Pessimism, armastus ja lootus Juhan Liivi isamaaluules Kui teised ärkamisaja luuletajad kirjutasid isamaaluules romantilisest ülevusest ja ilustavatest fantaasiapiltidest, siis Juhan Liiv kirjeldas suuri hädasid ja painavaid probleeme. Enamus isamaalisi luuletusi oli kirjutatud pessimistliku alatooniga. Must lagi on meie toal Must lagi on meie toal, on must ja suitsuga, sääl ämblikuvõrku, sääl nõge, on ritsikaid, prussakaid ka. Mis tema kõik kuulnud, näinud, ei suuda ütelda, - kuis valu viskab varju, kuis muudab näo ta! Näind palju pisaraid, nuttu, ja palju riidu ka,
Lydia Koidula isamaaluule Lydia Koidula oli üks ärkamisaja silmapaistvamaid luuletajaid. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Tema isamaaarmastus lasi tal luua erakordseid isamaalisi luuleteoseid, mida tunneme ka tänapäeval. Lydia Koidula isamaaluules on väga loomuomane romantilisus ja erinevate abstraktsete sõnade kasutamine. Tema tuntuim luulekogu ,,Emajõe ööbik" koosned suurel määral just isamaalistest luuletustest. Koidula luuletuses ,,Mu isamaa on minu arm" väljendab kirjanik kokkukuuluvust oma isamaaga. Koidula räägib sellest, milliseid tundeid tekitavad temas kodumaa rõõmud ja mured, milleni ta ise oleks võimeline isamaa heaks minema. Luuletuse
nii palju, palju valu, - oh issand, halasta! Must lagi on meie toal ja meie ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Eesti Vabariigi 91. aastapäeva eel tasub esimese ärkamisaja poeedi Juhan Liivi luulet taas lugeda. Tema isamaaluules on kõike, mida eesti rahvas läbi sajandite on mõelnud endast, oma rahvast ja riigist. Selles on oma isamaa ilu ülistamist, palavat armastust tema vastu, koduigatsust ja valgusepüüdu. Üks hommik tuleb Üks hommik tuleb, millal enam hunt ei kisu, ei karu murra ega madu nõela, vaid millal tõendatakse Eesti õigus ja millal häbiasi pole Eesti au.
ja metafooride) kaudu esile tstetud levalt mjuvaid omadusi. (Orjusplve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u r m ) Isikustamist svendades kneleb Koidula, kuidas rahva valust knelevad linnud, pilved, tuuled. Kui vtta kokku kik Koidula luuletused, siis on nha, et nende vlisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavrsilisi stroofe, kusjuures vrsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste snastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderhulised laused, apostrofeerimine, kigi heakla vahendite rhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked vrdlused ja metafoorid. lesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalrika krval on Koidula luule teiseks thtsamaks alaks looduslrika, mida luuletuste arvult vib asetada isegi esikohale.
/ Kehas kui latris, / kui katlas hing." Vene poetessi loomingu võtab kokku läbiv nukrus. Elu on täis igatsust, mõistmatust ja lootust, et ükskord kurbus ja lein lõppevad. Ta on ise õelnud, et tema elu kätkeb luuletustes ja see, kes tahab teda mõista, peab pöörduma nende poole... Sergei Jessenini luule on väga tundeline ning nukker. Elu- surma- ja armastusteemad on talle südamelähedased ning käsitletud väga siiralt ning otsekoheselt. Jessenini isamaaluules on selgesti tunda autori armastust ja igatsust oma kodumaa vastu. Tema arvates ei ole kodumaast enam paremat paika olemas ning ainult isamaa saab pakkuda inimesele täielikku õnne. "Jäta kõik, siis taeva saad!"/ vastan: Taevast ma ei taha,/ tahan ainult kodumaad!" Kuid samas on ta ka kirjutanud sellest, et alati ei pruugi kõik mälestused kodumaast ainult rõõmu hinge tuua ning vahel tuleb põgeneda, et uuesti südames selgust saada. "Nii muutlikud on hinges rõõmud-valud
Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige
Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''
(isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u rm) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid. Ülesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks
ja palju riidu ka, nii palju, palju valu, - oh issand, halasta! Must lagi on meie toal ja meie ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Esimene ärkamisaja poeet on oma isamaaluules kajastanud kõike, mida eesti rahvas on läbi sajandite mõelnud nii iseendast, oma riigist kui ka rahvast. Sinna on peidetud palju nii kodumaa ilu kui ka igatsust ja valgusepüüdu. Erilist tähelepanu väärib ka Liivi loodusluule, ta otsekui elas loodusega ühte, väljendas melanhooliat kui loodusel oli raske ja tundis rõõmu kui valitses päikesepaiste. Taaskord ei ole Liiv liialdanud ja tema read tunduvad realistlikud ning ilma võltside kirjeldusteta. Liiv on ka ise
