ja 10. päeva novellid. · III rühm- saatuse imelikud keerdkäigud. Nt 2. ja 5. Päeva novellid. · IV rühm- jandid, kus naeruvääristatakse sageli munkasid ja teisi vaimulikke. Samuti ka erootilised teosed. Nt 3., 6., 8. ja 9. päev. Oli armunud kuninga vallastütresse Maria d'Aquinosse, kes oli ta muusaks. Boccaccio kirjutas nii luule- kui proosateoseid, laenates suzeed enamasti varasematest rüütliromaanidest või -novellidest. Oma mahuka ja zanriliselt mitmekülgse itaaliakeelse loominguga sai Boccacciost üks peamisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid. Boccaccio algatas itaaliakeelse proosaromaani; võttis poeemis ,,Filostrato" kasutusele oktaavi- stroofi, mis järgnevalt sai valistevaks kogu Euroopa renessansi eepilisespoeemis. ,,Fiesole nümfid" (1343- 1346) ,,Fiammetta" (1343-1344) Euroopa esimene psühholoogiline romaan. Imetleti naiste hingeelu, sisimate tunnete ja mõtete meisterlikku edsiandmist. Monoloogiline vorm
kodakondsuse. Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina".Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu.Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus
Opera seira-tõsise, heroilise süzeega ooper Satiir-koomilise Sisuga ooper Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister,keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901)itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Eesti Eesti ooperi eelkäijaks olid sõnalavastused ja laulumängud. 1907 aastal kirjutas Karl August Hermann muusikalise lavateose ,,Uku jaVanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad" Helilooja nimetas oma teose laulelduseks eestis on 2 ooperi ja balletiteatrit,,Estonia"&,,Vanemuine".Mõlemad kujunesid samanimelistest laulu ja mänguseltsidest, mis asutati muusika kujunemise ajajärgul(1865 aastal).
Looming: Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus.
koos kuni paarsada tükki. Poogna selles otsas, mida pillimees käes hoiab, on kavala ehitus ja naljaka nimega asjake - konn- ja selle külge kinnitatakse jõhvid ühte otsa neid pingutada. Jõhve hõõrutakse kampoliga. See teeb nad karedamaks. Jõhvidega tõmmatakse risti üle pillikeelte, et need hakkaksid võnkuma. Keeli saab võnkuma panna ka poogna puust seljaga vastu neid lüües. Seda mänguvõtet tähistatakse itaaliakeelse väljendiga col legno. Sõrmlaud valmistatakse enamasti mustast puust. Ta on paigutatud pillikaelale keelte alla. Neljakeelelise pilliga saaks nii (nagu keeled pärast häälestamist kõlama jäävad) mängida ainult neljatoonilisi lugusid. See oleks aga kindlasti üpris igav ja vaevalt niisugune neljatoonipill üldse kasutamist leiaks Selleks aga, et mängida hurmavaid pillilugusid, on vaja muuta keele pikkust. Mida pikem on pillikeel, seda kõrgem on toon
Järgnes paariaastane töö Hannoveri kuurvürsti kapellmeistrina. 1712 siirdus Londonisse, kus veetis oma ülejäänud elu. Sensatsiooniline menu saatis esimest Inglismaal etendunud ooperit "Rinaldo", hea maine kuningakojas kindlustas "Ood kuninganna Anne'I sünnipäevaks". Peale Anne'I surma sai uueks kuningaks Hannoveru kuurvürst George I-na. 1719 rajati püsivalt tegutsev Londoni ooperiteater, Händel sai selle muus.liseks juhiks, algas tema ooperiloomingu kõrgaeg. Tema läbinisti itaaliakeelse ooperiloomingu peamiseks eeskujuks oli Napoli koolkond. "Julius Caesar" tema dramaatilise ooperistiili esimene näide, 1724. "Alcina" peategelane on mitmekülgse karaktri hea näide. "Xerxes" avanumber on parim näide uuest aariatüübist, mis on üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarena, lõi vastukaaluks staatilisele ja venitatud da capo-aariale. Peale ooperiteatri kahekordset pankrotistumist hakkas trükis avaldama orkestri- ja klavessiinimuus.t
