Stress on olukord, kus isiku ja keskkonna vahel valitseb pikaajaline või võimas lühiajaline tasakaalutus, mis sunnib inimest reageerima erilise kaitse- ja kohanemistegevusega. Stressi allikad Stressi allikad võivad olla isikusisesed, teised inimesed ja mitmesugused olukorrad. Stressi allikad võivad olla isikusisesed, nt haigus või tervisehäire. Stressi võib tekitada eesmärkide konflikt. Allikaks võib olla teine inimene, sealhulgas töökaaslane ja pereliige, näiteks kirja puudumine sõbralt või pereliikme haigus. Stressoriteks võivad olla mitmesugused olukorrad, näiteks sisenemine tundmatusse või tugeva müraga ruumi, loengupidamine, sõit lennukiga, automootori rike. Stressi tööl põhjustavad mitmesugused tegurid. Tööülesanded võivad olla konkreetsele inimesele liialt rasked
KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSLIKUKS SEMINARIKS 1. Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia mõiste avamine. Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine,
Mõningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks. Sa pead panema konflikti enda kasuks tööle. Konflikt tekkis muudatustes töös (töökonflikt) – tasustamissüsteemi muudetakse, mida lahti ei selgitata ja töötajatel tekib ootus suuremat tasu saada, mis osutub palgapäeval siiski vastupidiseks. Lisanduvad ka juhi-alluva suhted. Organisatsioonikonflikt – haarab kogu organisatsiooni ja selle osi. Sellise konfliktiga kaasnevad isikusisesed, isikute ja rühmade vahelised konfliktid. Põhjuseks võib olla organisatsiooni eesmärgi, missiooni, strateegiate muutus, mittesobiv juhtimisstiil, info liikumise ja suhtlemise vead jne. Antud situatsioonülesandes on kogu organisatsiooni haarav konflikt kuna juhises kirjeldatud konfliktil on tegelikult kolm osapoolt: esmalt töötajad, siis filiaali juht ja kolmandaks tippjuht. Kõige suurem vastuolu on siiski töötajate ja tippjuhi vahel.
Sotsiaalpsühholoogia SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA MÕISTE Sotsiaalpsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Tasemete järgi võib protsesse jaotada tinglikult Intrapersonaalseteks isikusisesed (hoiakud, sotsiaalne identiteet jne.) Interpersonaalseteks isikutevahelised (kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon jne.) Intrarühmaliseteks rühmasisesed (rühmaliigid, -dünaamika, otsustamine rühmas, konformsus , rollid jne.) Interrühmalisteks rühmadevahelised (rühmadevahelised hoiakud jne.) Ühiskonnatasandi protsessideks isikus & ühiskond, kultuur, mass jne. VEIDIKE SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA AJALOOST Sotsiaalpsühholoogia ajaloos on
Keskkonna mõjud vananemisele ja käitumisele soodsa tegevuskeskkonna loomine. 35. Vanusejuhtimine Vanusejuhtimine: positiivne suhtumine inimese enda ja teiste vananemisse 36. Mis on stress? Stress on olukord, kus isiku ja keskkonna vahel valitseb pikaajaline või võimas lühiajaline tasakaalutus, mis sunnib inimest reageerima erilise kaitse- ja kohanemistegevusega. 37. Stressi peamised allikad · Stressi allikad võivad olla isikusisesed, nt haigus või tervisehäire. Stressi võib tekitada eesmärkide konflikt. · Allikaks võib olla teine inimene, sealhulgas töökaaslane ja pereliige, näiteks kirja puudumine sõbralt või pereliikme haigus. · Stressoriteks võivad olla mitmesugused olukorrad, näiteks sisenemine tundmatusse või tugeva müraga ruumi, loengupidamine, sõit lennukiga, automootori rike. Stressi tööl põhjustavad mitmesugused tegurid.
