üksikuid teoseid ka antiikmütoloogia teemadel. Kirikute ja kabelite seintele maailiti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele tempervärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. (2) Maailmakunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. MASACCIO (1401-1428) Enamik kunstiajalugusid nimetab teda itaalia renessanssmaali isaks. (3) Üheks tema kuulsaimaks tööks on fresko "Püha Kolmainsus" Santa Maria Novella kirikus Firenzes. Samuti ka tema Brancacci kabeli freskod, nt. "Paradiisist väljaajamine" ja "Pearaha". Masaccio andis neil kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse, kasutades valguse suunamist ja sellega tugevate varjude tekitamist. Usutav ja haarav on ka dramaatiliste tunnete kujutamine. (4) FRA ANGELICO (5) (u. 1388-1455) Dominikaani munga Fra Angelico muinasjutuliselt kaunites ja õrnavärvilistes teostes on tähtsam siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine.
Taavet( 1. vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega), Padovas püstitas Gattameleta ratsamonumendi. *Andrea del Verrocchio- nagu Donatellagi valmistas Taaveti pronkskuju, kavandas Colleoni ratsamonumendi. *Itaalias levis ilmalik portreekunst, populaarsed olid madonnarelijeefid. Majoolikatehnika- põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga *Luca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea- olid kuulsaimad majoolikameistrid Taaselustus medalikunst. Itaalia maalikunst 15.saj. Itaalias töötas tol ajal sadu maalikunstnikke, temaatika oli usuline, hiljem sulasid pühalik ja ilmalik kokku. Maalikunsti uuenemise keskus oli Firenze. *Massaccio(1401-1428)- ,,Püha Kolmainsus"- lõi illusoorse ruumi, Barnacacci kabeli freskod- inimestel oli ruumilisus ja kehalisus, tunnete kujutamine. *Fra Angelico( u.1388-1455)- oli Dominikaani munk, siiras ja südamlik usutunde väljendus, siiski maalis ka ilmalikke asju. Alles 1440
Brancacci kabeli freskod- mõjurikkad, inimestele antud veenev ruumilisuse ja kehalisuse mulje Angelico Tähtsam siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine -muinasjutulised ja õrnavärvilised teosed Francesca -püüdis looduse vorme lähendada geomeetrilistele kujunditele -figuurid pidulikult vaikivad ja suursugused, näod rahulikud ja miimikata, kuid pilgud ilmekad ja tähendusrikkad - suuremahulisemad teosed on freskod Rimini ja Arezzo kirikutes Botticelli -linna rikaste inimeste poolt palju tellimusi "Venuse sünd" -maalimislaad omapärane, ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kehad ei toetu pinnale, vaid näivad hõljuvat õhs "Kevad" Mantegna Töötas Mantovas. -võttis eeskujuks antiikskulptuure -figuurid asetsevad arhitektuurilises ruumis -antiikaegne riietus ja esemed täpsed, aga ehitised piltidel varemetes Bellini Töötas Veneetsias, kus oli levinud õlimaal
ja pronksi. · Skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. · Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. · Gandharas loodud kujudel on seoseid hellenismiga. Neil on rahulik, leebe ja ülev ilme. See andis eeskuju ka hiina ja jaapani skulptuurile. · Arhitektuuri ja skulptuuri suurteosed on Boroduri tempel Jaava saarel Indoneesias ja Angkor Vat Kambodzas. · Ka maalikunst on hästi arenenud. Kuulsad Ajanta kaljutemplite seinamaalid on meela iluga. · Miniatuurmaalid moodustavad ülimalt huvitava ja suure osa. Neid isel puhtlineaarne käsitluslaad. Hiina kunst · 4-dal aastatuhandel eKr on kujunenud keraamika ja 2-l aastatuhandel eKr arhitektuurivormid. · Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste isel elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Eriline on ka
mida mõistsid nii vaataja kui kunstnik · Iga objekt oli läbimõeldud ja omas pildil kindlat tähendust antud ajas KUNSTILINE LAHENDUS · Kompositsioon e. teose ülesehitus, üksikosade paigutus · Valguse ja varju käsitlemine · Ruumi ja detailide käsitlemine · Koloriit e. värvide kooslus · On kasutatud kindlat ajaloolist stiili sarnaste tunnustega · Kunstnikul on oma isiklik vaatenurk, samale teemale on lõputult palju erinevaid lähenemisvõimalusi MASACCIO (1401-1428) · Brancacci kabeli freskod · "Kolmainsus" · Ruumilisuse rõhutamine tugeva valguse- varju abil · Dramaatilised tunded MASACCIO "Aadama ja Eeva paradiisist väljaajamine" õp.lk.48 PARADIISIST VÄLJAAJAMINE · Tehnika fresko · Teema Ingel ajab Adam ja Eva paradiisist välja · Sümbolid värav ja ingel on taevavärav. Zestid näitavad piina, häbi, kannatamist. Inetud näod rõhutavad nende pahelisust.Näpuga näitav ingel