olustikuline luule. Ängist ja rusutusest jagusaamise, uue elujõu ja selguse lätteks on nihe inimese- ja maailmasõbralikkuse suunas, mida toidab teadmine juuresidemete olemasolust möödunuga ning ühtsusetunnetus kõige elava ja olevaga. Selles teadmises ei puudu optimism, kuid ta pakub hingerahu, lisades oleviku probleemidele igavikulisust ja kõlbelist sügavust. Kosta on ka mõneti kriitilist tooni, seda aga peamiselt Traadi isamaaluules. Uuele algusele viitavad värsikogud “Sügislootus” (1986), “Jäälilled” (1989), “Ajalaulud” (1990), “Vastuseta” (1991) ja “Armastuse päiv” (1995). Kõigis nimetatud kogudes vahelduvad lüüriline ja lüroeepiline laad, klasikalised luulevormid vabavärsiga. Leebetele ja stabiilsetele värssidele annab vajalikku värvingut Mats Traadi alaline sekkumisvalmidus ja pateetiline maailmaparandamise püüe. Nendes hilisemates kogudes on valdavaks sõna mõjujõu, luule
(isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u r m ) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid. Ülesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste
arm!". Mõlema luulekogu pealkiri räägib tema isikust kui ka tema ajast. ,,Vainulilled" viitab luuletuse rahvuspärasusele: need luuletused on lihtsad nagu aasal kasvavad lilled, aga oma lihtsuses rahale lähedased ja arusaadavad. Koidulat on ennastki nimetatud ööbikuks emajõe rannalt. Ka siin peitub sügavam metafoor: ühelt poolt ööbik tagasihoidlik väike lind, kes varjub põõsastikku ega taha ennast näidata, teiselt poolt aga on ta kõige virtuoossem laululindude hulgas. Isamaaluules esineb isamaa-motiive ,,Miks sa nutad?" Siin on juba olemas need metafoorid, mille kaudu hakati edaspidises kirjanduses eesti rahva ajalugu kujutama: muistne rõõmupõlv, järgnenud raske aeg ja uue hommiku saabumine. Teistsugust meeleolu väljendab hilisem luuletus ,,Jutt", ei vahenda see hulkades vastu kajavaid tundeid, vaid autori kõige isiklikumaid hingeliigutusi. Südamlik ja valuline kõla. See luuletus on Koidula testament, mida kannab kõrgeim tunne- patriotism
Isikustamist süvendades kõneleb Lydia Koidula, kuidas rahva valust räägivad ja jutustavad linnud, pilved ja tuuled. Kui võtta kokku kõik Lydia Koidula luuletused mis ta kirjutanud on, siis on näha, et nende välisvorm on vägagi mitmekesine. Näiteks on seal kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksa värsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub suhteliselt pidevalt. Erinevalt teistest luule stiilidest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Lydia Koidula luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil koos sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega. Näiteks tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon ja veel rohked võrdlused ja metafoorid. Isamaalise üürika kõrval on Lydia Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduse üürika.
Ta on kirjutanud ka lastelaule. rahvusliku liikumise tegelaste ja noorema «Vanemuise» seltsis oma näidendeid (näit. kirjandusliku põlvkonna esindajatega. «Säärane mulk») lavastades pani ta aluse eesti Kreutzwaldi kirjad kujutavad enesest sageli teatrile. Koidula pühendas paljud oma luuletused ulatuslikke arutlusi ühiskondlike ja Isamaale, Eestile. Isamaaluules avaldub Koidula maailmavaateliste küsimuste, kultuurielu ning lüürika tuum ja tähendus. Patriootiliste kirjanduslike probleemide üle, kajastades oma aja luuletustega suutis ta eestlastele isamaa mõiste ja ideelisi võitlusi. Kreutzwaldi tähtsus: Tegevusel ja tähenduse teha tajutavaks ilmekate poeetiliste loomingul teedrajav tähtsus (eriti 1850-60ndail kujundite ja piltide kaudu. Luuletuskogu «Emajõe
Isikustamist süvendades kõneleb Lydia Koidula, kuidas rahva valust räägivad ja jutustavad linnud, pilved ja tuuled. Kui võtta kokku kõik Lydia Koidula luuletused mis ta kirjutanud on, siis on näha, et nende välisvorm on vägagi mitmekesine. Näiteks on seal kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksa värsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub suhteliselt pidevalt. Erinevalt teistest luule stiilidest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Lydia Koidula luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil koos sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega. Näiteks tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon ja veel rohked võrdlused ja metafoorid. Isamaalise üürika kõrval on Lydia Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduse üürika.
