Valitsus *Mussolini ja fasistlik partei lubasid itaallastele uut majanduslikku süsteemi korporatismi.Korporatism oli sotsialismi edasiarendus uueks majandussüsteemiks, kus tootmisvahendid jäid algselt avaliku sektori kätte, kuid neid suunas ja kontrollis riik. *Itaalia koloniaalekspansioon Etioopiasse aastal 1936 avaldas negatiivset mõju Itaalia majandusele. Itaalia Ida-Aafrika koloonia eelarve 1936.-37. eelarveaastal nõudis Itaalialt 19,136 miljardit liiri kolooniale vajaliku infrastruktuuri loomiseks. Sel ajal oli kogu Itaalia aastatulu vaid 18,581 miljardit liiri. Majandus Fasistlik valitsus kehtestas Itaalias range hariduspoliitika eesmärgiga likvideerida kirjaoskamatus, mis oli Itaalias sel ajal tõsine probleem, ning parandada itaallaste riigitruudust. Et vähendada väljalangemist, muutis valitsus koolist lahkumise miinimumvanust 12. aastalt 14. aastani ja nõudis rangelt kohalkäimist
Keelati Saksa keele rääkimine avalikkes kohtades Määruse rikkumise eest võis saada trahvi Suleti saksakeelsed koolid Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 1918 Päästekomitee kuulutas Eesti iseseisvaks Saksa väed okupeerisid Eesti Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla Juunis algas eesti poliitilise juhtkonna vahistamine Ajutine Valitsus sai de facto tunnustuse Suurbritannialt, Prantsusmaalt, ja Itaalialt. Saksa okupatsioonivõimud andsid võimu üle Ajutisele Valitsusele Landeswehri sõda 1919 Eesti vägedel tuli kuu aega sõdida Põhja-Lätis paiknevate Saksa vägedega Sakslased osutasid eestlastele visa vastupanu Võnnu lähedal suutsid Eesti väekoondised sakslased siiski tagasi lüüa Saksa väeosad kohustati Lätist lahkuma Võimule ennistati seaduslik Läti Ajutine Valitsus. Eesti vabadussõda
3. Eesti jalaväepolguks. jäi polguülemaks kuni polgu likvideerimiseni Eesti iseseisvumine 24. veebruaril 1918 kuulutas Päästekomitee Eesti iseseisvaks vahetult ennem Saksa vägede sissetungi. Kuna Saksamaa seda ei tunnustanud läks ajutine valitsus põranda alla, rahvus väeosad saadeti laiali. Siiski sai Ajutine Valitsus de facto tunnustuse Suurbritannialt, Prantsusmaalt, ja Itaalialt. 11. novembril 1918 sõlmitud Compiègne'i vaherahu Saksamaa ja Antandi vahel andsid Saksa okupatsioonivõimud võimu üle Ajutisele Valitsusele. Tänan kuulamast! Kasutatud materjal http://www.esm.ee/i-maailmasoda/?id=11062&album_ http://www.kool.ee/?5753 http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmasõda http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Esimeses_maailmas http://www.esm.ee/public/galleries/I_maailmasda/.gall http://www.esm
Napoleon Bonaparte Sünd : Napoleon sündis 1769. aastal, 15. augustil Korsikal (saar), mille Prantsusmaa oli äsja Itaalialt ostnud. Teismelisena mängis ta pidevalt sõjamänge. Surm : Napoleon saadeti seekord Püha Helena saarele, kus ta veetis oma viimased 6 eluaastat inglaste vangina. 05. mail 1821. aastal ta suri 51aastasena. Levinud arvamuse kohaselt oli tema surma põhjuseks mürgitamine. Õppinud : Ta õppis 1779 1784 Brienne sõjakoolis ja 17841785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis. Abielu : Napoleoni esimene abielu kestis 13 aastat koos Josephine de Beauhardnais'ga. 1810
