Keskaegne linn feodaalühiskonnas. XI XIII saj. toimus linnade teke ja areng kogu Lääne-Euroopas. Neist said kaubandus- ja käsitöökeskused, mis moodustasid kaubandus- ja tootmisvõrgustiku üle Euroopa. Linnad tahtsid saada iseseisvaks, kuid kuna kogu maa kuulus maaisandatele ehk senjööridele, pidid linnad isandatele makse maksma, vastutasuks võidi linnades käsitööd teha ja kaubelda. Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mille alusel linnas elu korraldati. Kuna linnas oli vaja rohkesti töökäsi, oli paljude linnade seadustes punkt, mis lubas sunnismaisele talupojale vabadust kui ta on ühe aasta linnas elanud. Väiksemad linnad sõltusid rohkem maaisandatest, kes pakkusid neile kaitset kallaletungide vastu
tulnud talupojad pidid ametit õppima. Esiteks, talupojad pidid kõigepealt minema meistrite juurde õpipoisteks. Ka õpipoisiks saamisega oli keerukusi, nimelt, kui talupoeg ei olnud pärit kristlikust abielust, oli tal raske saada õpipoisiks, ja seda raskem leida tööd ja teenida elatist. Siiski olid talupoegadel ka eelised. Nimelt, talupojad olid harjunud tegema tööd ja kandma enda peal koormisi. Maa, mida talupojad harisid, kuulus isandale. Talupojad pidid maksma isandatele maarenti. Raha said nad aga linnas oma toodanguid müües. Nii oli talupoegadel võimalus jõukaks saada, ning seega end oma isandalt vabaks osta. Pärastine oli juba talupoegade enda otsustada, kas kolida linna või osta talu endale päriseks ja seal edasi toimetada. Nii linnas kui maal oli edukaks eluks võrdsed võimalused. Talupoegadel oli võimalus saada rikkaks müües oma toodanguid linnas, linnakodanikel aga tehes tööd. Linna plussideks olid kindlasti
Rüütliseisuse olemus seisnes kolmes, täiesti ilmalikus põhimõttes. Nendeks olid ustavus, heldekäelisus ja vahvuses. 5.Keskajal olid enamik inimesi talupojad, kes tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Enamik talupoegi olid sunnismaised. Talupere koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest. Ühe küla taluperemehed otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid ühiselt välja ka suhetes isandaga. Enamasti kuulus talupoegade maa isandatele ning selle kasutamise eest pidid nad koormisi kandma. Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud. Nende ellusuhtumine oli konservatiivne ning nad olid sügavalt usklikud. Linnaelanikud suhtusid neisse enamasti põlguse ja üleolekuga.
jahiretkedel ja organiseeritud sõjamängudel ehk turniiridel. Aadlike abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. Talupojad Keskajal olid enamik inimesi talupojad, kes tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Enamik talupoegi olid sunnismaised. Talupere koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest. Ühe küla taluperemehed otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid ühiselt välja ka suhetes isandaga. Enamasti kuulus talupoegade maa isandatele ning selle kasutamise eest pidid nad koormisi kandma. Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud. Nende ellusuhtumine oli konservatiivne ning nad olid sügavalt usklikud. Linnaelanikud suhtusid neisse enamasti põlguse ja üleolekuga. Mõisamajandus Mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand, kus peamise tööjõu moodustasid sunnismaised talupojad. Talupojad olid sunnitud mõisas tegema teotööd, viima mõisasse loomi ja toiduained ning oma vilja mõisa veskis jahvatama. Linnad kõrgkeskajal