kimbus koos kuni paarsada tükki. Poogna selles otsas, mida pillimees käes hoiab, on kavala ehitus ja naljaka nimega asjake - konn- ja selle külge kinnitatakse jõhvid ühte otsa neid pingutada. Jõhve hõõrutakse kampoliga. See teeb nad karedamaks. Jõhvidega tõmmatakse risti üle pillikeelte, et need hakkaksid võnkuma. Keeli saab võnkuma panna ka poogna puust seljaga vastu neid lüües. Seda mänguvõtet tähistatakse itaaliakeelse väljendiga col legno. Sõrmlaud e. griff - Sõrmlaud valmistatakse enamasti mustast puust. Ta on paigutatud pillikaelale keelte alla. Neljakeelelise pilliga saaks nii (nagu keeled pärast häälestamist kõlama jäävad) mängida ainult neljatoonilisi lugusid. See oleks aga kindlasti üpris igav ja vaevalt niisugune neljatoonipill üldse kasutamist leiaks Selleks aga, et mängida hurmavaid pillilugusid, on vaja muuta keele pikkust. Mida pikem on pillikeel, seda kõrgem on toon
aja juhtivate heliloojatega Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus
sõnadest olulisemaks. 4. Alessandro Scarlatti Kirjutas u 120 ooperit ning lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna. 5. Jean-Philippe Rameau Kirjutanud üle 20 ooperi, sh suuri ballett - oopereid. 6. Wolfgang Amadeus Mozart taotles ooperis tegevuse ja muusika ühtsust. Ta oli suur draamameister, kirjutas 19 lavateost ( 5 saksakeelsed, esmakordselt muusikaajaloos ). Tema ooperites olid ainult head ja halvad. 7. Giuseppe Verdi Tõstis 19. Saj. Itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Tema ooperid olid numbriooperid. 8. Richard Wagner Võttis kasutusele juhtmotiivid. 9. Bedrich Smetana Tsehhi rahvusliku ooperi looja. 10. Mihhail Glinka Venelaste rahvusliku ooperi looja. 11. Ferenc Erkeli Ungarlaste rahvusliku ooperi looja. 12. Giacomo Puccini Naturalistliku ooperi peameister. 13. Arne Mikk Kuulus Eesti ooperilavastaja Maailmakuulsad ooperid · W. A. Mozart " Figaro pulm ", " Võluflööt "
Rokokoo kasvas välja hilisbaroki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelse sõnaga barocco. Lühike, ent hiilgav stiili õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. See mõjutas sealhulgas paljusid kunstialasid: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid mängulisemat, vaimukamat, naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, seal kasutati palju heledaid värve, asümmeetriliselt kõverat ja kuldset kujundust
Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus.
Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister, keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792-1868) ooper "Sevilla habemeajaja" on stiilselt sarnane Mozarti ooperitele, kuid "Wilhelm Tell" on selgelt romantilise suunitlusega. Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901) itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Richard Wagner (1813-1883) lõi oopereid, kus lõpetatud numbrid puudusid ja muusika arenes lakkamatult koos tegevusega. Uudne oli, et helilooja võttis kasutusele juhtmotiivid, mis tähendab, et igale tegelaskujule vastab oma äratuntav motiiv. Oma ooperite ainestiku võttis Wagner rahvalikust mütoloogiast või saksa- germaani esiajaloost. 19.saj. tekkisid Euroopa äärealadele muusikas rahvuslikud
balletistseenid), semiooper. Heloloojad: H. Purcell, hiljem Händel. 25)Barokkmuusika Saksamaal:zanrid passioon, kirikukantaat. Heloloojad: Schein, Scheidt, Schütz, Telemann. Afektiõpetus- ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest Monoodia- väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega m-s käib kaasas harmooniasaade. basso continuo-on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Kontsert- muusikateos(t)e ettekanne, itaaliakeelse sõna algtähendus on "koosmäng". bel canto- it.k -ilus laul, improvisatsiooniline kaunistuste laulmine; omane laulvus, kergus, kandvus. Primadonna- esileedi, ooperi pealauljanna, ooperi naispeategelane Kastraat- meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks on enne murdeiga kastreeritud. opera seria- tõsine ooper, süzeed võeti antiikmütoloogiast, legendidest ja ajaloost. opera buffa- koomiline ooper, süzeed rahva elust, kangelane oli tavaliselt teener, sõdur või talunik.