Sõtta sekkusid ka võõrriigid.Vabariiklasi asus toetama Nõukogude Liit,mis intrigeeris ka oluliselt kommunistide mõju kasvamiseks Hispaania valitsuses.Saksamaa,Portugal ning Itaalia tunnustasid ja abistasid sõjaliselt Franco mässulist valitsust.Välisriigid kasutasi ka sõda oma uute relvade katsetamiseks.Suurbritannia,Prantsusmaa ja teised lääneriigid kuulutasid ennast aga täielikult neutraalselt mis tuli kasuks Francole, kuna tema sai Saksamaalt ja Itaalialt tunduvalt rohkem sõjalist abi kui vabariiklased Nõukogude Liidult.Hispaania kodusõda lõppes vabariigi langemise ja Franco poolt kehtestatud diktatuuriga.Franco sai diktaatoriks ja võttis võimu Rahvuslikult Valitsuselt üle ning sai nii Hispaania riigipeaks.Ta oli poliitilistelt vaadetelt pigem traditsionalist kui fasismi pooldaja, tema reziimi on nimetatud ka klerikaalseks autoritarismiks. Oma kommunismipõlgust, mida mõni ta biograaf on võrrelnud vaid
kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele Valitsev vastureformatsioon vaim - usulise entusiasmi elustamine Taltsutamatu tundelisus, kirg, paatos, toonitatud ilmekus, toetumine meeltele ja tunnetele Baroki tugev jälg paljude maade rahvakunstis ISELOOMUSTUS Kuigi kujutav kunstis saab puhta baroki sünnist rääkida ainult seoses Itaaliaga, läheb 17. Sajandil juhtiv roll Itaalialt üle Prantsusmaale. Louvre, Louis'de õukonnad pimestavad kogu Euroopat Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest erinevatest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad. Kunstiteostes kujutati ajaloosündmusi ja kangelasi Sellel ajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru
soovijate toetus Sõda ja tähtsamad lahingud Mäss näib läbikukkununa. Click to edit Master text styles Mässulised ei pääse Second level Euroopasse. Third level Fourth level Takistab valitsusele Fifth level lojaalne merevägi. Franco palub abi Itaalialt ja Saksamaalt. 10000 sõdurit toimetatakse Sevillasse, ülejäänud meritsi. Oktoober 1936 Madriidi ähvardab Click to edit Master text styles mässuliste sissetung. Second level Third level Jõutakse juba eeslinna. Fourth level Vabariiklastele tulevad Fifth level
diktatuur lühike ja ebatäiuslik. Tema vastased, keda ta polnud jõudnud hukata, said aru, et selle terrori peab ära lõpetama. Enamus Jakobiinide Klubi liikmetest reetis ta ning 1794. aasta 27. juulil vahistati ta Konvendi istungil. Ta giljotineeriti järgmisel päeval ilma kohtuotsuseta seal samas, kus tapeti ka Louis XVI. Napoleon Bonaparte Napoleon ei olnud päritolult prantslane. Ta sündis 1769. aastal, 15. augustil Korsikal, mille Prantsusmaa oli äsja Itaalialt ostnud. Teismelisena oli ta hing täis revolutsioonilist tuld. Esimene võimalus oma sõjaliste talentide näitamiseks tekkis tal suurtükiväe kaptenina Touloni all, kus ta vallutas mitu kindlust ning bombardeeris inglasi nii maal kui ka merel, lõpuks sundides nende laevastikku taganema. Ta tutvus vabariiklase Paul Barras´ga, kes kasutas 1795. aastal noort talenti, et saada jagu ühest rojalistide jõugust. Tõestanud oma osavust ja lojaalsust, sai Napoleon oma käsutusse Itaalia
Eenpaluga *Riik väljus pikaleveninud poliitilisest kriisist *E's oli väljakujunenud isikuvõimu reziim, mida valitsuse ideoloogid nim. tasakaalustatud riigikorraks või "juhitavaks demokraatiaks" 28.Välispoliitika Rahvusvahelise tunnustuse taotlemine *Lääne suurriikgid käsitasid Balti riike oma Vene- ja Saksa-poliitika kontekstis *1920.aastal tunnustasid Eestis Nõukogude Venemaa, Soome ja Poola *1921.saadi tunnustus Suurbritannialt, Prantsusmaalt, Itaalialt, Jaapanilt ja Belgialt. -Neile järgnesid teised riigid, USA küll aga 1922.a. *1921.aastal võeti Eesti Rahvasteliitu *1939.aastal oli Eestil 10 välissaatkonda ja 15 konsulaati Julgeoleku probleemid *EV välispoliitika põhiprobleemiks oli riigi isesseisvuse, suveräänsuse ja julgeoleku tagamine. *Eesti orienteerus tihedale koostööle Läänega, kelle abiga saavutati iseseisvus ja kelles nähti edaspidigi noore riigi sõltumatuse tagajat