· Selili või kõhuli magades on kasulik madal padi. · Aidata võivad ka spetsiaalse reljeefiga padjad, rullid ja kaelused. Stress ja vaimne koormus Tunnustatud on seisukoht, et stress soodustab ohtlikke südame-veresoonte haigusi ning nõrgendab immuunsüsteemi. Kuna mõni pingutus mõjub soodsalt, teine aga ebasoodsalt, kasutatakse ka termineid eustress ja distress. Esimene on organismile kasulik, teine mitte. Stressi allikad võivad olla isikusisesed, teised inimesed ja mitmesugused olukorrad. · Stressi allikad võivad olla isikusisesed, nt haigus või tervisehäire. Stressi võib tekitada eesmärkide konflikt. · Allikaks võib olla teine inimene, sealhulgas töökaaslane ja pereliige, näiteks kirja puudumine sõbralt või pereliikme haigus. · Stressoriteks võivad olla mitmesugused olukorrad, näiteks sisenemine tundmatusse või tugeva müraga ruumi, loengupidamine, sõit lennukiga, automootori rike.
võistlus piiratud ressursside eest; rühmade vastastikune tööalane sõltuvus jne Rühmadevaheline konfliktolukord võib olla konstruktiivne, soodustades nende vahelist võistlust ja motiveerides nende liikmeid paremini töötama. Suhteid lõhkuvate e. destruktiivsete konfliktide puhul on aga vajalik analüüs, et suhteid tasakaalustada. Organisatsioonikonflikt haarab kogu organisatsiooni ja selle osi. Sellise konfliktiga kaasnevad isikusisesed, isikute ja rühmade vahelised konfliktid. Organisatsioonikonflikti põhjuseks võib olla: organisatsiooni eesmärgi või missiooni muutus; eesmärkide saavutamise strateegiate muutmine; juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine; mittesobiv juhtimisstiil; põhjalikud tehnilised ümberkorraldused; kommunikatsioonihäired; kaugelearenenud ja lahendamata jäetud konflikt üksikisikute või rühmade vahel.
Osalemisest tuleb vajadus kuulata. Sidususest tuleb austus. Mida konfliktid meile annavad? Võimaluse teadlikkust tõsta (mille eest seisame), soodustavad muutusi, kohanemist, võivad motivatsiooni juurde anda/kahandada. Võib soodustada sisemist arengut, adekvaatsust, realistlikkust. Kaasatõmbav, kirge kasvatav. Tekitab enesekindlust, eneseväärtustamist. Tihti võivad meid halvata, panna lukku, purustada, panna isolatsiooni. Konfliktid võivad olla realistlikud/mitterealistlikud. Isikusisesed, isikutevahelised, grupisisesed, gruppidevahelised, organisatsiooni sisesed või organisatsioonide vahelised. Kui sinna minna, siis miks minna? Kui on aega, piisavalt tervist, liitlasi, võimalus lasta kellelgi teisel oma konflikti lahendama minna. Ennetamine. Individuaalsed/grupiviisilised ennetamisevõimalused. Emotsioonide-, vajaduste- või väärtustekonfliktid, tihti võib konfliktis kõik osad olemas olla. Millal on kohanev käitumine mõistlik
võistlus piiratud ressursside eest rühmade vastastikune tööalane sõltuvus jne Rühmade vaheline konfliktolukord võib olla konstruktiivne (Constructive), soodustades nende vahelist võistlust ja motiveerides nende liikmeid paremini töötama. Suhteid lõhkuvate e. destruktiivsete (Destructive) konfliktide puhul on aga vajalik analüüs, et suhteid tasakaalustada. 4. Organisatsioonikonflikt haarab kogu organisatsiooni ja selle osi. Sellise konfliktiga kaasnevad isikusisesed, isikute ja rühmade vahelised konfliktid. Organisatsioonikonflikti põhjuseks võib olla: organisatsiooni eesmärgi või missiooni muutus eesmärkide saavutamise strateegiate muutmine juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine mittesobiv juhtimisstiil põhjalikud tehnilised ümberkorraldused informatsiooni kulgemise ja suhtlemise vead kaugele arenenud ja lahendamata jäetud konflikt üksiskisikute või rühmade vahel. Konfliktide lahendamise strateegiad
