Ta on intelligentne ning isegi mingil määral sümpaatne. Ta suudab olla kaastundlik ning omab ka südametunnistust. Raamatus on Mefistofeles öelnud: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." See lause iseloomustab Mefistofelest tõesti kõige paremini, sest ta tekitab küll palju pahandust, kuid soovib siiski, et maailmas oleks tasakaal. Mefistofeles sõlmib teoses kaks lepingut. Ühe lepingu sõlmib Issandaga ning teise Faustiga. Sellest võib välja lugeda, et Mefistofeles on enesekindel ning talle meeldib, kui talle jääb õigus. Issandaga teeb ta lepingu, et näidata, kuidas mõistus ning teadmised toovad elus ainult õnnetust. Faust saab Mefistofelese ohvriks, sest ta on äärmiselt haritud ning laia silmaringiga. Faustiga sõlmitud kihlvedu on teistel eesmärkidel. Ta lubab aidata Fausti nii, kuidas oskab, et too näeks, et elu on võimalik nautida. Kui aga saabub hetk, mil Faust tõesti
a Vabadussõjas Looming - Sensuaalsete ja intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutaja - Ajaluule ja ajastu vastuolude kajastaja 1908. a esimesed värsid 1917. a "Siuru" liikmena laiemalt tuntuks - Esimene luulekogu "Amores" Luule iseloomulikud jooned Musikaalsus Riim Lõuna-Eesti murde sugemed 4 armastust: * Naine Ing- Ingi tsükkel "Kümme kirja Ingile" * Kaasinimene, kannatav inimene- "Ärge tapke inimest" * Jumal- kõiksus, ülistus kõrvuti pilkega "Kõnelused issandaga" * Kodumaa- "Tõmbtuul" Kasutatud allikad: 20.sajandi I poole Eesti kirjandus Eesti kirjandus tekstides Tänan kuulamast!
Nende kõige suuremaks erinevuseks ongi sisemiselt tasakaalustatud paaride eritasandilisus. Esimesi seob alguses sõlmitud kihlvedu ja Fausti esiletõus kosmilise Mefisto kõrval. Mõlemad on ka seotud Goethe tahtel keskaja ja antiikmütoloogiaga. Teine paar aga ei ole seotud mingi üleloomuliku nähtusega. Nende tegevusi ei ilmesta kosmilis-tähenduslikud tagamaakujutlused, peale nende enda sisetunne, mis on seotud piibliga ning, mis väljendub Andrese kõnelemisel Issandaga ja Pearu pilkavas lõõpimises pühakirjaga. Ka nende elu, mida Tammsaare neid elama paneb, on täiesti tavapärane külainimese elu. Fausti ja Andrest ühendab nende rahuldamatu pürgimuslikkus. Mefisto ja Pearu olemuse vahel on märksa raskem leida sarnasusi. Pearul on rõhk pigem absurdsetel ja isekatel tempudel, Mefistol aga negatsioonil. Kõige suurem erinevus ongi selles, et Pearu ei ole Andrese võrgutaja, teenija ega hingepüüdja.
Margareta Fausti armastatu (peategelane) Wagner Fausti õpilane Marta Margareta naabrinaine Valentin Margareta vend Jumal Maavaim Õpilased Faust Tark ja kuulus teadlane Magister ja doktor Ühiskonnas teda austati Oli õpetaja Ei osanud oma teadmisi hinnata - alahindas ennast Soov leida elu mõte Mefistofeles Kuri deemon Endast heal arvamusel Usub, et inimkond on teel hukatusse Sõlmib lepingu Issandaga Ilmub Fausti juurde puudlina Teenib Fausti "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Margareta 14aastane naiivne neiu Fausti unelmate naine Ta on rahul olemasolevaga Armub Fausti Teda hakatakse pidama lihtsameelseks Sünnitab Faustile lapse Tapab ema Teose lõpus läheb hulluks Teose probleemistik Tüdinud õppimisest Tahab elust rõõmu tunda
tema suurim soov oli saada ravida katku ja inimesed õnnelikuks teha. Kõige suurem keerulisus peitub selles, et inimesed on liiga usklikud kõige suhtes, nad usuvad kõike, mida neile räägitakse. Nii ka uskus Faust natuke liiga umbuslikult Mefistofelest. Mefistofeles oli tegelane, kes ei pidanud erilist lugu inimestes, ega ka Jumalast. Mefistofeles läks Fausti juurde tegelikult ainult sellepärast, et nad vedasid Issandaga kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt rajalt kõrvale meelitada. Aga tegelikult õnnestus küll, sest inimloomus on juba sellinet, et pigem lõbutseks ja naudiks elu, kui teeks midagi kasulikku. Inimesi eristab vaid see, et meil on olemas selline hea omadus nagu kohusetunne ja päris paljud ei suudaks elada ilma selleta. Faust unustas põhimõtteliselt enda kohustused ära ja nautis elu, kuid tänu sellele sai ta tunda ka päris armastust.