Kirikukirjanduse kaudu hakkas linnaeestlaste teadvusesse tungima kristlik õpetus- vanad kasvatuspõhimõtted asendati uutega. 1601 oli näljahäda ja sellele järgnes katk, mis viisid hauda suurema osa linnarahvast. Tagasilöögi sai kooliõpetus. RÜÜTLIKASVATUS Lääne-Eesti eeskujul kujunesid feodaalide seas rüütlikombed,- kasvatus,- kultuur. Rüütlilit ei nõutud haridust- kirjutamine ja lugemine ei olnud peamised. Juba noorest peast õpetati tulevastele isandatele rüütlikombeid. Rüütlid pidasid end kõrgemaks ka linlastest. Arendati kehalisi võimeid, relvakäsitsemist, aadli-seltskonna käitumisreegleid. Kasvatuse sisuks oli ratsutamine, piigikäsitlemine, vehklemine, jahipidamine. Kuni 7 e-a kasvas poiss kodus ema juures. Siis saadeti ta kõrgema feodaali õukonda käitumist õppima. 14-21 aastaseni pidi nooruk olema vanema rüütli kannupoisiks. 21a-lt feodaal norruk rüütliks ja ta sai kõik vajalikud eesõigused
tahapoole isegi Rootsist ja Norrast. Venemaa tuntuimad leiukohad asuvad Siberis (Altais ja Nertsinski ümbruses), Uurali mägedes ning Kaug-Idas. Rikas on hõbeda poolest ka Kesk-Aasia. Keskne koht selle halja metalli tootmise ajaloos on Hispaanial. Juba II aastatuhande lõpul e.Kr. rajasid foiniiklased sinna kaubanduskoloonia ja leidsid ka kohalikku hõbedat, mida sealt veeti kõigisse Vahemeremaadesse. Hispaania hõbedakaevandustes olevat sel ajal töötanud üle 40 000 orja, kes suutsid oma isandatele iga päev üle anda rohkem kui sada kilo hõbedat. Pärast Ameerika avastamist kasutasid hispaanlased sama taktikat Ladina- Ameerika maades, kust nad kolme sajandi pikkuse valitsemisaja jooksul vedasid välja nii palju hõbedat, et sellest võinuks rajada silla Euroopa ja Ameerika vahel. Kogu inimajaloo vältel on hõbedat kaevandatud kaheksa korda rohkem kui kulda umbes 900 000 tonni. Uuritud varu massiks hinnatakse 150 000 tonni, millest
Rüütlid otsisid ka naiste heakskiitu, eriti kõrgest soost naiste, kelle soosingu võitmine oli eesmärk omaette. Keskaegne rüütlikultuur saavutas oma kõrgpunkti 12.-13. sajandil. 12 Küll aga ilmusid esimesed rüütlid oluliselt varem, umbes 9.-11. sajandil. Nagu eelpool mainitud, oli esimeste rüütlite ülesanne kaitsta neile määratud piirkonna elanikke, seda igas ühiskonnakihis. Küll aga tuli neil alluda oma isandatele ja olla ustavad sõdalased oma valitsejatele. Nii moodustusid sõjasalgad, kelle ainus eesmärk oligi väärtuseid kaitses isanda alluvuses kuulsust ja au tuua. Teisalt siiski oli tähtis ka kogukonna heaolu kaitsmine. Säärane võimu koondumine põhjustas ohtralt pingeid, kuna võim kippus koguma feodaalide kätte, kelle majanduslik seis võimaldas pakkuda rüütlitele paslikke hüvesid. Sellest tulenevalt tekkisid sõjasalgad, mis põhjustasid
trääl. 9. Majandus muinasajal ja keskaja algul. Jäi samaks Muutus Kolmeväljasüsteem Eestis kujunes läänisüsteem Maad mõõdeti adramaades Võetakse kasutusele vesiveskid Põlluharimisvahendid samad (ader, kõblas) Talupoegade süvenev kihistumine Peamised tegevusala põlluharimine Eestlased pidid maksma uutele isandatele koormisi ja tegema teotööd Tööloomad samad. Maksud kirikule Mõisade rajamine Arenes käsitöö ja kaubandus;tekkisid linnad;kujunesid tsunftid ja kildid. 10. Keskaja algus – kas pöördeline moment eestlaste ajaloos?