Natsistlik Saksamaa ja fasistlik Itaalia asusid toetama Francot. NSV Liit hakkas varustama vabariiklasi. Sõda ja tähtsamad lahingud (s6) Alguses tundus nagu 1936. aasta juulis alustatud mäss oleks läbi kukkunud. Kõige ustavamad mässulised asusid Marokos. Kuna sõjalaevastik oli võimulolevale valitsusele lojaalne, siis mässulistel ei olnud võimalik Gibraltari väina ületada ja Euroopasse tungida. Franco palus abi Saksamaalt ja Itaalialt, et need toimetaksid väed lennukitega Hispaaniasse. Kümne päeva jooksul toimetati 10 000 natsionalisti Sevillasse. Ülejäänud vägi tuli meritsi, dessanti toetas Itaalia õhuvägi. Mässulised võtsid suuna Madriidile. (s7) Oktoobris 1936 ähvardas Madriidi natsionalistide sissetung. Lõunast tuli Aafrika armee ja põhjapoolt kindral Emilio Mola poolt juhitud natsionalistlikud väed. Vabariiklastele tulid appi vabatahtlike väed. Mässuliste pealetung jõudis juba Madriidi eeslinnadesse,
Soomega 1947 · Kaotajariigid maksavad reparatsioone rahas, toiduainetes, tööstuskaubana, tehaste sisseseadena · Kaotajariikide territooriumi kärpimine sõjaeelsele tasemele või veel rohkem. · Saksamaa kaotas ¼ territooriumist. Elsass-Lotring Prantsusmaale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, osa Ida-Preisimaast Poolale ja NSV Liidule. · Soome kaotas Karjala NSV Liidule · Saksamaa ja Berliini jagamine 4 okupatsioonitsooniks · Itaalialt kolooniate äravõtmine. · Jaapanilt vallutatud alade äravõtmine 1897. a piirid Riigikorralduse muutumine · Saksamaa ja It poolt okupeeritud riikide iseseisvuse ja seaduslike valitsuste võimu taastamine Norras, Taanis, Prantsusmaal jm. Kohtuprotsessid kollaborantide üle. · Austria, Albaania iseseisvuse taastamine · Kodusõda Kreekas: võimule sai läänemeelne valitsus. · Bulgaarias, Rumeenias, Ungaris jm kukutati võimult diktaatorid, võimule
Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918, enne Saksa vägede sissetungi ja Vene vägede taganemise ajal, kuulutas Päästekomitee Eesti iseseisvaks. Saksamaa seda ei tunnustanud ja Saksa väed okupeerisid Eesti. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla, rahvusväeosad saadeti laiali ja juunis algas eesti poliitilise juhtkonna vahistamine. Siiski sai Ajutine Valitsus de facto tunnustuse Suurbritannialt, Prantsusmaalt, ja Itaalialt. Pärast 11. novembril 1918 sõlmitud Compiègne'i vaherahu Saksamaa ja Antandi vahel andsid Saksa okupatsioonivõimud võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kokkuvõte Eesti mehed Esimese Maailmasõja ajal jagunesid mitmeisse rinnetesse, peamiselt siiski vene rindesse. Vene sõjaväkke läks 100 000 meest, kellest 10 000 langes või jäi teadmata kadunuks. I maailmasõda muutis suurel määral Eesti siseelu ja pingestas majanduslikku olukorda
Soomega 1947 · Kaotajariigid maksavad reparatsioone rahas, toiduainetes, tööstuskaubana, tehaste sisseseadena · Kaotajariikide territooriumi kärpimine sõjaeelsele tasemele või veel rohkem. · Saksamaa kaotas ¼ territooriumist. Elsass-Lotring Prantsusmaale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, osa Ida-Preisimaast Poolale ja NSV Liidule. · Soome kaotas Karjala NSV Liidule · Saksamaa ja Berliini jagamine 4 okupatsioonitsooniks · Itaalialt kolooniate äravõtmine. · Jaapanilt vallutatud alade äravõtmine 1897. a piirid 13. Mõisted. Partisanid ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest. Koonduslaagrid - Auschwitzi , Treblinka koonduslaagrid. Holokaust on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks.
