Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Isaak Levitan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
1877Ta 12. c C: ____________ _______, 2009 H (28 (9 ) 1828, , -- 7 (20) 1910, , ) -- . , , , - -- . , . . « », XX , . 28 (9 ) 1828 , -- . -- (1823--1860), (1826--1904) (1827--1856). 1830 (1830--1912). , . , «» , 10--12 , . , . . ( « »). 1837 , , , , , . . , . . -. 1840 , - , -- . . . , «». , , , ; . « , -- , -- , , , , : rien ne forme un jeune homme comme une liaison avec une femme comme il faut» («»). -- - , -- . , comme il faut. : , , , , . . , «» «» , . , , «» -- , , , , -- , , . , « , » («»). . ,
Edgar Degas 1834 - 1917 Elulugu · Sündis Pariisis viielapselise pere esiklapsena · isa oli prantslasest pankur ning ema oli ameeriklanna · Ema suri 1847, kui Edgar oli 13-aastane · 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust · 20-aastaselt katkestas juuraõpingud ning asus õppima maalimist · Külastas tihti Itaaliat, kus tutvus kuulsate kunstnike loominguga · 1860. aastatel avas Pariisis oma maalistuudio · Baleriinid ja hobused on saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks · 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem · Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele · Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917 Edgar Degas Tantsija (1874) Edgar Degas Concorde´i väljak (1875) Edgar Degas Absint (1875-1876) Edgar Degas Täht laval (1876-1877) Edgar Degas Tantsuklass (1873-1876) Edgar Degas Si
IMPRESSIONISM 1860 - 1880.a. Maalikunst Prantsusmaa Edouard Manet. Eine roheluses.1862-1863. Maalikunst Prantsusmaa Edouard Manet. Olympia. 1863. Maalikunst Prantsusmaa Claude Monet. Impressioon. Tõusev päike. 1873. Maalikunst Prantsusmaa Auguste Renoir. Näitlejanna Jeanne Samary portree. 1877. Maalikunst Prantsusmaa Edgar Degas. Sinised tantsijannad. 1898-1899 Puäntillism Prantsusmaa Paul Signac (1863-1935) Mänd Saint-Tropezi lähedal. 1909. Skulptuur Prantsusmaa Auguste Rodin. Mõtleja. 1880. POST- IMPRESSIONISM 1880 - 1900.a. Maalikunst Prantsusmaa Paul Cezanne.
valesti ehitama hakatud (lõuna külg põhja poole). Petrovil tuli lahkuda ja 1867. aastal leiti ehitust juhtima arhitekt Memel, kes juhtus olema hull ning pidavat ära lahkuma ühe haigushoo peale. Lõpuks leiti arhitekt Augustin, kellega saadi maja niikaugele, et võis hakata seda sisustama. Aia ja pargi rajamist alustati 1868. aasta sügisel. Tiik kaevati 1871, torn ehitati 1872, pargivärav 1873. 1877 lõpetati ruumide kujundamise. 3 Muuga mõisa arhitektuur Muuga mõis on kahe korruseline, kõrgel soklik krohvitud kivihoone, kaetud kelpkatusega. Fassaad tugevalt rõhutatud ja keskrisaliit lahendatud lodzana, mille kolm ümarkaat toetuvad karüatiididele. Samasugune on ka suurte kaaravadega tagakülg. Põhiplaan ebareeglipärane: vesibüül O-otsas. Saal tavapäraselt peakorruse keskel. Interjöörikujundus rikkalik
Liis Tsebotnikova Isaak Levitan (oma maal) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level § 1873 läks Isaak Moskva Maali-, Skulptuuri- ja Arhidektuurikooli. § Aastal 1875 Isaaki ema suri ja isa jäi tõsiselt haigeks, ning ei saanud enam oma lapsi toetada, isa suri 1877. § Majanduslikesraskustes hakkas Isaak saama kooli stipendiumi, et õppimist jätkata. § Eluiga 1860-1900 § Isaak Levitan oli kuulus Vene maastiku maalikunstnik. § Arendas maastiku tuju zanri. § Isaak Levitan sündis vaesesse, aga haritud juudi perekonda Kaunase maakonnas. § Tema isa oli iseõppinud ja õpetas Kaunase koolides saksa ja prantsuse keelt, veel oli ta ka tõlk. § 1870 asusid nad Moskvasse elama. Esimesed maalid
