast sellest rüüstest toibumist alustas Rooma võitlust Kesk-Itaalia mägismaal elava sõjaka itali hõimurühma- samniitidega. Roomlased pidasid nende vastu kolm rasket sõda. Roomlastel õnnestus lõpuks neist jagu saada. Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Esimeses Puunia sõjas (264-241 eKr) käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel.
Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi algul oli Rooma üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis nende sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr. Pärast sellest rüüstest toibumist alustas Rooma võitlust Kesk-Itaalia mägismaal elava sõjaka itali hõimurühma- samniitidega. Roomlased pidasid nende vastu kolm rasket sõda. Roomlastel õnnestus lõpuks neist jagu saada. Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Esimeses Puunia sõjas (264-241 eKr) käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel.
INDOEUROOPA RAHVAD , INDIA JA H IINA Indoeuroopa rahvad Indoeurooplased asuvad maa-alal Indiast kuni Euroopani ning kõnelevad sugulaskeeli. Nende rändkarjakasvatajate algkodu oli Musta ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplaste liikumine: 1) u. 2000 eKr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemaid. 2) natukene hiljem jõudsid hetiidid Väike-Aasiasse 3) u. 1700 eKr. tungisid Iraani pärslased ja Indiasse aarjalased. 4) Kesk- ja Lääne-Euroopasse rändasid keldi, itali ja germaani rahvad. 5) 7. saj. liikusid Ida-Euroopasse slaavlased ja baltlased. Hetiidid Olid esimesed, kes jõudsid oma arengus tsivilisatsiooni tasemele (1700-1200 eKr.). Pealinn Hattusa asus praeguse Türgi aladel ning võitlusvõimeline kaarikuvägi tagas sõjalise üleoleku naabrite üle. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. Hetiidid olid tõenäoliselt esimesed, kes õppisid II at. eKr
seast kõige kõrgemad olid kaks konsulit. 5. saj lõpuks eKr oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis gallide sissetung aastal 387 eKr. Gallid olid juba varem elama asunud Po tasandikele ja tungisid nüüd lõunasse. Linna rüüstavatest ja põletavatest sissetungijatest vabanemiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Pärast seda alustas Rooma võitlust Kesk-Itaalia mägismaal elava sõjaka itali hõimu samniitidega. Kokku pidasid roomlased nende vastu kolm rasket sõda. Kuigi samniite toetasid etruskid ja gallid, sai Rooma neist jagu ja allutas ka kogu Põhja-Itaalia enda võimu alla. Nüüd jäid sõltumatuteks veel ainult Lõuna-Itaalia kreeka linnad. Viimased kutsusid endale appi Põhja- Kreekas valitseva kuningas Pyrrhose. Pärast kahte kaheldavat võitu said kreeklaste väed lõpuls lüüa ja Pyrrhos lahkus koos oma vägede riismetega Itaaliast
Nad rääkisid enne magama minekut revolutsioonidest ja maailmast, siis Melesk läks magama. Indrek tundis peale pööningult alla tulemist kergemalt ja rahulolevamana ja läks järgmisel päevad isegi tööle. X- Karin tundis, et tal pole suhtlemisoskusi ja kogemusi. Ta küsis Indreku käest nõu ja sellest tuli kohe tüli, sest Indrek laitis nad maha. Nad läksid Itami juurde, kes näitas sisekujundus ja lõpuks rääkis lapsest. Maja kirjutati Itali nimele kuna sündis poiss. Majas räägiti vene keelt, sest leiti, et laps peab varakult ühe võõrkeele selgeks õppima. Karin leidis, et mehed on imelikud. XI-Karin läks advokaadi juurde kuigi mõjuvat põhjust polnud, aga ta tahtis teda näha. Kontori juurde jõudes ta sai aru, et polnudki põhjust minna ja Paralepp hakkas ise rääkima. Nad rääkisid omavahel obligatsioonist ja Vesiroosist. Üsna pea kaldus
suurem kui rahavoo diskontomäär loob kõrgem kasvumäär lisandväärtust Firma A väärtus 5% kasv: 1071 kr Firma B väärtus 8% kasv: 1500 kr Järelikult tasub investoritel lühema perioodi vältel aktsepteerida väiksemat vaba rahavoogu 43 Eeldades et esimese aasta ärikasum=100, WACC=10%, 25 aastane ajahorisont ja selle järel kapitali tootlikkus=WACC Ärikasu mi Kap itali tootlikku s kasv 7.50% 10.00% 12.50% 15.00% 20.00% 3% 887 1,000 1,058 1,113 1,170 6% 708 1,000 1,117 1,295 1,442 9% 410 1,000 1,354 1,591 1,886 Väärtu se N eu traaln e Väärtu se h ävitamin e loomin e
Hilisemal ajal idealiseeriti Romuluse valitsemisaega. Romulus tõmbas maha püha linnapiiri. Areng pikk ja vaevarikas. Rooma jääb pikaks ajaks üheks Latiumi linnaks.Nimetatud ka Septimontium. Tabu: ei tohtinud kanda relva müüri sees, surnud matta väljaspool linna(mnt ääres), sõjalised mängud/toimingud ka väljaspool. Kuningate ajajärk: 753 eKr – 590 eKr. Latiinid(Latium) ja sabiinid (itali rahvad) : Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Marcius etruskid : Tarquinius Priscus, Servius Tullius, Tarquinius Superbus. ROMULUS 753 – 715 senat,nõuandev roll latiinid + sabiinid = Quirites Quirites : Rooma kodanike nimetus : - kas Romulusega seotud: Romulus kadus äikese ajal ja muutus jumaluseks
www.keeleveeb.ee, wals 90. Areaalilingvistika on keeleteaduse suund, milles lähenetakse uurimisobjektile keelepiirkondlikust aspektist. 91. Psühholingvistika on keelemehhanismide selgitamine psühholoogias kasutatavate meetoditega. 92. Paradigma on asendussuhetes olevad elemendid. 93. Keele ja murde eristamine: Arusaadavuse kriteerium, poliitilised põhjused, identiteet ja kultuur. 94. Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine 95. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 96. Uurali keeled vt keelepuu 97. Teised tähtsamad keelkonnad uurali keeled, afroaasia keeled, kaukaasia keeled 98. Viipekeel on loomulike keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada keelelist suhtlust saatvate zestide ja miimikaga.