Naumbergi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta Hermann ja Rode Naumbergi toomkiriku läänekoor Saksmaal · Peateema Kristus ristil ja Maarja Kristuse surnukehaga · Ka Neitsi-Maarja Jeesus lapsega · Nt Maarja kuju Magdeburgi toomkirikus Maalikunst-vitraazikunst · Aknad suured · Kujutati inimfiguure · Kandsid edasi mingit lugu · Nt Chartrese katedraal, saint-Chapelle kabel Itaalias seinamaal ja tahvelmaal · Giotto di Bondone Firenze koolkond, freskod San Fransesco kirikus · Simone Martini Siena koolkond, kasutas temperavärve munakollasega · Duccio Siena koolkonna rajaja, ratsaportree Miniatuurmaalikunst · Vennad Limbourgid · Pildid barry hertsogi käsikirjalises palveraamatus Gooti kujutav kunst Eestis Vanimad skulptuuri ja maalikunstiteosed romaanipärased: · Valjala kiriku lääneportaali kaunistav raidkivist ornamentika · Haapsalu ja Ambla kiriku taimornamentika
lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2
ette) ilusaim ja võimsaim renessansiajastu ratsafiguur. Ratsanik ja hobune moodustavad terviku, ratsaniku figuur mõjub imposantselt, teos on ilmekas ja suurejooneline. DONATELLO VERROCCHIO VERROCCHIO DONATELLO 7 VARARENESSANSI MAALIKUNST ITAALIAS 15. saj. alguses alanud võimas uuendusliikumine maalikunstis andis veel hiilgavamaid tulemusi kui arhitektuuris ja skulptuuris. Oluliseks sai looduse üksikvormide põhjalik tundmaõppimine ja püüd tundeelu momentidele täiuslikku väljendust anda. 15. saj esimene pool oli veel teatav üleminekuajastu. Sajandi esimese poole kunstis võib eristada kaht suunda. Üks oli radikaalne, realistlik suund, mis püüdis hüljata mineviku (gooti) traditsioone; teine oli
15. saj levis Itaalias ilmalik portreekunst, loodi realistlike, individualiseeritud portreebüste. Väga populaarsed olid madonnareljeefid.Hakati kasutama uut majoolikatehnikat, kus põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga. Taaselustati medalikunst. 8. Uuendused: Perspektiivid olid keerulised, raskeloomulised kehaasendid, figuurid kattuvad, emotsioonide täpne edastamine, toodi sisse ruumilisus. Temaatika muutumine antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti temaatika oli enamasti usuline, kuid piiblitegelased muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. Masaccio (1401-1428) ,,Püha kolmainsus" (fresko), Brancacci kabeli freskod. Andis ruumilisuse maalidele ja kehalisuse, kasutas valguse suunamist ja varje. ,,Paradiisist väljaajamine" (fresko, Firenzes) Alles 1440a. huvitusid kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest
ette) ilusaim ja võimsaim renessansiajastu ratsafiguur. Ratsanik ja hobune moodustavad terviku, ratsaniku figuur mõjub imposantselt, teos on ilmekas ja suurejooneline. DONATELLO DONATELLO 10 VERROCCHIO VERROCCHIO 11 VARARENESSANSI MAALIKUNST ITAALIAS 15. saj. alguses alanud võimas uuendusliikumine maalikunstis andis veel hiilgavamaid tulemusi kui arhitektuuris ja skulptuuris. Oluliseks sai looduse üksikvormide põhjalik tundmaõppimine ja püüd tundeelu momentidele täiuslikku väljendust anda. 15. saj esimene pool oli veel teatav üleminekuajastu. Sajandi esimese poole kunstis võib eristada kaht suunda. Üks oli radikaalne, realistlik suund, mis püüdis hüljata mineviku (gooti) traditsioone; teine oli
Millised ilmalikud skulptuurid muutusid 15.saj populaarseks? Madonnareljeefid 11. Millise tehnika kasutajana olid silmapaistvad Luca ja Andrea della Robbia? Mis laadi teoseid nad lõid? Majoolikatehnika kasutajatena. 12. Millise skulptuurikunsti ala taaselustus sel ajal? medalikunst 13. Mille poolest on Andrea del Verrocchio võrreldav Donatelloga? Ta valmistas samuti võiduka Taaveti pronkskuju ja kavandas Veneetsiasse teise sealse väepealiku Colleoni ratsamonumendi.' Itaalia maalikunst 15.saj 1. Millised teemad olid levinud 15.saj. itaalia maalikunstis? Ilmalike sündmused, kaasaegsete inimeste portreed, üksikut teosed antiikmütoloogia teemal. 2. Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal? Kasutati õlivärve. Peamised tehnikad olid freskotehnika ja temperavärvidega puutahvlile maalimine. 3. Keda nimetab enam kunstiajalugusid itaalia renessanssmaali isaks? Massacio 4. Nimeta tema peamised tööd. Mille poolest olid need uudsed?