Eesti Aleksandrikool Kirjameeste selts Andra Sõmer Valeria Svetskaja 11.B Eesti Aleksandrikool Tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool(1888-1906) Algatajad Jaan Adamson ja Hans Wühner 1860. aasta algul Raha kogumiseks moodustati1870.a Eesti Aleksandrikooli komitee Tegutses 146 kohalikku toimkonda(kontserdid, loteriid, peod ja majast majja käivad aktivistid) Presidendiks sai Jakob Hurt, sinna kuulusid veel C.R. Jakobson, J.V. Jannsen, Fr.R.Kreutzwald, J.Köler jt Tülid Hurda ja Köleri vahel-> uus president Köler 1877. a koguti enam kui 10400 rubla Avati 1888. a Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas Pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeva mälestuseks ja Aleksander I auks Õppetöö Toimus vene keeles Õppeained: aritmeetika,geomeetria, usuõpetus, üldajalugu, vene ajalugu, maateadus, loodusõpetus,eesti keel, ilukiri, joonistamine, saksa keel, aiatöö, hiljem ka laulmine ja võimlemine 6-aastane õppeaeg Talupojad alates 7ndast eluaastast Tasuline õppimine Kooli esimene juhataj
Sein vollständiger Name war "Karl Friedrich Michael Benz,, Er wurde am 25. November 1844 in Mühlberg geboren und starb am 4. April 1929 in Ladenburg. Die Leute kennen ihn als Ingenieur und Erfinder. Im Jahre 1853 ging er zum Karlsruher Lyzeum und Er heiratete Bertha Ringer im Jahre1872. Sie hatten 5 Kinder. Mercedes-Benz ist eine deutsche Marke der Daimler Kompanie Die Marke wurde im Jahr 1926 durch die Fusion der Daimler-Motoren-Gesellschaft von Gottlieb Daimler und Benz & Cie von Carl Benz geschaffen. Im Jahre 1885 machte Karl Benz eine der größten Erfindungen in der Welt, der Benziner Auto Die Benzin-Auto hatte 0,8 PS (Pferdestärke) und die Reifen waren aus Gummi Carl Friedrich Benz (Karl Friedrich Michael Benz) (* 25. November 1844 in Mühlburg (Karlsruhe); 4. April 1929 in Ladenburg) war ein deutscher Ingenieur und Automobilpionier. Sein Benz Patent-Motorwagen Nummer 1 von 1885 gilt a
Udune hommik. 1874. 1876. Üleujutus PortMarly's. 1876. Impressionismi maalikunst Teisi impressioniste. Berthe Morisot (18411895) Lorient'i sadam. 1869. Berthe Morisot (18411895) Gustave Caillebotte (18481894) Õmblev neiu. 1880. Pariis vihmas. 1877. Gustave Caillebotte (18481894) Põrandakraapijad. 1875. Armand Guillaumin (18411927) Armand Guillaumin (18411927) Loojang Ivry's. 1873. Valhubert'i väljak Pariisis. 1875. Frederic Bazille (184170) Noor aednik. 18661867. Impressionismi maalikunst Claude Monet. 1840-1926. Prantsusmaa.
Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Biograafia,aastaarvulised faktid...............................................................................................3-4 Lapsepõlv ja noorus....................................................................................................................5 Le Havre'i aastad.........................................................................................................................6 Camille Doncieux.......................................................................................................................7 Viimased eluaastad.....................................................................................................................8 Mõningad Monet`i maalid.....................................................................................................9-11 Kokkuvõte.........