äärmuslikul juhul meenutab jõukudevahelist sõda. Tekkepõhjused: tegevuse kooskõlastamatus, grupilojaalsus, võistlus piiratud ressursside eest, rühmade vastastikune tööalane sõltuvus. Võib olla konstruktiivne, soodustades nendevahelist võistlust ja motiveerides paremini töötama, või destruktiivne ehk lõhkuv. 4) Organisatsioonikonflikt haarab kogu organisatsiooni ja selle osi, kaasnevad isikusisesed, isikute ja rühmade vahelised konfliktid. Tekkepõhjused: organisatsiooni eesmärgi muutus, strateegiate muutus, juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale, mittesobiv juhtimisstiil, info kulgemise ja suhtlemise vead. Konfliktide lahendamine: 1) vältimine – füüsiline või vaimne tagasitõmbumine, püüe jääda kõigis probleemides neutraalseks, sobib tühiste konfliktide puhul, kõrgelekruvitud emotsioonide
grupilojaalsus, oma rühma paremakspidamine; võistlus piiratud ressursside eest rühmade vastastikune tööalane sõltuvus jne Rühmadevaheline konfliktolukord võib olla konstruktiivne, soodustades nende vahelist võistlust ja motiveerides nende liikmeid paremini töötama. Suhteid lõhkuvate e. destruktiivsete konfliktide puhul on aga vajalik analüüs, et suhteid tasakaalustada. Organisatsiooni konflikt haarab kogu organisatsiooni ja selle osi. Sellise konfliktiga kaasnevad isikusisesed, isikute ja rühmade vahelised konfliktid. Organisatsioonikonflikti põhjuseks võib olla: organisatsiooni eesmärgi või missiooni muutus eesmärkide saavutamise strateegiate muutmine juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine mittesobiv juhtimisstiil põhjalikud tehnilised ümberkorraldused informatsiooni kulgemise ja suhtlemise vead kaugelearenenud ja lahendamata jäetud konflikt üksiskisikute või rühmade vahel.
Inimesel on vajadus kaitsta oma väärikust. Kui ta tunneb seda ohustatavat, halvenevad tema suhted teistega. 3)Rühmadevahelised konfliktid on organisatsioonides tavaline nähtus. Iga rühm püüab õõnestada võistlevat rühma, et olla parem. Äärmuslikul juhul võib selline konflikt meenutada alaealiste jõukude vahelist sõda. 4)Organisatsioonikonflikt haarab kogu organisatsiooni ja selle osi. Sellise konfliktiga kaasnevad isikusisesed, isikute ja rühmadevahelised konfliktid.Vertikaalne konflikt tekib organisatsiooni erinevatel tasemetel olevate liikmete vahel. Tavaliselt esineb see juhi ja alluva vahel. Horisontaalne konflikt esineb samal tasemel olevate liikmete vahel. Rivi- ja staabiorganisatsiooni vaheline konflikt võib esineda suurtes tootmisettevõtetes. Riviorganisatsioon koosneb vahetuid eesmärke (näiteks tootmist või
2. Kaasaegsed eliidikäsitlused: hea ja halb eliit, tõeline ja pseudoeliit, kolm asjaolu - Sorokin-indük eliit on amoraalne kõrgkiht. Nietzsche-eliit ainult vaimne, võimul olev on pseudoeliit. Eliidil erilised vaimsed-poliitilised kvaliteedid, tunnetab end domineeriva kihina, muutused eliidis personaalsed. 3. Organisatsioonikultuur ja konfliktid - muutuv ja dünaamiline, eristatavad väärtused, esemed, sümbolid. Konfliktid on isikutevahelised, isikusisesed, grupi- ja organisatsioonivahelised. 4. Sotsiaalsed liikumised: tunnused, teooriad, liigid - 1) in kollektiivne tegevus, eesmärkide ühtsus, stiihiline tegevus 2) elanike koondumine linnadesse/tööstusesse, sots ebavõrdsuse kasv, massikommunikatsiooni mõju kasv, kultuuri-hariduse kasv. 3) reformaatlikud (teatud aspektid muutuvad), radikaalsed (vägivallaga), liikmete ümberkasvatamise liikumised (võõrandumine). 5
Rühmadevaheliste konfliktide tekkepõhjused on: · Tegevuse kooskõlastamatus, erinevad seisukohad rühmade eesmärkidest · Oma rühma paremaks pidamine · Võistlus piiratud ressursside eest · Rühmade vastastikune tööalane sõltuvus jne. 1 Organisatsioonikonflikt haarab kogu organisatsiooni ja selle osi. Sellise konfliktiga kaasnevad isikusisesed, isikute ja rühmadevahelised konfliktid. Organisatsioonikonflikti põhjuseks võib olla: · Organisatsiooni eesmärgi või missiooni muutus · Eesmärkide saavutamise strateegiate muutmine · Juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine · Mittesobiv juhtimisstiil · Põhjalikud tehnilised ümberkorraldused · Informatsiooni kulgemise ja suhtlemise vead · Kaugelearenenud ja lahendamata jäetud konflikt üksikisikute või rühmade vahel.