Antanti huvi Balti piirkonna vastu tulenes nende Nõukogude- ja Saksa-vastasest poliitikast. Eesti väljumine sõjast ja eraldirahu Nõukogude Venemaaga pahandas lääneliitlasi. 1920. a tunnustasid Eestis Nõukogude Venemaa järel Soome ja Poola. Lääneriigid tunnustasid Eestit ja teisi Balti riike alles siis, kui oli lõplikult selge, et enamlased on Vene kodusõja võitnud ja mittebolsevistlikku Venemaad pole võimalik taastada. 1921. a saadi tunnustus Suurbritannialt, Prantsusmaalt, Itaalialt, Jaapanilt ja Belgialt, USA alles 1922. aastal. 1921. a võeti Eesti Rahvasteliitu. 1939 oli Eestil 10 välissaatkonda ja 151 konsulaati. JULGEOLEKUPROBLEEMID ESIKOHAL EV välispoliitika põhiprobleemiks oli riigi iseseisvuse, suveräänsuse ja julgeoleku tagamine. Eesti orienteerus tihedale koostööle Läänega, eriti suuri lootusi pandi Inglismaale. Eesti diplomaatia püüdis Inglismaas äratada huvi Eesti vastu ja taotles brittide kohalolekut Läänemerel
pole neile abi loota. Naiivne lootus saada suurriikidelt kaitset ja omakasupüüdmatut abi jäi Eestis siiski püsima iseseisvusaja lõpuni. 1920 tunnistasid Eestit Nõukogude Venemaa järel Soome ja Poola. Lääneriigid tunnustasid Eestit ja teisi Balti riike alles siis, kui oli lõplikult selge, et ühtset mittebolsevistlikku Venemaad pole võimalik taastada. 1921 saadi tunnustus Suurbritannialt, Prantsusmaalt, Itaalialt, Jaapanilt ja Belgialt. Neile järgnesid teised riigid, näiteks USA 1922. 1921 võeti Eesti Rahvasteliitu. Eesti suhetes välisriikidega oli eriline koht Soomel. Soome oli esimene riik, kellelt loodeti abi ja tuge. Vabadussõja ajal ja hiljemgi oli Eesti-Soome uniooni ideel Eestis lai poolehoid. Kuigi Eestil polnud Soomele suurt midagi anda, saadi seal aru, et Soome julgeolek sõltub ka Soome lahe lõunaranniku olukorrast. Hiljem mõisteti, et Balti riikide seisund on ebastabiilne ja liit
kohustusliku armeeteenistuse. 1910. a abiellus ta oma kunagise õpilase Rachele´iga. 1911 1912 a istus ta vanglas, kuna oli organiseerinud rahutusi Itaalia vägede Liibüasse tungimise vastu. Vanglas kirjutas ta oma esimese autobiograafia "Minu elu". Itaalia sotsialistide seas äratas Mussolini üha enam tähelepanu. Oli märgatud ka tema kirjanikuvõimeid. 1912. a sai temast sotsialistide ajalehe "Avanti" toimetaja. Kui puhkes I maailmasõda, nõudis Mussolini Itaalialt ranget neutraliteeti. Propageeris seda ka oma ajalehes. 3 1914. a oktoobris aga muutis ta järsult oma seisukohta. See kutsus sotsialistide parteis esile terava pahameele. Lahkhelide tagajärjeks oli Mussolini lahkumine ajalehe juurest, hiljem visati ta ka sotsialistide parteist välja. Ta asutas oma ajalehe "Il Popolo D´Italia" (Itaalia Rahvas"). Arvatakse, et oma ajalehe väljaandmiseks sai ta raha välismaalt (Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa). Ajalehte toetas ka FIAT´i firma