Fausti 1808. aastal ilmunud esimene osa kujunes populaarseks juba autori eluajal. Kakskümmend aastat hiljem alustas autor teise osa kirjutamist, mis ilmus postuumselt 1833. aastal. Faust on maag ja õpetlane, kes on teelt eksinud, leidmata lohutust ka Jumalast. Ta on elus pettunud ning depressioonis. Kuigi suurte teadmistega, tundub talle, et ta pole suuteline neid edasi andma oma õpilastele. Teose algul veab langenud ingel Mefistofeles Issandaga kihla, et on suuteline hukutama Fausti hinge. Issand lubab mitte vahele segada, kuid on kindel, et Faust leiab ise õige tee ning teeb vahet hea ja kurja vahel. Mefistofeles ilmutab end Faustile musta puudli kujul ning teenib sellega mehe usalduse. Faust viib koera oma töötuppa, kuid see segab tal töötamast. Faust tahab looma välja ajada ning selle peale ilmutab Mefistofeles end skolaarina ning Faust saab aru, et tegu pole enam maiste jõududega
anna kiusatusele järele. Tema otsingud leiavad lõpu, kui mees on juba vana ja kurnatud ning hoolimata nii saatana, jumala ning ka Fausti kokkuleppest, päästavad inglid Fausti ning mehe hing ei jõuagi kunagi Mefistofelese valdusesse. 2. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta usub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.“; „Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väär, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing.“ Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad
Ta oskab manada vaime ja tunneb erinevaid nippe, muuhulgas suudab ta ka Kuradit vangistada. Ta haaras kohe kinni pakkumisest minna reisile, et leida elu mõte. Faust oli valmis end tapma, kuid siis meenus talle tema nooruspõlv. Fausti huvitavb üldpilt, mitte detailid. Ta on kindel oma põhimõtetes ja ta ei kaldu teelt kõrvale. Teiseks oluliseks tegelaseks pean Fausti juhti tema rännakul, Kuradit ehk Mefistofelest. Ta on vedanud kihla Issandaga, et tema juhatusel läheb Faust halvale teele. Ta ilmub musta puudlina, Kuradi märgina, kuid Faust püüab ta kinni. Ta teeb hiljem Faustiga lepingu: Mefistofeles teeb kõik, mis tema võimuses, et Faus elu naudiks ning kui Faust hüüab rõõmu sunnil ,,Oh ilus hetk, oh viibi veel.", doktor sureb. Iseloomult on Mefistofeles tasakaalukas ja intelligentne, kuid ta ei pea inimestest eriti lugu. Fausti ja Mefistofelese reisid:
Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.“; „Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väär, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing.“ Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad kõik
Margareta oli väga usklik ning talle ei meeldinud, et Faust ei usu jumalat. Ta oli noor, positiivne, sügavalt usklik, ilmselt naiivne, uskus liialt Fausti, kannatas Fausti eemaloleku ajal kohutavalt. Mefistofeles Mefistofeles kirjeldas ennast nii: ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head. Mefistofeles on enesekindel isiksus, kuna ta oli endas nii kindel, et ta suudab pöörata Fausti õigelt teelt kõrvale, kui sõlmis lepingu Issandaga. Mefistofelesse suhtuti läbi teose väga halvasti. Ei olnud Faust temast heas arvamuses, Margaretale ta ajas üldse judinad peale ning tudengid norisid temaga tüli. Ta peab kõiki inimesi patusteks. Arvab, et inimese suurim probleem on virisemine töö ja elu üle. Mefistofeles on kiuslik, otsekohene ja jäme, kuna ta kasutab kihlveo võiduks väga ebaeetilisi võtteid. Tema heaks iseloomujooneks võib pidada seevastu allaandmatust.