1766 Lauw asutas Põltsamaal alama rahva haigemaja, kuhu haigla juhataja Wilde lõi ka omapärase meditsiinikooli kus õpetati anatoomiat, füsioloogiat keemiat 19 saj I poolel teadlik haridusel põhinev hooldustegevus 1809-1811- Tallinnas I ämmaemandate kool 1811 Tartu ämmaemandate kool (Tartu kooli eelkäija) 1860- Paide ämmaemandate kool 1867- Tallinnasse loodi Diakonisside maja (tänane ITK Magdaleena üksus) 1877 vähesel määral õpetas halastajaõdesid välja ka TÜ 1901- Tallinnas Ämmaemandate Instituut koos sünnitusabikliinikuga 1892 Eestimaa Halastajaõdede Hooldamise Komitee 1894- Tartus Mellini Õdede Kool- I õdede õppeasutus 1920 Punase Risti Õdede Kool 1925 TÜ juurde EÕÜ Õdedekool 1940 Tallinna Keskhaigla juurde loodi Tallinna Õdede Kool 1944 Tallinna ja Tartu meditsiinikoolid 1945 Kohtla-Järve, Viljandi ja Rakvere meditsiinikoolid
12 XIX , 25 1840 . , , , . , , , . . , , , . , , , , , , , . 1847 . . 1848 . , ; .. , . , . 1849 . , . . , , . , , : .., .. ... . , 1855 58 . ... 1859 . . , , , (1861) .., " " . , 1862 ., . 1863 . , . ., . , , " , ", , . 1965 . . " ". (1866 79 .) . , , . , . , , , , , , . 1879 . . , ., . : ., , (3 000 .), . , , 1868 . "" . 1869 . , , "". "", "", , , . , , , , . : "" (1872 ., 18
Tsaikovski Sündis Votkinskis tehnilise haritlase perekonnas. kodus musitseeriti palju. 1850- 1859 õppis Tsaikovski Peterburi õigusteaduskoolis. Töötades mõnda aega riigiametnikuna, võttis ta vastavatud Vene Muusikaühingu juures klaveritunde. 1865.a lõpetas ta Peterburi konservatoriumis Anton Rubinsteini kompositsiooniklassi. Aastatel 1866-1878 töötas Tsaikovski harmooniaõppejõuna Moskva konservaotooriumis ning koostas mitu teooriaõpikut. Moskva konservatoorium kannabki praegu Tsaikovski nime. 1868 aastal tutvus ja sõbrunes helilooja Võimsa Rühma liikmete, eriti Balakireviga. Sel perioodil hakkas Tsaikovski esinema ka ajakirjanduses muusikakriitikuna. Tema Moskva perioodi looming oli avatud ja emotsionaalne, mõningates teostes avaldus tema imetlus 18 saj muusika, eriti Mozarti loomingu vastul. 1877. aasta tõi kaasa kriisi isklikus elus. Tsaikovski oli homoseksuaalne, kuid tahtmata perekonnale probleeme põhjustada ta siiski abiellus. See abielu osutus tõeli
LEV TOLSTOI 1828 1910 Tolstoi sündis 28. augustil 1828. aastal Jasnaja Poljana pärusmõisas krahvi pojana. Tema isa oli Nikolai Tolstoi ja ema Maria Volkonskaja. Lisaks Tolstoile oli peres veel neli last vennad Nikolai, Sergei, Dimitri ja õde Maria. Vaatamata sellele, et Tolstoi jäi üheksa aastaselt orvuks, oli ta lapsepõlv siiski õnnelik. Lapsena oli Tolstoi isepäine, õigusepüüdlik ja aus. 1844. aastal astus Tolstoi Kaasani Ülikooli, alguses idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. 1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja Poljana ja veel mitme küla valdajaks, pidas Tolstoi oma kohuseks täie jõuga talupoegade elujärge parandada. Ideaalset mõisnikku Tolstoist siiski ei saanud. 1851. aastal hakkas ta kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See kavatsus sai osaliselt teoks lõpetamata töös ,,Eilse päeva lugu", mida peetakse Tolstoi loomingi aluseks. 1851. aasta aprillis sõitis Tolstoi koos oma vennaga Kaukaasiasse ja võttis seal osa sõja
I , . III II , III (18811894). . . , - . . . . III « » . 1883 . , . , ; ; , ; . 1880- . , « ». 1889 . , . 1892 . , . : ; « », ; . . , III - . III , . 1860--1890- . , , . 18701871 . - , . . 1856 . . - 18771878 . - . 1877 . . : 4- , , . . . , . . , . . -. 1878 . , . 19 1878 . -, 12 , . , . , . , . . 1878 . , . . 1873 . , - « ». - . . 1879 . -, 1882 . . . 18911893 . , 1907 . (« » , «»). . . . 1867 . II 7, 2 . 1875 . , . 1864 . . 1865 . . -. 1868 . . 1873 . , 18811884 .