Ideede maailm väljendub nii Piiblis kui ka antiikmüütides ja antiikkunstiteostes Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias Tuntust võitsid peamiselt skulptorid, ehitusmeistrid ja maailjad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikaja kunsti Nad erinesid käsitöölistest, kelle hulka nad varem kuulusid Visuaalses kunstis nähakse nüüd eelkõige vaimset loomingut Vabade kunstide hulka tõusid ka arhitektuur, skulptuur ja maalikunst Renessansi periodiseering 1) 14.sajand - trecento ehk eelrenessanss 2) 15.sajand - quattrocento ehk vararenessanss 3) 16.sajand - cinquecento ehk kõrgrenessanss Itaalia renessanssarhitektuur 15-16.sajand FIRENZE Vararenessansis peamiseks arhitektuurikeskuseks Firenze 16.sajandil keskuseks kujunevad uuteks keskusteks Rooma ja Veneetsia Firenze on tänapäevalgi suur linn (1860ndatel aastatel oli ta Itaalia pealinn) Asub Arno jõe kaldal Firenze Toomkirik
· Püha Jüri · Andrea del Verocchio (1436-1488) · "Taavet" kasvueas nooruk, poisike · "Kristus uskumatu Toomasega" (oriool) · Colleoni ratsamonument üks parimaid ratsamonumente sellest ajast. · Lorenzo Ghiberti (1378-1455) · Firenze toomkiriku peauks (põhjas) 1401-1424 Firenze toomkiriku põhjauste loomise juures, 10 reljeefi, perspektiiv "Paradiisivärav" 1 koondpunktiga. VARARENESSANSI MAALIKUNST · Areneb ruumiline laad, oluline oli kunstniku isikupära. Palju freskosi ja tahvelmaale usulise sisuga, antiikmütoloogia tegelastega Masaccio (1401-1428) - vararenessansi maalikunsti rajajaks · kehade loomutu kujutamine ja valguse kasutamine · valitses joonperspektiivi · püüdis pildil olevatest tegelastest teha elavaid inimesi · "Pearaha" keskel kuidas raha saada, vasakul võtab keele suust, paremal annab maksukogujale
tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika
Jüri", ,,Taavet" ja taas kord ratsamonumendi (Gattamelatale). Taavetit modelleerisid mitmed skulptorid, kellest kuulsaim oli Andrea del Verrocchio. Telliti palju loomutruid porteebüste ja madonnareljeefe. Ajastu uhkeimad reljeefid, Lorenzo Ghiberti valmistatud 10 kullatud piibliainelist tsentraalperspektiivi kujutamise abil ruumilisena mõjuvat tahvlit asuvad Firenze toomkiriku ristimiskabeli "Paradiisi väravaks" nimetatud ustel. Maalikunstis oli uuenduslik kunstnik Masaccio freskoga ,,Püha Kolmainsus", mis mõjub ruumilisena. Munk Fra Angelico maalis lüürilisi usuteemalisi pilte ja esimesena maalis liikuvaid objekte pilvi. Inimese maalimisel saavutati loomulik ümarus valguse-varju kujutamise abil ja õigeid proportsioone tabades. Motiividest olid levinumad nii piibli kui antiikmütoloogia stseenid. Antiiksete legendide hinnatuim maalija oma kerglase alatooniga oli Sandro Botticelli, kelle loomingu hulka kuuluvad suurepärased ,,Veenuse sünd" ja ,,Kevad". 16
Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid), aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika). · Maalikunst unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seina- e monumentaal- (fresko- ja sekotehnikas), mosaiik-, klaasi (vitraazkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal). · Graafika tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk.
Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud. Templeid raiuti ka kaljusse, kusjuurs imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. 2. Madalmaade maalikunst 15 sajandil Madalmaades olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal /altarimaal.Madalmaade maalijad kasutasid 15 sajandi jooksul õlivärve, aga itaalias levisid need alles sajandi lõpul. Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA Õlivärvide segamine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, mis paremini vastavad looduses nähtavaile. Õlivärvide mahlakus ja erksus andsid edasi ülipeeni detaile.. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