Goethe "Faust" I osa o Puudub jaotus vaatusteks, ülesehituselt värssromaani-laadne o "Eelmäng teatris" arutlus sellest, missugune peaks välja nägema ideaalne(salksa) näidend o "Proloog taevas" Mefistoteles veab issandaga kihla, et ta suudab hukutada Fausti hinge.Issand lubab mitte vahele segada, on aga veendunud, et kurja tundeski leiab inimene (Faust) endas mõttevalguse toel siiski hingejõudu, et tõusta armastuse poole o I osa episood "Öö" -Fausti pettumus senises elutöös. Fausti otsivale vaimule vastandub Wagner kui piiratud erialateadlane.
· Näidendid ,,Iphigeneia Taurises", ,,Egmont", ,,Torquto Tasso" · Luuletsükkel ,,Rooma eleegiad" - avameelne ülistuslaul maisele armastusele · ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" ja selle järg ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" - noore inimese kasvamine isiksuseks · Satiiriline loomaeepos ,,Reinuvader Rebane" · Lüüriline ,,Mailaul" seob armastuse kevade ja noorusrõõmuga · ,,Faust" I osas sõlmib Meristofeles Issandaga kokkuleppe, et suudab kukutada Fausti hinge. II osas vana Faust armub Helenasse, kes on vaim. Osa lõpus pääseb Faust taevasse. 16. Schiller- saksa valgustuskirjanik · ,,Röövlid" Peategelane Karl Moor, keda ta vend Franz on alatult laimanud ja isa seetõttu hüljanud, on sügavalt traagiline kangelane. Ta kuulutab ühiskonnale sõja, rändab oma salgaga mööda Saksamaad ning riisub ja tapab
"Fausti" I osa on vaatusteks jaotamata. Avalugu "Eelmäng teatris" käsitleb draamakirjandust: teatridirektor, komödiant ja luuletaja arutavad oma humoorikas kolmkõnes, milline peaks olema ideaalne saksa näidend. Teine eellugu "Proloog taevas" on otsekui võti kõige järgneva mõistmiseks. Issanda ja peainglite kõrvale ilmub langenud ingel Mefistofeles, kes iseloomustab inimeste elu: nende "põlv on nii paha, et seda nähes kurati ei taha neid enam kiusata". Mefistoteles sõlmib issandaga kihlveo, et suudab hukutada Fausti hinge. Issand ei kahtle Faustis, kuid on samas ka veendunud, et isegi kurja tundes leiab inimene mõtte toel endas hingejõudu ja armastust - "ka kurjast kasvab hea". Põhiteksti alguses kohtame meeleheitel Fausti, õpetlast, kes peab pärast oma askeetlikku enesesalgamist mõrult tõdema, et pole leidnud elu mõtet ei teaduses ega Jumalas. Hugo looming. ,,Jumalaema kirik Pariisis" - Hugo alustas romaani kirjutamist 1829.