Nt eksperimentaalne psühholingvistika, katsed. 97. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfanalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) 98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine. 100. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 101. Uurali keeled????? 102. Teised tähtsamad keelkonnad Afroaasia keeled, kaukaasia keeled 103. Viipekeel Viipekeel on loomulikke keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada vestlusega kaasnevate zestide ja miimikaga.
Nt eksperimentaalne psühholingvistika, katsed. 97. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfanalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) 98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine. 100. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 101. Uurali keeled????? 102. Teised tähtsamad keelkonnad Afroaasia keeled, kaukaasia keeled 103. Viipekeel Viipekeel on loomulikke keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada vestlusega kaasnevate zestide ja miimikaga.
Nt eksperimentaalne psühholingvistika, katsed. 97. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfanalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) 98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine. 100. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 101. Uurali keeled????? 102. Teised tähtsamad keelkonnad Afroaasia keeled, kaukaasia keeled 103. Viipekeel Viipekeel on loomulikke keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada vestlusega kaasnevate zestide ja miimikaga.
48. Millest räägib Lucanuse teos ,,Pharsalia" e ,,Bellum civile"? ,,Kodusõjast" kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel. Pealkiri Pharsalose lahingu järgi. Mineviku Rooma, kes on uhke oma vabadusele ja seaduslikkusele, hukkub kodusõjas selline on Lucanuse põhikontseptsioon. 49. Milliseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate? * Cato (234 149) vanim ajalookirjanik, lõi entsüklopeedilise teose ,,Alged" (,,Origines) itali hõimudest * Caesar, ,,Märkmeid Gallia sõjast", ,,Märkmeid kodusõjast" *Gaius SALLUSTIUS (85-35) ,,Catilina vandenõu", ,,Sõda Jugurthaga", ,,Historiae" kujutab kaasaja ajalugu. Tema mõjul kujunes välja Tacituse stiil. * Titus Livius ,,Linna asutamisest alates" Rooma linna ajalugu * Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", ,,Historiae" autori kaasaeg, algab 69. aastaga, ,,Annales" sündmused enne Historiae aega 14. 68. a, kirj hiljem
Sealt alates hakati neid nimetama ka kirjalikes allikates ning on võimalik jälgida nende järgnevat ajalugu. · umbes 2000 eKr rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad · umbes samal ajal ilmusid neist ida poole Väike-Aasiasse hetiidid · umbes 1700 eKr tungisid algul Iraani ja siis Indiasse aarjalased · peagi ilmusid Iraani pärslased · teine osa indoeurooplasi rändas Kesk- ja Lääne-Euroopasse, kus neist kujunesid keldi, itali (muistse Itaalia) ja germaani rahvad · veelgi hiljem lahkusid oma algkodumaalt slaavlaste ja baltlaste esivanemad HETIIDI IMPEERIUM. Hetiidid olid esimene indo-euroopa rahvas, kes jõudis oma arengus riikluse tasemele umbes 1700 eKr. Võimsa impeeriumi piirid ulatusid peagi Musta mere rannikult Vahemereni. Pealinn Hattusa oli ümbritsetud võimsate müüridega. Umbes 1200 eKr tabas aga riiki häving, mille põhjustaja on teadmata. Arheoloogiliste kaevamistega
ametnikud, kelle seast kõige kõrgemad olid kaks konsulit. 5. saj lõpuks eKr oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis gallide sissetung aastal 387 eKr. Gallid olid juba varem elama asunud Po tasandikele ja tungisid nüüd lõunasse. Linna rüüstavatest ja põletavatest sissetungijatest vabanemiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Pärast seda alustas Rooma võitlust Kesk-Itaalia mägismaal elava sõjaka itali hõimu samniitidega. Kokku pidasid roomlased nende vastu kolm rasket sõda. Kuigi samniite toetasid etruskid ja gallid, sai Rooma neist jagu ja allutas ka kogu Põhja-Itaalia enda võimu alla. Nüüd jäid sõltumatuteks veel ainult Lõuna-Itaalia kreeka linnad. Viimased kutsusid endale appi Põhja-Kreekas valitseva kuningas Pyrrhose. Pärast kahte kaheldavat võitu said kreeklaste väed lõpuls lüüa ja Pyrrhos lahkus koos oma vägede riismetega Itaaliast
IV. Taandumine teadustekstiloomest ja koolikeelena (19. 1.Ladina keele sugulaskeeled saj II pool) Indoeuroopa keel koos kreeka, V. Taandumine katoliku kirikust germaani, balti, (alates 1965). slaavi, keldi, india, hetiidi, armeenia, tohaari 5.Ladina keele väljasuremise keelega põhjused Itali dialekt/keel koos oski, umbri, 1. Pidev soov vaadata mööda keele faliski, loomulikust veneedi dialektiga arengust ja kuulutada ainuõigeks klassikalise 2. Ladina keele arenguetapid ajajärgul kõneldud keelekuju. antiikajal 500-250 e.Kr arhailine ladina keel 2. Keele universaalsuse kadumine, 250-100 e.Kr vanaladina keel üldmõistetavate
annaabi.ee 