1910. a abiellus ta oma kunagise õpilase Rachele´iga. 1911 1912 a istus ta vanglas, kuna oli organiseerinud rahutusi Itaalia vägede Liibüasse tungimise vastu. Vanglas kirjutas ta oma esimese autobiograafia "Minu elu". Itaalia sotsialistide seas äratas Mussolini üha enam tähelepanu. Oli märgatud ka tema kirjanikuvõimeid. 1912. a sai temast sotsialistide ajalehe "Avanti" toimetaja. Kui puhkes I maailmasõda, nõudis Mussolini Itaalialt ranget neutraliteeti. Propageeris seda ka oma ajalehes. 1914. a oktoobris aga muutis ta järsult oma seisukohta. See kutsus sotsialistide parteis esile terava pahameele. Lahkhelide tagajärjeks oli Mussolini lahkumine ajalehe juurest, hiljem visati ta ka sotsialistide parteist välja. Ta asutas oma ajalehe "Il Popolo D´Italia" (Itaalia Rahvas"). Arvatakse, et oma ajalehe väljaandmiseks sai ta raha välismaalt (Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa). Ajalehte toetas ka FIAT´i firma
Peastaap) sõjakuritegudes, kuritegudes inimsuse vastu, planeerimises ja sõja algatuses. Suur osa mõisteti süüdi; esimene kord ajaloos karistati inimsusevastaste tegude eest. Sarnane protsess toimus Jaapanis Tokyos. · Pariisi rahukonverents (29. juuli 1946 15. okt 1946) => ei sõlmitud üldist rahulepingut vaid arutati erinevaid rahulepingute projekte Sks ja tema liitlastega. Liitlased pidid samuti maksma reparatsioone ning loovutama territooriume (Itaalialt Aafrika kolooniad; Vahemere äärsed alad, Transilvaania ühendati Rumeeinaga (võeti ära Ungarilt), Bulgaaria pidi loovutama sõjas võidetud alad, NL sai Bessaraabia ja Bukoviina Rumeenialt ja Karjala Soomelt). Sks-ga ei sõlmitud rahulepingut. Jaapaniga sõlmisid võitjariigid (va NL) rahulepingu 8. sept 1951. · Sõja tagajärjed: 1) Ei sõlmitud üldist rahulepingut nagu I ms ajal; sõja puhkemises süüdistati Sks kõige rohkem
need ajavad üle ääre. Prügiuputusel on ka omad võitjad, sest Napoli maffia ehk Camorra on teinud illegaalsest prügiveost endale tulusa rahateenimisviisi. Prügi veetakse maapiirkondadesse või uputatakse merre. Lisaks keskkonna saastamisele kujutab tekkinud olukord tõsist ohtu ka inimtervisele, sest arstide sõnul on vähki haigestumiste osakaal Campania piirkonnas tavapärasest tunduvalt kõrgem. Euroopa Liit nõuab Itaalialt olukorra lahendamist päevade jooksul, sest vastasel juhul kaasneb sellega karistus. Napoli elanikud loodavad, et euroliidu ultimaatum suudab nende kodulinna lõpuks puhtamaks ja turvalisemaks teha.