5. Eliidi olemasolu. Eksisteerib grupp haritlasi. Nt ajalehtede toimetajad, koolsüsteemi loojad. Nad hoiavad seda protsessi elus. Sotsiaalse suhtluse kasv. Nt ärkamisajal loodud seltsid. Oli nt jalgrattasõidu edendamise selts, räägiti hoopis poliitikast. 20. Lydia Koidula isamaaluule Koidula luuletused. Neid ühendab see, et kõikide tekstide kaudu konstrueeritakse õnnelikku minevikku. Idealiseeritakse rahvuslikku minevikku, selle pildi pealt on võimalik luua olevik. Isamaaluules avaldub Koidula lüürika tuum ja tähendus. Patriootiliste luuletustega suutis ta eestlastele isamaa mõiste ja tähenduse teha tajutavaks ilmekate poeetiliste kujundite ja piltide kaudu. Luuletuskogu „Emajõe ööbik“ kandvamad luuletused on hümnilised isamaalaulud „Mu isamaa on minu arm!“, „Sind surmani“ ja „Üht eesti laulu“. Rõhutatult avaldub neis luuletaja armastus isamaa, eesti rahva ja emakeele vastu, jäägitu ustavus kodumaale,. Parema tuleviku soovimine ning tahe
poliitilised küsimused ja nõudmised. J arust pole kultuurilisel vaatel tulevikku. Rahvuslik mõte jaguneb majandusmeesteks ja kultuurimeesteks. Alles Eestist kaugel olles saadakse aru, mida see Eesti rahva hulka kuulumine tähendab. 23. L. Koidula isamaaluule Koidula luuletused. Neid ühendab see, et kõikide tekstide kaudu konstrueeritakse õnnelikku minevikku. Idealiseeritakse rahvuslikku minevikku, selle pildi pealt on võimalik luua olevik. Isamaaluules avaldub Koidula lüürika tuum ja tähendus. Patriootiliste luuletustega suutis ta eestlastele isamaa mõiste ja tähenduse teha tajutavaks ilmekate poeetiliste kujundite ja piltide kaudu. Luuletuskogu ,,Emajõe ööbik" kandvamad luuletused on hümnilised isamaalaulud ,,Mu isamaa on minu arm!", ,,Sind surmani" ja ,,Üht eesti laulu". Rõhutatult avaldub neis luuletaja armastus isamaa, eesti rahva ja emakeele vastu, jäägitu ustavus kodumaale,. Parema tuleviku soovimine
Sügise tuul raputab puul, kiirustab kõveral kõrrel kui sandike! Isamaalüürika: luuletaja tunnetas isamaa saatust läbi enda isikutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimusluule, kus põimuvad ahastus ja lootus. Ahastus Eestimaa ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast. Isamaaluules on valitsevaks ühiskonnas valitsev tühjus, mahajäetus, hoolimatus, muutumatus. Teda muserdab, et kultuurile ei pöörata tähelepanu ning valitseb mõttetu kriitika, objektiivset hinnangut pole. Teisalt säilib lootus helgemale tulevikule. Kõigest hoolimata on Eesti siiski Liivi oma kallis isamaa. Kõige väärtuslikum osa isamaa luulest sündis Liiv haigusaastatel, millest suure hulga ise ka haigushoogude ajal põletas."Mitte igaühele", "Mina ei tea", "Must lagi": Must lagi on meie
1880 tagasilöök läti rahvuslikule liikumisele, seoses venestamisega. Impeeriumi erinevate osade unifitseeruine, vene keele peale surumine, vene ametnike sissevedu läti aladele, keskvõimu korralduste olulisemaks muutumine, kaasnes sellega rahvusliku liikumise tagasi tõrjumine, nähti ohtu selles. Rahvuslik liikumine andis oma korda olulise tõuke läti kultuurielule, kirjanduse ja teatri ning muusika alal. Sündis läti rahvuslik kirjandus, patriootlikus isamaaluules. Lätlastel oli isegi olemas oma ,,Koidula“ Auseklis, tegelik nimi Krogzemis, töötas kihelkonna õpetajana, andis välja patriootliku isamaalist luulest. Kõige silmapaistvam neist. Lätlased edestasid eestlasi kirjanduse arenduse järgmises etapis, realistlikus romaanis (eestis sai E, Vilde 19 saj lõpul) Vennad R ja M Kaudzite 1879 aastal romaani ,, Maamõõtjate aeg“, talude päriseksostmine, kirjeldas seda protsessi, tolleaegseid ühiskondlike suhteid, (esimene läti keelne)
annaabi.ee 