võistlus piiratud ressursside eest; rühmade vastastikune tööalane sõltuvus jne Rühmadevaheline konfliktolukord võib olla konstruktiivne, soodustades nende vahelist võistlust ja motiveerides nende liikmeid paremini töötama. Suhteid lõhkuvate e. destruktiivsete konfliktide puhul on aga vajalik analüüs, et suhteid tasakaalustada. Organisatsioonikonflikt haarab kogu organisatsiooni ja selle osi. Sellise konfliktiga kaasnevad isikusisesed, isikute ja rühmade vahelised konfliktid. Organisatsioonikonflikti põhjuseks võib olla: organisatsiooni eesmärgi või missiooni muutus; eesmärkide saavutamise strateegiate muutmine; juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine; mittesobiv juhtimisstiil; põhjalikud tehnilised ümberkorraldused; kommunikatsioonihäired; kaugelearenenud ja lahendamata jäetud konflikt üksikisikute või rühmade vahel.
väljenduslaadi erinevuses kui kogemuslikus või psühholoogilises seisundis? Kuna nad mõlemad esitavad väiteid, mis sõltuvad nende mälu usaldatavusest, siis kas on olemas mingi viis selle usal- datavuse kontrollimiseks? Ma ei toonud näitesse sisse kaht tegelast mitte sellepärast, et luua isikutevahelist võrdlusmomenti selle vahel, kuidas maitseb kohv Chase'ile ja kuidas ta maitseb Sanbornile, vaid [2672] et kõrvuti eksponeerida kahte poolust, mille vahel võivad ekselda isikusisesed kogemuslikud muutused. Kvaalide-alases kirjanduses on sageli arutatud selliseid isikusisese kogemusliku muutuse juhtumeid ja nendega kohanemise võimalust või mälu sekkumist neisse, kuid minu arvates detailidele küllal- dast tähelepanu pööramata. Vaatame esmalt Chase'i. Kasutades õigeks peetud kõnepruuki käesole- val juhul, ilmneb algul, et leiduvad järgmised võimalused: 7 Esmakordselt ilmus see näide trükis minu [märkuses] "Reflections on Smullyan" [kogumikus] The Mind's I
tööd tegema. Kuna mõni pingutus mõjub soodsalt, teine aga ebasoodsalt, kasutatakse ka termineid eustress ja distress. Esimene on organismile kasulik, teine mitte. Kuid ka see käsitlus pole puudusteta, kuna see, mis on ühele stress, võib olla teisel distress. Mõnevõrra selgust loovad autorid, kes psühholoogiliste ja füsioloogiliste vastureaktsioonide puhul kasutavad terminit pinge (strain), jättes stressi välisfaktori iseloomustajaks. Stressi allikad võivad olla isikusisesed, teised inimesed ja mitmesugused olukorrad. · Stressi allikad võivad olla isikusisesed, nt haigus või tervisehäire. Stressi võib tekitada eesmärkide konflikt. · Allikaks võib olla teine inimene, sealhulgas töökaaslane ja pereliige, näiteks kirja puudumine sõbralt või pereliikme haigus. · Stressoriteks võivad olla mitmesugused olukorrad, näiteks sisenemine tundmatusse või tugeva müraga ruumi, loengupidamine, sõit lennukiga, automootori rike.
annaabi.ee 