ka kirjad Ingile - 1920 ,,Talihari"- sisaldab ajalaule, väärtustavad inimest, emotsionaalne ja enesest lähtuv luule- ,,Sireli" - 1920 ,, Hõbedased kuljused" on jutt täiesti sokeeriv, jahmatav ja väljakutsuv, kirjutab jumalast, räägib temaga nagu mees mehega, algusea arvab et jumalat üldse pole, löpuks avastab et jumal igal pool ta ümber- ,,Kõnelused issandaga" 11. Villem Grünthal-Ridala elulooline ülevaade - 1885-1942 - Muhumaal sündis, õppis kuressares - 1905 löpetas gümn, ta oli sünge ja tösine mees sel ajal, armastas teiste puudusi kritiseerida.- ta ei joonud ega suitsetanud, aga oli neidude seas populaarne uisutamispartner! - Öppis paljusid keeli nt ungari, itaalia, soome, kreeka jt - Edasi öppis soomes, seal 1922 abiellus soomlasega
,,Taliharjas" on mitmed luuletused üles ehitatud just kõla ja meloodilisust jälgides, mis tekivad tänu sõnakordustele ja lihtsatele rea lõpus olevatele riimidele. Näiteks luuletus ,,Sireli" ja ,,Meie aeg": Sireli torkas püssirauda. Sireli, sireli. Palju sõpru langend hauda. Sireli. Meeletus ja õud. Surm ja katk ja põud. Täis on aja nõud. Luulekogus ,,Hõbedased kuljused", mis ilmus samuti 1920. aastal, käsitleb ta jumala eksistenti küsimust. See sisaldab poeemi ,, Kõnelused issandaga", kus ta mõtiskleb inimese pahede üle ning arutleb, miks on loodud nii, et inimene ei ole korralik ja püha olend, vaid vireleb pattude ja pahede keskel. Poeemis küsitleb ta issandat, miks on ta loonud inimesele võimaluse teha halba iseendale ja teistele samas kui issand ise on jalutu, käsitu, silmitu, kõrvutu, suuta ja kõhuta, ninatu. Issand, ma ei mõista üldse, miks sa oled annud Inimeste lastel´ käed. Et see õnnetuseks, et see hukatuseks, Issand, seda kas sa näed!
seadlusandlusega - tänu hertsogile sai ta ka päris palju reisida: loominguline reis Itaaliasse ja Kreekasse ning lühem reis Hispaaniasse TEISED: ,,Wilhelm meisteri õpiaastad" ja ,,Wilhelm meisteri rännuaastad" Peateos: ,,Faust" -teos mille kallal ta töötas 60 aastat -Goeth otsib vastuseid inimliku olemise ja elu mõtte küsimustele oluline on inimese saatuse ja inimelu tähenduse teema -,,Faust" algab eellooga taevas, kus langenud ingel Mefistofles veab Issandaga kihla et ta suudab Fausti hinge hukatada -issand lubab mitte vehele segada, olles kindel, et inimene püüdelb olemust hea mitte kurja poole -tegevustik algab Fausti mõtisklusega, milles selgub et see ebatavaline võimete ja annetaga mees, maag ja õpetlane ei ole leidnud elu mõtet ei teaduses ega Jumaleas -Ta püüab vastust leida Uuest Testamendist, kuid teda ei rahulda Piibli tõde, et alguses oli ,,sõna", ta arvab, et alguses oli ,,tegu"
Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing." Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele
omakasulikuks õiguse-raamatuks. Kõdunes, seest ja väljast korraga. Ei tahtnud Liisi pulma minna, kuid teisi selles osas ka takistada ei tahtnud. Oli vähemalt ühe korra Vargamäel südamest rõõmustanud kui Krõõdal sündis poeg. Andres tegeles algul Vargamäega nagu mingisuguse eesmärgi või unistuse teostuseks, nüüd teeb seda juba nagu mõnda harjumust või paratamatut tarvidust. Hiiobi suu läbi tahtis ta kõneleda oma Issandaga. 2. perenaine Krõõt - ei tuletanud laudu uksepiitade küljes mehele enam kunagi meelde, olgugi, et ise nendega võitles. Raamatu alguses 20. kaasavaraks lehm Maasik. Töökas. Kange. Jaksas isegi siis, kui enam ei jaksanud. Pisarad olid tavaline nähtus. Kui kannatas, siis ei tunnistanud seda, ei rääkinud, kui miski oli raske. 3. karjapoiss Eedi - pole jalanõusid, halb lugu on ka muude kehakatetega. Paari aasta eest