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE Rauno Schubbe SÄREVERE MÕIS Referaat Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Sisukord Sisukord.......................................................................................2 Hoone kirjeldus............................................................................3 Mõisa ajalugu...............................................................................4 Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord.....................................6 Galerii...........................................................
E. Sachssendahl ja W. Schultz. Krimmi sõja ajal pidi Kreutzwald toime tulema isegi 180 haavatu eest hoolitsemisega, kes peale linnahaigla veel kuues üürimajas asusid. Tänutäheks saab Kreutzwald Krimmi sõja pronksmedali ja pool aastapalka. Rõõmu see Kreutzwaldile ei valmista, pigem on ta kibestunud, sest 18 erapraksisest on ta pidanud sel ajal loobuma ja kõrgema autasu saab hoopis kreisiarst, kes neid haigeid näinudki ei olnud. Alles 1877. aastal saab Kreutzwald pensionile jääda ja loeb oma ametikohustused Võrus lõppenuks. Usutavalt ja ennastsalgavalt on ta täitnud neid 44 aastat. Kreutzwald asub elama oma tütre ja väimehe Blumbergi juurde. Maha jääb Võru suhtlus- ja sõpradering. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi abikaasa Marie Elisabeth Kreutzwald Dr. Fr. R. Kreutzwald 19 KREUTZWALDI TEGEVUSE SUUNAD
JAKOB HURT (1839-1907) · Vaimulik(Pastor) · Folklorist · Keeleteadlane · Ühiskonnategelane Jakob Hurt Elutee algus · Sündinud: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. · Isa: koolmeister Jaan Hurt (1818-1861) · Ema: Marie snd Kurvits (1818-1898) · Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) Haridus · Himmaste külakool · 18491852 Põlva kihelkonnakool · 18531854 Tartu kreiskool · 185558 Tartu gümnaasium · 18591864 usuteadus Tartu ülikoolis · 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi · 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal Õpetajana · 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja · 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares · 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja · 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja · 1884 Peterb
EDGAR DEGAS 19. juuli 1834 Pariis – 27. september 1917 Pariis oli prantsuse impressionistlik kunstnik ja skulptor. Edgar Degas sündis Pariisis viielapselise pere esiklapsena. Tema isa Augustin de Gas oli pankur ja ema Celestine Musson de Gas oli New Orleansist pärit kreool. 1855. aastal võeti a vastu Kaunite Kunstide Kooli, kus ta õppis joonistamist Louis Lamothe'i juures. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. Kuigi Degas ei pidanud end impressionistiks, kasutas ta oma loomingus tüüpilisi impressionistide võtteid. Maalis baleriine ja ratsavõistlusi, püüdis jäädvustada liikumist ja hetkemuljeid. "Absindijoojad" 1876 "Tantsutund" 1873–1876 " Sinised tantsijadc "1899 "Bellelli perekond "
kohalikud kommunistid ja punaväelased Väike-Maarja. Tules hävis 20 hoonet. Pärast sõda ehitati ärapõlenud hoonete asemele uued kivimajad, nende hulgas tollane Väike-Maarja rajooni administratiivhoone (praegu vallamaja) ja kaubamaja. 1974. a valmis haigla (praegu hoolekande- ja tervisekeskus), 1976. a uus keskkoolihoone (gümnaasium), 1990. a Väike-Maarja kolhoosi keskusehoone, kus praegu asub õppekeskus. Kiltsi hakkas arenema koos Tapa-Tartu raudteeliini ehitamisega (avati 1877. a). Esialgu oli vaid jaamahoone, millele aasta-aastalt lisandus teisi vajalikke raudtee- ehitisi. Suur tähsus aleviku arengule oli Väike-Maarjasse viiva kivitee ehitamisel juba Esimese maailmasõja ajal ning postkontori, lihakarni, piimavabriku jne avamisel. Kiltsi muutus ümbruskonna rahva jaoks kaubanduslikuks ja tööstuslikuks keskuseks. Sama kiire oli ka vaimse elu areng. 20. sajandi lõpuaastakümnenditel vähenes raudtee olulisus ümbruskonna majandusele.
