Arvustus ’’Isepäine vandekogu’’ on 2003. aasta mis räägib sellest kuidas ühes büroos tapeti üks advokaat. Advokaadi lesk kaebas selle sündmusega seoses ühe relvakompanii kohtusse. Tema advokaadiks sai Wendall Rohr. Filmi alguses valiti 13 liikmeline vandekogu. Nickholas Easter on üks vandemeestest, ta mängis üsna süütukest nagu ei teaks eriti asjast midagi. Tegelikult aga teadis kõikidest käikudest ning nõudis raha koos oma tüdruksõbraga. Nick pakkus kummalegi poolele välja võimalust otsus osta, kinnitades, et suudab vandemehi ükskõik kummas suunas mõjutada. Tegelikult aga tõmbas Nick advokaadid haneks, tal oli otsus juba algusest peale kindlaks tehtud, et raha saada. Film lõppeb sellega, et leseks jäänud naine võidab kohtuotsuse
sooritatud massimõrv inimkonna suhtes. Teine istung toimus kolme kuu, kolmas – kahe aasta pärast. Batriani kaitsja nõudis katastroofi käsitlemist ettenägemata õnnetusjuhtumina, kuna süüdistatav ei teadnud, et süvaveepommid olid valesti märgistatud. Tunnistajana esines ka Malevin, kes ütles, et Atlandi lahing-opetatsiooni strateegia töötas välja mereväejõudude strateegiakeskus ja tema (Malevini) käsul viis selle läbi Batrian kui laevastiku parim, teovõimsaim ohvitser. Vandekogu leidis, et puudub kindel alus süüdistavate suhtes õiglase otsuse langetamiseks ja seetõttu peatati kohtuprotsess pooleteiseks aastaks, et töötada välja printsipiaalselt uued seadused ja jätkata ookeaniinimese otsinguid. Kolmas peatükk kirjeldab elu väga õõvastavas kohas – 16. sajandil ehitatud kindlusvanglas, mida nimetati Alligaatorarikaadiaks. Nime oli koht saanud ilmselt kümnete tuhandete alligaatorite järgi, kes elutsesid kaljusaart ümbritsevas järves
annaabi.ee 