Visnapuu teeb endale selgeks, mida mõtleb rahvuslusest. Tema luuletus oleks äärepealt hümniks saanud, probleem oli aga selles, et üks varastas selle ja Visnapuu arust ei võinud hümnil plekki peal olla. 1920 "Talihari" seal valdavalt ajalaulud, ühiskond ja rahvas, inimene ajaloos, esikohal rahvus ja rahvuslus, avaluuletus "Kodumaa laul" (see, mis hümniks pidi saama). 1920 "Hõbedased kuljused" kunstiküpsem, teemadel laiem, peale ajalaulude ka kõnelused Issandaga. Teeb keeles eksperimente (kirjutet), soomlaste eeskujul n-lõpuline sisseütlev (maailman). 1920 "Käoorvik" armastusluule, tsüklis kümme kirja Ingile (suurim armastus). Tegelik nimi Hilda Elfriede franzdorf. 1922 abielluvad, 1942 suri naine tuberkuloosi. 1923 on Visnapuu Kirjanike Liidu juhatuse liige, tegev kirjanduse propageerimisel. 20. aastatel reisib palju Lääne-Euroopas, paneb end kirja Berliini ülikooli, aga samuti ei lõpeta. Käib Nõukogude Venemaal, Petrogradis ja Moskvas
Vahetult sellele ajale reageerimine. Vahetus kriitiline reageerimine ajale, se eoli sünge, pessimistlik, ekspressionistlik. Kui rääkida Visnapuust, 1920 ilmus tal lausa kolm kogu: ,,Talihari" poeet veirises ajas, räägib vabadussõja meeleoludest. Kantud süngetest sõjapiltidest ja murest kodumaa saatuse pärast. ,,Hõbedased kuljused" - selle phul tuleb rääkida tsüklist, mis mõjus arvustajaile shokeerivalt. 1919 on Visnapuul kahest luuletusest koosnev tsükkel ,,Kõnelused issandaga". Minavormis issandat sinatades. Sinavormis luuletusi kiputakse omistama autorile justkui kirjutaks ta endast. On fiktiivne mina ja reaalne autor. Kõnelused issandaga on Visnapuu ühiskonnakriitiline lugu, kus kritiseerib kaksikmoraali, inimlikku ahnudt samal ajal, kui on sünge aeg. Visnapuu kasutab vokaalharmooniat. ,,Käoorvik" - kõige kuulsam tsükkel, mis moodustabki põhiliselt teose sisu: ,,Kümme kirja Ingile". Arvustus nimetas seda kauniks miniatuurseks armastusromaaniks värssides
1917 ilmub luulekogu ,,Amores" 1918 ilmub luulekogu ,,Jumalaga, Ene!" - lahkumine Siurust ja minek vabadussõtta. Hiljem on Visnapuu väga oluline isamaaluule kirjutaja. Sõja ajal 1919 1920 hindas oma vaated ümber, enne oli Eestile pigem veidi vastu. 1920 ,,Tulihari". See on ajalaulude kogu. Teised teemad: inimene ja rahvas, inimene ja rahvuslus, ühiskond. Avaluulest sooviti teha hümni - ,,Kodumaa laul". 1920 ,,Hõbedased kuljused", selles tsükkel ,,Kõnelused Issandaga". 1920 luulekogu ,,Käokorvik", selles tsükkel ,,10 kirja Inglile" Kirjanikuna oli Visnapuu aktiivne eelkõige vabariigi ajal. Ta reisib palju, olles kirjas nii Berliini ülikoolis kui külastades Nõukogude Venemaad. Visnapuud huvitab idamaade religioon, Eesti folkloor. Kirjutab Kalevipojast. 1921 esseedekogumik ,,Vanad ja vastsed poeedid". 1920-de teine pool toimub rahunemine. 1925 ilmub ,,Ränikivi" 1927 ilmub ,,Maarjamaa laulud" 1929 ilmub ,,Puuslikud" 1931 ilmub ,,Tuulesõel"