Pierre Auguste Renoir Kätriin Kübar 11c Elulugu · 25. 02. 1841- 03.12.1919 · Sündis Prantsusmaal Limoges. · 1890 abiellub ja tal on 3 last. · 13 a. hakkas portselanidele maalima. · 17 a. maalis ruloodele ja päiksevarjudele. · 18.a kopeeris Louvre'is 18.saj. maale. Renoirist kasvab kunstnik · 1860 hakkab käima joonistustundides. · 1867 võeti vastu tema töö `Lise'. · 1870 jõuab Renoir'i tehnika haripunkti. · 1877 sai `L'Impressionnite' üheks asutavaks liikmeks. · 1883 kujundas lõplikult oma maine Temaatika · Värvilisuse mõju tuleb Eugene Delacroix'ist. · Maalis kõike, mis oli ilus. · Renoir : `Miks ei peaks kunst olemas ilus, kui maailmas on niigi koledaid asju.' · Värisev valgus · Küllastatud toonid · Naise alasti keha Looming · 1860 hakkas maalima valgust ja vett vabas õhus. · Värvis õigetes toonides.
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus 18. sajandi alguses oli maa sõdade ja katku poolt laastatud. 18. sajandil sündis mitmehäälne koorilaul, laule hakati pillidega saatma. Rohkem puututi kokku ilmaliku lauluga, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikaõpetust jagati pansionites. Sisse imbusid hernhuutlased ehk vennastekogulased, kes lisaks usu levitamisele jagasid ka haridust. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal oli 18. 19. sajandil. Saaremaast kujunes liikumise üks olulisemaid keskusi. Hernhuutlased mängisid olulist rolli koorilaulu toomisel koguduseellu. Nii võib neile omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, ent just vennaskogudusla
Edgar Degas (1834-1917) Elulugu Edgar Degas oli prantslane, kes sündis heal järjel olevas pankuriperes Pariisis. Tema isa Augustin de Gas oli prantslasest pankur ning ema Celestine Musson de Gas oli ameeriklanna. Ema suri 1847, kui Edgar oli 13-aastane. Seega varases eas avaldasid talle kõige rohkem mõju isa ja vanaisa Hilaire de Gas. Maalima hakkas ta juba lapsepõlves. 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust. 20-aastaselt (1854) katkestas ta juuraõpingud ning asus õppima maalimist Louis Lamothe'i juurde ning veidi hiljem École des Beaux-Arts'i kunstikoolis. Ta on end jäädvustanud ajalukku kui üks paremaid 19. sajandi moodsa kunsti viljelejaid. Teda peetakse impressionistiks, kuigi ta polevat kunagi päris omandanud impressionistlikku pintslitehnikat. Impressionistidega ühendab teda ta tööde nagu juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja p�
Edgar Degas (18341917) Sünninimi: Edgar Hilaire Germain de Gas Sündinud: 19.juuli 1834 Pariis, Prantsusmaa Surnud: 27.setsember 1917 Pariis, Prantsusmaa Rahvus: prantslane Tegevusala: maalimine, skulptuur, joonistamine Kunstivool: impressionism Elukäik Viielapselise pere esiklaps 18aastaselt asus õppima õigusteadust 20aastaselt katkestas juuraõpingud, asus õppima maalimist Külastas tihti Itaaliat 1860. aastatel avas oma maalistuudio Elukäik 1861 tutvus impressionistide loominguga Ta ei pidanud ennast impressionistik 1872 reisis Usasse, New Yorki ja New Orleansi Pariisi naasis 1873. aasta veebruaris 1880. aastatel nägemine halvenes Looming 18541859 perioodil renessanssstiilis portreed 1860. aastate perioodil hobused ja hobuste võidusõidud 1861 impressionistid mõjutasid tema loomingut Alates 1870. aastatest maalis baleriine. 1880. aastatel läks üle pastelljoonistustele ja skulptuuridele "Bellelli perekond" (18581867) Click to edit Master text styles