("Veemuusika","Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. (2) 3.1 Händeli ooperid Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. (3) Tuntumad ooperid: 1)"Rinaldo" 1708 2)"Agrippinas" 1709 3)"Julius Caesar" 1724 4)"Alcina" 1735 5)"Xerxes" 1738 6)"Deidamia" 1741 3.2 Händeli oratooriumid Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli oratooriumid (välja arvatud 6
kodakondsuse. Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperižanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus.
Lisaks tavapärasele flöödi kõlavärvile on nüüdismuusikas kasutusel "flattermöire" (inglise keeles roar-flutter): flatterkõla, ka mis tekib kõri, keele ning kopsudest lähtuva õhujoa flatteri koostoimes guturaalhelidega rikastamine, mida kasutatakse tihti samaaegselt 1. oktaavi helide mängimisega "neutraalne" kõlavärv, mida on kõige lihtsam saavutada vahemikus a1 kuni cis2 heli glissando-laadne äralõikamine (off-pitch) kõlavärvitremolo, ka kõlavärvitriller, ka itaaliakeelse sõnana bisbigliando või ingliskeelse sõnana hollow tone (õõnes kõla, kume kõla, vale kõla), mille puhul sama kuuldava helikõrguse juures kasutatakse erinevaid põhitoone. Efekt tekib siis, kui kasutada sama või ligilähedaselt sama helikõrgusega heli mängimiseks erinevaid sõrmestusi. Hingamisaparaat, suuõõs ja huuled Hingamisaparaadi ja huulte koostoimes kasutatavateks nüüdismuusika mänguvõteteks on
Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus.
Kogumik koosneb 366 luuletusest. Taunis, nagu Dantegi, lihalikku armastust. Läks allegoorialt üle metafoorile. 3. Boccaccio(1313-1375) Klassikalise novelli rajaja. Klassikalise novelli osad: ekspositsioon, sõlmitus, dispositsioon, kuminatsioon, peripeetia, konklusioon. Koostas eelmiste firenzelaste eluloo, kommenteeris ,,Jumalikku komöödiat", mille nimesse just tema lisas ülistava epiteedi. Novelli iseloomustab üks tegevuskoht, üks sündmus, tegelaste vähesus, ootamatu lõpp. Algatas itaaliakeelse proosaromaani, võttis kasutusele kaheksavärsilise salmi. Peateos ,,Dekameron", tõlkes kümme päeva. 100 novelli. Kiidab heaks maise armastuse. Inimeses hindab mõistust ja kooskõla loodusega, usklike paheks peab silmakirjalikkust. Rotterdami Erasmus (1469-1536) Sünnikoht Hollandi linn Rotterdam. Teoloogiaõpingud, antiikkeelte tundmine, ladinakeelsed luuletused. Õppis Pariisis. Õpetas Pariisis.
Tema looming on mahukas ning mitmekülgne. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" kirjutas ta aastatel 1349–1353. 1350. aastal tutvus ta Petrarcaga, kellega ta sai südamesõbraks ja kes teda palju mõjutas. Tema eeskujul pühendus Boccaccio antiigi uurimisele ja kirjutas ka ladina keeles. Ta laenas süžeesid varasematest rüütliromaanidest-või novellidest ja antiikkirjandusest. Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele peamine kujundaja. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos „Filocolo“), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis. Ta üritas Dante eeskujul luua filosoofilis- allegoorilist poeemi („Armunägemus“). Samuti tõi ta proosasse pastoraalse teema („Amfeto nümfid“). Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida näitab lühiromaan „Fiammetta“ – seda peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Boccaccio oli novelli viljeleja
pillitorusse. Pillimees seab oma huuled huulikusse ja paneb need ise õhku puhudes võnkuma. Huuled põrisevad umbes nii, nagu aimataks mõne auto häält järele. Nüüd hakkab õhusammas pillis võnkuma ja pill teeb häält. Vaskpuhkpillimängija võib oma mänguriistaga aga ka hoopis isemoodi tooni anda. Nimelt võib ta pilli puhudes ka keele põrisema panna, umbes ,,r" -tähe hääldamise moodi. Siis teeb pill õige põrisevat ja veidi süngevõitu häält. Seda mänguvõtet märgitakse itaaliakeelse sõnaga frullato. Frullato`s võib pilli puhuda ka flöödimängija. LESTHUULIK Lesthuulik on puupuhkpillidel. See on õhuke pillirooplaat. Klarnetil kinnitatakse ta pillitoru külge klambriga. Oboel ja fagotil kinnitub lesthuulik pillitoru külge väikese torukese kaudu. Nende pillide huulikus on kaks vastamisi asetatud pillirooplaati. Õhku läbi trosti puhudes paneb pillimees pillirooplaadikesed võnkuma. Võnkuma hakkab ka õhusammas pillitorus ja pill teebki häält.