· Kadesh Karakterite võrdlus teiste raamatute tegelastega Sinuhe ja Väike Prints (Antoine de Saint-Exupéry samanimeline teos) Selles teoses läks Väike Prints oma koduplaneedilt teistele planeetidele. Ta kohtas väga erinevaid inimesi ja loomi. Oma reisil õppis ta palju uut ning huvitavat. Täpselt nagu Sinuhe reisides väga erinevatel maadel. Kaptah ja Sganarelle (`'Don Juan'') Kaptah ja Sganarelle oli sarnased selle poolest, et nad mõlemad olid väga ustavad oma nii öelda isandatele. Nad olid nende head sõbrad, aga siiski varastasid nad mõlemad nende tagand. Nad olid mõlemad omakasu püüdlikud don Juan ja Sinuhe (`'Don Juan'') don Juan ja Sinuhe olid suht koht täielikud vastandid. Sinuhele meeldis inimesi aidata, Don Juanil oli aga suht koht suva, peaasi, et tal endal hästi läheks. Ainsaks sarnasuseks oli see, et nad olid ustavad oma sõpradele. Nende puhul olid need siis Kaptah ja Sganarelle. Minea ja Carmen (,, Carmen'')
Ophelia kui Laertese vastu ega mõista, miks viimane teda ründas. II stseen: Hamlet avaldab Horatiole, et oli kuninga kirjad lahti murdnud ja leidnud käsu end Inglismaale jõudnuna koheselt hukata. Hamlet asendas kirja uuega ja pitseeris selle oma kadunud isa pitseriga. Kirjas kästi selle toojad, s. o Rosencranz ja Guildenstern hukata. Hamlet peab seda silmakirjalikele pugejatele parajaks palgaks. Hamlet kahetseb tüli Laertesega . Õukondlane Osric, kes on igal hetkel valmis isandatele järele kiitma, teatab Hamletile, et kuningas on suure kihlveo sõlminud Hamleti ja Laertese vehklemiskunsti peale. Hamlet on vehklemist pidevalt harjutanud ja nõustub turniiril vehklema. Ta ütleb küll Horatiole, et tunneb südames halba tunnet, kuid peab auasjaks ennetest üle olla. Laertes ja Hamlet lubavad teineteisele enne võistluse algust sõprust. Võetakse mõõgad ja Laertes võtab nürimata ja mürgitatud otsaga relva. Ka peekrid tuuakse lauale. Kuninganna
tagant. Minu jaoks veidike raskeks kujunes see, et raamatusse pidi üsna tugevalt süvenema, et saaks kõigest aru mis seal toimus. Lõpuks, kui ennast kokku võtta, oli raamatut üsna kerge lugeda. Ma ei soovitaks seda raamatut noortele lugemiseks, sest see võib alguses tunduda igav ja Sinuhe lugemiseks on vaja kannatust. Karakterite võrdlus: Kaptah ja Sganarelle raamatust ,,don Juan'' Kaptah ja sganarelle oli sarnased selle poolest, et nad mõlemad olid väga ustavad oma nii öelda isandatele. Nad olid nende head sõbrad, aga siiski varastasid nad mõlemad nende tagand. Nad olid mõlemad omakasu püüdlikud don Juan ja Sinuhe don Juan ja Sinuhe olid suht koht täielikud vastandid. Sinuhele meeldis inimesi aidata, Don Juanil oli aga suht koht suva, peaasi, et tal endal hästi läheks. Ainsaks sarnasuseks oli see, et nad olid ustavad oma sõpradele. Nende puhul olid need siis Kaptah ja Sganarelle. Minea ja Carmen raamatust ,, Carmen'' Ka minea ja Carmen ei olnud üldsegi sarnased