). , . -- , . . -- , , -- , , . 4 1869--1871 , . 9 (, , .). 1870 , -- «» ( 1875 ), «» ( 1879 ) «» ( 1885 ). , «» -- ( 1898 ), «» -- ( 1942--1943 ), «» -- ( 1937 ), «» -- ( 1939 ). 1900 , . . . . 1885. 1859 -- . 1865--1887 . . , 1874 , , 1834 . . . ( -- ). 1877 , , , ; . 1880 . , , . . . 1890--1892 . . , , . . . , - , . « » (1903 ). . . . 7 -- 7 [1]: * 1. , , . * 2. , . * 3. , . * 4. , , , , , * 5. , . * 6. , . * 7. , , , [1]. 5 . -- (1893) (1894); - (1865), (1884) (1896) , -- (1904); (1894); (1887); --
1818-1883 2007 1841 . 1842 ; , . «» 1891 « . . .», 1842 . . ; . ; . « », 1843 , . . (-), «». 1845 , «»; « » 1846 ( 1) «», « » (1846) -- «»; , « », (, ) «». 1847 , «»: « », 1876 . , , , , . « , », , « -- , ». . , . : , , . «» -- . , «», , , : «, ! , , ». «» ; . , -- «» , , . ; - «», «- », « ». , «» «», . «» ; «» , , «» -- , . , . , (1844). «» , ... , , , . «» : , , . , « ». , ,
Tsaikovskist sai ametnik. Tal oli tohutu huvi muusika vastu. Harjutas pööningul klavikordi. 1862 läks ta Peterburi konservatooriumisse. Ta lõpetas selle 1865. aastal. 1866 läks ta Moskva konservatooriumisse õppejõuks. Moskva konservatooriumis oli ta kümme aastat. Noil aastail kirjutas ta oma tippteose ,,Luikedejärv", I klaverikontserdi ning kolm sümfooniat. Tema teosed olid koheselt menukad. Moskvas kirjutas ta ka ,,Aastaajad". 1877 aastal helilooja abiellus, see abielu oli katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Lahutuse põhjuseks oli Tsaikovski omasooiharus. Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomingutegevusele. Tsaikovski ja von Mecki kirjavahetus on säilinud tänapäevani. Nendes
fakultatiivainena ka eesti mänguselts "Endla" keelt 1876 Rakveres asutatakse Viru 1872 tegevust alustab Eesti Eesti Selts "Kalevipoeg" Kirjameeste Selts 1876 Tartu Eesti Põllumeeste Selts korraldab Otepääl esimese 1873 Tartus asutatakse Eesti eesti põllumajandusnäituse Vallakooliõpetajate Seminar 1877 Tallinnas avatakse laulu- ja 1874 Narvas asutatakse mänguselts "Lootus" laulu- ja mänguselts "Ilmarine" 1877 algab VeneTürgi sõda (kestab kuni 1878) 1878 avatakse Tartu Õpetajate 1881 Võrus asutatakse Seminar muusikaselts "Kannel" 1878 C.R.Jakobsoni 1881 23. detsember hakkab toimetamisel hakkab Viljandis ilmuma ajaleht "Olevik" Ado
jäänud. Kuna esimene üldlaulupidu oli nii hästi õnnestunud ja rahvuslik liikumine tõusuteel, tekkis juba aastal 1871 uue laulupeo korraldamise mõte. Aastal 1873 oli üldlaulupidu peetud Lätis ja järgmist Eesti laulupidu kavandati aastks 1875 või 1876. Kohaks pidi jälle olema Tartu, kuna ,,Estonia" selts Tallinnas ei pidanud võimalikuks korraldajaks hakata. Luba ei saadud aga enne kui 1876 aasta maiks ja pidu lükati 1877 aastale. Aastail 1877-78 tuli aga vahele Vene- Türgi sõda ja mais 1878 lükati pidu jälle edasi. Teine üldlaulupidu Teine üldlaulupidu nihkus aastasse 1879 ja pikaksveninud ettevalmistusajal toimusid laulupeo korraldajate keskel sisemine võitlus ja intriigid. Peakomitee president Willigerode lahkus Aleksandrikooli ümber baltisakslaste sündunud tülide tõttu ja tema asemele valitud H.v.Samson astus tagasi. J.V