· Teostab läbirääkimisi Veneetsia ja · Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Ravenna vahel Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze · Sureb malaariasse · Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult Teosed majanduslik võim vaid ka poliitiline võim · Dante kuulsain Itaalia renessansi poeet · Renessansikultuuril on üks kindel tunnus · "Jumalik komöödia" itaaliakeelse eneseteadvus kirjanduse suurim saavutus · Renessansiajastu inimest iseloomustab · Itaalia keele isa suur teadmistejanu · Inspiratsiooniks Virgilius ja Aristoteles · Inimesi hinnati ka nende isiklike omaduste · Dante teosed on suuresti mõjutanud · Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse tänapäeva Itaaliat
Laura eluajal peamotiivid: vastuarmastuse puudumine, tunde liigmaisuse kahtlus. Ühendatud Itaalia ideaal. Temalt võeti üle melanhoolia, tundelisus, igatsus. Petrarkistid: Petratca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. Boccaccio: novelli kui kunstilise žanri algataja. XIV saj. Novellide allikaks rahvajutud, kuid andis tegelastele psühholoogilisi varjundeid ja kujutas kaasaegset elu selle mitmekesisuses. Mahukas, žanriliselt mitmekülgne itaaliakeelne looming. Algatas itaaliakeelse proosaromaani. „Fiammetta“ – lühiromaan proosas. Naise hingeelu, monoloogiline vorm: esitab õnnetu armastuse loo kangelanna Fiammetta pihtimusena. Psühholoogilise proosaromaani algus Euroopas. Sõber Petrarcaga. Dekameron: avalehekülgedel katku kirjeldus. Kümmepäevak. 10 noort inimest jutustavad 10 päeval kaaslastele ühe loo, kokku 100 novelli. Peamiselt eraelulised seigad, kõik ühiskonnakihid. Piiritu usk loodusesse kui elu ülimasse väärtusesse
Järgnes paariaastane töö Hannoveri kuurvürsti kapellmeistrina. 1712 siirdus Londonisse, kus veetis oma ülejäänud elu. Sensatsiooniline menu saatis esimest Inglismaal etendunud ooperit "Rinaldo", hea maine kuningakojas kindlustas "Ood kuninganna Anne'I sünnipäevaks". Peale Anne'I surma sai uueks kuningaks Hannoveru kuurvürst George I-na. 1719 rajati püsivalt tegutsev Londoni ooperiteater, Händel sai selle muus.liseks juhiks, algas tema ooperiloomingu kõrgaeg. Tema läbinisti itaaliakeelse ooperiloomingu peamiseks eeskujuks oli Napoli koolkond. "Julius Caesar" tema dramaatilise ooperistiili esimene näide, 1724. "Alcina" peategelane on mitmekülgse karaktri hea näide. "Xerxes" avanumber on parim näide uuest aariatüübist, mis on üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarena, lõi vastukaaluks staatilisele ja venitatud da capo-aariale. Peale ooperiteatri kahekordset pankrotistumist hakkas trükis avaldama orkestri- ja klavessiinimuus
Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestritele, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Libreto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne. Keskseks solistiks on jutustaja, kes annab edasi põhilise osa sülüürilisi mõtisklusi, koori osatähtsus on suurem kui ooperis. Ladinakeelse oratooriumi suurmeister oli Giacomo Carissimi (1605-1674) ,,Jefta" Itaaliakeelse oratooriumi peameister oli Alessandro Scarlatti (1660-1725).Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium Barokiajastu instrumentaalmuusika. 17.saj pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti kirikute juures