Kuidas seisukord pärismaalastele tunduvalt raskemaks läks, näitab Saaremaa piiskopi Hermann'i kirjutus a. 1284 (U. B. 490), mis vastristitute kohustusi nende palve peale kindlaks määrab. Pärismaalaste kohus on: 1) kümnisemaks, mida nad kohale toimetavad, kuhu isandad soovivad, kuid mitte väljapoole piiskopkonna piire; 2) iga adra pealt 21/2 marka kõlisevat raha, 1 kana ja ühe kantsülla puude vedu; 3) 1 päev künda ,,oma isandatele" omade härgadega ja omal kulul, 2 päeva niita (küll vist aastas, mitte nädalas, nagu U. B. Reg. 559 arvab, isegi kaheldes); 4) iga vikati (resp. vikatitera) pealt 2 koormat heinu; 5) ka odraleemest (virdest) valmistatavast kaljast osa anda oma isandatele; 6) ehitada kirikulossisid ja isandate maju, kui need hävivad tulekahju või vaenlaste läbi; ehitada oma kirikuid ja preestrite maju; 7) sõjakäigud piiskopi kutsel; 8 )
Brakteaadid - ainult ühelt poolt vermitud õhukesed hõberahad Areng Varaseim Lüüdias 7. saj eKr, elektronist Vana-Kreeekas - tavalisim drahm (4,36 g) Roomas vasekangid, siis suured rasked assid, mis ajapikku muutusid kergemaks. 3. saj - denaarid. Caesarist peale valitsejate portreed. Araabia kullast dinaar ja hõbedast dirhem ning vaskmünt follis. 7.-10. saj Kuufa mündid. Karolingidel kuulus müntimisõigus ainult keisrlile, varsti hakati seda läänistama, eelkõige vaimulikele isandatele. 16. saj algul oli Euroopa väärismetallivaeguses, kuldkuldnaid hakati valmistama hõbedast, suure maardla järgi Põhja-Böömimaal said nad nimeks Joachimstaler e. taaler (dollar), jäi maailma tähtsaimaks kaubandusmündiks 19. sajandini. 16. saj. teiset poolest lisandub Atlandi ookeani tagne hõbe. 16. saj tuli mündimetallina käibesse ka vask (Hisp, Madalmaad, pidevalt Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1624). 1644 plaatmündid - 10 taalrit = 19,7 kg. 1660. aastail tekkis
Ristimine pidi olema seotud mingi kristliku tähtpäevaga. Konstantin valitseks kaks aastat, siis suri. 1218 saab vürstiks Juri, kes on kuni 1238 aastani vürst. 1223 saatsid Saksala valitsejad raha ja kinkidega Venemaale, Juri saatis venna JAroslavi Novgorodlaste, pihkvalastega Eestisse ja nad piirasid Tallinna. Ei suuda Tallinnat vallutada. 1224 Tartu piiramisrõngas, ainult Susdadi üks vasall jäeti ellu, et viiks isandatele sõna juhtunu kohta. Novgorodi linna arheoloogiline materjal on tohutu. Üle tuhande tohtkirja. Novgorodis oli vürst aga selle vürstivõim oli tagasihoidlik. Kasutatud terminit Novgorodi Feodaal Vabariik. ,,Isand Suur-Novgorod ja Novgorodimaa". 859 mainitud Kortomõsni surm, 16. sajandil Nikoni kroonikas mainitud. 9.-10. sajandil Novgorod käsitöö- ja kaubanduskeskus paiknes veeteede sõlmpunktis. Volhovi ääres, tee Musta merre, Bütsantsi. Sta jõe kaudu Volgale ja sealt idamaadesse.