Tema tähtsamad teosed on kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused", milles Werther kirjutab sõbrale Wilhelmile oma tohutust kiindumusest kihlatud neiu Charlotte vastu, mis viib ta lõpuks enese tapmiseni, ning tragöödia ,,Faust". Faust on teadlane, kes õpetas teisi, aga polnud ise oma teadmistega rahul. Ta pole enda arvates leidnud elu mõtet ei teaduses ega Jumalas. Faustile vastandub teine teadlane Wagner, kel ei teki küsimust, kas ta tööl on mõtet. Langenud ingel Mefistoteles sõlmib issandaga kihlveo, et suudab Fausti hinge hukutada. Ka Mefistoteles ise on Fausti vastand. Koos Mefistotelesega võtab Faust suuna elu praktikasse, et kõike tunnetada ja läbi elada. Faust veendub, et elu mõte ei seisne enesekesksete kirgede rahuldamises. PILET NR.5 1.EDUARD VILDE LOOMINGU ÜLEVAADE. NÄIDEND ,,PISUHÄND" Vilde oli esimene Eesti kirjanik, kes tundis Lääne-Euroopa elu ja kultuuri isiklike tähelepanekute põhjal. Loomingu võib jaotada kolme perioodi: 1882-1896 nalja-Vilde
ühiskondlik dendents protestid jne. Kogu noor Visnapuu fenomen läheb lahti armastusluulest (,,Amores"), see on kindlasti maine armastus ja objektiks on naisterahvas. Sokeeriv ,,Amorese" raamatu puhul on see, kuidas ta väga äärmustesse kirjutab. Esimene irriteeriv moment on seksuaalne avameelsus (ka Under). Teisalt on seal ka mõnitusluulet, seda on paralleelselt hümnilise luulega. Raamatus ,,Hõbedased kuljused" on kõige tuntum tüskkel ,,Kõnelused issandaga", selles andumisvalmidus ja pidev eksalteeritud meeleolu. Ta on Siuru seltskonnas kõige helilisem/kõlalisem luuletaja. Visnapuu semantika ei katku kunagi kasutab helijäljenduse võimalusi ära. Visnapuul tekib stiililine segu uusromantilisest, futurismist(vene), ekspressionismist. Segu on keeleleine segu siirusest ja poosist (näitleb võtab rolle). 30ndates aastateks süveneb dendents, et luua olemisele soome-ugri mütoloogilist põhja. Uus
Häbenes luuletust ,,Oh, neetud maa", kus halvustas Eestit. 1920 ,,Talihari" inimene kõikvõimalikes aja keerdkäikudes inimene ja inimene, inimene ja ühiskond. Esikohal rahvus ja rahvuslus. Keeruka isamaalisuse käsitlus. Avaluuletusest ,,Kodumaa laul" tahetigi laul teha. Üks mees esitas selle oma pähe. Visnapuu leidis, et hümniga ei tohi olla seotud ühtegi skandaali. Kirjutas sellele paroodia. 1920 ,,Hõbedased kuljused" tsükkel ,,Kõnelused Issandaga" süüdistab Issandat ebaõigluses. 1920 ,,Kanarbik" tsükkel ,,Kümme kirja Ingale" 1921 esseede kogumi ,,Vanad ja vastsed poeedid". 1924 valikkogu ,,Valitud värsid" 20ndada on hingelise tasakaalu taastamise aeg. 1925 ,,Ränikivi" (lapsepõlv, mälestused, kus me oleme pärit), 1927 ,,Maarjamaa laulud", 1929 ,,Puuslikud" (ebajumalad meie elus ja meis endis), 1931 ,,Tuulesõel" sellega sai folklooris tuule suunda muuta.
Häbenes luuletust ,,Oh, neetud maa", kus halvustas Eestit. 1920 ,,Talihari" inimene kõikvõimalikes aja keerdkäikudes inimene ja inimene, inimene ja ühiskond. Esikohal rahvus ja rahvuslus. Keeruka isamaalisuse käsitlus. Avaluuletusest ,,Kodumaa laul" tahetigi laul teha. Üks mees esitas selle oma pähe. Visnapuu leidis, et hümniga ei tohi olla seotud ühtegi skandaali. Kirjutas sellele paroodia. 1920 ,,Hõbedased kuljused" - tsükkel ,,Kõnelused Issandaga" süüdistab Issandat ebaõigluses. 1920 ,,Kanarbik" tsükkel ,,Kümme kirja Ingale" 1921 esseede kogumi ,,Vanad ja vastsed poeedid". 1924 valikkogu ,,Valitud värsid" 20ndada on hingelise tasakaalu taastamise aeg. 1925 ,,Ränikivi" (lapsepõlv, mälestused, kus me oleme pärit), 1927 ,,Maarjamaa laulud", 1929 ,,Puuslikud" (ebajumalad meie elus ja meis endis), 1931 ,,Tuulesõel" sellega sai folklooris tuule suunda muuta. Eesti rahvus tuleks Euroopa kaardile
annaabi.ee 