tähed ära. 9. taevas kohtus ta suurte kangelastega, nt Karl Suur, Roland. 10. taevasse jõudes oli ta saavutanud täiuslikkuse. 11. pilet Boccaccio Elas 1313 1375. Ta sündis Firenzes ja vahepeal õppis Napolis juurat ja kaubandust. Ta sattus Napoli kuninga õukonda ja hakkas seal õppima kreeka keelt ja kirjandust. Ta armus kuninga vallastütresse Mariasse, kes üsna pea hülgas Boccaccio. Teda peetakse ka itaalia kirjanduskeele loojaks, ta kirjutas esimese itaaliakeelse romaani ,,Filocolo". Itaalia keele kõrval kirjutab ka ladina keeles. Euroopa kirjanduses teatakse teda kui novelli (vaimukas lühijutt) loojat, samuti kirjutab esimese psühholoogilise romaani Euroopa kirjanduses. ,,Fiammetta" on kirjutatud mina-vormis, kus autor kujutab ennast naisena. Kirjutab naise hingelistest kannatustest, kui ta armastus hüljatakse. Peateoseks peetakse ,,Dekameroni", mida ta kirjutas 1349-1353. Dekameron on raamjutustus (üks sündmus ümbritseb ja seob muud juttu)
Uus kvaliteet proosas. · ,,Dekameron" kirjutas selle juba küpse kirjamehena. · Sünnipaik Firenze; 14aastaselt läks Napolisse äri ja õigust õppima, sattus hoopis õukonnaga tutvuma, kust sai alguse ta kunstilembus. Looming sai alguse 1330ndatel. Nii luule kui proosa, enamasti süzeed rüütliromaanidest. Üks põhilisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid sai temast suur looming, zanriliselt mitmekülgne. · Algatas itaaliakeelse proosaromaani ,,Filocolo", võttis kasutusele poeemides oktaavi (see sai hiljem kogu Euroopa renessansi eepilises poeemis põhiliseks), tõi proosasse pastoraalse teema. · Dekam. Eelsed küpsed teosed: lüüriline poeem ,,Fiesole nümfid"; lühiromaan proosas ,,Fiammetta". · 1350 tutvus Petrarcaga. Truu sõprus surmani. · Teostes peegeldub hea inimhingede tundmine. ,,Fiammetta" psühholoogilise proosaromaani algus Euroopa kirjanduses.
Saatega retsitatiiv-retsitatiivile lisatakse ansambel või orkester ja ta muutub meloodilisemaks. Kantaat-algselt tähendas vaid vokaalteost, 17 sajandil kujunes kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist. 8 Oratoorium-kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Oratoorium sündis Roomas, oratooriumi libreto võib olla nii itaalia-kui ladinakeelne. Ladinakeelse oratooriumi suurim meister oli Giacomo Carissimi. Itaaliakeelse oratooriumi hiilgeaeg oli 1700.a paiku ja tähtsaim helilooja Alessandro Scarlatti. Ooper-esimene avalik ooperiteater avati 1637. aastal Veneetsias. Veneetsia ooperi üks juhtivaid heliloojaid oli Cavalli, kes oli Monteverdi õpilane. 17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, kes keskendus rohkem muusikale ja laulule. Ideaaliks oli kõrge laulukultuur nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, väljendusrikkus. Draama jäi Napoli ooperis
asukohaks sai Odessa. Puskini tervis nõudis juba ammu merevanne ja suuri vaevu rääkis ta Inzovile augu pähe, et ta saaks Odessasse minna. Puskin viibis Odessas kuni 1. augustini 1824. 14 Suurilmatutvuste ja teatri poolest meenutas Odessa Peterburi, sõjaväeliberaalide sundimatu seltskonna poolest Kiievit, Kisinjovi ja Kamenkat, mere, tänavail kostva prantsuse- ja itaaliakeelse kõne ning Prantsuse ajalehtede tsensuurivaba kättejõudmise ja veinide tollivaba sisseveo poolest Euroopat. See elu kiskus Puskinit kaasa. Ennekõike vaevas Puskinit rahapuudus, mis andis Odessas rohkem tunda kui Kisinjovis, kus teda ootas alati lõuna mõne tuttava pool; ahvatlusi oli vähem ja eluviisist leevendatud vaesust oli lihtsam luuletustesse panna. Puskin kirjutas vennale, et too isale selgeks teeks, et ilma rahata ta ära ei ela. Sõprus A