sealsetel inimestel. Koraan Koraanil puudub kindel süsteem, üle 6200värsi jaguneb 114peatükiks ehk suuraks.järjestatud pikkuse järgi. Lugeda tohtis vaid araabia keeles. Koraani juurde kuulub täiendav ja seletav püha pärimus sunna. Koraanil põhinev sariaat õigus ja moraali kogum mis kujunes 5saj jooksul ja kehtib tänaseni araabia riigides. Määrab ära kuidas palvetada, lahutada pärandada,tappa loomi, ajadaäriasju jne. Ta nõuab allumist moslemi isandatele ja vaenu kõigimitte moslemite suhtes. Suurim kuritegu oli islami usust taganemine ja karistuseks oli surm. Usukombed Usupõhi dogma on et ei ole jumalat peale alahhi ja muhameed on tema prohvet. Kõik moslemid peavad terve elu täitma 5 islami põhi nõuet. 1. kuulutada oma usku avalikult. Allahu akbar- alahh on suur. 2. Palvetada 5 korda päevas meka suunas. Päikese tõusul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangu ajal ja õhtul
religiossete eksimuste vastu. Keisri vastase vandenõu paljastamisel võis keiser kuulutada orja vabaks. Orjal õis olla soov elada pereelu. Contubernium oli institutsioon, mis oli orjade kooselu. Abielluda nad seaduslikult ei saanud. Isandad võisid seda võimaldada. Eriti levinud keisri hilisel per soositi seda. Orjade kooselu ei pruukinud olla üksnes sama isanda all vaid orjad võisid elada kokku ka kuuludes erinevatele isandatele. Isandad hakkasid seda juba 2saj ekr soosima, autorid kes aitasid majapidamist korraldada oli nt Cato Vanem, kes omajuhistes rangelt soovitas orjade seksuaalhimuga arvestada, sest muidu nad lihtsalt kretiinistuvad. Väga oluline aspekt, mis tegi orjast inimese oli pekuuliumi ( peculium) institutsioon, mis oli osa varast, mis oli jäetud orja kätte. Kuna orjal ei olnud mingisuguseid õigusi, polnud tal ka omandiõigust. Kõik asjad, mis orjal olid kuulusid isandale
süüdi mõistetud ja peate surema.» Nende sõnade juures, mis ei jätnud talle enam mingit lootust, sirutas mileedi ennast kogu oma pikkuses ja tahtis rääkida, kuid tal puudus selleks jõud. Ta tundis, kuidas võimas halastamatu käsi haaras tal juustest ja kiskus teda kaasa niisama kindlalt, nagu saatus kisub kaasa inimese. Ta ei püüdnud isegi vastu panna ja väljus hurtsikust. Lord Winter, d'Artagnan, Athos, Porthos ja Aramis väljusid tema järel. Teenrid järgnesid isandatele ja tuba jäi tühjaks oma purustatud aknaga, avatud uksega ja suitseva lambiga, mis põles nukralt laual. XXXVI HUKKAMINE. Olj peaaegu südaöö: helendades äikese viimastes välgatustes, tõusis kahanev poolkuu väikese Armentieres'i linna tagant. Selle kahvatus valguses joonistusid linna majade tumedad siluetid ja kõrge sakilise kellatorni teravik. Otse vastas veeretas Lys oma sulatinajõega sarnanevaid voogusid. Teisel kaldal võis näha puude tumedaid kogusid
teha, sest ta oli üsik. Surivoodil õutab ta oma jäeltulijaid otsima neid, kellel on võtlusvaimu, kihutama kogu rahvast üestõsule, «... ja kõab siis ävardav ulgumine üe terve maa, siis kõistage sõariistu ja tõtke müinat, mis pilvi lõub ja leinavaid jumalaid väevasti äatab!...» Jaanus tegi teoks vanaisa Vahuri viimse käu. «Armetult kurnatud ja piinatud talupoeg võtis viimse jõ kokku ja müistas oma äganud priiusehimu hirmsa valjusega isandatele kõvu.» Ja jägides kõgelt kükalt tema mäguande peale puhkenud üestõsu algust, kõeleb Tasuja: «Taevas punetab mäsuleegist. Priiusekoit tõseb veripunaselt... Raudne vajadus nõab võ oraste viimset veretilka, et nende varjugi enam meie maal ei oleks. Siis alles tuleb vabadus tagasi, rahu kosutab kurnatud rahvast, hirm kaob vaigistatud süamest, ja sina, jumalik haridus, laotad oma valgust rõ omurikaste paikade üe...»
annaabi.ee 