Jaapan oli huvitatud Saksamaa kolooniatest Aasias Serbia soov teha Balkanile suur slaavi riik Saksamaa soov laiendada oma võimu nii Euroopas kui ka maailmas Austria-Ungari soov kaitsta end Serbia eest kolooniate ümberjagamine, Saksamaa soovis rohkem koloonia, kuid Inglismaa ei soovinud enda omi kaotada Türgi soovis kaitset kasvava surve eest Venemaalt ja Itaalialt Sõjaplaanid Saksamaa – Prantsusmaa kiire purustamine seejärel väed idarindele Venemaa vastu, Prantsusmaale tungimine Luksemburgi ja Belgia kaudu ümber Pariisi, Prantsusmaa 39 päevaga kogu sõda 3-4 kuud, itta ainult üksikud üksused alguses Prantsusmaa – eesmärk vältida hävitada häviatavat kaotus Preisi-Prantsusmaa sõjas, Prantsuse- Saksa piirilkindluste süsteem, Belgia piirile mitte, nim. plaan 17
planeerimine viib majanduskriisini. See sunnib Leninit alustama uut majanduspoliitikat (NEP 1921) Sisuks oli tagasipöördumine kapitalistlike majandusvormide juurde (riigikapitalism): talupoegade naturaalmaksud, vabakaubandus siseriigis, eraettevõtluse ja väliskapitali lubamine. Väliskaubandus, suurtööstus ja suurehitused (just nii on kirjas) endiselt riigiomandiks. 1922 Rapallo lepinguga de iure tunnustused UK-lt, Itaalialt ja Prantsusmaalt. Kom-partei diktatuur kindlustatakse 1921 parteisiseste oppositsioonigruppide keelustamisega. Ametiühingute tasalülitamine. 1922 Tšekaa korraldatakse ümber Riiklikuks Poliitiliseks Valitsuseks, mille peasekretäriks saab Stalin. Ülesanne tal puhastada partei opositsionääridest ja määrata ametisse usaldusväärsed. Revolutsionäärid asendatakse funktsionääridega. Dets 1922 X ülevenemaaline nõukogude kongress (I üleliiduline nõukogude kongress). NSVL
Kui esialgu pidi Eesti delegatsioon saatma ainult memorandiumi erinevatele valitsustele laiali, siis muutunud kodumaa oludes otsustati jääda Euroopasse. 20. märtsil SB ja Prantsumaa valitsused teatasid, et tunnustavad de facto Eesti Asutavat Kogu. Eesti Asutav Kogu ei olnud aga jõutud valida. Nüüd hakkas Eesti delegatsioon Eestile tunnustust otsima Eesti Maanõukogule. 03. mail SB, 13. mail Pr tunnustas de facto Eesti Maanõukogu ja ... Itaalialt. Saksa okupatsiooni võim oli eestlastele ebameeldivam Pappritzi võimu all kui Tallinnas resideerunud Seckendorffi võimu all. Tegelikult võiks Saksa okupatsiooni võrdkujuks pidada pigem Seckendorffi. 26.09.12 Rahvaväe organiseerimine oli alanud suuremates keskustes - I jalaväepolk Rakveres. Vahepealne Kesk-Eesti ala jäi ilma regulaararmee keskustest. 24. dets langes punaste kätte Jõgeva, mis tähendas seda, et Tapa-Tartu raudteeliin läks punaste kontrolli alla.
vastuvõtmist, sest olukord on ebastabiilne Eestist (10. artikkel kui agressor ründab Rahvaste Liidu riiki siis teised peavad abistama). Kuid siiski Eestit toetas: Itaalia, Portugal, Pärsia, Kolumbia, Araguai (5 poolt, 27 vastu). Olukord oli muutunud kui Vene kodusõda oli jõudmas lõppfaasi. 26. jaanuaril 1921 Antaatide riigi ülemnõukogu andis Eestile de jure tunnustust. Korraga saadi tunnustust Suurbritannialt, Prantsusmaalt, Itaalialt, Belgialt ja Jaapanilt. 1921. aastal võeti Eesti, Läti ja Leedu Rahvasteliitu. USA tunnustas Eestit 1922. aastal. Välispoliitika eesmärgid: 1) Eesti pidi arendama heanaaberlikke suhteid, eriti potentsiaalsete ohuallikatega. 2) Eesti pidi otsima toetajaid ja sõpru suurriikide hulgast tekitades huvi Eesti vastu, et ohtlikus olukorras saada neilt abi ja toetust. 3) Jaan Poska idee sõjaline kaitse liit: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola kaitseliit.
annaabi.ee 