Kui Carl Theodor tõi oma õukonna üle Münchenisse, võttis ta kaasa ka orkestri ja lauljad. Münchenis oli tavaks, et uusaasta pidustuste hulka kuulusid teatrietendused ning kulminatsiooniks oli ooperi ettekanne. Nagu tollal kombeks, määras ooperi ainestiku tellija, s.t kuurvürst Carl Theodor. Kuurvürsti valik langes prantsuse libretole, Antoine Danchet' tragöödiale ,,Idoménée", millele oli 1712. aastal loonud muusika André Campra. Prantsuskeelse originaali alusel kirjutas itaaliakeelse libreto Salzburgi õukonnavaimulik Giambattista Varesco. Novembri alguses suundus Mozart ise Salzburgist Münchenisse, et ooperi lõpetamisel maksimaalselt arvestada teatrioludega ja lauljate isikupäraga. Idomeneo roll oli mõeldud tenor Anton Raaffile ja Idamante osas sooviti kuulda itaallasest kastraatlauljat Vincenzo Del Pratot. Münchenis sukeldus Mozart seltsi- ja muusikaellu, osaledes ka ise kontsertidel. (Muuhulgas kuulis ta esinemas nimekat
"Reekviemis". "Aida" ja "Reekviem" 1868. a. pöördus Egiptuse valitsus Verdi poole ettepanekuga kirjutada ooper Suessi kanali ja Kairo uue teatri avamispidustusteks, mille helilooja 1870. aastal vastu võttis. Silmapaistva egüptoloogi E. Mariette'i stsenaariumisse katketud iidne legend meeldis Verdile ning ta asus koos prantsuse libretisti Camille du Locle'iga "Aida" plaani välja töötama. Itaaliakeelse värsslibreto kirjutas prantsuskeelse proosateksti alusel Antonio Ghislanzoni. Ooperi ajaloolise 21 tõepärasuse huvides uuris Verdi Egiptuse minevikku, kogus andmeid looduse ja rahva kohta, tutvus maa kunstiga. Nii nagu varem, võttis helilooja seegi kord libreto koostamisest vahetult osa. Peene
Kirjanikuks kujunes ta Napolis, kuhu oli isa soovil läinud äri ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembus pani ta kirjandusse kiinduma. Boccaccio looming algas 1330ndatel. Laenates süzeesid varasematest rüütliromaanidest või novellidest, kirjutas nii luule- kui proosavormis. Looming oli mahukas ning mitmekülgne. Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele peamine kujundaja. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350 tutvus Petrarcaga said südamesõpradeks. Petrarca eeskujul pühendus Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutas ladina k. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida näitab
soovil läinud äriala ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki valdkond, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembus pani ta kiinduma kirjandusse. Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Laenates süzeesid varasematest rüütliromaanidest või novellidest, kirjutas mees nii luule- kui proosavormis. Tema looming oli mahukas ning mitmekülgne ning Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele üks peamisi kujundajaid. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350. tutvus Petrarcaga, kellega sai südamesõbraks. Sõbra eeskujul pühendus ka Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutades rea ladinakeelseid teoseid. Boccaccio
ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki valdkond, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembus pani ta kiinduma kirjandusse. Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Laenates süzeesid varasematest rüütliromaanidest või novellidest, kirjutas mees nii luule- kui proosavormis. Tema looming oli mahukas ning mitmekülgne ning Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele üks peamisi kujundajaid. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350. tutvus Petrarcaga, kellega sai südamesõbraks. Sõbra eeskujul pühendus ka Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutades rea ladinakeelseid teoseid. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida demonstreerib
annaabi.ee 