Impressionism kunstis Impressionismi (pr. k. impression mulje, impressioon) võib vaadelda realismi edasiarendusena. Realist Courbet ütles, et maalima peaks vaid seda, mida on võimalik näha. 1860ndatel hakkasid mõned kunstnikud seda põhimõtet rangemalt rakendama kui Courbet ise. Esimene impressionistide-maalikunstnike näitus toimus Pariisis 1874. Kokku korraldasid nad 8 rühmanäitust, viimane oli 1886. Tähtsamad impressionistid olid Claude Monet, Auguste Renoir, Edgar Degas. Taotlused: hetke jäädvustamine, mulje edastamine (muljed loodusest, maastikest aga ka linnast, inimestest). Impressionistid püüavad kujutada valgust, selle muutumist ja mõju esemetele. Impressionistid maalisid enamasti vabas õhus (nim plein-air) ning kiiresti, kandes värvi lõuendile kiirete pintslitõmmetega. Nad kasutasid puhtaid, segamata värve, oluline oli eri värvide kogumõju. Värv muutub impressionistidele tähtsamaks kui kontuur. Impressionistide kunstis sai reaalseks Delacroi
aastal võeti vastu tema töö ,,Lise ,, . Kaks aastat hiljem asus ta koos Monet'ga elama Bazille'i majasse. Otsene mõju Monet'lt muutis tema tehnikat impressionismi poole.Nad töötasid väga lähestikku ning jagasid uusi tehnikaid ja teemasid, näiteks veetsid nad koos 1869.aasta suve Pariisi lähedal,Seine jõe kallastel, kus nad mõlemad maalisid kohta nimega "La Grenouillère". 1870.aastatel jõuab Renoir'i tehnika haripunkti. Ta võttis osa impressionistlikest näitustest 1874, 1876, 1877 ja 1882 ning sai "L'Impressionniste" üheks asutavaks liikmeks aastal 1877. 1880 kohtab Renoir Aline Charigot, kellega 1890 abiellub.Lõplikult kujundas ta oma maine üksiknäitusega Durand-Ruel Galeriis Pariisis 1883. 1885 sündis tema esimene poeg Pierre,peale teda Jean aastal 1894 ning siis Claude 1901. 1890.ndatel hakkas Renoir oma perega veetma rohkem aega väljaspool Pariisi. Oma elu viimase kahekümne aasta jooksul kannatas ta liigesepõletiku käes
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase - Kolmas tase Neljas tase Viies tase , « » 30 1860 . C . : - . 70- . , . , . 1875 , . 3 1877 . , . 1880--1884 . 1885, 24 , . . . , . , . 1887 . , ". ", " . ", " ". 1890 1895 : " ", " ", "". Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase " . Viies tase " 1879
KOOL Oscar-Claude Monet Referaat NIMI KLASS KOHT JA AEG 2 3 Sisukord: Sisukord:..................................................................................................................................... 4 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Elulugu........................................................................................................................................5 Impressionism ja Argentuil.....................................................................................................5 Camille Doncieux................................................................................................................... 6 Viimased eluaastad..................................................................................................................6 Tuntuimad teosed...
Edgar Degas Iseloomustus Edgar Degas oli prantsuse kunstnik ja skulptor. Üks suurimaid klassitsiste ja aristokraate impressionistide hulgas, kuigi ennast ise impressionistiks ei pidanud. Uurinud palju keerukat liikumist ning tuntud oma elegantsuse, näiteks balleriinide ja võiduajamiste kujutamise, poolest. Leiutas nn. märja pastelli tehnika- peensusteni viimistletud pastellijoonistust kastetakse üle vee või piimaga. Elukäik Edgar Hilaire Germain de Gas sündis 19. juulil 1834 Pariisis ja suri sealsamas 27. septembril 1917. Isa Augustin de Gas oli prantslasest pankur ning ema Celestine oli ameeriklanna. Ema suri kui Degas´ oli 13- aastane. Maalima hakkas ta juba lapsepõlves. 18-aastaselt asus isa soovil õppima õigusteadust. Hiljem katkestas ning asus õppima maalimist Louis Lamothe'i juurde ning veidi hiljem École des Beaux-Arts'i kunstikoolis. 1854-1860
annaabi.ee 
